Eesti Korteriühistute Liit: Kuidas korteriühistu üldkoosolekul hääleõigust korrektselt teostada?

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLKevad on korteriühistutes üldkoosolekute pidamise aeg. Kuidas aga toimida juhul, kui korteril on mitu omanikku ning üldkoosolekul osaleb ainult üks neist – kas on tal hääleõigus ainult siis, kui tal on ka teiste omanike volikirjad? Kui tal teiste omanike volikirju ei ole, kas ta siis loetakse kvooriumi sisse või mitte?

“Küsimuse esimest poolt reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15, mis lõikes 1 ütleb järgmist: “Kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse.”” vastab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Vastavalt asjaõigusseadusele on Mardi sõnul ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. “Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti,” selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja.

“Tuginedes ülalmainitule on olnud põhiküsimuseks, et kuidas siis ikkagi ühised omanikud hääleõigust teostavad ja kas ning millal on vaja volitust teiselt kaasomanikult,” räägib Mardi. “Korteriühistu puhul on liikmelisuse oluliseks tõendiks kinnistusraamat, millesse kantakse sisse kõik korteriomandi omanikud. Seega juhul, kui korteriomanikud on kinnistusraamatusse sisse kantud ühise korteriomandi omanikena, kehtib neil üldkoosolekul hääleõiguse teostamisel ühine esindusõigus,” selgitab ta.

Mardi sõnul tähendab see, et ühised omanikud peavad kõik koosolekul kohal viibima või volitama ühte ühist omanikku või kolmandat isikut neid esindama. Juhul kui kõik ühised korteriomandi omanikud osalevad üldkoosolekul on neil üks hääl tingimusel, et kõik ühised omanikud on selle andmisega nõus.

“Küsimuse teise poole puhul soovitan lähtuda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvidest 20 ja 22. Tuginedes esimese küsimuse selgitustele ja seaduse mõttele, milles üldkoosoleku kvoorum ja vastu võetavad otsused on seotud hääleõiguse teostamisega, siis leian, et korrektne oleks ka kvoorumi arvestamisel kohaldada korteriomandit tervikuna ehk siis arvestada kvoorumi hulka neid isikuid, kellel on hääleõigus,” kommenteerib Urmas Mardi.

Üldkoosolekuga seonduvate oluliste asjaolude kohta saab lugeda ka EKÜL ajakirja Elamu peatselt ilmuvast kevadnumbrist. Samuti leiab hulga väärt nõuandeid Urmas Mardi  koostatud raamatust “Nõuanded korteriühistutele: kuidas rakendada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust?” Raamatut saab osta EKÜL Tallinna esindusest (Sakala 23A, II korrus)

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

80 + = 82

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC