Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

KV.EE: Septembris otsiti ostjat 392 Tallinna äripinnale

15.10.2026

kinnisvaraportaal kv.ee logo 300x104 1Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 09.2026 müügiks keskmiselt 392 Tallinna äripinda keskmise hinnaga 2645 €/m². Aastaga on pakkumiste arv vähenenud 7% ja küsitav hind langenud 9%.

Pool Tallinna äripindade müügipakkumistest asub kesklinnas. Kesklinna linnaosas, sh Kadriorus ja Vanalinnas, otsiti portaalis KV.EE septembris ostjat 193 äripinnale. Kesklinna piirkonna 171 pakkumise keskmine hind 2914 €/m² püsis aastatagusel tasemel.

Kust tuli hinnalangus?

Tallinna keskmise hinna languse taga on suures osas pakkumiste koosseis. Kõrge hinnatasemega Põhja-Tallinna äripindu on kinnisvaraportaalis KV.EE müügis 36% vähem kui aasta tagasi. Kui kalleid pindu on pakkumises vähem, tuleb kogu linna keskmine alla ka siis, kui sama pinna hind ei muutu.

Väikese pakkumiste arvuga linnaosades hüppab keskmine hind kergesti. Lasnamäel kerkis äripindade keskmine hind portaalis KV.EE 41%, Nõmmel langes 32%. Kui müügis on paarkümmend pinda, muudab iga lisandunud või kadunud pakkumine keskmist märgatavalt.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müük: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)Äripindade müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
09.202509.2026Muutus, %09.202509.2026Muutus, %
Haabersti3930-23%2 2492 061-8%
Kadriorg117-36%3 9232 438-38%
Kesklinn1601717%2 9072 9140%
Kristiine23230%2 4592 6146%
Lasnamäe303827%9591 34941%
Mustamäe91233%1 2541 45816%
Nõmme121742%2 6071 765-32%
Pirita101550%2 9042 500-14%
Põhja-Tallinn10265-36%3 8823 422-12%
Vanalinn2515-40%3 7743 8001%
Tallinn421392-7%2 9022 645-9%
Eesti1 0891 021-6%1 6631 575-5%
Harjumaa576561-3%2 4272 196-10%
Narva3116-48%4544530%
Rakvere1312-8%991632-36%
Pärnu6753-21%1 6131 555-4%
Tartu5853-9%1 7101 8086%
 Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-10-14 Äripindade müügipakkumiste keskmine arv kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Marienholm II sai nurgakivi: Haapsalu mereäärse poolsaare arendus liigub järgmisse etappi

15.10.2026

ScandiumHaapsalus asetati eile, 14. oktoobril nurgakivi Marienholmi elukeskkonna teisele etapile, kuhu Scandium Kinnisvara rajab 25 mereäärset korterit ja uue pargiala. Kaheksa miljoni euro suuruse investeeringuga jätkub endise tööstusala kujundamine terviklikuks mereäärseks elukeskkonnaks. Hoone valmib 2027. aasta suvel.

Marienholm II on järgmine samm Haapsalu poolsaare terviklikus väljaehitamises. 2025. aasta suvel valminud esimese etapi viis eluhoonet ja 50 korterit on praeguseks praktiliselt välja müüdud. Teise etapi korteritest on ostja leidnud juba 35%, mis kinnitab jätkuvat huvi piirkonna ja mereäärsete kodude vastu. Läänemaa suurima arenduse uuele etapile asetasid nurgakivi Haapsalu linnapea Olavi Seisonen, Scandium Kinnisvara juhatuse liige Kalle Aron ja Grand Ehituse juht Aare Saliste.

„Marienholmi esimese etapi edu näitab, et inimesed hindavad terviklikku elukeskkonda, kus arhitektuur, loodus ja igapäevane mugavus toetavad üksteist. Asudes Tallinnast vaid tunni kaugusel, on Haapsalu paljude jaoks atraktiivne kodu- või puhkusepaik, kus pealinna melust puhata ja elukvaliteeti tõsta. Senine müügiedu annab meile kindluse jätkata kogu poolsaare väljaarendamist ja teine etapp on sel teel oluline verstapost,” rääkis Scandium Kinnisvara juhatuse liige Kalle Aron.

Arhitektuur, mis lähtub mereäärsest asukohast

BOA Arhitektide kavandatud hoonet iseloomustavad struktuurne valge betoon ja ümarate äärtega terrassid. Korterite sisearhitektuurse nägemuse autor on Hanna Karits. Valikus on kodud ühetoalistest stuudiotest kuni avarate penthouse’ideni.

Kõigi korterite juurde kuuluvad klaasitud suvetoad, mis pikendavad terrasside kasutusaega ning võimaldavad mereäärset keskkonda nautida ka jahedama ilmaga. Elukorrused algavad teiselt korruselt ning parkimisala varjab rohedüün, mis seob hoone ümbritseva maastikuga.

Teise etapi ehitus algas tänavu juulis ning ehituse peatöövõtja on Grand Ehitus OÜ. Nurgakivi asetamine tähistab olulist verstaposti hoone valmimise teel.

