Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Swedbank: Hinnatõus oktoobris kiirenes

04.11.2026 Liis Elmik

Turistide kulutusi arvesse võttev harmoneeritud hinnaindeks tõusis oktoobris septembriga võrreldes 0,6% ja aastatagusega võrreldes 3,6%. Hinnatõus kiireneb ka novembris ja detsembris energia kallinemise tõttu. Hinnatõusu ootused on Statistikaameti küsitluse järgi kasvanud nii jaemüügiettevõtete kui tarbijate seas.

Energia hind jätkas tõusu

Elektri börsihind tõusis oktoobris taastuvenergia toodangu vähenemise tõttu. Nafta- ja gaasihinnad kasvasid oktoobris veelgi, sest konflikt Pärsia lahe piirkonnas teravnes. Nafta hinda kergitasid uued rünnakud Hormuzi väinas ja Saudi Araabia vastu.

Tulevikutehingud ootavad toornafta hinna püsimist üle 100 dollari barrelist kuni selle aasta lõpuni. Hinnasurve mõningast leevenemist oodatakse alles järgmisel aastal. Turud on ettevaatlikud ja ootavad uut võimalikku USA rünnakut Iraani vastu pärast USA vahevalimisi, kui kõrgemad kütusehinnad enam valimistulemusi ei mõjutaks. USA valija väljendas eile muret oma majandusliku olukorra pärast. USAs on tarbimiskorv aastaga kallinenud 3,7%.

Euroopa maagaasi hind tõusis oktoobri lõpuks 100 euroni megavatt-tunni eest, mis on kõrgeim tase alates 2022. aastast. Hinda vedasid geopoliitilised riskid, tarneprobleemid, madal gaasivaru enne talve ja ebakindlus LNG-tarnete suhtes. Gaasi hinnad peaksid hakkama odavnema kevadel, pärast kütteperioodi lõppu.

Sel aastal tõusevad hinnad üle 3%

Swedbank prognoosib selleks aastaks üle 3%list inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma 3% juurde. Hinnatõusu annab sel aastal suurima panuse energia ja transpordi kallinemine.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Tartu: Tartu algatas detailplaneeringu raudtee-äärse ala arendamiseks

04.11.2026 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsus algatas Lembitu tn 1b, Väike kaar 41 ja 41b kruntide detailplaneeringu, mille eesmärk on kavandada alale terviklahendus ning anda ehitusõigus büroo- ja ärihoonete ning korterelamute rajamiseks.

Tartu abilinnapea Kertu Vuksi sõnul ei seisne Tartu areng ainult uute alade hoonestamises, vaid ka olemasoleva linnaruumi ümbermõtestamises ja paremas kasutamises. „Lembitu-Vaksali piirkond on hea näide alast, mille senist tööstuslikku iseloomu on võimalik järk-järgult muuta ning tuua siia uusi töökohti, elamispindu ja kvaliteetset avalikku ruumi.“

Nelja hektari suurune planeeringuala piirneb Lembitu tänava, Väikese kaare, Tervishoiu tänava ja raudteega.

Planeeringualal kaalutakse ehitusõiguse määramise võimalusi kontori- ja büroohoonete ning kuni 40 protsendi ulatuses korterelamute rajamiseks. Korterelamud võib ehitada nii eraldi hoonetena kui ärihoonete mahus. Hooned võivad olla maksimaalselt 3–6-korruselised, kuid 10 protsendi ulatuses hoonestusalusest pinnast on lubatud aktsendina kavandada kuni 8 korrust.

Kavandada tuleb ala läbiv avalik tänav lõigus Lembitu tn – Tervishoiu tn ning selle kaudu juurdepääsud planeeritavatele kruntidele.

Linnavalitsus otsustas mitte algatada Lembitu tn 1b, Väike kaar 41 ja 41b kruntide detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Alale on koostatud keskkonnamõju strateegiline eelhinnang, mille järgi ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju. Küll aga soovitatakse planeeringu koostamisel arvestada leevendavaid meetmeid, näiteks koostada mürahinnang ja selle alusel kavandada vajalikud müraleevendusmeetmed, korraldada pinnase reostusuuring, pöörata tähelepanu elurikkust toetava linnakeskkonna arendamisele, kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi jmt.

Planeeringuala asub üldplaneeringuga määratud Lembitu-Vaksali arengualas. Kogu Näituse tn, Lehola tn, Väikese kaare, Lembitu tn ning raudtee vaheline ala on määratud arengualaks. Üldplaneeringuga on seatud pikaajaliseks eesmärgiks luua eeldused tööstuse järkjärguliseks piirkonnast välja viimiseks.

Selleks et tagada kvaliteetne, terviklik ja tasakaalus linnaruumiline lahendus, tuleb pärast planeeringu algatamist korraldada vähemalt kolme kutsutud osalejaga kogu planeeringuala hõlmav planeeringuvõistlus.

