Miks Pärnu linn kaalub kõrghoonete püstitamise võimalust?

Pärnu logoViimastel nädalatel Pärnu Postimehes mitme artikli jagu kõneainet pakkunud Pärnu kõrghoonete temaatika vajab laiemat lahti selgitamist.

Kõrghooneks loetakse Pärnu linna kontekstis hoonet, millel on rohkem kui kaheksa korrust. Praegu koostamisel olevas Pärnu linna üldplaneeringus 2025+ on otsustatud, et Pärnu jõe ning Vingi, Pika, Ringi tänava ja Ringi tänava pikenduse vahelisel alal saaks läbi detailplaneeringu menetluse kaaluda kõrgemate kui kaheksakorruseliste hoonete püstitamist. Ala on täpsemalt määratletud üldplaneeringu seletuskirja joonisel, Pika tänava äärsed kinnistud selle kooseisu ei kuulu.

Avaliku väljapaneku ja arutelude tulemusel on üldplaneeringut oluliselt täiendatud: seal on välja toodud alusuuringud, mis tuleks kaheksast korrusest kõrgema hoone püstitamisel koostada ja aluseks võtta, samuti on täpsustatud kõrghoonestuse kavandamise tingimusi ja eesmärke. See tähendab üldplaneering ei kavanda kõrghooneid, kuid planeerib ala, millele võib kaaluda kõrghoonestust edasise planeerimise käigus, ning seab eesmärgid ja tingimused, mida sellise hoonestuse kavandamisel arvestada.

• Miks linn ei otsusta üldplaneeringus selgelt ära, kas kõrghoone tuleb või ei tule?
Pärnu linna üldplaneering võeti esimest korda vastu 2014. aastal. Tollane üldplaneering ei näinud ette kõrghoone püstitamise võimalust, kuid avalikul väljapanekul seadis Pärnu linnavolikogu linnavalitsusele ülesandeks teemat põhjalikumalt kaaluda ning selline võimalus anda.

Linnavalitsus koostas vastava uuringu, kus põhimõttelise lähtekohana hinnati ka kuni 93 meetri kõrguse ja 28-korruselise hoone püstitamist. Kuid uuringut kokku võttes tõdeti, et otsest vajadust Pärnus (arvestades rahvastiku- ja majandusnäitajaid, maa puudust ja maa kõrget hinda) selleks ei ole.

Kõrghoone kerkimine Pärnusse on eelkõige põhjendatav sooviga tõsta kesklinna atraktiivsust. Kui kõrghoonet üldse suvepealinna kavandada, siis oleks mõistlik näha selle asukohana kesklinna, kus arendus tõstaks linnasüdame atraktiivsust ja tooks linna kui terviku arengule kaasa kõige enam positiivset mõju. Kõrghoonete teemat kaaludes on viidud läbi ka Pärnu linna muinsuskaitseala vaadeldavust puudutavad uuringud ja täpsustatud üldplaneeringu muinsuskaitse erititingimusi.

Linn on leppinud muinsuskaitseametiga kokku, et üldplaneeringu üldistusastmes ei saa lubada muinsuskaitseala kaitsevööndisse kõrgema hoonestuse püstitamist ja panna paika senisest kõrgema hoonestuse võimalikku maksimaalset kõrgust, kuid seda võib kaaluda läbi detailplaneeringu menetluse.

Koostatav Pärnu linna üldplaneering ütlebki, et uushoonestuse kõrgus Vingi ja Ringi tänava vahelisel alal määratakse detailplaneeringuga ja alale kavandatava hoonestuse kõrgus võib erandina olla üle 26 meetri absoluutsest maapinnast, aga seda vaid juhul, kui kavandatavad muudatused säilitavad kooskõla kaitsevööndiga ehk tagavad muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise, nende vaadeldavuse, sealhulgas kaugemate vaadete säilimise ja silueti nähtavuse.

• Miks linn soovib jätta võimaluse kõrghoonestuse kaalumiseks?
Üldplaneering paneb paika linna üldised arengueesmärgid ja põhimõtted. Kõrghoonestuse kontekstis on olulisteks eesmärkideks ajalooliselt väärtusliku kesklinna ruumilise arengu toetamine, selle positsiooni igakülgne tugevdamine linnakeskusena, sidumine kuurordi- ja jõeäärsete aladega ning elamis- ja ettevõtlustingimuste parandamine.

Prioriteedid on ka linna kompaktne ja säästlik arendamine – arendamine eelkõige kasutusest välja langenud maa-alade kasutusele võtmise, võimaliku sisemise struktuuri tihendamise, ruumilise mitmekesisuse ja elukeskkonna kvaliteedi tõstmise läbi – ning uute töökohtade tekkeks parimate võimalike eelduste loomine.

Kuigi täna silmnähtavat vajadust ja konkreetset sundi Pärnus kõrghoonestuse püstitamiseks ei ole, ei saa siiski välistada, et uue silla lähistele senisest kõrgema mahuga hoonekompleksi loomine võiks arengueesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Üldplaneeringu täpsusastmes kõrghoonestuse lubamine ei ole võimalik, ent see ei tähenda, et kõrghooned peaks seetõttu täiesti ära keelama.

Seetõttu soovibki linn võimaldada kõrgema hoonestuse kavandamise kaalumist detailsemas astmes, kus saab täpsemalt arutada ala arengukontseptsiooni ja ruumilist lahendust ning selgitada välja konkreetse arenduse mõjud nii kesklinna kui kogu linna perspektiivis. Linn tahab otsuseid langetada detailsema informatsiooni põhjal, sealhulgas läbi avaliku detailplaneeringu menetluse, kus kõik elanikud saavad kaasa rääkida ning tugineda üksikasjalikele analüüsidele ja planeeringumaterjalidele.

Linna jaoks on tähtis tagada kesklinna elavus ja atraktiivsus ning üks potentsiaalne meede selle tagamiseks ongi kõrgema hoonestuse kavandamine. Konkreetsete majanduslike eelduste puudumine ei tähenda veel, et sellist perspektiivi ei peaks üldse kaaluma.

Uus kesklinna sild ja ulatuslik jõeäärne arenguala annavad võimaluse luua nüüdisaegseid planeerimispõhimõtteid arvestava linnakeskkonna ja kutsuda Pärnusse siin seni esindamata ettevõtlust. Samuti kavandada suvepealinna uut tüüpi eluasemeid. Kõik see kokku võiks meelitada linna ka enam tarkade töökohtade sihtgruppi.

Kas Pärnu kesklinna jõeäärsel arengualal, uue silla lähistel, võiks olla kohta enam kui 8-korruselistele hoonetele? Milline kesklinna ruumiline lahendus vastab avalikule ootusele? Kuidas kõrghoonestuse kavandamise otsustes edaspidi kaasa rääkida?

Neid ja teisi linnaruumilisi küsimusi arutataksegi täpsemalt detailplaneeringu koostamisel. See on avalik protsess, millest informeeritakse elanikke nii linna kodulehel kui ajalehes. Lisaks saavad detailplaneeringu algatamisel asjast huvitatud osapooled Pärnu linnavalitsusele teada anda, et soovivad olla protsessi kaasatud ning seejärel teavitatakse inimesi juba personaalselt planeeringu erinevatest etappidest, avalikustamistest ja võimalustest arvamust avaldada.

Arvestades kõrghoonete teema olulisust, siis juhul, kui see peaks kunagi reaalseks kavatsuseks vormuma, kaasneb iga kõrghoone detailplaneeringu koostamisega kindlasti ka avalik teavitus ja laiem meediakajastus.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.10.2021 Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt