Kooskõlastamisele saadeti Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Kinnisasja erakorralise hindamise kord,“ mis reguleerib väärtuse hindamist eelkõige nendes tehingutes, kus üks osapool on riik või kohalik omavalitsus. Uus õigusakt koondab ja ühtlustab seni erinevates määrustes olnud hindamist reguleerivad sätted ja muudab hindamise alused selgemaks. Lisatud on hüvitamise eesmärgil hindamist puudutavad sätted ja kasvava metsa hindamise sätted, võimaldades metsa hindamisel laiemalt kasutusele võtta puidusortimendi arvutamise ja väärtuse hindamise mudeleid.
Riigi ja kohalike omavalitsuste kinnisasja hindamise menetlused vajavad ühtlustamist, see tagab praegusest korrast paremini ka menetlusosaliste võrdset kohtlemist. „Kinnisasja hindamise põhimõtted on killustunud erinevate õigusaktide vahel, olemasolevad regulatsioonid on ajale jalgu jäänud, samas kohati lünklikud ja mitmeti tõlgendatavad. See on kaasa toonud juhtumeid, kus ebaselge tellimuse tõttu on vajalik hiljem hindamisaruanne ümber teha, kus erinevad hindajad või tehingu osapooled tõlgendavad hindamise reegleid erinevalt,“ selgitas määruse muudatuse vajalikkust Maa-ameti nõunik Veronika Ilsjan.
Määruse eelnõu ühtlustab kinnisasja väärtuse hindamist, kuid ei reguleeri menetlusprotsesse ega põhimõtteid, mille alusel tehinguid tehakse ja kahjusid hüvitatakse. Maaomanikele kahjude hüvitamise põhimõtted on jätkuvalt reguleeritud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (KAHOS) ja looduskaitseseadus (LKS). Hüvitamise praktika viitab, et seadustes olevad põhimõtted vajavad arutelu ja võimalik, et ka muutmist, kuid Vabariigi Valitsus ei saa määrusega muuta seadusi, seaduste muutmine on Riigikogu pädevuses.
Plaanitavates muudatustes jääb kehtima põhimõte, et kinnisasja väärtuse hindamiseks tellitakse turuväärtuse hindamine kutseliselt kinnisvara hindajalt vastavalt vara hindamise standarditele. Küll aga reguleeritakse senisest selgemalt olukorrad, kus väärtuse võib määrata Maa-ameti hindaja või menetlust läbi viiv haldusorgan, samuti antakse neile selgemad juhtnöörid hindamise tellimiseks. Hindamise tellimise reguleerimine määrusega on vajalik, kuna avaliku sektori tellitavad hindamised on enamasti keerukamad võrreldes erasektoris tehtavate laenutagatiste või finantsaruandluse hindamistega. Kutseliste hindajate jaoks on hindamisreeglid kirjas hindamisstandardites, kuid enamikul hindamisi tellivatest ametnikest ei ole hindamisstandardile ligipääsu. Samas tuleb seadustest mitmeid lisanõudeid, mida ei ole standardites kirjas. Määrus loob ühtse arusaama nii ametnikele kui ka hindajatele ja reguleerib osapoolte kohustusi hindamistoimingus.
Metsa hindamisel võetakse laiemalt kasutusse automaatsed hindamismudelid, selleks arendatakse metsaregistri juurde metsa hindamise infosüsteem (MEHIS). Metsa hindamise metoodika suurimaks muudatuseks on värske hinnastatistika arvestamine, mis muudab hindamistulemuse oluliselt ajakohasemaks. Praegune metoodika, mille alusel hinnatakse kaitstavat loodusobjekti sisaldava metsa väärtust, tugineb eelneva kolme kalendriaasta puiduhindade statistikale. Uue metoodika järgi on aluseks kas viimase kuu statistika (kui hinnatakse ainult olemasoleva puidutagavara järgi) või viimase jooksva aasta statistika (kui arvestatakse ka puidu juurdekasvust tulenevat tulu). Hüvitamisel võetakse aluseks kahest väärtusest kõrgem.
Eelnõu on ette valmistanud Maa-amet koos Keskkonnaministeeriumi ja teiste riigiasutustega. Metsa hindamise metoodika väljatöötamisse olid kaasatud metsanduseksperdid Maaülikoolist, Keskkonnaagentuurist, Keskkonnaametist, Riigimetsa Majandamise Keskusest ja erasektorist.
