Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo andis tänases majanduskabinetis ülevaate maa- ja ruumipoliitika valdkonna tõhustamisvõimalustest. Ettepanekud koostati koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Maa- ja Ruumiameti (MaRu) ning Riigikantselei juures tegutseva efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojaga.
Ettevõtjate nõukojalt laekus MKM-ile kokku ligi 50 planeerimise teemalist ettepanekut, mis keskenduvad peamiselt detailplaneeringu regulatsiooni ajakohastamisele, tähtaegade ja sanktsioonide kehtestamisele, strateegiliste projektide eelismenetlemisele ning digiarenduste edendamisele.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on enamik ettepanekutest teostatavad ning ka juba töösse võetud. “Ettevõtjate tagasiside aitab meil keskenduda just neile kohtadele, kus takistused on kõige suuremad,” ütles Keldo.
Tänases majanduskabinetis kiideti heaks kolm põhilist tõhustamissuunda, mis katavad ligikaudu kaks kolmandikku ettevõtjate ettepanekutest.
Strateegilistele investeeringutele luuakse ekspressrada ehk kiirtee. Selleks pannakse paika tingimused, mille abil määratakse, millised arendusprojektid on riigi jaoks strateegiliselt olulised. Sellistele projektidele kehtiksid edaspidi lihtsustatud ja kiiremad menetlused. Lisaks saavad sellised projektid ligipääsu kesksele riigipoolsele kliendihaldurile, kes on arendajatele, ametitele ja omavalitsustele abiks tekkivate küsimuste kiireks lahendamiseks.
Teiseks toetati ettevõtjate ettepanekut seada planeeringute ja lubade menetlustele selged tähtajad ning vajadusel ka sanktsioonid nende ületamise eest.
“Ettevõtjate kõige suurem murekoht on kohalike omavalitsuste poolt menetlustähtaegade eiramine. Kuigi seadus annab ette kohustuslikud tähtajad otsuste tegemiseks, siis sanktsioonide puudumise tõttu ei peeta neist kinni ja nii tekivad viivitused,” põhjendas Keldo ettepanekut. MKM on alustanud konsultatsioone Justiits- ja Digiministeeriumiga ning Õiguskantsleri bürooga, et selgitada välja, milline oleks kõige mõistlikum süsteem tähtaegade ja sanktsioonide kehtestamiseks.
Kolmandaks nõustus valitsus ettepanekuga vähendada detailplaneeringute rolli ehitustegevuses.
“Muudame tingimused paindlikumaks, et üldplaneeringu olemasolul ei oleks detailplaneering alati kohustuslik. Mida rohkem on projektis kohustuslikke etappe, mis lisaväärtust ei loo, seda kõrgemad on arenduskulud nii investori kui ka lõpptarbija jaoks. Näiteks Tallinnas hindavad arendajad, et tänane pikk planeerimisprotsess lisab korteri lõpphindadele kuni 20 protsenti,” selgitas Keldo. MKM on alustanud konsultatsioone kohalike omavalitsuste ja Kliimaministeeriumiga, et leida võimalusi detailplaneeringu asendamiseks projekteerimistingimustega.
Vajalikud seadusemuudatused on plaanis Riigikogule esitada tänavu sügisel. Lisaks on juba töös ka varasemad planeerimisseaduse muudatused avaneb uues vahekaardis, mis samuti lihtsustavad planeerimisprotsessi. Näiteks kaotatakse ära kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liik, samuti vähendatakse teavitusega seonduvaid nõudeid.
Samuti toetas valitsus täna ettepanekut kaotada MaRu poolne planeeringute heakskiitmise menetlus ja asendada see kooskõlastamisega. Selline lahendus toob MaRu planeerimisprotsessi varasemas etapis, mis omakorda aitab vältida hilisemaid vaidlusi ning menetluste pikenemist.
Täiendavalt kaardistas MKM koostöös MaRu-ga mitmeid tõhustamisvõimalusi ka maapoliitika ja ruumiandmete valdkonnas. Tehti ettepanek tunnistada kehtetuks või muuta mitmeid riigivaraseaduse sätteid, et vähendada bürokraatiat ja kiirendada menetlusi – näiteks kaotada vajadus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekuks väiksemate põllumajandusmaade võõrandamisel ja loobuda aegunud eelisõigustest.
Lisaks soovitakse lihtsustada kinnisvara hindamist, geodeetilisi ja maakorralduslikke toiminguid, lõpetada maareform, leevendada maaparandussüsteemide rajamise nõudeid ning täpsustada maakorralduse õiguslikku käsitlust, et vältida liigset halduskoormust.
Täpsema tegevuskava ja õigusaktide eelnõud esitab majandusministeerium valitsusele hiljemalt 2025. aasta lõpuks.
