Viimasel ajal kogub populaarsust kinnisvara flippimine, mis tähendab kinnisvara ostmist võimalikult odavalt, selle renoveerimist ning seejärel kasumi saamise eesmärgil uuele omanikule müümist. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane selgitab, kas ja kuidas pank sellist tegevust finantseerib.
Rebase sõnul on praegune olukord kinnisvaraturul flippimist kindlasti soosinud. „Kuna üürikinnisvaraturule sisenemine on kõrge euribori ja kinnisvarahindade tõttu praegu investorite jaoks keerulisem, siis vaatavad kinnisvarahuvilised tähelepanelikult ka teiste võimaluste poole. Flippimine on üks võimalus, kuidas kinnisvara ostmiselt kasu lõigata, kuid siiski pigem äärmuslik ja riskantne viis,“ tõdes ta.
Flippimine eeldab võimalikult odava kinnisvara soetamist, renoveerides selle väärtuse kasvatamist ning seejärel kasumiga edasimüümist. Sellise tegevuse finantseerimiseks kasutavad flippijad eelkõige erinevate laenude ja investorite abi, kuid kodulaenu tingimused selle jaoks ei sobi. „Kodulaen on mõeldud ikkagi kodu ostmiseks, mitte kinnisvara soetamiseks kiire edasimüügi või väljaüürimise eesmärgil,“ selgitas Rebane.
Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht tõi alternatiivsete finantseerimisvõimalustena välja ideelaenu ja remondilaenu, mille mõlema puhul pole vaja ka esmast sissemakset. „Kuna esimese variandi puhul peab ostetav kinnisvara olema üsna heas seisukorras, siis sobib see pigem vähem kõpitsemist vajava objekti ostmiseks. Flippijad aga eelistavad sageli just halvas seisukorras kinnisvara, mida saaks odavalt osta ja renoveerida, siis pigem tasub neil kaaluda remondilaenu,“ selgitas Rebane, lisades, et viimase puhul pole ostjal vaja ka tagatist.
Flippimine võib tunduda ahvatlev viis lisaraha teenimiseks, kuid sellega kaasnevad ohud. Näiteks võivad algajad alahinnata renoveerimise kulusid ja ajakulu – tasub meeles pidada, et igal töötunnil on oma hind. „Edu saavutamiseks peab olema valmis renoveerimisse palju ise panustama või on tarvis kogemustega meeskonda,“ selgitas Rebane.
Lisaks peab flippimisest huvitatu teadma, millist kinnisvara osta ja kuidas see sihtgrupile atraktiivseks muuta. „Kui korter ise tehakse korda, aga maja on väliselt halvas seisukorras, siis võib see müüki oluliselt takistada,“ rõhutas Rebane. Ta lisas, et igal juhul on kasulik sellist tegevust planeerides konsulteerida spetsialistiga.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