Endisest tööstusalast uueks elukeskkonnaks

Marienholm asub Haapsalus Suure Viigi ääres poolsaarel, mida ümbritseb ligikaudu 2,2 kilomeetrit rannajoont. Arendusega avatakse ja korrastatakse varem tööstuslikus kasutuses olnud piirkonda ning luuakse Haapsallu uusi kodusid ja puhkealasid, samuti jahisadam, restoran ja spaahotell. Kogu arenduse valmides kujuneb Marienholmist ligikaudu 80 miljoni euro suurune investeering kaasaegse mereäärse elukeskkonna loomisesse.

Juba mitmete auhindadega pärjatud

Tänaseks on Marienholm võitnud juba mitmeid preemiaid, sealhulgas Hans Alveri arhitektuuripreemia, rahvusvahelise Luxury Awards parima luksusliku linnaruumi taaselustamise preemia ning Läänemaa 2025 ambitsioonikaima ettevõtmise auhinna.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes arendab terviklikke elukeskkondi. Ettevõte on üks Rohetiigri asutajaliikmetest. Scandiumi tänaste suuremate arenduste hulka kuuluvad Marienholmi terviklik poolsaar Haapsalus, Marati Kvartal Koplis ning Bellevue Pärnu rannarajoonis.

261015 Marienholm II sai nurgakivi Haapsalu mereäärse poolsaare arendus liigub järgmisse etappi 1

261015 Marienholm II sai nurgakivi Haapsalu mereäärse poolsaare arendus liigub järgmisse etappi 2

261015 Marienholm II sai nurgakivi Haapsalu mereäärse poolsaare arendus liigub järgmisse etappi 3

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

EfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus kasvas septembris 0,5% ja oli kuu lõpus 11,65 eurot

15.10.2026

EfTENEfTEN United Property Fund teenis septembris puhaskasumit 152 tuhat eurot ning 2026. aasta esimese üheksa kuuga 777 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 2 105 tuhat eurot). Fondi osaku puhasväärtus (NAV) oli septembri lõpus 11,65 eurot, kasvades kuuga 0,5%.

Septembris olid fondi kõik investeeringud kasumlikud. Suurima kasumi (81 350 eurot) teenis fond investeeringult usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5. Usaldusfondi finantstulemusi veavad investeeringud kahte kaubanduskeskusesse – Kristiine kaubanduskeskus Tallinnas ning UNA kaubanduspark Vilniuses. Septembri lõpus oli mõlema keskuse täituvus 100%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ ei sõlmitud septembris uusi müügilepinguid. Arendusprojektis on veel müümata kolm ridamaja osa ja kaks kinnistut. Uus-Järveküla arendusprojekti laiendusele (Uus-Järveküla 2 OÜ), kuhu on plaanis rajada 22 paarismaja osa, kinnitati septembris detailplaneering. Järgmisena on plaanis alustada projekteerimistöödega ning ehitustööd peaksid elurajooni laienduses algama järgmise aasta esimesel poolel.

Septembris laekus EfTEN United Property Fund’ile 72 tuhat eurot seoses EfTEN Kinnisvarafond II AS-i aktsiakapitali vähendamisega. Oktoobris laekuvad fondile tulu- ja omakapitali väljamaksed investeeringutelt usaldusfondidesse EfTEN Real Estate Fund 5, EfTEN Special Opportunities Fund ning EfTEN Residential Fund. Seejärel teatab fond selle aasta teise väljamakse suuruse ning kuupäeva.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on kättesaadav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_092026

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Net asset value of the EfTEN United Property Fund unit increased by 0.5% to 11.65 euros in September

15.10.2026

EfTENIn September, EfTEN United Property Fund earned a net profit of 152 thousand euros, and 777 thousand euros over the first nine months of 2026 (2,105 thousand euros in the same period last year). The net asset value (NAV) of the fund unit was 11.65 euros at the end of September, increasing by 0.5% over the month.

In September, all of the fund’s investments were profitable. The fund earned the largest profit (81,350 euros) from its investment in EfTEN Real Estate Fund 5. The financial results of the fund are driven by its investments in two retail centres – Kristiine shopping centre in Tallinn and UNA retail park in Vilnius. At the end of September, the occupancy of both centres was 100%.

No new sales agreements were signed in September at Invego Uus-Järveküla OÜ, the development company in which the fund holds an 80% stake. Three terraced house units and two land plots remain unsold in the development project. In September, the detailed spatial plan was approved for the expansion of the Uus-Järveküla development project (Uus-Järveküla 2 OÜ), where 22 semi-detached house units are planned. The next step is to begin design work, and construction of the residential district expansion is planned in the first half of next year.

In September, EfTEN United Property Fund received 72 thousand euros from the share capital reduction of EfTEN Kinnisvarafond II AS. In October, the fund is expected to receive income and equity distributions from its investments in EfTEN Real Estate Fund 5, EfTEN Special Opportunities Fund and EfTEN Residential Fund. The fund will then announce the amount and date of this year’s second distribution.

A more detailed overview of the EfTEN United Property Fund portfolio is available on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_092026

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Soovid planeerimise ja ehituse valdkonnas kindlamalt tegutseda?

