Domus Kinnisvara: Elu õpetab – kuidas kelmid heausklikke üürihuvilisi petavad

Domus KinnisvaraAntud teksti ajendas kirjutama 16.09.2020 ETV Pealtnägija saates avaldatud petuskeem, kuidas välistudengitele üürikortereid pakutase ilma, et korter üldse olemas oleks.

Antud loo peategelasteks oli välistudengid – üks prantslanna, kes oli Eesti õppima tulemas ja teine juba 3 aastat Eestis elanud bangladeshlane. Mõlemal juhul kasutasid tudengid üürikorteri leidmiseks facebooki ERASMUS gruppi. Telesaade vahendas kurbloo, kus mõlemad välistudengid tasusid korteri eest tagatisraha ilma korterit reaalselt nägemata, ent jäid petiste skeemitamise tulemusel ilma nii rahast kui korterist.

Kurbmäng saab tihtilugu alguse soovist hoida kokku kinnisvara vahendusteenuselt – s.t portaalides vaadatakse eelisjärjekorras läbi kuulutused „otse omanikult“. Sellisel juhul tuleb tasuda üürileandjale tavaliselt 1 kuu üür ette ja tagatisrahaks ühe kuu üürisumma, kokku kahe kuu üürisumma. Paraku ei pruugi alati kõik nii ladusalt minna. Üürile antava kinnisvara suhtes taustauuringut tegemata võib heausklikult sattuda kelmide skeemi, kus üüritava kinnisvara kokkuleppesumma tasumisel selgub, et reaalselt korterit polegi olemas. Nii juhtus ka Pealtnägija loos. Nimelt, portaalides näeb kinnisvara kuulutuse juures üldjuhul aadressiks vaid maja numbrit, kontaktiks telefoninumbrit ja heal juhul üürileandja eesnime. Mingit päringut ja kontrolli üürileantava kinnisvara suhtes selle põhjal teha ei saa (enamus Eestis eksisteerivaid telefoninumbreid ei ole kuskil avalikus registris ja Google Mapsi kasutades näeb vaid pilti majast, mitte korterist). Kohusetundlikult kokkuleppesumma ülekandmisel ja piisavat taustauuringut tegemata võib aga selguda kurb tõsiasi, et mainitud üürile antavat pinda üldse ei eksisteerigi.

Kuidas saada kindlust ja kontrollida, et väljavalitud korter ka reaalselt olemas on? Kuidas teada, keda usaldada ja keda mitte?
1. Alusta sellest, et vali korter, mille esindajana tegutseb kinnisvarabüroo ja maakler.
2. Googelda internetist kinnisvara konsultandi nime ja ettevõtet kus ta töötab, loe läbi erinevaid arvustusi.
3. Võta aega, et süveneda ka kinnisvarabüroo kodulehekülje ja krediidiinfo andmetesse.
4. Usalda välja valitud kinnisvarabürood ja maaklerit – leppides kokku vahendusteenuses, lasub taustainfo, dokumentatsiooni kontrolli jms vastutus kinnisvarabürool ja maakleril.

Olen veendunud, et Pealtnägijas avaldatud lugu pole ainus omasuguste seas. Seepärast soovitan soojalt kõikide kinnisvaratehingute puhul mõelda tõsiselt – kas on endal ikka piisavalt aega, soovi ja ka oskusi sellega ise toimetada. Julgen väita, et need, kes tegelevad kinnisvaratehingutega igapäevaselt, on valdkonna spetsialistid. Kinnisvara konsultandid kohtuvad alati üürile antava kinnisvara omanikuga, kontrollivad üle selle tingimused, tutvuvad ka piirkonnaga kus korter asub, teevad dokumendikontrolli, koostavad üürilepingu ja üleandmis-vastuvõtu akti, teavad seadustest tulenevaid osapoolte õigusi ja kohustusi, tuletavad osapooltele meelde lepingu tähtaegu jne. Vaid selline põhjalik ettevalmistus, kontroll, tegutsemine ja muidugi ka kogemus annavad üürilepingu osapooltele kindlustunde ja rahulolu.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!