Luminori panga korraldatud uuringu* tulemuste kohaselt ei osta peaaegu pooled Balti riikide elanikest kinnisvara seetõttu, et nende sissetulek ei ole laenukohustuste võtmiseks piisav, ning osal neist ei ole võimalik esimese sissemakse jaoks raha koguda. Eesti elanikud mainisid peamise takistusena raha puudumise esimeseks sissemakseks (42%), sama põhjuse tõid ka leedukad (44%), lätlased aga ebapiisava sissetuleku (41%).
„Uuringu kohaselt on noortel vanuses 25–34 kõige keerulisem koduostu esimeseks sissemakseks raha koguda, mis on arusaadav, sest neile, kes on alles tööle asunud, makstakse vähem ja piisavate säästude kogumine võtab aega. Samas vastasid pea pooled, et nad ei ole esimeseks sissemakseks spetsiaalselt raha kogunud. Paljusid neist võisid sellises olukorras aidata vanemad või sugulased. 14% vastajaist Eestis on säästnud raha kaks-kolm aastat, 12% kauem kui viis aastat,“ selgitas Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane. „Samuti oleme täheldanud olukordi, kus kliendid ei esita esialgu kõiki sissetulekuallikaid ja esmapilgul tundub, et sissetulek ei ole laenu saamiseks piisav, kuid kui oleme teinud kindlaks sissetuleku üürikinnisvarast, hüvitistest ja dividendidest ning arutanud olukorda põhjalikumalt, selgub, et kogusumma on piisav.“
Kolmas kõige sagedamini mainitud põhjus on ebakindlus tuleviku suhtes. Eesti elanikud (17%) muretsevad selle pärast kõige vähem, Läti (25%) ja Leedu (22%) tunduvalt rohkem.
Elanikud seostavad üürikodusid ebastabiilsusega
Uuringus selgus, et eestlased kulutavad üürile väikseima osa leibkonna sissetulekust, leedukad aga suurima. Enamik eluaset üürivatest vastajatest Eestis kulutab üürile alla 10% leibkonna sissetulekust. Lätis on see näitaja 11–20%, Leedus aga 21-30%. Suurim osa eestlaste sissetulekust kulub omakorda kodulaenumaksetele, samas kui leedukad kulutavad sellele kõige vähem. 28% Eesti ja 21% Läti vastajaist kulutab sellele 11–20% kuu sissetulekust, kuid Leedu elanikest kasutab suurim osa (15%) vähem kui 10% oma sissetulekust sel otstarbel.
Ligikaudu pooled Balti riikide vastajaist tunnistavad, et eluaseme üürimise peamine negatiivne külg on ebastabiilsus, mis on seotud üürimaksete (54%) ja üürimisperioodi (52%) võimalike muutustega. Eesti elanikud muretsevad igakuiste maksete suurenemise ja selle pärast, et üürimine on pikas perspektiivis kallim kui kodu ostmine. Vastajad Lätis ja Leedus on aga võrdväärselt mures selle pärast, et üürileandja võib igal ajal lepingu lõpetada või üüri tõsta.
*Uuring, milles osales kõigis Balti riikides üle tuhande inimese vanuses 25–55, viidi läbi tänavu septembris koostöös uuringukeskusega Norstat.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
