Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Lammutustoetus suureneb 100 000 euroni

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumKohalikud omavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskõlbmatuid kortermaju, saavad senise 60 000 euro asemel küsida nüüd riigilt toetust 100 000 eurot omavalitsuse kohta.

Riik toetab kasutusest välja langenud munitsipaalomandisse kuuluvate või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal asuvate elamute lammutamist 70% ulatuses.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo selgitas, et lammutustoetuse piirmäära omavalitsuse kohta tõsteti seetõttu, et haldusreformi järgsed omavalitsused on märksa suuremad ning vana piirmäär jäi ajale jalgu. Tondilossidena kõrguvaid kortermaju, mis risustavad elukeskkonda, on osades omavalitsustes lihtsalt nii palju. Kõige rohkem on probleemseid korterelamuid täna Ida-Viru ja Valga maakonnas.

2013. aasta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust selgust, et kui tol ajal oli Eestis 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut, siis 2030. aastaks kasvab see arv prognoosi kohaselt ligi tuhandeni.

„Paljudes paikades, kus on hulganisti pooltühjasid ja lagunevaid kortermaju, on samal ajal keeruline kui mitte võimatu endale kaasaegset elamispinda leida inimestel, kes soovivad neisse kohtadesse elama asuda,“ märkis minister.

Palo selgitas, et kohalikel omavalitsustel on võimalik omandada lagunevad kortermajad, lammutada need maha ning pakkuda elanikele uusi elamispindu kaasaegsetes energiasäästlikes üürielamutes.

Selleks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja töötanud lisaks lammutustoetusele ka kohaliku omavalitsuse elamufondi investeeringutoetuse ehk üürielamute programmi, mille abil saavad kohalikud omavalitsused püstitada uusi hooneid sinna, kus on vajadus kaasaegsete üürikorterite järele. Koduomanikud ja korteriühistud saavad eluasemete kaasaegsemaks muutmisel taotleda toetust aga muudest KredExi meetmetest.

2017. aasta lõpu seisuga on lammutustoetust eraldatud 28 kohalikule omavalitsusele 53 elamu lammutamiseks. Aktiivseimad taotlejad on olnud Sillamäe linn, Koonga vald ja Tallinna linn. Suurim toetus summas 60 000 eurot on eraldatud Kohtla-Järve linnale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

6 + 3 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine