Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et krõbeda talvekülmaga ei tohiks eluruumides langeda temperatuur alla +18 kraadi. Liidu hinnangul peaks kõigile korteritele kehtima kütmise kohustus, sõltumata sellest, kas korteris parasjagu elatakse või mitte. „Korteriühistud on talviti hädas kütmata korteritega, mille omanikud ei taha kas kõrgete küttearvete kartuses või muul põhjusel oma eluruume kütta, eriti juhul, kui nad ise seal ei ela,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema hinnangul tähendab ruumide kütmata jätmine nii enda kui ka teiste korteriomanike vara kahjustamist.
Mardi rõhutas, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus kohustab korteriomanikku hoidma oma korteris sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi säilimise ning võimaldab teistel omanikel oma eluruume kasutada sihtotstarbeliselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. „Eluruumi mõistlikuks temperatuuriks loetakse vähemalt +18 kraadi, kuid igapäevaselt eluruumidega tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see olla pigem +20, +21 kraadi,“ selgitas Mardi.
Ta pani korteriomanikele südamele suhtuda kortermajja heaperemehelikult, et vältida kahjustusi, mille likvideerimine võib hiljem osutuda väga kulukaks. „Kütmata ruumides võivad torud külmuda ja puruneda, tekib liigniiskus, hallitus ning ulatuslikud niiskuskahjustused. Selliste probleemide kõrvaldamine on sageli oluliselt kallim kui mõistliku temperatuuri hoidmine ka külmematel kuudel,“ hoiatas ta.
Küttekulude kokkuhoiu võimalusena näeb liit eelkõige kortermajade renoveerimist ja energiatõhusamaks muutmist. „Kui keegi soovib tõesti küttekuludelt kokku hoida, tuleks seista selle eest, et maja saaks renoveeritud. Tervikrenoveeritud kortermajad võimaldavad küttekuludelt kokku hoida umbes 50%, küttesüsteemid on kaasaegsed ja energiasäästlikud ning boonuseks on parem sisekliima ja elamu kaunis väljanägemine,“ ütles Mardi. Ka iga korteriomanik saab ise panustada sellesse, et soojusenergia levik kodus oleks võimalikult tõhus. „Üks lihtne, kuid oluline soovitus on mitte paigutada radiaatori ette rasket diivanit ega massiivseid aknakatteid, mis takistavad soojuse levikut,“ märkis Mardi.
Lisaks tuleb arvestada talvistest oludest tingitud laiaulatuslike kriisidega. „Korteriühistu koosolekutel tuleks aegsasti arutada valmisolekut erinevateks kriisiolukordadeks, näiteks vee-, elektri- või kaugküttekatkestusteks,“ sõnas Mardi. „Kõige olulisem on, et korteriühistu toimiks. See eeldab, et juhatus teavitab korteriomanikke ühistus toimuvast ja ühistut puudutavast, kuid sama oluline on ka korteriomanike enda vastutus – märgata ohuolukordi ja teavitada neist viivitamata juhatust või haldurit, mitte jääda ootama, et keegi teine sekkub.“ Mardi sõnul algab kriisiga toimetulek ennekõike siiski igaühest endast. „Igal perel peaks olema kodus elementaarne vee- ja toiduvaru ning läbimõeldud plaan juhuks, kui kriisiolukorras ei ole võimalik iseseisvalt toime tulla,“ pani Mardi korteriomanikele südamele.
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
