Kiired muutused kinnisvaraturul on pannud inimesi enam otsima informatsiooni kinnisvaraturul toimuva kohta. Keda ei huvitaks faktid sellest, kui palju tehakse tema kodu lähedal kinnisvaratehinguid ja mis võiks tema elamispind väärt olla.
Alljärgnev artikkel on ajendatud ühes kinnisvaraportaalis olnud ühe arendusprojekti kommentaarist, kus kommenteerija hõiskas, et uusi kortereid müüakse ruutmeetrihinnaga 17 000 krooni. Kommentaarist või mõista, et see on Tallinna jaoks väga madal hind, millega pakkumist kauaks ei jätku.
Tänuväärseks infoallikaks on saanud Maa-ameti andmebaas, kust saab tehinguinfot korteriomanditehingute kohta. Täpsemalt on võimalik saada infot korteriomanditega tehtavate tehingute arvu, tehingute rahalise käibe ning ruutmeetrihinna kohta. Tehinguhind ongi tõenäoliselt üks enam huvipakkuv number selles statistika kogumis. Samas võib ruutmeetrihind vägagi eksitavaks osutuda.
Vanemate elamute puhul enamasti korteri elamispinna pindala võrdub korteriomandi pindalaga. Rõdud ja keldri panipaigad võivad küll olemas olla, kuid sageli need ei sisaldu korteriomandi pindalas.
Enamikul uusarendustel on aga loogika teisitine. Uutes korterelamutes sageli kuulub korteriomandi hulka lisaks korteri elamispinnale veel ka rõdu ja panipaiga pindala. Seega on uues elamus olev korteriomand sama elamispinna juures märksa suurem korteriomandist vanemas elamus.
Toome näite. Näiteks 45 ruutmeetrise korteri puhul, kus ka korteriomandi suurus vastab elamispinna suurusele on üks miljon krooni maksva korteri ruutmeetrihind 22 222 krooni. Samas kuuluvad korteri juurde rõdu ja panipaik, kuid seda ruutmeetrihind ei arvesta.
Kui aga liidame korteri pinnale rõdu 6 ruutmeetrit ja panipaiga 4 ruutmeetrit, siis on kogu korteriomandi pinnaks kokku 55 ruutmeetrit. Hinna üks miljon krooni puhul oleks korteriomandi ruutmeetrihinnaks kõigest 18 182 krooni.
Viimane number on 18 protsenti madalam väiksema korteriomandi pinnaga korteri ruutmeetrihinnast. Samas võib tegemist olla täiesti samaväärsete korteritega, kus ainus erinevus seisneb rõdu ja panipaiga juriidilises staatuses.
Kinnisvara hinnast rääkides räägitaksegi alati elamispinna ruutmeetrihinnast. Viisakad kinnisvaramüüjad kasutavad objekti reklaamides samuti alati ainult elamispinna ruutmeetrihindasid. Kogu korteriomandi peale hinna taandamine on eksitav ning loob kliendile objektist vale mulje eriti soodsast pakkumisest. Maa-amet peab statistikat aga kogu korteriomandi pindala järgi ega löö seda lahku elamispinnaks, panipaikadeks ja rõdudeks.
Igal juhul peab korteriomanditehingute statistika alusel otsuste langetaja mõistma, et reaalne elamispindade keskmine hind on korteriomandi keskmisest hinnast pisut kõrgem. Kui palju on pisut, seda ei oska vist keegi öelda.
Kui nüüd loo alguses mainitud arendusprojekti juurde tagasi tulla, siis korteriomandi hulka kuuluvate suurte rõdude ja panipaikade tõttu olid selle maja tehinguhinnad elamispinnale taandatuna mitte 17 000, vaid hoopis 22-23 000 krooni ruutmeetri eest. See teeb pea veerandi võrra enam kui kommenteerija arvas. (Kõrgem tegelik hind ei tähenda muidugi, et tegemist oleks halva hinnaga.)
On olemas väike vale, suur vale ja statistika. Kinnisvaratehingute statistika kasutaja jaoks ongi oluline mõista, et statistika andmebaasis olevad andmed korteriomandeid, kus on „lisad” pindala sees ja ka neid kus „lisasid” ei ole.
