Kindlasti olete kokku puutunud olukorraga, kus veetoru hakkab lekkima, tekib elektrilühis, küttesüsteem lakkab töötamast või katus hakkab vihmaga läbi sadama — või lendab suure tormiga sootuks minema. Mida sellises olukorras teha?
Kui tegemist on hädaolukorraga, mille lahendamist ei saa edasi lükata näiteks üldkoosoleku kokkukutsumiseni, on igal korteriomanikul õigus tegutseda operatiivselt. Ta võib teha kaasomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid ilma teiste korteriomanike või korteriühistu nõusolekuta. Sama õigus on ka korteriühistu juhatusel.
Selliste toimingutega kaasnevad kulud saab hiljem teistelt korteriomanikelt või korteriühistult sisse nõuda proportsionaalselt nende omandiosa suurusele. Kuid Riigikohus on sel kevadel täpsustanud, millistel tingimustel on kulutuste hüvitamise nõue õigustatud.
Riigikohtu uus tõlgendus seab kaks kumulatiivset tingimust:
- Vahetu kahju tekkimise või suurenemise oht — olukord, kus kaasomandi ese halveneks oluliselt enne, kui oleks võimalik toiminguid otsustada tavapärasel viisil (nt üldkoosolekul).
- Proportsionaalne ja kiireloomuline abinõu — valitud lahendus peab olema ajutine, suunatud kahju tõrjumisele, mitte selle algpõhjuse lõplikule kõrvaldamisele.
Ohuolukorraks ei loeta olukorda, kus kaasomandi ese on juba kahjustunud, kuid edasise kahju ohtu ei ole, või kui tekkida võiv kahju on väike.
Mida see tähendab praktikas?
Riigikohtu uus seisukoht piirab iseseisva tegutsemise võimalusi ja rõhutab vajadust hinnata olukorra kiireloomulisust ning valitud abinõu proportsionaalsust. See aitab vältida vaidlusi ja tagab, et kulutuste hüvitamise nõuded põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel.
Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee
Lisateave ja kontakt
| Lepi kokku aeg konsultatsiooniks. Evi Hindpere |
