Kehv müügiedu mõjutab üüriturgu (1)

Kinnisvaraturul pakutakse müügiks tuhandeid uusi ja vanu kortereid, ostjate nappuse tõttu on suurel osal neist potentsiaal jõuda peagi üüriturule.

Pakkumiste arvu vaikne, kuid kindel suurenemine üüriturul avardab üürilevõtjate valikuvõimalusi ning sunnib seejuures omanikke üürihindu langetama.

Turul on tuhandeid kortereid

Tallinnas ja Harju maakonnas on pakkumisel üle 4500 uue korteri. Juba on esimesed kinnisvaraarendajad leidnud, et aeglane müügitempo ei õigusta end, ning kulutusi nõudvad korterid on vaja panna raha tootma. Üks võimalus selleks on korter välja üürida.

Üüritulust tuleva rahaga on võimalik katta korteri haldus- ja hoolduskulud. Kui tegemist on pangalaenu abil ehitatud korteritega, aitab üüritulu luua rahavoo, millega katta laenu intressimaksed ning osaliselt ka laenu kustutada.

Hulk elamispinda on müügiks ka vanemate korterite turul ehk teisesel turul. Omanikul vana korterit enam vaja ei lähe, keerulises turuolukorras on aga raske seda hea hinnaga müüa. Nii on ka sel turul hulk omanikke otsustanud müümise asemel korteri väljaüürimise kasuks.

Eeltoodust tulenevat väidet, et üüripakkumiste turg on märkimisväärselt laienenud, tõestavad ka arvud.

Pakkumised mitmekordistunud

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 2005. aasta 1. mai seisuga kõigest 518 Tallinna üüripakkumist. Tänase seisuga on aga üüripakkumiste arv Tallinnas ümmarguselt 3000. Seega on pakkumiste arv kolme aasta jooksul kasvanud ligi kuus korda.

Aastataguse ajaga võrrelduna on üüriturul kolm korda rohkem üüripakkumisi 13% madalama keskmise hinnaga.

Korterite müügipakkumiste arv on kolme aastaga samuti teinud märkimisväärse viiekordse tõusu: 2005. aasta alguse 2100 pakkumise asemel leiame praegu portaalist üle 10 000 pakkumise. Aastane müügipakkumiste arvu kasv on 50%.

2005. aasta alguses oli keskmine üüripakkumise hind 99 krooni ruutmeetri eest. 2007. aasta keskel jõudis see juba 150 krooni ligi, kuid on nüüd langenud 124 kroonile. Seega on üürihinnad kolme aastaga tõusnud kõigest 25%.

Müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind on samal ajavahemikul tõusnud 13 300 krooni pealt 27 500 kroonile ehk 206%. Üürihindadest märkimisväärselt rohkem kerkinud müügihind on üürileandja poolt vaadatuna muutnud üürileandmise äri vähemtulusaks.

Teisisõnu: iga väljaüürimiseks soetatud korterisse panustatud kroon toodab praegu vähem tagasi kui 2005. aastal.

Üüriärist väljuda aga pole võimalik, sest kortereid turul müüa on keeruline. Liiati võib üürileandminegi aeganõudvaks kujuneda, sest pakkumiste rohkuses on üürilevõtjal suur valikuvõimalus.

Kasvav pakkumiste maht üüriturul avaldab selget survet hindadele. Võimaluseks hindu mitte langetada on parandada teenust.

Üüriteenuse parandamine võib tähendada väljaüürimise tõhusamat korraldamist, kus vahendustasu, mida siiani üldjuhul maksab üürnik, jääb üürileandja kanda. Samuti aitab hinda hoida väljaüüritava korteri seisukorra parandamine ja kvaliteetsem sisustus.

Keeruline olukord turul teeb raskeks nii elamispinna müümise kui ka väljaüürimise. Samas on praegu turgu tervendav periood, mis aitab ebaprofessionaalsed turuosalised välja tõrjuda ning sunnib teisi taset tõstma.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 65 = 71

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!