Foto: Ragnar Vutt

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Tallinn: Eksperdid: Tallinna areng peab vähendama vajadust iga päev pikki vahemaid läbida

04.11.2026 Tallinn.ee

Tallinna uue üldplaneeringu esimesel ümarlaual leidsid eksperdid, et inimeste igapäevased sihtkohad peaksid paiknema kodule lähemal ning eri piirkondade vahel peavad olema paremad ühendused. Selleks tuleb transpordiühendusi ning elamute, töökohtade ja teenuste paiknemist kavandada senisest terviklikumalt.

„Tallinna arengut kavandades peame lähtuma sellest, kuidas meie otsused inimeste igapäevaelu paremaks muudavad. Hästi planeeritud linnas kulub vähem aega igapäevastele sõitudele ning jääb rohkem aega perele ja iseendale. Soovime, et Tallinn oleks linn, kus lastel on turvaline kasvada, vajalikud teenused on kodu lähedal ja rohelust jagub igasse linnaossa. Uus üldplaneering seab Tallinna arengusuuna järgmiseks paarikümneks aastaks ning mõjutab otseselt seda, millises linnas meie ja meie lapsed elame. Seetõttu peame selle koostamisel ühendama elanike kogemused ja ootused ekspertide teadmistega,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.

Ümarlaual tõsteti esile Tallinna ja naaberomavalitsuste vahelised ühistranspordiühendused, mis on kohati aeglased või puuduvad mõnes piirkonnas sootuks. Osalejad soovitasid arendada uusi rongi- ja trammiühendusi ning parandada ümberistumisvõimalusi.

„Linna tuleb planeerida tervikuna – oluline pole ainult see, kuhu rajame uusi elamupiirkondi või kuidas korraldame transporti, vaid ka see, kas inimestel on võimalik oma igapäevased toimingud teha kodu lähedal. Kui elukohad, töökohad, koolid ja teenused moodustavad hästi toimiva terviku ning piirkondade vahel on head ühendused, muutub linnas liikumine lihtsamaks ja ajakulu väiksemaks. Uus üldplaneering peab aitama neid valikuid läbi mõelda,“ ütles Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Terik.

Aruteludes juhiti tähelepanu sellele, et paljud teenused ja suuremad kaubandusfunktsioonid on koondunud linna äärealadele, mis suurendab inimeste igapäevast liikumisvajadust. Seetõttu soovitati paindlikumat maakasutust ja selliste piirkondade kujundamist, kus elamud, töökohad ja teenused paiknevad lähestikku.

Haridusvõrgustiku kavandamisel rõhutati kodulähedaste koolide ning turvaliste ja mugavate kooliteede tähtsust. Samuti arutati, kuidas ühendada paremini Tallinna eri keskusi ning parandada jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eestvedamisel tegutseva ümarlaua koosseisu on kutsutud 39 esindajat erialaliitudest, ülikoolidest, teadusasutustest, riigiasutustest, ettevõtlusorganisatsioonidest, linnaosakogudest, naaberomavalitsustest ja teistest huvirühmadest. Esimesel kohtumisel osales 30 ümarlaua liiget. Ümarlaud annab linnale üldplaneeringu koostamise jooksul nõu ja tagasisidet ning koguneb eeldatavasti kord kvartalis.

Lisaks ümarlaua tööle saavad üldplaneeringu koostamisel kaasa rääkida kõik tallinlased. Avalikud arutelud, töötoad ja muud osalusvõimalused jätkuvad kogu planeeringuprotsessi vältel.

Järgmine ümarlaua kohtumine on kavandatud 2027. aasta märtsikuusse, mil tutvustatakse üldplaneeringu lähteseisukohti ja kinnitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Pärnu: SA.MET andis Pärnu linnale üle Niidupargis valminud avalikud rajatised

04.11.2026 parnu.ee

Pärnu linn võttis täna, 3. novembril Niidupargi elurajoonis üle arendaja kulul valminud avalikud rajatised. Uued kõnni- ja kergliiklusteed, jalakäijate sild, haljasalad, avalik parkla ja muu taristu täiendavad Rääma linnaosa avalikku ruumi ning on mõeldud kasutamiseks kõigile piirkonna elanikele.

Rajatiste pidulikul üleandmisel osalesid Pärnu linnapea Siim Suursild, abilinnapea Sander Kilk, SA.METi juhatuse liige Janno Metsa ning teised linna ja arendaja esindajad. Üheskoos tutvuti valminud rajatistega ja jalutati üle uue jalakäijate silla.

„Mul on hea meel, et arendajad panustavad märkimisväärselt ümbritseva linnaruumi uuendamisse. See on hea näide sellest, kuidas koostöös saab luua väärtust, mis ulatub kaugemale ühest hoonest või kinnistust. Kvaliteetne avalik ruum on kõigi pärnakate ja meie külaliste jaoks. Sellised panused muudavad Pärnut terviklikumaks ja meeldivamaks linnaks.

