Volikogu kehtestas Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+

Pärnu logoPärnu linnavolikogu kehtestas Pärnu linna kui asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ ja tunnistas kehtetuks kakskümmend aastat tagasi vastu võetud Pärnu linna üldplaneeringu aastateks 2001-2025.

Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid on suurem tähelepanu üldistel põhimõtetel, mis on aluseks kaalutlusotsuste kujundamisel; paindlikum maakasutus; kvaliteetse avaliku linnaruumi loomine ja selle inimmõõtmelisemaks kujundamine; kesklinna, selle lähiümbruse ja rannapiirkonna arendamine, linnakeskuse positsiooni taastamine atraktiivse äri-, elu- ja investeerimiskohana; miljööpiirkondade väärtustamine; üle kaheksakorruseliste hoonete kavandamiseks võimaluste andmine; arengualade määramine; autokasutuse vähendamine ja alternatiivsete liikumisviiside soodustamine; rohevõrgustiku kui terviklikku haljasalade süsteemi arendamine ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndi täpsustamine.

Üldplaneering on detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ja ehitusprojektide koostamise, arhitektuursete nõuete seadmise, ehitus- ja kasutuslubade väljastamise ja maakorraldustoimingute elluviimise aluseks. Kui keegi soovib Pärnus näiteks maja laiendada või aiamaja ehitada, juhindub omavalitsus luba väljastades üldplaneeringuga ette antud tingimustest.

Uut üldplaneeringut eristab vanast paindlikum maakasutus. Praegu on kinnistute maakasutamise sihtotstarbed täpselt ära määratud. Uues üldplaneeringus on linn jagatud eri juhtfunktsiooniga aladeks, kus territooriumi valdav otstarve määrab piirkonna arengu põhisuuna. Nii elamupiirkondades kui mujal on otstarbekas tuua juurde näiteks kaubandust, majutus- ja toitlustuskohti.

Raba–Lai tänava silla valmimine muudab Pärnu linnasüdame jalakäijasõbralikumaks ja seob kesklinna tervikuks. Praegu sõidavad üle Kesklinna silla needki, kel südalinna asja pole ning autorohke Pikk tänav poolitab vana ja uue kesklinna. Uus autosild kesklinna ääres võimaldab osa autoliiklusest kesklinnast eemale juhtida.

Pika tänava jalakäijasõbralikumaks muutes kaob ära vana ja uue kesklinna selgelt tajutav piir ja kesklinn muutub suuremaks. Samamoodi muudaks kesklinna osade vanalinna tänavate pikendamine jõeni, teatri ja Kesklinna silla vahelise ala ümberkujundamine jpm.

Uus sild parandab haiglasse sõitmise võimalusi ja seob Ülejõe piirkonna tihedamalt kesklinnaga. Pärast silla valmimist muutub senisest olulisemaks Raba tänav ja selle ümbrus.

Rääma, Raba, Ilvese, Kirsi ja Allika tänava vahele on planeeritud üks uusi arengualasid. Praegu on seal tootmine, kuid visioon on jõe äärest ja elamupiirkonnast suurtootmine välja viia ning sillaäärsele alale sobiv ruumilahendus ja funktsioon leida.

Kokku on arengualasid uues üldplaneeringus 14: kesklinnas reisisadamast uue silla ümbruseni, Rääma eri piirkondades, Vana-Pärnus, Mais, Tammistes, vana haigla ja kunagise Viisnurga territooriumil, raudteejaama ümbruses ja mitmel pool mujal. Need on linnaruumi osad, mis eristuvad ümbritsevast keskkonnast ning mille puhul on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused.

Arengualadega on kaetud pea kogu kesklinnaga piirnev jõeäär. Üldplaneeringusse on lisatud vajadus koostada Pärnu jõe paremkalda ruumilise terviklahenduse väljatöötamiseks kontseptsioon, mille kaudu jõgi ja jõe kaldapealsed alad Siimu sillast Niidu pargini seotakse ühtseks toimivaks ja atraktiivseks tervikuks.

Üldplaneeringusse on jäetud võimalus kaaluda kesklinnas kõrgemate kui kaheksakorruseliste hoonete ehitamist. Analüüsi kohaselt sobiks need Vingi ja Ringi tänava pikenduse vahele jäävale jõeäärsele alale vähemalt kolmest kõrghoonest koosneva grupina. Kõrghooned muudaks kesklinna atraktiivsemaks ja eristaks seda südalinnaga konkureerima kippuvast Papiniidu äripiirkonnast.

Uus üldplaneering ei luba kaheksast korrusest kõrgemaid hooneid kohe püstitama hakata. Neid saab ehitada pärast detailplaneeringu koostamist, kus on arvestatud rea täiendavate tingimustega..

Üldplaneeringus on käsitletud ka laienevat rannaala, tootmispiirkondi, puhke- ja haljasalasid, muinsuskaitseala, miljööväärtuslikke alasid, kergliiklusteede võrgustikku, piirkondlikke keskusi jpm.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.09.2021 Kinnisvara hindamise ABC