15.10.2026

KinnisvarakoolPlaneerimis- ja ehitusvaldkonnas tegutsemine eeldab ajakohaseid õigusteadmisi ning oskust lahendada keerukaid praktilisi olukordi. Seadusemuudatused, kohtupraktika ja ehitusprojektidega seotud õiguslikud küsimused võivad mõjutada nii igapäevatööd kui ka otsuste õiguspärasust.

Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm annab tervikliku ülevaate planeerimis- ja ehitusõigusest, detailplaneeringutest, ehitusdokumentatsioonist, kasutuslubadest, ehitusjärelevalvest ja ehituslepingutest. Õpid paremini ennetama menetlusvigu ja õiguslikke riske ning saad praktilisi teadmisi, mida oma töös rakendada. Programm sobib nii valdkonnas alustajatele kui ka kogenud spetsialistidele, kes soovivad oma teadmisi täiendada.

Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogrammi koolitused

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Viru väravate kõrvale kavandatakse luksuskortereid – ajalooline hoone läks 1,45 miljoniga enampakkumisele

14.10.2026

261014 Viru väravate kõrvale kavandatakse luksuskortereid – ajalooline hoone läks 1,45 miljoniga enampakkumisele 1Tallinna vanalinnas, Viru väravate vahetus läheduses, otsib uut omanikku ajalooline Vana-Viru tänav 3 hoone, mille rekonstrueerimiseks on koostatud projekt ja väljastatud ehitusteatis. Arendusplaan näeb ette kõrgema hinnaklassi korterite ja tänavatasandi äripindade rajamist. Kinnistu juurde kuulub privaatne sisehoov, mis piirneb keskaegse linnamüüriga. Enampakkumise alghind on 1,45 miljonit eurot.

Tallinna vanalinna südames asuv Vana-Viru tn 3 kinnistu hõlmab 542 ruutmeetri suurust krunti ja ajaloolist hoonet. Selle müük avab võimaluse anda Viru tänava läheduses asuvale hoonele uus elu, ühendades ajaloolise arhitektuuri tänapäevaste elamis- ja äriruumidega.

„Tallinna vanalinnas on uute arenduste võimalused piiratud ning sellise asukoha ja ettevalmistatud projektiga kinnistuid satub müüki harva. Vana-Viru 3 puhul on oluline eelis see, et rekonstrueerimisprojekt on juba koostatud ja ehitusteatis väljastatud. Uuel omanikul on seega olemas konkreetne lähtekoht, mille alusel ajaloolisele hoonele uus kasutus leida,“ ütles Varakeskuse esindaja Anete Allekõrs.

Ajaloolisse hoonesse on kavandatud luksuskorterid ja äripinnad

Kinnistule koostatud rekonstrueerimisprojekt näeb ette hoone põhjaliku uuendamise ning selle elamu- ja ärifunktsioonide ühendamise.

Projekti järgi on esimesele korrusele planeeritud otse Vana-Viru tänavalt ligipääsetavad äripinnad, mis võiksid sobida näiteks kohvikule, kauplusele või esinduspinnale.

Ülemistele korrustele on kavandatud avarad kõrgema hinnaklassi korterid. Projekt võimaldab välja ehitada ka seni kasutamata katusekorruse ning rajada ligikaudu 200-ruutmeetrise luksuskorteri, kuhu pääseks otse liftiga.

Rekonstrueerimise käigus on plaanis uuendada hoone tehnosüsteemid, rajada lift ning parandada hoone ligipääsetavust. Projektiga on arvestatud ka vanalinna muinsuskaitseliste nõuetega.

„Selle kinnistu puhul annab arendajale paindlikkuse võimalus ühendada ühes hoones mitu kasutusviisi. Esimese korruse äripinnad saavad kasu vanalinna jalakäijate liikumisest, samal ajal kui ülemistele korrustele on võimalik luua privaatsemad ja eksklusiivsemad eluruumid,“ selgitas Allekõrs.

Sisehoov piirneb keskaegse linnamüüriga

Kinnistu üks eripärasid on 214-ruutmeetrine kinnine sisehoov, mis piirneb Tallinna keskaegse linnamüüriga.

Müüja hinnangul on sisehoovis võimalik parkida kuni kuus sõiduautot. Rekonstrueerimisprojektis on arvestatud ka elektriautode laadimisvõimalusega.

Vanalinna tihedas hoonestuses annab privaatne sisehoov kinnistule täiendava kasutusväärtuse, olgu tulevaseks lahenduseks kortermaja, majutusettevõte või elu- ja äripindade kombinatsioon.

Hoone esimesel korrusel tegutsevad praegu üürnikud ning olemasolevad äripindade üürilepingud on müügiinfo kohaselt lõpetatavad kolmekuulise etteteatamisega.

Enampakkumine kestab 17. novembrini

Vana-Viru tn 3 kinnistu müük toimub Varakeskuse elektroonilisel enampakkumisel. Alghind on 1 450 000 eurot ning enampakkumise kavandatud lõpp on 17. novembril 2026 kell 15.00.

Tegemist on olemasolevas seisukorras müüdava ajaloolise hoonega, mille arendusvõimalused põhinevad koostatud rekonstrueerimisprojektil ja väljastatud ehitusteatisel. Ehitustööd ei ole veel alanud ning projekti elluviimine sõltub tulevase omaniku otsustest ja vajalikest kooskõlastustest.