Hea linnaruum on meie ühine väärtus. Niidupargi arenduse puhul on oluline just see, et arendaja ei ole piirdunud kortermajade ehitamisega, vaid on panustanud tervikliku elukeskkonna loomisesse. Rajatud on haljastatud hoovialad, mänguväljakud, puhkealad, kõnniteed ja rattahoidlad. Lisaks on ehitatud Rääma oja ületav kergliiklussild, millest võidavad paljud. Tänan arendajat, kes panustanud ja loonud hea ja väärtusliku linnaruumi. Iga arendus toob linna ka uusi elanike,” ütleb Pärnu linnapea Siim Suursild.

„Niidupargi on hea näide sellest, kuidas linna ja arendaja koostöös saab luua elukeskkonna, millest võidavad ka ümbruskonna elanikud. Tegemist on ühe suurima tervikliku elamuarendusega, mis viimastel aastakümnetel Pärnusse on rajatud. Meie eesmärk ei ole ehitada lihtsalt kortermaju, vaid luua elukeskkondi, kus on hea elada. Selleks tuleb lisaks kodudele läbi mõelda ka see, kuidas uus elurajoon sobitub olemasolevasse linnaruumi ja muutub selle loomulikuks osaks,“ ütles SA.METi kinnisvaraarendusjuht ja juhatuse liige Janno Metsa.

Linnale üleantavad rajatised

Niidupargi arendamise käigus rajati halduslepingu alusel ja arendaja kulul Oja ja Niidu tänava äärsed kõnniteed ning avalikud kergliiklusteed, sealhulgas üle Rääma oja viiv jalakäijate sild.

Lisaks korrastati lepingu raames elurajooniga piirnevat Niidu pargiala, rajati avalikud haljasalad, tänavaalad koos kinnistute juurdepääsudega ning 14-kohaline avalik parkla koos juurdepääsuteega. Tööde hulka kuulus ka Niidu tänava ja parkla tänavavalgustuse tehnilise taristu rajamine. Rajatiste väljaehitamise otsene maksumus oli ligikaudu 150 000 eurot, millele lisandusid projektijuhtimise kulud.

Niidupargi elurajoon valmib aasta lõpus

Pärnus Rääma linnaosas asuv Niidupargi elurajoon koosneb kuuest kortermajast, kuhu on kavandatud kodud 126 perele. Esimesed elanikud kolisid Niiduparki 2022. aastal ning viimase kortermaja, Niidu 1, valmimisega selle aasta lõpus jõuab kogu arendus lõpule.

Elurajooni arendamisel on lisaks uutele kodudele pööratud tähelepanu haljastusele, ühiskasutatavatele aladele ja liikumisvõimalustele. Avalike rajatiste valmimisega on Niidupargist saanud ümbritseva linnaruumi loomulik jätk, millest saavad osa ka ümbruskonna elanikud.

Fotod: Eiliki Pukk

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine hoone ehitamiseks Harjumaale

04.11.2026 Adaur.ee

Nordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu hoone ehitamiseks Harjumaale. Lepingu maht on 2,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning ehitustööd valmivad 2028. aasta alguses.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

1Partner: Kuuülevaade: korterite keskmine ruutmeetrihind tegi viimaste aastate rekordi 3251 eurot

04.11.2026 Adaur.ee

Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis oktoobris viimaste aastate rekordtaseme 3251 euroni, millest kõrgem on see ühe kuu lõikes olnud vaid ühel korral kui jõudis 2023. aasta detsembris 3400 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind oli oktoobris 3251 eurot ning eelnenud kuul 3175 eurot, kusjuures 3000 euro piirist allpool oli ruutmeetrihind viimati 2025. aasta juulis. “Kui esimesel poolaastal püsis keskmine hind üsna stabiilselt 3100 euro ümber ning kõikus kuude lõikes vaid mõnekümne euro võrra, siis juulist alates oleme näinud kolme tõusukuud,” selgitab Elia Vääri. Oktoobris tehti Tallinnas korteritega kokku 801 ostu-müügitehingut.

1Partner Kinnisvara analüütiku sõnul oli korterite mediaanhind oktoobris 2955 eurot ja septembris 2978 eurot ruutmeetri kohta. “Sel aastal on ka korterite mediaanhind korduvalt lähenenud 3000 euro piirile, kuid oktoobris toimunud mõningane langus viitab, et hinnatase püsib jätkuvalt võrdlemisi stabiilne,” kirjeldab Vääri.

Kinnisvaraga tehti oktoobris kokku 990 ostu-müügitehingut koguväärtuses 182 miljonit eurot. “Tehinguaktiivsus on viimase aasta jooksul püsinud üsna stabiilne. Kinnisvaraturul on tavapäraselt aasta algus rahulikum, samas kui pärast suve ja aasta lõpus aktiivsus jälle kasvab. Sellist tavapärast hooajalist mustrit oleme näinud ka tänavu, kuigi oktoobris tehinguaktiivsus septembriga võrreldes mõnevõrra vähenes,” räägib Vääri. Lisaks korteritele müüdi pealinnas kuu jooksul ka 35 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 3 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 1 600 000 euroga.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinnas avati Nõmme Südamekodu, mis pakub kodu 168 eakale

04.11.2026 Adaur.ee

Tallinnas Hiiu mändide all avati Südamekodude 13. eakatekodu. Nõmme Südamekodu asub Tallinnas aadressil Hiiu tänav 42, endises Tervise Arengu Instituudi hoones, mis on põhjalikult ümber ehitatud tänapäevaseks eakatekoduks.

Viiekorruselises hooneosas asuvad elanike toad, ühised puhke- ja tegevusruumid, kohvik ning ööpäevaringseks hoolduseks vajalikud ruumid.

Südamekodud AS-i nõukogu esimehe Peter Lednický sõnul on Nõmme Südamekodu avamine oluline samm ettevõtte arengus. „Eestis ja eriti pealinna piirkonnas on vajadus uute hoolduskohtade järele suur. Nõmme Südamekodu avamine aitab seda puudust olulises mahus leevendada. Meie jaoks on oluline, et koos kohtade arvu kasvuga areneb järjepidevalt ka hooldusteenuse kvaliteet,“ lisas Lednický.

Südamekodud AS-i tegevjuht Keiu Talve sõnul on uute teenuskohtade lisandumine väga oodatud sündmus. „Nõmme Südamekodu avamisega loome ligi 170 eakale uue kodu ja kõrgetasemelise hooldusteenuse – tänapäevaseks ehitatud maja loob selleks head tingimused. Majast veel olulisemad on meie inimesed, kes kodust tunnet, turvalisust ja hoolduse kvaliteeti tagavad. Inimestesse, nende oskustesse ja motivatsiooni me panustame igapäevaselt. Südamekodude soov on pakkuda igale elanikule just sellist abi ja tuge, mida ta vajab.”

Talve sõnul on sama oluline see, et hooldusteenus pakub kindlustunnet ka lähedastele. „Kui ema, isa või vanavanem ei saa enam iseseisvalt kodus hakkama, on perel sageli keeruline leida lahendust, kuidas ühitada lähedase eest hoolitsemine oma töö ja igapäevaeluga. Meie saame võtta igapäevase hooldusvastutuse enda kanda, et pereliikmed võiksid olla eelkõige lähedased, mitte ööpäevaringsed hooldajad,“ lisas Talve.

Nõmme Südamekodu rajamine sai teoks Südamekodude ja EfTENi Capitali koostöös. Kinnistu omandas EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõte, kes finantseeris hoone ümberehitamist eakatekoduks. Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla sõnul on Nõmme Südamekodu projekt hea näide sellest, kuidas olemasolevat kinnisvara saab kohandada ühiskonna muutuvatele vajadustele vastavaks.

„Nõmme Südamekodu on EfTEN Real Estate Fund’i portfellis juba neljas hooldekodu investeering. Vananeva elanikkonna tingimustes on tegu väga kiresti kasvava segmendiga ning EfTEN soovib sinna investeerimist jätkata ka edaspidi. Mitmed eakatekodud on Eestis täna n-ö eelmise riigikorra pärandiks, paiknedes sageli perifeersetes ja raskesti ligipääsetavates piirkondades. Nõmme hoone lugu on sellele risti vastupidine – meie hea koostöö Südamekodudega näitab hästi, kuidas täieliku ümberehitusega on võimalik luua kvaliteetne ja väga funktsionaalne maja eakatekoduks ka Tallinna linnasüdames,” selgitas Tamla.

Uus kodu Hiiu mändide all

Nõmme Südamekodu juhataja Regina Meriste sõnul on maja avamiseks valmistutud põhjalikult ning juba on sisse kolinud esimesed 20 elanikku. „Nõmme on hooldekodu jaoks väga hea asukoht – siin on rohelust ja rahu, samas on kõik linnas vajalik lähedal. Tahame, et inimesed tunneksid end siin koduselt ning saaksid nii palju kui võimalik jätkata oma harjumuspärast elu vajaliku toega,“ rääkis Meriste.

Nõmme Südamekodus on 168 kohta. Eakatekodus on ööpäevaringne professionaalse hoolduspersonali tugi, tagatud on õendusteenus. Lisaks on majas kohvik ja suur saal ühistegevusteks. Südamekodud pakuvad kodust toitu ning eakate vaba aja sisustamiseks mitmekülgseid tegevusi, mis aitavad hoida elurõõmu ja kogukonnatunnet. Lisaks on majas spetsiaalne osakond dementsussündroomiga inimestele, kus toetatakse iga elaniku heaolu, turvatunnet ja väärikust.

Hiiu tänav 42 hoone kolmekorruselises osas jätkab Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tallinna Diakooniahaigla.

Südamekodud kuulub Penta Hospitals International gruppi, mis on Kesk-Euroopa suurim tervishoiu- ja pikaajalise sotsiaalhoolekande teenuste osutaja. Eestis tegutseb 13 Südamekodu, mis pakuvad hooldusteenust enam kui 1500 inimesele.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas üürileandja võib üürikorterisse lihtsalt sisse astuda?

04.11.2026 Evi Hindpere

Ilma ette teatamata ja üürnikuga külastust kooskõlastamata – reeglina mitte.

Korter kuulub küll omanikule, kuid üürilepingu kestuse ajal on see üürniku kodu. Üürileandja ei või oma võtmega igal ajal sisse astuda lihtsalt selleks, et vaadata, kuidas üürnik vara korras hoiab.

Üürnik peab lubama korteri ülevaatust, kui see on vajalik eluruumi säilitamiseks, müümiseks või teisele isikule üürimiseks. Üürileandja peab ülevaatusest õigel ajal teatama ja üürniku huvidega arvestama. Seega tuleb läbi rääkida külastuse põhjus, sobiv aeg ja ülevaatuse ulatus. Ülevaatus ei anna õigust sorida üürniku isiklikes asjades, kappides ega sahtlites.

Riigikohus on selgitanud, et kui üürileandja siseneb üüripinnale üürniku äraolekul üürnikku sellest enne informeerimata ja temalt luba saamata, rikub ta poolte sõlmitud üürilepingut ega austa üürniku õigust kodu puutumatusele (Põhiseadus § 33) ning seda saab lugeda mõjuvaks põhjuseks võlaõigusseaduse § 313 lg 1 mõttes, mille puhul on üürnik õigustatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema. Seda õigust ei välista ka rikkumise ühekordsus.

Lisaks võib kõne alla tulla ka üürnikule tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Erandiks võib olla vahetu avarii, nt veeleke vms. Sellisel juhul võib kiire ligipääs olla vajalik kahju piiramiseks, kui kahju suureneb ning seda ei saa muul viisil peatada. See sõltub olukorrast ega ole üldine luba üürniku kodu kontrollimiseks või omavoliliseks sisenemiseks. See erand ei anna õigust teha tavapärast kontrollkäiku.

Kodu puutumatus on kaitstud Eesti Vabariigi Põhiseadusega.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Tallinn: Tallinn soovib müüa Sakala tänava kinnistu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale

04.11.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus tegi linnavolikogule ettepaneku müüa Sakala tn 19 /Tatari tn 10 kinnistu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale (EMTA). Akadeemia soovib rajada kinnistule nüüdisaegse etenduskunstide õppe- ja loomekeskuse, mis moodustaks koos lähedal asuva Tatari tn 13 õppehoonega ühtse terviku.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul on linnal hea võimalus toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laienemisplaane ning panustada seeläbi Tallinna kultuuri- ja hariduselu arengusse. „Akadeemial on selge visioon, kuidas kinnistut tulevikus kasutada. Soovime selle elluviimisele kaasa aidata ning luua eeldused, et Tallinna kesklinna saaks rajada uue keskuse, millest saaksid osa nii tudengid kui ka laiem avalikkus,“ ütles Terik.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori Ivari Ilja sõnul on akadeemia soovinud oma tegevust peahoone kõrval laiendada juba ligi kümme aastat. „Uus õppekorpus annaks meile võimaluse luua nüüdisaegne ja paindlik teatriõppe keskkond ning oluliselt laiendada muusikateatri õpetamise võimalusi. Lisaks õppetööle looks see uusi võimalusi etendusteks, koostööprojektideks, festivalideks ja teisteks avalikeks sündmusteks. Kinnistu omandamine on alles sisulise ja loomingulise protsessi algus, mille käigus otsime koos õppejõudude, valdkonna asjatundjate ja arhitektidega parimat lahendust nii tänasteks kui ka tulevasteks vajadusteks,“ rääkis Ilja.

Sakala tn 19/ Tatari tn 10 kinnistu pindala on 939 ruutmeetrit. Sellel asuvad kaks 19. sajandist pärinevat hoonet ning amortiseerunud laohoone. Sakala tn 19 hoone on seisnud tühjana alates 2019. aastast ning Tatari tn 10 hoone oli kasutuses kuni 2026. aasta veebruarini.

Linna hinnangul on kinnistule võimalik kavandada kuni kuue maapealse ja kahe maa-aluse korrusega astmeline hoone. Täpne hoonestuslahendus selgub detailplaneeringu menetluses, mille käigus tuleb arvestada ka piirkonna ajaloolise hoonestuse ja miljööga.

EMTA on esitanud linnale kinnistu omandamiseks taotluse. Linn soovib kinnistu akadeemiale võõrandada otsustuskorras ning müügihind 780 000 eurot põhineb sõltumatu kinnisvarahindaja määratud turuväärtusel.

