Kodu soetamisel tuleb arvestada, et protsess sõltub sellest, kas tegemist on järelturukorteri või uusarendusega. Uusarenduse puhul peab ostja käima kaks korda notaris, sest esmalt sõlmitakse võlaõigusleping ja hiljem asjaõigusleping. Luminori eralaenude jurist Martin Kalberg selgitab, milles nende lepingute erinevus seisneb ja millega koduostjal tasub arvestada.
Uusarenduse puhul on enne ostuotsuse tegemist eriti oluline põhjalik eeltöö. „Kui järelturukorteri puhul kardetakse peamiselt varjatud puudusi, siis uue kodu puhul sõltub palju arendaja usaldusväärsusest. Ostjal tasub uurida, milline on arendaja varasem kogemus, kas projektid on varem valminud lubatud ajal ning kas kliendid on olnud rahul,“ rõhutas Kalberg.
Eksperdi sõnul võib laenutaotluse esitada juba enne kodu välja valimist, et saada täpne ülevaade oma laenuvõimest ja võimalikest finantseerimistingimust. „Kui laenuleping on sõlmitud, saab ostja arendajale kinnitada, et tal on kodu soetamiseks vajalik rahastus olemas. Seejärel sõlmitakse arendajaga notariaalne võlaõigusleping, milles lepitakse kokku nii kodu valmimise tähtaeg kui ka tasumise tingimused. Kuigi see leping annab ostjale õiguse tulevikus korter välja osta, ei muutu ta lepingu allkirjastamisega veel kinnisvara omanikuks,“ selgitas Kalberg.
Kuna uusarendus võib valmida alles aasta või kahe pärast, ei tähenda varasemalt sõlmitud laenuleping, et kliendil tuleb alustada laenu tagasimaksetega. „Laen makstakse välja alles siis, kui pangal on olemas tagatis, mille eelduseks on asjaõiguslepingu sõlmimine. Pärast asjaõiguslepingu allkirjastamist kannab pank laenusumma arendajale ja ostja saab uude koju sisse kolida,“ ütles Kalberg.
Ta rõhutas, et võib tekkida ka olukord, kus klient on juba koduomanikuks saanud, kuid hoonel puudub veel kasutusluba. „Kasutusloa saamine võib võtta aega, sest kõik nõuded peavad olema täidetud. Tavaliselt on võlaõiguslepingus kirjas tähtaeg, milleks kasutusluba peab olema taotletud, et nii ostja kui ka pank oleksid kaitstud,“ lisas ta. Kui aga selgub, et kasutusloa saamine võib võtta aega, siis on oluline sellest panka teavitada. „Laenulepingus on tavaliselt sätestatud kohustus anda teada, kui kokkulepitud tingimusi ei ole võimalik täita ja enamasti on siis võimalik tähtaega pikendada,“ lisas Kalberg.
Kalbergi sõnul tuleb uusarenduse ostjal arvestada ka lisakuludega, mis kaasnevad notariaalsete tehingutega. „Tasuda tuleb nii notaritasu kui ka riigilõiv ning sageli ka laenulepingu sõlmimise tasu. Kuigi uusarendusse kodu ostmise protsess on pikk ja mitmeetapiline, on lõpptulemuseks täiesti uus kodu, kus kõik on värske ja kaasaegne ning paljude jaoks kaalub see üles kogu tehinguga kaasneva vaeva.“