Kinnistu fotode, projekti ja muu dokumentatsiooniga saab tutvuda Varakeskuse enampakkumise lehel.

261014 Viru väravate kõrvale kavandatakse luksuskortereid – ajalooline hoone läks 1,45 miljoniga enampakkumisele 2

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Eluruumi üürilepingus ei saa kõiges kokku leppida

14.10.2026

Evi HindpereLoen sageli üürilepinguid ja kohtan päris sageli lepingutingimusi, mille kohta öeldakse – „Aga mõlemad pooled ju allkirjastasid lepingu.“

Lepingu sõlmimisel kehtib üldjuhul lepinguvabaduse põhimõte, kuid eluruumi üürilepingus on aga üks oluline piir – VÕS § 275.

Selle sätte mõte on lihtne: seaduses sätestatust ei saa eluruumi üürniku kahjuks alati kõrvale kalduda.

Praktikas kohtab näiteks kokkuleppeid, mille kohaselt:

  • tähtajalise üürilepingu võib kumbki pool ühekuulise etteteatamisega üles öelda;
  • üürileandja ei pea tagatisraha eraldi hoiustama ega sellelt intressi maksma;
  • üürileandja võib korterisse siseneda ilma üürniku nõusoleku ja kohalolekuta;
  • pärast lepingu lõppemist võib üürileandja üürniku asjad ise välja tõsta või lukud ära vahetada.

Kas sellised tingimused kehtivad?

Siin ei saa alati vastata lihtsalt „jah“ või „ei“. Tuleb vaadata konkreetset seadusesätet, sellest kõrvalekaldumise võimalust ja eelkõige seda, kas kokkulepe kahjustab üürniku kui nõrgema poole huve.

Seega ei tähenda see, et lepingus on mingi tingimus kirjas ja mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud, veel automaatselt seda, et tingimus kehtib.

Üks olulisemaid asju, mida üürilepingut sõlmides tuleb meeles pidada – allkiri ei muuda tühist kokkulepet kehtivaks ja vastupidi – iga seadusest erinev kokkulepe ei ole tingimata tühine.

Alati tuleb teha konkreetne õiguslik kaalutlus – kas ja millisel viisil on üürniku olukorda võrreldes seadusega kahjustatud.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Statistikaamet: Suvekuudel peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

14.10.2026

StatistikaametStatistikaameti andmetel peatus 2026. aasta juunist augustini majutusettevõtetes 1,39 miljonit turisti, mida on 3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kui siseturistide arv püsis muutumatuna, siis majutatud välisturiste oli võrreldes eelmise suvega rohkem.

Tänavu suvel peatus Eesti majutusasutustes 6% võrra rohkem välisturiste kui eelmisel suvel, siseturistide arv jäi samaks. Majutusettevõtteid külastanud välisturiste oli kõigil suvekuudel eelmise aastaga võrreldes rohkem, siseturistide arv kasvas veidi augustis. Juulis oli siseturiste sama palju kui möödunud aastal samal ajal, kuid juunis veidi vähem kui mullu.

2026. aasta suvel peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 775 400 välis- ja 618 600 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aastaga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli 2025. aasta suvekuudega võrreldes 4% rohkem, kokku üle 2,5 miljoni,“ ütles Pukk.

Välisturistid veetsid 2026. aasta juunist augustini majutusettevõtetes ligi 1,5 miljonit ööd ning siseturistid üle 1 miljoni öö. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 6% rohkem, siseturistide ööbimisi 1% rohkem.

261014 Suvekuudel peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste 1

Pukk lisas, et võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta suvekuudega oli tänavu suvel majutatud turiste 2% vähem. „Eesti elanikke majutati selle perioodiga võrreldes küll 8% enam, kuid väliskülastajaid 7% vähem,“ täpsustas ta.

2026. aasta suvel saabus Eesti majutuskohtadesse enim välisturiste Soomest (35%), Lätist (10%) ja Saksamaalt (8%). Soomest saabus majutuskohtadesse üle 273 300 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem. Läti turiste majutati ligi 78 000 (+1%) ning Saksamaa turiste ligi 62 700 (-4%). Lisaks ööbis Eesti majutusettevõtetes üle 30 000 Suurbritannia (+25%), 30 400 Poola (+26%) ja 30 000 Leedu turisti (-7%). Üle 27 000 majutatu saabus Ameerika Ühendriikidest (-2%) ja ligi 25 000 Aasia riikidest (+4%).

261014 Suvekuudel peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste 2

Peamiselt jõuavad turistid Tallinnasse, Pärnusse ja Tartusse – seal majutus suvel 63% Eesti majutusettevõtetes peatunud külastajatest. Pool kõigist majutatud turistidest peatus Harjumaal, sealhulgas Tallinnas 46%. Lisaks majutus 10% turistidest Pärnus (13% Pärnumaal) ja 7% Tartus (8% Tartumaal). 5% majutatutest peatus suvekuudel Ida-Virumaa majutuskohtades ning 6% Saare maakonnas.

Kuigi Eestis kokku registreeriti suvekuudel majutatuid rohkem kui mullu, oli ka selliseid maakondi, kus majutusettevõtetes majutatuid oli suvel vähem kui eelmisel aastal. Arvuliselt enim ehk ligi 4000 külastaja võrra langes majutusettevõtetes majutatute arv suvel Saare maakonnas, üle 2000 majutatu vähem oli ka Lääne-Virumaal ja Pärnumaal ning üle 1600 majutatu oli sel suvel vähem Järva-, Hiiu- ja Läänemaal. Arvuliselt kasvas majutusettevõtetes majutatute arv enim Harjumaal (üle 48 000) ja Tartumaal (ligi 5400), seda just Tallinna ja Tartu arvelt.

261014 Suvekuudel peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste 3

Välisturistidest peatus 2026. aasta suvekuudel 84% Tallinna, Pärnu või Tartu majutusettevõtetes. Harju-, Pärnu- ja Tartumaal peatus juunist augustini vastavalt 70%, 11% ja 7% välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtteid väisas suvekuudel 4% välisturistidest ning Ida-Viru-, Lääne-Viru- ja Läänemaal võrdselt 2% välisturistidest. Suvekuudel majutatud välisturistide arv suurenes aastaga enim Harjumaal ja Tallinnas, enim vähenes aga Pärnumaal ja Pärnus.

Eesti elanikke majutati suvekuudel samuti enim Harju-, Pärnu- ja Tartumaa majutusettevõtetes (vastavalt 25%, 16% ja 9%). Siseturistidest peatus 2026. aasta suvekuudel üle kolmandiku ehk 36% Tallinnas, Pärnus või Tartus. Siseturistid jõuavad siiski rohkem ka teistesse maakondadesse. Eesti elanike hulgas olid suvel menukad veel Ida-Viru- ja Saare maakonna majutusettevõtted, kus peatus juunist augustini vastavalt 10% ja 8% siseturistidest. Nii Lääne-, Lääne-Viru- kui ka Valgamaa majutusettevõtteid väisas võrdselt6% siseturistidest ning Võrumaal registreeriti 5% majutatud siseturistidest. Majutatud siseturistide arv kasvas eelmise suvega võrreldes enim Harjumaal, Tartumaal (sh Tartus) ja Ida-Virumaal, kuid vähenes enim Saare maakonnas.

Vähemalt viie voodikohaga majutusettevõte majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismimajandusel.

Andmed on avaldatud 09.10.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Kaldapesa kodude ehitamiseks

13.10.2026

NordeconNordecon AS-i kontserni kuuluv Embach Ehitus OÜ ja Kaarsilla Kinnisvara OÜ sõlmisid töövõtulepingu Tartus aadressil Kalda tee 57 Kaldapesa kodude arendusse kuuluva korterelamu ehitamiseks. Lepingu maksumus on 2,8 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tööd valmivad 2027. aasta oktoobris.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

1Partner: Uuring: kinnisvaraekspertide hinnangul kasvab uute korterite laojääk Tallinnas veelgi

13.10.2026

1PartnerKinnisvaraeksperdid ootavad järgmise aasta jooksul uute korterite ülepakkumise suurenemist Tallinnas, selgus 1Partner Kinnisvara poolt kinnisvaravaldkonna professionaalide seas läbi viidud igasügisesest küsitlusest.

Tänavu septembris läbi viidud küsitluses leidis 67% vastanutest, et 2027. aastal tekib Tallinnas uute korterite ülepakkumine samas kui 24% hinnangul arendatakse uusi kortereid nõudlusega samas tempos. “Aasta tagasi läbi viidud uuringus prognoosis ülepakkumise teket samuti kaks kolmandikku ekspertidest. Erinevate allikate kohaselt on uute korterite pakkumine Tallinnas aastaga suurenenud ligikaudu 13% ja nüüd ootab enamus eksperte sarnase trendi jätkumist ka järgmise aasta jooksul,” kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Kui kolm aastat tagasi läbi viidud sarnases uuringus arvas 26% ekspertidest, et Tallinnas võib tekkida uute korterite defitsiit, siis tänavu peab seda võimalikuks vaid 4% vastanutest. “Arvestades juba ettevalmistatud projektide mahtu ja olemasolevat pakkumist on tõenäoline, et jätkuvalt lisanduvad uued arendusprojektid hoiavad müügis olevate korterite arvu lähiajal kõrgel,” kommenteerib 1Partneri analüütik.

Vääri sõnul ei ole nõudlust ületav pakkumine iseenesest veel märk kriisist või isegi probleemist, sest paljuski on suure ehitusmahu taga kogenud ja tugevate arendajate majanduslikud kaalutlused. “Arendajatel on kasulikum ja efektiivsem ehitada korraga suuremat mahtu. Ehitussektori sisendhinnad tõusevad jätkuvalt ning iga uus projekt on arendajale tulevikus kallim, mistõttu on praegune uute kodude aktiivne rajamine pigem teadlik äriline otsus kui märk sellest, et turul oleks midagi valesti,” selgitab ta.

Traditsiooniliselt septembri keskel läbi viidavale küsitlusele vastas kokku 107 kinnisvara maaklerit, arendajat ja muud Tallinna kinnisvaravaldkonnas tegevat professionaali.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Luminor: Plaanid kodus remonti? Vaata, millised ümberehitused tuleks kindlasti dokumenteerida

13.10.2026

LuminorKodu remontides võib tunduda, et uus katuseaken, kamin või õhksoojuspump on lihtsalt üks järjekordne parendus. Tegelikult võivad suuremad ümberehitused vajada ehitusprojekti, ehitusteatist või muid dokumente, mille puudumine võib hakata probleeme tekitama alles aastaid hiljem, näiteks kodu müües või kindlustusjuhtumi korral. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul tasub vajalikud kooskõlastused ja dokumendid korda ajada juba enne töödega alustamist, et vältida hilisemaid sekeldusi.

„Remonti tehes mõeldakse eelkõige sellele, milline võiks kodu pärast välja näha, kui palju tööd maksma lähevad ja kust saada mõistliku hinnaga remondilaenu. Hoopis harvem mõeldakse sellele, kas tehtud muudatused on ka korrektselt dokumenteeritud. Probleem võib ilmneda alles aastaid hiljem, kui inimene soovib kodu müüa või tekib kahjujuhtum ning selgub, et tegelik olukord ei vasta dokumentidele,“ selgitas Volt.

Ehitusseadustiku järgi ei ole iga remont ümberehitamine. Näiteks seinte värvimine, põrandakatte vahetamine või olemasoleva ehitise osa asendamine samaväärsega ei tähenda üldjuhul ümberehitust. Tähelepanelikum tasub olla aga siis, kui muudetakse hoone piirdekonstruktsioone, kandvaid konstruktsioone või tehnosüsteeme. Sellisel juhul võib olenevalt hoonest ja töö mahust olla vajalik ehitusteatis, ehitusprojekt või muu ehitusdokumentatsioon.

Seina mahavõtmine ja katuseaken vajavad tähelepanu

Kui remondi käigus eemaldatakse kandesein või tehakse sellesse uus ava, on tegemist konstruktsiooni muutmisega ning vajalik on ehitusprojekt ja ehitusteatis. Sama kehtib uue katuseakna puhul, kui selle rajamiseks muudetakse katuse konstruktsiooni.

„Hea rusikareegel on, et kui töö muudab maja konstruktsiooni, tehnosüsteemi või välisilmet, tasub enne ehitamist kontrollida, milliseid dokumente vaja läheb. Tagantjärele tehtud töö seadustamine võib olla märksa keerulisem ja kallim,“ märkis Volt.

Kortermajas tuleb arvestada ka sellega, et katus, fassaad, rõdu ja kandvad konstruktsioonid on üldjuhul kaasomandi osa. Seetõttu võib lisaks ehitusdokumentidele vaja minna korteriühistu või teiste omanike nõusolekut.

Rõdupiire, kamin ja õhksoojuspump

Ka rõdupiirde puhul sõltub dokumentide vajadus töö ulatusest. Kui vana piire asendatakse samaväärsega, on olukord lihtsam. Kui aga muudetakse piirde kõrgust, materjali, kinnitust või kogu rõdu välisilmet, võib tegemist olla juba suurema ümberehitusega.

Eriti oluline on dokumentatsioon küttesüsteemide puhul. Uue kamina paigaldamisel tuleb arvestada korstna, ühenduslõõri ja tuleohutusega ning töö peab vastama nõuetele. Alles tasub hoida paigaldusdokumendid, kütteseadme andmed ja hilisemad korstnapühkimisaktid. „Kamina puhul võivad puudulikult tehtud tööd tähendada otsest tuleohutusriski. Seetõttu on oluline, et hiljem oleks võimalik tõendada, kes töö tegi ja millise lahendusega,“ ütles Volt.

Ka õhksoojuspump pole pelgalt kodumasin, vaid selle paigaldamine muudab hoone tehnosüsteemi ning sageli ka välisilmet. Seetõttu on vajalik projekt ja ehitusteatis. Kortermajas tuleb lisaks arvestada fassaadi, mürataseme ja korteriühistu nõusolekuga.

Terrass võib muutuda maja laienduseks

Terrassi puhul sõltub kõik lahendusest. Lihtne avatud terrass ja maja külge rajatud katuse, klaasseinte ning vundamendiga terrass on ehitusõiguse mõttes erinevad. Kui terrassist kujuneb sisuliselt uus ruum, võib olla tegemist juba hoone laiendamisega. Seetõttu on mõistlik suurema terrassi, veranda või muu juurdeehituse puhul enne ehitamist kohaliku omavalitsusega täpsustada, kas ehitis tuleks registreerida või millised kohustused konkreetsele lahendusele kehtivad.

Volti sõnul tasub dokumente säilitada ka siis, kui neid ei pea ehitisregistrisse esitama. „Projektid, tööde fotod, paigaldaja andmed ja arved võivad hiljem säästa väga palju aega ja küsimusi. Eriti oluline on dokumenteerida tööd, mis pärast remonti seina, põranda või lae sisse peitu jäävad.“

Dokumentide puudumine ei tähenda automaatselt, et kindlustus kahju ei hüvita, kuid kahjujuhtumi korral võib muutuda oluliseks, kuidas süsteem või konstruktsioon ehitati ja kas töö vastas nõuetele. Samuti võivad dokumenteerimata ümberehitused muuta kodu müümise keerulisemaks. „Kõige lihtsam on vajalikud dokumendid korda ajada kohe tööde tegemise ajal. Müügi või kahjujuhtumi korral annavad need kindluse, et kodus tehtud muudatused on korrektsed ja jälgitavad,“ kinnitas Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Haljala–Kukruse maantee planeeringus on paigas trassikoridor

13.10.2026

Majandus ja KommunikatsiooniministeeriumTänasest on avalikul väljapanekul Haljala ja Kukruse vahelise maantee riigi eriplaneeringu trassikoridori eskiis, millega oodatakse tutvuma 10. novembrini.

67 km pikkune trass kulgeb osaliselt praeguse Tallinna–Narva maantee koridoris või selle lähistel. Uude asukohta on tee kavandatud eelkõige seal, kus vana tee kurvilisus või ümbritsev asustus laiendamist ei võimalda.

“Ehkki trass oli põhiosas paigas juba eelmise aasta lõpust, oleme vahepeal inimeste ettepanekul lahendusse mitmeid täiendusi teinud,” rääkis planeeringu projektijuht Anne Martin.

Tema sõnul liigutakse järgmisena detailse lahenduse juurde. „Praegu on välja valitud trassikoridor, kuid see ei näita veel tee paiknemist. Läheme edaspidi täpsemaks ning vaatame koostöös maaomanike ja ekspertidega, kuidas tee koridori sees kulgema hakkab. Seetõttu on väljapanekul eriti teretulnud tagasiside kohalike olude ja peamiste liikumiste kohta,“ ütles Martin.

Haljala ja Kukruse vaheline lõik on viimane Tallinn-Narva maanteel, kus ei ole veel 2+2 lahendust planeeritud ning ka see soovitakse viia Euroopa transpordivõrgu nõuetele vastavaks.

Transpordiameti projektijuhi Elle Tamme selgitusel ei ole eesmärk üksnes Tallinna ja Virumaa vahelist ühendust kiirendada, vaid suurendada ka ohutust. „Haljala–Kukruse lõigul on praegu 263 mahasõitu ja 33 suuremat ristumist. Aastatel 2020–2024 hukkus seal liiklusõnnetustes viis inimest ning ainuüksi 2025 toimus kaheksa vigastatuga õnnetust. Uue teega muudetakse liiklemine kohalike elanike ja läbiva liikluse jaoks ohutumaks ning sujuvamaks,“ ütles Tamm.

Praegu on trassi laius ligikaudu 350 meetrit, ent tee tegelik ruumivajadus ja kulgemine, liiklussõlmede lahendused, läbipääsud ning täpsemad leevendusmeetmed selguvad järgmises etapis eeldatavalt 2029. aastal. Teekoridori lõplik laius jääb hinnanguliselt umbes 60 meetrit, liiklussõlmede ja ökoduktide juures mõnevõrra laiem.

Planeeringu materjalidega saab tutvuda veebilehel haljalakukruse.ee, väljapanekule järgnevad detsembris avalikud arutelud.

261013 Haljala–Kukruse maantee planeeringus on paigas trassikoridor

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tartu: Siuru ehitamisest on huvitatud üheksa ettevõtet

13.10.2026

TartuKultuurikeskuse Siuru ehitamiseks 19. augustil välja kuulutatud riigihanke esimeses etapis esitas taotluse üheksa ettevõtet, kellest kaks on ühistaotlejad. Kõik ettevõtted kvalifitseerusid ja saavad esitada järgmises etapis esialgse hinnapakkumise.

Siurut soovivad ehitada OÜ Fund Ehitus, Ehitus5ECO OÜ, Embach Ehitus OÜ, OÜ Mapri Ehitus, Nordecon AS, AS Merko Ehitus Eesti, OÜ Astlanda Ehitus ning ühistaotlejatena OÜ Ehitustrust ja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg.

Siuru juhi Aavo Koka sõnul on hoonete ehitamisel üks põnevamaid aegu see, kui jõutakse projekteerimise faasist ehitamise faasi. „Mul on hea meel, et üheksa Eesti suurt ehitusettevõtet on Siuru ehitamisest huvitatud. Rikkaliku kogemusega ehitusettevõtted oskavad näha optimeerimise võimalusi, mis toetab meie soovi saavutada võimalikult soodne hind.“

Kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks toimub kolmeetapiline konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, mille esimene etapp oli taotlejate kvalifitseerimine. Hankel saavad osaleda ehitusettevõtjad, kelle viimase kolme aasta keskmine käive on vähemalt 35 miljonit eurot aastas ja kellel on valminud viimase viie aasta jooksul vähemalt üks sarnane minimaalselt 15 000 m2 suuruse netopinnaga objekt.

Järgmises etapis saavad ettevõtted esitada esialgse hinnapakkumuse ja teha optimeerimise ettepanekuid, mille tulemusel pääsevad kolm odavama pakkumuse esitajat järgmisesse etappi ning toimuvad läbirääkimised, mille eesmärk on tagada, et Siuru ehitatakse mõistlikult ja säästlikult. Esialgsete pakkumuste esitamise tähtaeg on 23. novembril 2026.

