Majad Lõuna-Eestis on aastaga kallinenud vähemalt 50 protsenti

Üha suureneva nõudluse tõttu kallineb kinnisvara Lõuna-Eestis märkimisväärselt, sõltuvalt asukohast on hinnakasv olnud eelmise aasta suvega võrreldes kuni 50%.

Üksikutes piirkondades saab rääkida hindade kasvust lausa kordades. Veel mõned aastad tagasi oli eelistatuim piirkond Lõuna-Eestis konkurentsitult Otepää. Otepääd peetakse tänu Pühajärvele sisemaa kauneimaks suvituskohaks, mis võimaldab kinnisvara aastaringselt kasutada.

Nüüd aga küsivad omanikud Otepää lähiümbruses asuvate maaelamute ja kinnistute eest põhjendamatult kõrget hinda, mistõttu elamis- või suvituskoha otsijad siirduvad teisi Lõuna-Eesti paiku avastama. Otepää lähikonna vanemad taluelamud on sõltuvalt asukohast, krundi suurusest ja hoone kapitaalsusest vahemikus 200 000-700 000 kr. Veekogudega piirnevate uute palkmajadega kinnistute hinnad ulatuvad 1,5 miljoni kroonini. Keskmine maaelamut osta sooviv inimene soostub välja käima üldjuhul mitte üle 300 000 krooni.

Tugevat konkurentsi on Otepääle pakkumas Võrumaa Rõuge ja Haanja piirkond. Privaatne looduskaunis asukoht, kuppelmaastik, arvukad väikejärved on need magnetid, mis ostjaid ligi tõmbavad. Positiivselt võib veel ära märkida Võru läheduse, sest nn toetav infrastruktuur mõne suurema asula näol ainult suurendab piirkonna atraktiivsust. Lisaks suvituskohale on konkurents tekkinud ka talikuurorti suhtes. Alternatiivpiirkonna tekke kasuks räägib asjaolu, et Haanjasse on rajatud kaasaegne suusakeskus.

Analoogselt Otepääga on ka Haanja keskmisi kinnisvarahindasid suhteliselt raske välja tuua. Kümne hektari suurune rahuldavas seisukorras maaelamuga kinnistu maksab umbes 150 000-200 000 krooni. Veekogudega piirnevad kinnistud on suurusjärgu võrra kallimad. Sõltuvalt asukohast, krundi suurusest, hoone seisukorrast ja arhitektuurist jäävad hinnad vahemikku 250 000-400 000 krooni.

Lõuna-Eesti maa-asulate elamute ostjate suurima sihtgrupi moodustavad eelkõige suuremate linnade elanikud, kes ostavad maaelamuid peamiselt suvekodu rajamise eesmärgil. Lõuna-Eesti kinnisvara vastu on huvi ilmutanud ka välismaalased (peamiselt soomlased, vähemal määral sakslased), kuid nende osakaal ostjaskonnast on siiski üsna väike. Kui soomlase eelistus on analoogne eestlase eelistusega, siis sakslane eelistab privaatsemat asukohta.

Nõutumad on veekogudeäärsed, looduslikult kaunis kohas paiknevad heas seisukorras elamud, kinnistud, taluhooned või suvilad, mis eeldavad väiksemaid investeeringuid ja on koheselt kasutamiskõlblikud. Kõrvalhoonete arv ja suurus kinnistu hinda, nagu ekslikult arvatakse, oluliselt ei mõjuta.

Eri Kinnisvara prognoosib Lõuna-Eesti elamutele aastases perspektiivis hinnatõusu 15-20%. Hinnatõus puudutab eelkõige atraktiivsemas asukohas paiknevaid maju. Vähemsoosi-tud piirkondades ei pruugi kinnisvarahinnad tõusta.

Hinda lisab veekogu lähedus ja kuppelmaastik
– Otepää lähiümbruses on tüüpiliste majade hinnad vahemikus 180 000-750 000 krooni. Ülemisel piiril on unikaalse arhitektuuriga taluelamud, veekogudega piirnevad kinnistud, kinnistud, millel on suur põllumaa osakaal (põllumaa hektari hind umbes 5000-6000 krooni). Alumisel piiril lihtsalt kapitaalremonti vajavad elamud, (kruusa)teede vahetus läheduses paiknevad elamud ja elamud, milleni on halb juurdesõidutee.
– Isegi Otepäält 25-30 km kaugusel paiknevad elamud on hinnaskaalas 150 000-300 000 krooni. On lihtsalt välja kujunenud piirkonnad, mis on kallimad. Hinnatuimad on ka kohad, kus paikneb suurem veekogu (Kanepi suund – Kooraste Suurjärv, Valgjärv).
– Haanjaga on asi lihtsam ja selgepiirilisem. Seal maksab tavamaja keskeltläbi 150 000-200 000 krooni. Suurem kinnistu või veekoguga piirnev kinnistu maksab kuni 400 000 krooni. Negatiivsed ja positiivsed faktorid on samad mis Otepääl.
Allikas: Raul Mäsak

Artikli autor on Raul Mäsak. Artikkel on avaldatud 08.09.2003 väljaandes Äripäev –

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC