Arco Vara: Millega arvestada korterist eramajja kolides?

Arco VaraTundub, et iga eestlane igatseb elada oma majas – mere ääres, keset linna metsa sees. Kohti, mis kõigile ühtviisi sobiksid, pole aga palju. Samamoodi ei sobi igaühele korterielu või igaühele aia ja maja eest hoolitsemine – üllatavalt palju mõjutavad meid lapsepõlveharjumused ja kodune kasvatus. Kui kolid ühel päeval korterist eramajja, tuleb valmis olla mõningaseks elumuutuseks.

Nii korteris kui ka eramajas elamisel on oma plussid ja miinused. Korteriuksest astud välja, keerad ukse lukku ja võid mitmeks kuuks ära sõita – tagasi tulles on kõik endistviisi. Majaomanikul on pikaks ajaks ära sõita keerulisem: naastes tuleb esimese asjana hakata muru niitma ja kinnistut hooldama.

Korterelamus kuulub kõik korteriuksest väljaspoole jääv korteriühistu haldusalasse ja on korteriomanike ühisosa. Elanikud puutuvad muredega kokku vaid ühistu koosolekul. Jooksvate probleemidega tegelevad majahaldur ja ühistu esimees, lumi lükatakse trepilt ära ja ainuke mure on leida maja ees parkimiskoht.

Eramajja kolides ilmuvad sõnavarasse märksõnad renoveerimine, korrastamine ja parandamine. Eramuomanik vastutab oma kinnistul toimuva eest ise. Vanemal, juba pikalt kasutuses olnud majal on elemente ja detaile, mis hakkavad lagunema ja vajavad parandamist juba natuke peale majja sissekolimist. Uue maja omanik võib aga silmitsi sattuda ehitusvigade või ebakvaliteetse tööga. Majaomanik ei saa muretult ust enda järel kinni lüüa, vaid ta peab silma peal hoidma nii enda kinnistul kui ka naaberkinnistutel toimuval.

Korterielanik võib küll unistada sellest, et saaks ometi näpud mulda pista, ent pärast eramajja kolimist võib aia eest hoolitsemine hoopis tüütavaks muutuda. Kaunis aed nõuab püsivat hoolt. Enamik kauni kodu auhindu saanud aiad on kauniks kujundatud kümne või enama aasta jooksul.

Majaomaniku võimalus maja ja aeda oma tahtmise järgi kujundada ei tohi muutuda tüütuks kohustuseks – viimane võib viia pereliikmete vahel üksteise süüdistamise ja arusaamatusteni. Nii pole aga võimalik elust eramajas mõnu tunda. Korterist majja kolides peaks terve pere kokku leppima ühises nägemuses sellest, kuidas saavutatakse see kord või ilu, mida maja ja aia juures oluliseks peetakse. Lõpuks pole ju majaomanikul vaja kõike ise teha, maja või aia ori olla – osa teenuseid võib ju ka sisse osta.

Muidugi ei nõua aed ainult tööd, vaid pakub ka suurepärast võimalust seal lõõgastuda ja mõnusalt aega veeta. Kitsas korteris elanud inimene tunneb aia või vähemalt terrassinurga võrra suuremaks muutunud elupinnast rõõmu. Ka eramus sees on tavaliselt rohkem ruumi kui korteris ning iga pereliige saab oma toa või vähemalt oma nurgakese, mida tal korteris ei pruukinud olla.

Kindlasti rõõmustab eramajja kolimise üle see inimene, kes ei pea enam raskeid poekotte või lapsevankrit neljandale-viiendale korrusele tarima.

Kas eramus elades on ka rohkem privaatsust? Seinte läbikostvus on ülisage kaebus nii vanemates kui ka uuemates korterelamutes ning naabrite hobi õhtuti auke seina puurida, öösel sisustust ümber paigutada või valju muusikat nautida on muidugi häiriv. Eramus jääb aga naabrite olmemüra kaugele. Samas kipuvad alevis või aedlinnas olema kinnistud lähestikku ning tuleb arvestada sellega, et naaber võib hakata muru niitma just siis, kui sina soovid oma aias rahulikult kohvi juua, või et aias räägitud jutt võib kosta paljude kõrvu. Naaber võib ka näiteks rajada oma grillinurga sinu pesunööride lähedale. Seepärast tasub enne majaostu tutvuda ka naabrite eluolu ja lastetoagagi, sest isegi erinevad koerakasvatamise põhimõtted võivad kõrvuti elamise talumatuks muuta.

Rohkem privaatsust pakub elu asulast väljaspool. Seni aktiivse sotsiaalse eluga harjunud inimesele on see aga sageli väljakutse, sest privaatsus tähendab ühtlasi ka üksindust. Selle ees võib tekkida hirm ja algul võib olla keeruline pideva vaikusega harjuda. Samas võib selle üles kaaluda võimalus ilma kõrvaliste pilkudeta õues päikest võtta ning murul keskmisest kõrgemaks kasvada lasta.

Kuidas muutuvad korterist eramusse kolides kodukulud? Need sõltuvad kasutuses oleva ruumi suurusest ega pruugi seega ei suureneda ega väheneda. Tänapäevased küttelahendused on kindlasti soodsamad ja mugavamad kui vanaaegne ahi/pliit, kuid küttele kuluv kogusumma võib jääda samaks. Veekulu võib suureneda, kui aia kastmiseks palju vett kulub. Prügiveokulu pole suur, kuid kui varem oli see jagatud kõigi majaelanike vahel, siis eramu omanik peab selle ise tasuma. Kõikide tööde jaoks peavad olema tööriistad ning kui seni pole olnud vajadust lumelabidatki soetada, siis nüüd võib lisaks labidale vaja minna ka sahka või lumepuhurit, niidukit ja hekilõikurit – ka nende kulu võib lugeda lisanduvaks kodukuluks.

Elukorraldust muuta ei ole kerge. Kui pead olema pikalt tööl ning jõuad koju vaid magama, siis võib maja eest hoolitsemine olla väga tüütu kohustus. Siiski leiavad paljud, et maja kallal või aias nokitsemine annab just meeldiva võimaluse töökohustustest puhata ja midagi oma kätega teha. Rääkimata võimalusest oma terrassil hommikukohvi juua või sõpradega suveõhtul koos istuda.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.09.2021 Kinnisvaraõiguse ABC