Kolmandas etapis saavad kolm pakkujat esitada lõpliku pakkumuse, mille aluseks on teise etapi läbirääkimiste alusel korrigeeritud tehniline kirjeldus.

Hanke eeldatavaks maksumuseks on 71 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Lõplikke pakkumusi oodatakse jaanuaris 2027, ehituslepingu soovib linn sõlmida 2027. aasta veebruaris.

Ehitaja ülesanne on lisaks kultuurikeskuse hoonele rajada ka hoonet ümbritsev väliruum, sh park, mänguväljak, Emajõe-äärne ala koos trepistikuga, projektialal asuvad tänavad jmt.

Lisainfo: kultuurikeskuse Siuru juhataja Aavo Kokk, 5680 4410, Aavo.Kokk@tartu.ee; https://www.tartu.ee/siuru

261013 Siuru ehitamisest on huvitatud üheksa ettevõtet

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Luminori uuring: millises maakonnas on üürnike osakaal kõige suurem?

13.10.2026

LuminorLuminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgub, et Eestis elab praegu üürikodus 15% vastanutest. Maakondade võrdluses on üürnike osakaal kõige suurem Tartumaal, kus üüri maksab ise ligi veerand vastanutest. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul näitavad tulemused, et üürikodu on paljude inimeste jaoks loomulik osa iseseisvasse ellu astumisel.

„Üürimine annab võimaluse säilitada rohkem paindlikkust ajal, mil töökoht, pereplaanid või soovitud elukoht ei ole veel pikemaks ajaks paigas. Uuringust on hästi näha, et üürikodus elamine on kõige tavalisem just nooremate inimeste seas ehk see on tugevalt seotud ka inimese eluetapiga,“ ütles Kikas.

Vanuserühmade vahel on erinevus märkimisväärne. 18–29-aastastest elab praegu üürikodus 34% ehk ligikaudu iga kolmas vastanu. 30–39-aastaste seas on vastav osakaal 16%, 40–49- aastaste seas 5% ning 50–60-aastaste hulgas 10%.

Ka asukoha järgi joonistub uuringust välja selge erinevus. Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel, kus elanikkonnast arvestatav osa on kindlasti ka tudengid, üürib kodu 23% vastanutest. Tallinnas elab üürikodus 19% elanikest, muudes linnades ulatub üürnike osakaal 14%-ni, samas kui külades, alevites ja alevikes elab üürikodus vaid 6% vastanutest.

„Linnades on üürikodu sageli praktiline valik, sest see võimaldab elukohta lihtsamini vahetada ega eelda kohe pikaajalise finantskohustuse võtmist. Nooremas eas võib selline paindlikkus olla eriti oluline. Oma kodu ostmine muutub tavaliselt päevakajalisemaks siis, kui sissetulek, töökoht ja tulevikuplaanid on muutunud kindlamaks,“ selgitas Kikas.

Üürimisega puutub elu jooksul kokku enam kui kuus eestlast kümnest ehk üürikogemus on märksa laiem kui praegune üürnike osakaal. Kui praegu elab üürikodus 15% vastanutest, siis veel 49% on seda teinud varem. Seega on ligi kaks kolmandikku ehk 64% Eesti inimestest mingil eluetapil ise üüri makstes üürikodus elanud. 35% vastanutest pole enda sõnul kunagi üürikodus elanud.

„Need tulemused näitavad, et üürimist ja kodu omamist ei peaks tingimata vastandama. Üürikodu võib olla teadlik ja sobiv lahendus mõneks eluetapiks ning hiljem kui tekivad võimalused ja soov, saab soetada oma kodu. Kui oma kinnisvara ostmine on eesmärk, tasub üüriperioodi jooksul järjepidevalt koguda omafinantseeringut ning jälgida, milline igakuine eluasemekulu oleks sissetulekute juures pikemas vaates jõukohane,“ märkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Norstat viis selle aasta augustis Luminori tellimusel kolmes Balti riigis läbi uuringu, milles osales kokku 3006 vastajat – Eestis 1005, Lätis 1001 ja Leedus 1000 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Värskenda teadmisi ja valmistu kinnisvaramaakleri kutseeksamiks

13.10.2026

Kinnisvara täiendkoolitusKinnisvaramaakleri töös tuleb igapäevaselt kokku puutuda õiguse, kinnisvaraturu, hindamise, finantseerimise, maksustamise, ehituse ja paljude teiste teemadega. Mida terviklikumad on teadmised, seda kindlamalt saab nõustada kliente ja teha keerukates tehingutes teadlikke otsuseid.

Kinnisvara täiendkoolitus annab nelja õppepäeva jooksul süsteemse ülevaate kinnisvaramaakleri töös vajalikest valdkondadest. Koolitus sobib nii teadmiste värskendamiseks ja täiendamiseks kui ka põhjalikuks ettevalmistuseks kinnisvaramaakleri kutseeksamiks. Teemasid käsitlevad oma ala praktikud ning õppetöö seob teooria igapäevase töö ja praktiliste näidetega.

Koolitus toimub 19., 20., 26. ja 27.10.2026 kell 10.00–17.00 hübriidõppena Tallinnas Tulika 19 Flora Majas ja veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus
1 2 3 … 1,721 1,722 1,723