Kui kogu euroalal on hinnatõusutempo juba piisavalt aeglustunud ja see on võimaldanud Euroopa Keskpangal märkimisväärselt intressimäärasid alandada, siis Eesti kiire hinnakasv ja selle mõju elanike ostujõule teevad endiselt muret, rääkis Eesti Panga president Madis Müller riigikogus.
Keskpanga president tutvustas riigikogu liikmetele Eesti Panga 2024. aasta aruannet ning andis ülevaate olulisematest arengutest majanduses ja finantssektoris.
Keskpanga vaatest oli läinud aasta üks tähtsamaid muutuseid euroala hinnatõusu taltumine, mis lasi Euroopa Keskpangal hakata kiire tõusutsükli järel keskpanga intressimäärasid rekordtasemelt langetama. See on toonud kaasa laenuraha odavnemise, mis on ettevõtjate ja majapidamiste investeerimistingimused soodsamaks teinud ning leevendanud laenuvõtjate kulusid. Eesti laenuvõtjatele oluline kuue kuu euribor, mis Euroopa Keskpanga intressimäärade liikumist järgides ületas vahepeal 4% piiri, on sarnaselt keskpanga intressimääradega praeguseks pea poole võrra alanenud. See aitab kaasa majanduse elavnemisele.
Samal ajal on hinnakasv Eestis püsinud kiire. Eesti Pank prognoosib sel aastal Eestis 5–6% suurust hinnatõusu, millest umbes kolmandik on tingitud maksutõusudest. Ülejäänud osa on valdavalt seotud palgakulude kasvu ja toidu kallinemisega, mis tuleneb toormehindade tõusust maailmaturul. „Jätkuvalt kiire hinnakasv ja selle mõju inimeste ostujõule teevad endiselt muret,“ ütles Müller, nentides, et keskmise palga ostujõud tänavu ei kasva. „Seda on oodata alles tuleval aastal, kui maksuvaba tulu kasutamise võimalus laieneb kõigile maksumaksjatele ja hinnatõusutempo aeglustub,“ ütles ta. Maksude mõju väheneb ja uuel aastal aeglustub hinnatõus eeldatavasti 3% lähedale.
Kindel nurgakivi majandusele on korras riigirahandus, rõhutas Müller, märkides, et see tähendab enamat kui ühekordsetel või ajutistel põhjustel plaanitust madalamat eelarvepuudujääki. „See hõlmab pikaajalist plaani riigi vajaduste ja võimaluste kohta, toetub jätkusuutlikele eelarvereeglitele ning annab kindlustunde nii kohalikele ettevõtjatele kui ka välisinvestoritele,“ ütles Müller. Kuigi valitsuse sammud, millega kogutakse vähem maksuraha ja suurendatakse riigi kulutusi, annavad tuleval aastal majandusele lisahoogu, siis sellise eelarvepoliitikaga majanduse elavdamise hind on paraku suurenev valitsuse laenukoormus ja kasvavad intressikulud. Seda peame aga järgmistel aastatel maksumaksjatena ise kinni maksma. „Riigi püsivalt kasvanud kulud eeldavad suuremat ja püsivamat tulubaasi,“ nentis keskpanga president.
Mülleri sõnul mõjutas 2024. aastal Eesti Panga põhiülesannete täitmist Euroopa julgeolekuolukorra halvenemine. „Keskpanga jaoks tähendab see eelkõige seda, et peame täiendavalt investeerima oma tegevuste kriisikindlusesse ning makseteenuste ja sularaharingluse toimepidevuse kindlustamisse,“ ütles ta. Kevadine ulatuslik elektrikatkestus Hispaanias ja Portugalis tuletas ilmekalt meelde, kui oluline on kriisiks valmisolek – toitu ja muud sai osta vaid sularaha eest. „Digitaalsed maksed on mugavad, kuid peame valmis olema ka olukordadeks, kus need ei toimi,“ ütles Müller.
Viidates vajadusele kohaneda globaalse majanduskeskkonna muutustega, tõstis Müller esile Eesti Panga ekspertide panust 2023. aastal riigikogu majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime eksperdikogu töös. Selle töö tulemusi on riigikogu saalis käsitletud olulise riikliku tähtsusega küsimusena. „Meie hinnangul on sellise töö jätkamine ka järgmistel aastatel oluline,“ ütles Müller. Samuti pööratakse nii Euroopa tasandil kui ka Eestis järjest rohkem tähelepanu sellele, et regulatsioonid ettevõtlust ülemäära ei takistaks. Ühes sellises Euroopa Keskpanga kõrgetasemelises töörühmas osaleb ka Eesti Panga president.
Eesti Panga 2024. aastal taastunud kasumlikkus võimaldas jätkata tavaga kanda neljandik keskpanga aastakasumist riigieelarvesse. Ühtlasi jätkas Eesti Pank oma kapitalipuhvrite tugevdamist.
