Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile korterelamute rekonstrueerimise toetuse määruse. Peagi avaneva uue taotlusvooruga annab riik korteriühistutele 75 miljonit eurot toetust.
„Kasvanud energiahinnad on kergitanud oluliselt inimeste eluasemekulusid ja mõjutanud kõigi toimetulekut. Kogu Euroopa tegeleb küll energiakriisi ja -hindade leevendamisega, kuid kokku hoida saame ka tarbimise vähendamisega. Selleks on mõistlik korterelamu põhjalikult renoveerida. Parem soojapidavus ja ventilatsioon tähendab paremat ja tervislikumat kodu ning vähenevad küttekulud,“ rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Minister lausus, et kliimamuutuste tõttu on toetuse tingimustes projekteerimisnorme veidi muudetud. „Kuumalainete ja tormide sagenemine ning kasvanud üleujutuste risk eeldavad, et meie kodud peaksid olema ka äärmuslikematele ilmastikutingimustele vastupidavad. Kvaliteetsed ja läbimõeldud lahendused tagavad, et renoveerimine täidab oma eesmärki pikaajaliselt,“ ütles Sikkut. „Lisaks on energiakriis tõstatanud vajaduse pöörata ka eraldi tähelepanu küttesüsteemi asendamisele, isegi kui kogu renoveerimist praegu ette ei saa võtta.“
Toetusega rahastatakse nii korterelamute terviklikku rekonstrueerimist kui ka gaasi- või elektriküttel korterelamu kütteseadme asendamist taastuvenergial põhineva seadmega või korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga. Toetust saavad küsida üldjuhul kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamute korteriühistud. Küttesüsteemi asendamisel puudub hoone kasutuselevõtmise ajaline piirang.
Toetuse osakaal olenevalt korterelamu asukohast, suurusest ning ettevõetavatest töödest on 30 kuni 50 protsenti. Avanevas taotlusvoorus jagatakse kokku 75 miljonit eurot toetust.
Esialgu on võimalik taotleda toetust tervikrenoveerimisele, kuid tulevikus lisandub ka osalise rekonstrueerimise toetuse võimalus. Tervikrenoveerimise korral tuleb renoveerida ja soojustada fassaad ning katus, vahetada aknad, ehitada ventilatsioonisüsteem ning keskküttesüsteemi olemasolul see renoveerida. Lisaks on toetatavad muud energiasäästuga seonduvad tegevused, näiteks päikesepaneelide ja päikesekollektorite paigaldus, samuti soojavarustuse tagamine elektrikatkestuse korral, luues soojussõlme ümberlülitamise võimaluse välisele elektritoitele.
Taotlusvooru viib läbi EASi ja KredExi ühendasutus ning voor plaanitakse avada märtsis. Rohkem infot selle kohta lisandub lähiajal KredExi kodulehele.
Kooskõlastusele saadetud eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.
Riik on toetanud korterelamute renoveerimist alates 2009. aastast, selle aja jooksul on toetatud ligi 1400 korteriühistut. Aastatel 2022-2027 suunab riik elamute energiatõhususe suurendamisse vähemalt 366 miljoni eurot, mis pärineb Euroopa Liidu struktuurifondidest. Renoveerimistegevuse rahastamise kõrval on fookuses uute lahenduste turuletoomine. Möödunud aastal käivitati MKMi eestvedamisel üleriigiline teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEST, mille eesmärk on tugevdada ehitusvaldkonna osapoolte võimekust vedada järgnevatel aastakümnetel suuremahulist rekonstrueerimistegevust.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
