Ehkki praegu näeme Eesti majanduses veel maksutõusude ja globaalse tollipoliitika järskude muutuste negatiivset mõju, viitavad mitmed märgid majanduses kasvu elavnemisele ja tuleval aastal annab sellele lisahoogu valitsuse eelarvepoliitika, rääkis Eesti Panga president Madis Müller konverentsil Äriplaan 2026.
„Märgid majanduskasvu elavnemisest on olemas, isegi kui SKP statistikast see veel selge trendina välja ei paista,“ ütles Müller, toonitades, et vaid ühe näitaja põhjal ei või majanduse seisu kohta järeldusi teha. Terviklikuma ülevaate saamiseks tasub vaadata erisuguseid näitajaid koos. Näiteks töötlevas tööstuses on toodangumahud ja eksport kasvanud tollisõjast hoolimata. Suund on ülespoole ka jaemüügis ja selleaastasest kiirest hinnatõusust põhjustatud tagasilöök inimeste ostujõule jääb keskpanga hinnangul ajutiseks.
„Järgmisel aastal on majandusele oodata üsna tugevat tõuget eelkõige eelarvepoliitilistest valikutest, sest riigisektori kulutused kasvavad ja maksuvaba tulu suurendamine kergitab inimeste sissetulekuid,“ rääkis Müller. Inimeste ostuvõime suureneb tuleval aastal hüppeliselt – tänu sellele, et maksuvaba tulu kasutamise võimalus laieneb kõigile, suureneb keskmine netopalk 8–9%. „See annab ka sisetarbimisele suunatud Eesti ettevõtetele võimaluse käivet suurendada. Teisalt on sellise maksumuudatuse hind riigirahandusele kõrge, vähendades pingelisel ajal riigi maksutulu ja tekitades valitsusele täiendava vajaduse laenukoormust kasvatada. Tulevikus suurenevad intressikulud peame seega hiljem maksumaksjatena üheskoos kinni maksma,“ lisas ta.
Aeglaselt paraneb Eestit ümbritsev välismajanduskeskkond. Suvel USA ja Euroopa vahel sõlmitud kaubanduskokkuleppega on ebakindlus mõnevõrra vähenenud, ehkki USA tollimaksude otsene mõju on Eestile väike. Äsja tõstis Euroopa Keskpank euroala selle aasta majanduskasvu prognoosi juunis eeldatud 0,9 protsendilt 1,2%-le. Eesti ettevõtete konkurentsivõime on Mülleri sõnul madalseisust üle – eksportijate hinnang konkurentsivõimele on küll allpool tavapärast, ent siiski viimasel ajal paranenud.
Majanduse taastumist toetavad ka langenud intressimäärad, osutas Müller. Kuna euroala hinnatõus on aeglustunud 2% lähedale, siis on Euroopa Keskpanga nõukogu saanud olulisemat keskpanga intressimäära langetada pooleteist aastaga 4% juurest 2%-le. Soodsama laenamise mõju on jõudnud ka Eesti majandusse. Ettevõtete hinnang laenukeskkonnale on paranenud ja sellele aitab kaasa ka pankade vahel tihenenud konkurents. Eesti ettevõtete laenukasv on euroalal üks kiiremaid. Tegevusalati on laenukasv enim kiirenenud kinnisvarasektoris, kuid pikaajalist laenu võtavad rohkem ka tööstusettevõtted. Majapidamiste puhul on kiirenenud nii eluasemelaenude kui ka tarbimislaenude kasv.
Hinnatõus aeglustub keskpanga hinnangul tuleval aastal tänavuse 5–6% juurest umbes 3%-le. Maksutõusude mõju hinnakasvule väheneb järgmisel aastal.
Kuigi üldine väljavaade Eesti majandusele on mõõdukalt optimistlik, ei ole riskid mõistagi kuhugi kadunud. Täiendavate riiklike kulutuste ja maksulangetuste kaudu majandusele hoo andmisel saab olla vaid ajutine mõju ning ka meie eksporditurgude kasv on siiski pigem mõõdukas. Majanduse ja riigirahanduse prognoose võivad tunduvalt mõjutada muutused rahvusvahelises kaubanduses ja julgeolekus. See on lisapõhjus, miks tasub riigirahanduses olla pigem kokkuhoidlik ja teha otsuseid nii, et vajadusel oleks Eestil piisavalt rahalisi puhvreid.
