Vaadates välismaiste kinnisvaraostjate ja –müüjate pärituoluriike ning aktiivsust, on näha mõningase stabiilsuse saabumist. Kõige rohkem on siinse kinnisvara vastu kasvanud venemaalaste huvi.
Välisriikide residentide (isikud, kes on ametlikult mõne teise riigi elanikud) osakaal Eestis teostatud kinnisvaratehingutest on viimastel aastatel kõikunud 3,7-4,5% vahemikus ning käesoleval aastal asetub see number ilmselt samasse suurusjärku. Maa-ameti andmetel tuleb enim ostjaid ja müüjaid Venemaalt ning Soomest. Rohkem paistavad silma ka inimesed Suurbritanniast, Saksamaalt, Rootsist ja Ukrainast.
Kõige kiiremini on kasvanud venemaalaste osatähtsus, kes moodustavad kõigist välisriikide residentidest ostjatest ca 40%. Näiteks 2012. aastal ostis Eestis kinnisvara kokku 619 venemaalast. Käesoleval aastal kümne kuu jooksul on antud number 530. Soome residentidest ostjaskond on aga jäänud varasemaga võrreldes väiksemaks (2011. aastal 480, möödunud aastal 425 ning selle aasta kümne kuuga 343 isikut). Kuu keskmise tehingute arvu põhjal võib eeldada, et kuid idanaabrid mõnevõrra möödunud aasta tulemust ületavad, siis Soome elanikud jäävad sellele ilmselt veidi alla. Samas on just viimasel ajal näha soomlaste suuremat huvi Eesti kinnisvara vastu, mis ilmselt tulevikus realiseeruma hakkab ning numbreid taas kergitama asub. Elame-näeme.
Tallinna kinnisvaraturg on välisresidentide osatähtsuselt kogu Eestiga sarnane, kuid suurima grupi moodustavad Soome kodanikud, kelle hulgast on esimese kümne kuu jooksul pealinna kinnisvara ostnud 103 isikut, venemaalaste vastav number on aga 71. Tallinnas on välismaine ostjaskond jäänud pigem stabiilsemale tasemele, põhjanaabrtie osa on aastate lõikes aga langenud. Ülejäänud päritoluriikide osatähtsus on väike, vaid Rootsist on tulnud veidi rohkem – 6 ostjat.
Ida-Virumaal teevad endiselt ilma Venemaa residendid ning nende poolt teostatud tehingute hulk on kasvamas ja osatähtsus kõigist kinnisvaratehingutest on aastate lõikes olnud ca 9-11%. Ühes kuus ostab kinnisvara keskmiselt 35 idanaabrit. Näpuotsaga ostavad kinnisvara ka näiteks Soome ja Ukraina residendid.
Saaremaad on peetud ikka lähinaabrtie, ülekaalukalt muidugi soomlaste üheks lemmikpuhkusekohaks. Samas näitab statistika põhjanaabrite vähenevat ostuaktiivsust ja suurenevat müügitegevust. Kui 2011. aastal ostis maakonnas kinnisvara 50 Soome residenti, siis möödunud aastal 40 ja käesoleva aasta kümne kuuga on tehingu sõlminud 30 põhjanaabrit. Kuu keskmise põhjal arvestades jääb ostjate hulk ilmselt mullusele ka alla.
Vähenevat huvi on seletatud eelkõige põlvkonnavahetusega – kui vanem generatsioon mäletas Georg Otsa ja tema poolt surematuks lauldud Saaremaa Valssi, siis noored ei tea sellest laulust praktiliselt midagi ja side saarega puudub. Vanemad inimesed on hakanud ka enam müüma, sest neil ei ole enam jaksu hoolitseda teises riigis asuva suvemaja eest. Noored aga vaatavad Türki, Hispaanaisse ja natuke ka Floridasse.
Müüjaid paljudest riikidest
Statistikast hakkab silma, et müüjate päritoluriike on ostjate omadest märkimisväärselt enam. Samas on kinnisvara Eestisse soetajaid müüjatest siiski rohkem.
Nagu juba ennist Saaremaa kontekstis mainitud, on kõige enam kasvanud Soome residentide müügiaktiivsus, kuid siin ja edaspidi tuleb silmas pidada kahte asja. Esiteks, palju on nende hulgas Soomest pärit inimesi ja palju Eestist emigreerunud isikuid. Kuigi müügistatistikat rahvuse järgi ei peeta, näitavad kogemused Soomes elavate eestlaste suurenevat soovi siinset kinnisvara müüa. Kui 2011. aastal müüs Eestis asuvat kinnisvara 283 Soome residenti, siis 2012. aastal oli see arv juba 325 ning käesoleva aasta kümne kuu jooksul on vastav number kasvanud 351-le.
Mõnevõrra rohkem on hakanud müüma ka Venemaa residendid ning kasv tuleb eelkõige just Ida-Virumaa arvelt. Niisuguse tendentsi üheks peamiseks põhjuseks on asjaolu, et Ida-Virumaa on venemaalaste jaoks nii öelda stardikoht Eestisse kinnisvara ostmisel. Kui oludega ollakse juba rohkem sina peal, müüakse esimene objekt maha ning ostetakse uus kas samasse maakonda või ka hoopis mujale Eestisse.
Müüjatena paistavad statistikas rohkem silma ka inimesed Suurbritanniast, Iirimaalt, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest ja Rootsist.
Erinevalt teistest piirkondadest pole Tallinnas välisriikide residentidest müüjate hulk kasvanud, mis on üsna üheselt seletatav linna suurema investeerimispotentsiaaliga.
Populaarsed piirkonnad paigas
Mida paremini Eestil läheb, seda enam siinsesse kinnisvarasse ka investeeritakse. Populaarsed piirkonnad on juba paigas – peale Tallinna ja Ida-Virumaa ka Lääne-Eesti koos saartega.
Ka päritoluriikide „jõujooned“ on paigas – tooni jäävad andma Venemaa ja Soome. Küll aga hakkame enam nägema ka Aasiast pärit investoreid.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
