Tallinnas on juba mõned aastad reegliks, et uusarendused, mis asuvad käidavamate tänavate veerel, peavad esimese korruse jätma äritegevuseks. Arendajale on see sageli küll pikema tasuvusajaga, kuid annab pikas perspektiivis väärtust linnaruumile, millest võidavad kokkuvõttes kõik.
Kaamos Kinnisvara juhatuse liikme Ivar Vahteri sõnul on kinnisvaraarendajatele seatud Tallinna linna nõue olulise liikuvusega piirkondades rajada uusarenduste esimestele korrustele äripinnad, pikaajaline strateegiline plaan, millega elavdatakse tänavaid ja muudetakse tulevikus täielikult seni üsna autokeskselt arendatud linnaruumi.
„Arendajale on see küll väljakutse, aga näiteks Elu Maja projekti kontekstis, mida hetkel Kopli tänava äärde, kiviviske kaugusele Balti jaamast rajame, vaatame sellele väga positiivselt. Kalamaja-Telliskivi-Balti jaama piirkond on teinud läbi hüppelise arengu ning siin on oma roll piirkonda vastutustundlikult arendavatel arendajatel. Ja ka linnal, kes on väga mõistlikul skaalal planeerinud näiteks hiljuti valminud Vana-Kalamaja tänava, mis ongi selle uue suuna väga jõuline sõnum: rohkem ruumi kõigile,“ leiab Vahter.
Ka leiab Vahter, et sellised arengud on teinud piirkonnast siseturismi tõmbekeskuse. „See tunne, et mul on seal palju teha – ja vahet pole, kas sõprade, kolleegide või ka perega, lastega – tulla teisest linna otsast või ka naabervaldadest rongi või trammiga turule, minna pärast kõik koos kuhugi mõnusasse kohta sööma või mõnd näitust vaatama ja hiljem ühistranspordiga tagasi koju: see kõik on võimalik, sest linnaruum toetab lõõgastumist, nautimist, puhkamist ja koos kvaliteetse aja veetmist.“
Hoonestuslikult tihedam linn tõmbab inimesi magnetina
Kuigi ärilises plaanis on arendajatele seatud nõue uute majade esimesed korrused hoida äride päralt – et sinna saaksid hiljem koha sisse seada restoranid, kohvikud, butiigid või pagarikojad – pika tasuvusajaga, on see laiem trend, kuhu suunas kogu Tallinna linnaruum liigub. „See on arendajale suur surve. Võib-olla sellise ühe-latiga-löömine on natuke ka usu küsimus. Ja on see igal juhul põhjendatud? Kuid kui konkreetselt Kalamajast ja Telliskivist rääkida, siis mida tihedamaks see linnaruum muutub, seda elavamaks saavad ka hoonete esimeste korruste esised tänavad,“ usub Vahter.
Balti Jaama Turu tegevjuht ning Astri Grupi nõukogu liige Sander Hage ütleb, et piirkonna arendajad on ühiselt mõistnud, missuguse tõmbekeskuse kallal nad toimetavad. „Ka Astri laiem eesmärk on luua ligitõmbavat elukeskkonda, kus kaubandus, meelelahutus, teenindus, kodud ja ärid võimaldavad teineteist ning selle keskmes on inimene ja tema vajadused.“
Samas näeb Hage ka mõnetist probleemi selles, et uute kortermajade esimesele korrusele nõutakse äripindade rajamist, mis võib arendajale küllaltki koormav olla. „Tihti sinna üürnikke ei leita või nad ei toimi seal, mis lõppkokkuvõttes ei täida oma eesmärki. Äripindade määramisel kortermajade alla oleks mõistlik läheneda hoone ja piirkonna põhiselt ning analüüsida, mis teenuseid piirkond 15 minuti jalutuskäigu kaugusel tegelikult vajab“, leiab Hage.
Hetkel ootab Balti jaama turg oma detailplaneeringu kehtestamise taga, mistõttu kiirustades seda ehitama ei tormata. „Piirkonnas on arenguid toimumas mitme arendaja poolt korraga. Kuna saame oma naabritega hästi läbi, siis teame, kes mida suures pildis tegemas on. Viimase aastaga oleme Astris oma plaanid saanud omajagu selgemaks ning ettekujutus Balti Jaama Turu laiendusest ning uutest ärisuundadest piirkonnas on meie töögrupil olemas,“ lisab Hage.
Telliskivi rajab parkla asemele rohelise pargi
Teisel pool Reisijate tänavat toimetaval Telliskivil on samuti ees seismas eeskätt jalakäijate linnaruumi parandav suurprojekt: 5000 ruutmeetrit asfalti Literaadi esiselt hoovialalt, endisest lahmakast parklast üles freesida ning see täies ulatuses haljastuse, sillutise ja mõnusa linnaruumiga asendada. Rohelusega tervitatakse edaspidi kõiki Balti jaama poolt Telliskivi suunas liikuvaid inimesi.
„Meie eesmärk on tuua Telliskivisse rohelust ning pakkuda kõrget elukvaliteeti nii linnakut külastavale kui siin töötavatele inimestele ja äridele,“ ütles Telliskivi arendusjuht Alo Kippasto.
Pargi rajamine parkla asemele on eesmärgiga siduda Telliskivi Balti jaama suunalt. Tulevikus tekkiv inimestele mõeldud linnaruum ja tänavaläbimurre M-hoonest läbi loob liikumistelje, milles on kokku seotud väiksemad diagonaalselt asetatud mängu- ja puhketaskud, mis pakuvad seeläbi kohti, kus peatuda ja aeg maha võtta.
Uue linnaruumi tekkimisega luuakse ka teeninduspindade õue laienemise võimalus – kõik selleks, et välisruumi tekiks rohkem suminat.
Reisijate tänav muutub Vana-Kalamaja tänava sarnaseks
Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on linna suundumus nõuda arendajatelt nendes piirkondades, mis on aktiivsemad, et esimesed korrused oleksid äritegevuse päralt. „Et oleks söögikohti, kohalikke teenindavaid teenuseid. Mis puudutab Balti jaama ja Telliskivi kanti, siis tegemist on ülelinnalise tähtsusega piirkonnaga. Seetõttu seisab linn selle eest, et planeeringud soodustaksid tänavaruumi inimsõbralikuks kujunemist,“ selgitab Lippus.
Piirkonna hiljutisim uuendus on kindlasti Vana-Kalamaja tänav, mida võib Lippuse sõnul lugeda igati õnnestunud projektiks. „Linn on võtnud suuna, et kõik tänavad peavad saama inimsõbralikeks läbi rohkema haljastuse, laiema kõndimisruumi, rohkem võimalusi äridel ja kohvikutel hooajaliselt avaneda tänavale,“ lisab Lippus.
Balti jaama turgu, Depoo kvartalit ja Telliskivi eraldav Reisijate tänav saab olema just sarnase loogikaga järgmine linnaruumiline muutus piirkonnas, kus autoliiklus on rahustatud ja linnaruum pakub laia kõndimisruumi ja liikumisvõimalusi nii jalgsi kui jala ning arvestab haljastuse tähtsusega.