Kinnistu müügi peab heaks kiitma Tallinna Linnavolikogu. Linn soovib jõuda müügitehinguni veel 2026. aastal.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Pro Kapital: OÜ Marsi Elu ja AS Oma Ehitaja vaidlus lõppes kompromissiga

04.11.2026 Adaur.ee

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teatab, et tema tütarettevõte OÜ Marsi Elu ja AS Oma Ehitaja lahendasid Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-7815 peetud vaidluse kompromissiga, mille kohus kinnitas 27.10.2026 määrusega. Antud vaidlusest on Pro Kapital teavitanud ka oma varasemates aruannetes.

Vaidlus puudutas ehituslepingust tulenevaid leppetrahve ja kahju hüvitamist. Pooled loobusid vastastikku vaidlusalustest nõuetest ja kumbki pool teisele makseid ei tee. Pro Kapitali juhtkond peab kompromissi mõistlikuks lahenduseks, milles mõlemad pooled tegid järeleandmisi. Pro Kapital ei olnud vaidlusega seotud nõuete katteks eraldisi moodustanud. Kompromissi ühekordne positiivne mõju Pro Kapitali kasumile on ca 670 tuhat eurot, mis kajastatakse 2026. aasta oktoobris.

OÜ Marsi Elu nõustas selles keerukas ja mahukas vaidluses Ervin Nurmela (Nurmela & Co Law Firm OÜ).

Nordecon: Construction contract (Building construction)

04.11.2026 Adaur.ee

Nordecon AS and the Estonian Centre for Defence Investments have signed a contract for the construction of a building in Harju County. The contract is valued at 2.8 million euros, plus VAT, and the construction work will be completed in early 2028.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tartu: Tartu linn müüb kolm arenduspotentsiaaliga kinnistut

03.11.2026 Tartu.ee

Tartu linn müüb avalikul enampakkumisel kolm Raadi-Kruusamäe linnaosas asuvat hoonestamata kinnistut, millel on oluline arenduspotentsiaal. Jänese tn 42 ja Roosi tn 81 kinnistutele saab ehitada elamuid ning Jänese tn 38 kinnistule kaubandus-teenindushoone.

Tartu abilinnapea Martin Bek: „Müüme need kinnistud, et linn areneks ning lisanduks uusi elamispindu ja teenuseid, mille järele on nõudlust. Nende kinnistute arendamine annab hoogu ka Raadi-Kruusamäe linnaosa arengule.”

Jänese tn 42 on hoonestamata kinnistu, millel on ehitusõigus kaheksa korterelamu ehitamiseks. Hooned võivad olla 3- ja 4-korruselised ning kokku võib ehitada 100 korterit. Enampakkumise alghind on 1 600 000 eurot.

Roosi tn 81 on hoonestamata elamumaa kinnistu, kuhu tohib rajada ühe kuni 38 korteriga elamu, millel on maksimaalselt 3–4 korrust. Enampakkumise alghind on 460 000 eurot.

Jänese tn 38 on hoonestamata kinnistu, mis pakub võimalusi äritegevuse arendamiseks. Krundile võib ehitada ühe kahekorruselise kaubandus- ja teenindusettevõtte hoone, sh on lubatud osaliselt ka büroo- ja kontoripinnad. Enampakkumise alghind on 224 000 eurot.

Kõigi hoonete kavandamisel tuleb korraldada vähemalt kolme osalejaga arhitektuurivõistlus. Tartu linn soovib, et kinnistutele kavandatud arendused aitaksid kaasa kvaliteetse, tervikliku ja tänapäevase linnaruumi kujunemisele.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: tänavu on sõlmitud ligi 30% rohkem kodulaenulepinguid

03.11.2026 Karel Hanni

Swedbanki andmetel jätkus kodulaenuturul aasta esimese üheksa kuu jooksul tugev kasv. Keskmine kodulaenusumma ulatus Eestis 154 000 euroni, mida on 8% rohkem kui aasta varem. Kolme kvartaliga sõlmiti kodulaenulepinguid mullusega võrreldes ligi 30% enam.

Kõige suuremaid kodulaene võtavad jätkuvalt 31–35-aastased, kelle keskmine laenusumma ulatub 179 000 euroni. Neile järgnevad 36–40-aastased, kelle keskmine laenusumma on 176 000 eurot, ning 26–30-aastased 162 000 euroga. Kõigis kolmes vanuserühmas on keskmine laenusumma aastaga kasvanud 7–9%.

Samal ajal on suurenenud nooremate laenuvõtjate osakaal. 26–30-aastased moodustavad enam kui 20% laenuvõtjatest ning kuni 25-aastaste osakaal on 10%. Seejuures on aastaga kõige enam kasvanud just kuni 30-aastaste kodulaenuklientide osakaal.

„Aeg-ajalt arutatakse, kuidas muuta kodu ostmine noortele lihtsamaks. Meie andmed näitavad, et nad on kinnisvaraturul juba praegu väga aktiivsed. Just noorte osakaal laenuvõtjate seas on kõige enam kasvanud, samuti on suurenenud nende keskmised laenusummad,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

„Kõige suuremaid laene võtavad endiselt kolmekümnendates eluaastates inimesed. Selleks ajaks on pere sageli kasvanud, senine kodu jääb väikeseks ja hakatakse otsima suuremat. On hea näha, et ka noored soovivad oma kodu osta ning üha rohkematel on selleks võimalus,“ lisas ta.

Kõige sagedamini ostetakse kodu kuni 15% omafinantseeringuga. Keskmine omafinantseering on tänavu olnud 37 000 eurot. Swedbankis võetakse kodulaenu keskmiselt 26 aastaks.

Kodulaenuturg oli aktiivne ka Lätis ja Leedus, kuigi keskmised kodulaenusummad jäävad seal Eesti omadele alla. Lätis ulatus keskmine kodulaenusumma 100 000 euroni ja Leedus 132 000 euroni. Aastaga on keskmine laenusumma kasvanud Lätis 12% ja Leedus 11%.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Uus Maa juht: külaliskorterid lahendavad linna tegemata tööd ja kodude kättesaadavuse probleemi

03.11.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Argo Pillessoni kinnitusel on uus korter Tallinnas muutunud paljudele kättesaamatuks ning lahendusena tuleks ehitada suuremas mahus väikseid külaliskortereid.

Argo Pillessoni sõnul nimetatakse külaliskorteriteks rahvakeeli neid elamiseks kasutatavaid pindasid, mis asuvad ärimaal ning mille ametlik kasutusotstarve on sellest tulenevalt mitteeluruum. “Tavapäraselt ehitatakse külaliskorterid linna planeeringuga ette nähtud ärimaa sihtotstarbega kinnistutele, kus puudub nõudlus klassikalise äripinna järgi. Hetkel kehtiv Tallinna üldplaneering on aastast 2001, mis on tinginud olukorra, kus planeeringuga ette nähtud maakasutus ning linna tegelik areng on tugevas vastuolus,” rääkis Pillesson.

“Tallinnas on välja kujunemas neli-viis suuremat kontoritöötajate koondumiskohta, mis muude piirkondade kontorihooneid tühjaks tõmbavad – südalinnas Maakri-Arteri piirkond, Rotermanni ja sadama piirkond, Ülemiste City, Telliskivi ja selle ümbruse ümbruse ärikvartalid ning näiteks Tehnopol Mustamäel. Sellistes asukohtades tekib piirkondlik sünergia, koondades sinna ka kontoritöötajale vajalikud teenused, näiteks lõunarestoranid, spordiklubid,” ütles Pillesson.

“Äritegevus on 25 aastaga märkimisväärselt muutunud – teenused on koondunud piirkondlikesse ärikeskustesse ning kaubandus käib suures osas läbi ostukeskuste parklates olevate pakiautomaatide ja söök tellitakse kulleriga koju. Butiikärid on paraku hääbuv nähtus, aga endiselt mõtlevad linnaplaneerijad sellest lähtuvalt. Ideena on linnasiseste elamukvartalite mitmekesistamine ärihoonetega ja kortermajade koosseisus olevate äripindadena hea, aga päriselt see ei toimi, kuna nõudlus selliste pindade järgi järjest väheneb,” ütles Pillesson.

“Seetõttu tekib valik – kas hoida linnapildis välja löödud hambana tühja maatükki veel aastaid ja loota, et linnaplaneerimises midagi muutub või rajada sellele külaliskorteritega kortermaja,” kommenteeris Pillesson.

„Väikemast nõudlusest tulenevalt on ärimaa on elamumaast üldjuhul mõnevõrra soodsam, mis muudab lõpphinna kättesaadavamaks. Üle poolte külaliskorterite ostjatest on juriidilised isikud ehk investorid, kes soetavadki neid väljaüürimiseks, mis vastab otseselt ka ärimaa mõttele,“ ütles Pillesson.

„Praegu tehakse alla 30-ruutmeetriste pindadega Tallinnas keskmiselt 850-950 ostu-müügitehingut aastas ning nendest 15% on külaliskorterid. Uusarendustes müüakse mikrokorterid suurematest 3-4 korda kiiremini välja, mis näitab ka selget nõudlust. Peamine probleem on defitsiit – uue 100 000 eurot maksva mikrokorteri segmendis on turul selge tühimik,“ ütles Pillesson.

„Külaliskorterite rajamisega lahendavad arendajad tegelikult linna tegemata jäänud tööd – Tallinna on arvestatud palju rohkem ärimaad ja -pindasid kui neid praegu vaja, samas on puudus soodsatest elupindadest. Ülepakkumine puudutab ka vanemaid büroohooneid, kuhu külaliskorterite rajamine pole mitte probleem, vaid lahendaks kitsaskoha ning linn võiks seda igakülgselt soodustada,“ rääkis Pillesson.

