Varem või hiljem soovib enamik meist elada päris oma kodus. Olgem ausad, kui sind ikka pole õnnistatud vanavanematelt päritud talukohaga või pole vanemad suutnud sulle kesklinna peadpööritavalt ägedat elupaika soetada, siis otsustab nii mõnigi ühel hetkel asja enda kätte võtta ning hakkab kinnisvaraportaalide lehekülgi üles-alla ketrama. Päris oma kodu soetamine on elus ilmselt üks olulisemaid tehinguid. Enamikul, kes on sellega kokku puutunud, on rääkida õpetlik lugu. Teiste kogemustest aga ei piisa, kodu ostutehingusse tuleks kaasata ka oma ala spetsialistid.
Enamik ostutehinguid sooritatakse maakleri abiga. Seega võib hea maakler teinekord saada võtmeküsimuseks, kas kinnisvara ostutehing ka toimub. Korterit vaatama minnes jälgi, kas maakler on kursis piirkonna kinnisvaraturuga ja kõigi objekti puudutavate vajalike nüanssidega. Näiteks kui suured on suvised ja talvised kommunaalkulud, kas korter kostab läbi, millal tehti seal viimati remont ja/või millal lasi ühistu kortermaja renoveerida, milline on naabruskond jne. Veel parem, kui maakleril on kohe ette näidata korteri kuluarved ja vajadusel muu info (nt renoveerimise vms kohta). Samuti vaatab maakler üle kõik vajalikud registriandmed: maa-ameti, ehitisregistri ja kinnistusraamatu andmed.
Kuigi hea maakler tunneb kõiki olulisi juriidilisi nüansse, ei tee paha, kui hea ja usaldusväärne jurist kontrollib, kas kõik korteriühistu elluviidavad projektid on kooskõlas ehitust ja planeerimist reguleerivate seadustega. Samuti oleks hea teada ühistu tausta ja toimetulekut.
Kui paneelmaja korteri kohta sellest piisab, siis vanemate majade (näiteks eestiaegsete puumajade) juures on soovitatav kontrollida ka maja hetkeolukorda.
Siin on abi heast ehituseksperdist, kes annab nõu, kas korter on ehitatud kvaliteetselt või esineb silmnähtavaid kõrvalekaldeid, näiteks kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi osas. Ahiküttega majas tuleb küsida ka korstnapühkimisakti. Vanade ahjude ja lõõride korrashoiu kontrolli oleks tark kaasata pottsepp, kes oskab küttekehade ehituslikku seisukorda hinnata ja selle parandamiseks nõu anda. Spetsialisti nõuanne aitab pikemas perspektiivis oluliselt säästa nii aega, raha kui ka närve. Küll aga tasub silmas pidada seda, et kui ostja kaasab eksperdi, siis langeb müüjal vastava ekspertiisi läbinud küsimuse osas omavastutus ära.
Viimasena vaatab kogu ostu-müügitehingu üle notar, kes kinnitab tehingu õigsust ja kelle juures see lõplikult sõlmitakse. Notari ülesandeks on üle kontrollida kogu kinnisvara kohta käiv info ning selle vastavus kinnistusraamatus ja ehitisregistris olevale teabele. Samuti peab notar ostjat tehingu tegemise ajal kõikide nüanssidega kurssi viima – lisaks eelpool toodud registrite infole ka näiteks muinsuskaitseliste ja maa-ameti kitsendustega, millest ostja peab olema teadlik ja millega ta peab arvestama. Kõigele sellele lisaks kontrollib notar ka abieluregistri andmeid – sealt selguvad nii müüjate kui ka ostjate varasuhted ning kohustus osaleda tehingus ja anda oma nõusolek selle tegemiseks.