Uus Maa juhi sõnul puudutab kättesaadavuse probleem peamiselt just noori, kelle jaoks on esimese korteri osas oluline mitte niivõrd ruutmeetri- vaid lõpphind. “Väike ja soodsa lõpphinnaga korter võimaldab noorel esimese kinnisvara soetamise lävendist üle saada, muud võimalust tal uusarendusse korterit osta tihti polegi. Ka pangad annavad külaliskorteri ostmiseks laenu, kuna väikepinnad on hästi likviidsed,“ rääkis Pillesson.

“Külaliskorterina on rajatud ka mitmed linna uhkemad kortermajad – näiteks Laferme ja Meerhof Pirita tee ääres ja selline määratlus pole tegelikult ostjale probleem. Kuidas iganes ka ärimaale rajatud kortereid nimetada, on need tootena väga vajalikud ja lahendavad linna ning tavainimese jaoks mitu probleemi korraga,“ lisas Pillesson.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Tartu: Kas kõige targem renoveeritud maja? Uus 1 korterelamu saab nutimajaks

03.11.2026 Tartu.ee

Tartu linn aitab Euroopa Liidu rahastatud „oPEN Labi“ projekti abil kiirendada tarkade renoveerimistehnoloogiate kasutuselevõttu.

Praegu on käimas Uus 1 korterelamu renoveerimine, mille käigus kasutatakse mitmeid uuenduslikke lahendusi, mis aitavad muuta kortermajade rekonstrueerimise tulevikus kiiremaks, tõhusamaks ja energiasäästlikumaks. Viiekorruselise korterelamu rekonstrueerimise keskmes on targa maja lahendused ja tehases eeltoodetud fassaadielementide kasutamine.

Renoveeritud hoone hakkab toimima tervikliku targa energiasüsteemina. Hoone kavandamisel kasutatakse BIM-tehnoloogiat ehk digitaalset ehitusinfomudelit, mille abil saab maja toimimist mõõta ja juhtida. Targa maja lahendused seovad omavahel fassaadi integreeritud päikesepaneelid, suure akupanga, jahutuse, automaatsed välisrulood, ilmajaama, korteripõhiselt juhitava ventilatsiooni ning tehnosüsteemide kaugjuhtimise. Nii saab hoone energiatarbimist terviklikult jälgida ning kohapeal toodetud elektrit võimalikult tõhusalt kasutada ja salvestada.

Elanike jaoks tähendab see eelkõige ühtlasemat sisekliimat, paremat õhukvaliteeti, mugavamat elukeskkonda ning väiksemaid kütte- ja energiakulusid. Paigaldatud süsteemid annavad teadlastele ka väärtuslikku infot selle kohta, kuidas uued renoveerimislahendused päriselus toimivad. Tänu sellele on võimalik edaspidi teha andmetele tuginevaid otsuseid hoonete renoveerimise planeerimisel.

Uus 1 korterelamu renoveerimise käigus pööratakse tähelepanu ka hoonet ümbritseva elukeskkonna uuendamisele. Nii saab Uus 1 ja kõrvalmaja vaheline läbikäik seinamaalingu, mis muudab seni üsna ilmetu läbikäigu meeldivamaks ja isikupärasemaks osaks elukeskkonnast. Maalingu kujundamisse ja valmimisse on kaasatud ka majaelanikud. Kunstiprojekti viivad ellu Tartu Kunstikooli õpilased ning maaling valmib sel nädalal.

Renoveerimisel kasutatakse tehases eeltoodetud elemente, mis vähendavad märkimisväärselt ehitusaegseid häiringuid elanikele. Kuna paneelid kinnitatakse otse olemasolevale hoonele, ei ole enamasti vaja ulatuslikke tellinguid ning maja fassaadi uuendamine toimub oluliselt kiiremini kui tavapäraste renoveerimismeetodite puhul. See tähendab elanikele lühemat ehitusperioodi, vähem müra ja sujuvamat renoveerimisprotsessi.

Võimalikult hea energiatõhususe saavutamiseks paigaldatakse maja katusele päikesepaneelid, mille toodetud energia kasutatakse sealsamas hoones ära või salvestatakse suurema tootmise korral akupanka.

Tartu linn kasutab Uus 1 hoonel rakendatavaid lahendusi tulevikku vaatava katseprojektina, mille eesmärk on näidata, kuidas saab suurte korterelamute renoveerimist muuta kiiremaks, kvaliteetsemaks ja taskukohasemaks ajal, mil energiatõhusate hoonete vajadus kasvab üle kogu Euroopa. Varem on „oPEN Labi“ projekti abil renoveeritud munitsipaalmaja aadressil Mõisavahe 67.