Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Endover Kinnisvara laiendab uue projektiga Volta kvartalis haaret

11.01.2017 Tõnu Toompark

Eesti suurim kinnisvaraarendaja Endover Kinnisvara projekteerib endise Volta masinatehase tööstushoonest 68 loft-tüüpi korteriga eluhoone. Aadressile Tööstuse 47D luuakse 5-korruseline kortermaja, mis kannab nime Volta Loftid ning valmib juba järgmise aasta alguses. Metropoli Ehituse poolt rekonstrueeritavas majas on korteritel kuni 4,7 m kõrgused laed ning sisekorrused.

„Anname Tallinna linnaplaneerimise ametisse taotluse õige pea sisse ning alustame loa saamisel koheselt ka ehitust,“ sõnas Endover Kinnisvara tegevjuht Oliver Makko. „Volta Loftide arenduse näol on tegemist kunagise Volta tehase tööstushoone täieliku rekonstrueerimisega. Kasulikke ruutmeetreid lisandub hoonesse ülikõrgete lagedega korteritele sisekorruste ehitamisega. Investeeringu suuruseks kujuneb ca 7 miljonit eurot.“

„Kalamaja populaarsus on jätkuvalt tõusuteel, mida tõestab ka asjaolu, et piirkonda kolivad lähiajal kaks Eesti hinnatuimat haridusasutust: Gustav Adolfi Gümnaasium ja endise Sitsi vabriku hoonesse Eesti Kunstiakadeemia,“ rääkis Oliver Makko. „Endoveri siinse eelmise projekti 47B Loftide müügikogemuse põhjal saab öelda, et klientide ostuhuvi on kõrge, eriti loftide vastu. Korteri ost Volta Loftidesse on kindel investeering, sest Kalamaja hindasid mõjutab majandusolukord minimaalselt – sarnaselt kesklinnale on potentsiaali pigem tõusule.“

Ligi 6000 m² müüdava pinnaga maja ehituse algus on planeeritud selle aasta teise poolde ning valmimistähtajaks 2018. aasta algus. Korterite müük algab juba sel kevadel. Maja 1-5 toalised loft-tüüpi korterid on suurusega 30-150 m² ning asuvad 2.-5. korrusel, 1. korrusel asuvad äripinnad ning fuajee. Parkimine on lahendatud läbi kahe korruse majasisese parklana. Korterite hinnad algavad 2200 eurost m² kohta.

„Volta Loftide projekti iseloomustab industriaalse arhitektuuri kombineerimine elegantse ent urbanistliku siseviimistlusega – need kodud luuakse inimestele, kes otsivad kvaliteeti, avarust ja eripära,“ lausus APEX arhitektuuribüroo arhitekt Janar Blehner. „Hoone saab telliskivist fassaadi, mida võimendavad efektsed ruudustatud maast laeni aknad. Kortereid ilmestavad sisekorrused, mis on Tallinnas ja Eestis üldiselt väga haruldased. Ilmastikukindel parkimine maja all ning möbleeritud fuajee lisavad majale mugavust ja funktsionaalsust.“

Volta kvartal asub Kalamaja asumis hinnatud mereäärsel alal. Endisel tootmisalal paiknevad 19. sajandi lõpust kuni 1970. aastateni ehitatud tootmis- ja kontorihooned, millest osa on tänaseks rekonstrueeritud elu- ja ärihooneteks. Üle 11 hektari suuruse maa-ala detailplaneeringu järgi planeeritakse endisele Volta masinatehase alale ehitada või rekonstrueerida kokku kümneid hooneid.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 21 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 13 hoonet.

Kesklinna piirile kavandatakse uusi ärihooneid

11.01.2017 Tallinn.ee

Pärnu mnt 156 // Vaari tn 1 kinnistu, Pärnu mnt 158 // Reketi tn 2 kinnistu, Hallivanamehe tn 7 // Vaari tn 3 kinnistu ja Vaari tn 2 kinnistu detailplaneering võimaldab ehitada 2,7 ha suurusele planeeringualale kuni 10-korruselised ärihooned ning annab ühtlasi võimaluse olemasoleva viiekorruselise ärihoone laiendamiseks.

Planeeritavale alale kavatsetakse ehitada kaubanduskeskus ja bürood. Parkimiskohad kavandatakse maa-alusesse parklasse ning parkimismajja. Detailplaneeringualale jääv perspektiivne Vaari tänav määratakse avalikult kasutatavaks.

Planeeritaval maa-alal asuvad 12-korruseline büroohoone ning kuni 5-korruselised büroo-, parkimis- ja tootmishooned. Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport ning linna keskuse ja teiste linnaosadega on hea ühendus.

Piirkonna hoonestus on varieeruva korruselisusega, valdavalt on tegemist erineval ajal ehitatud äri- või tootmishoonetega. Visuaalselt domineerivad viimase 20 aasta jooksul ehitatud hooned. Lähiala linnaehituslik dominant on Pärnu mnt 158 // Reketi tn 2 kinnistul asuv 12-korruseline ärihoone. Planeeritud ala külgneb Järvevana kõrghoonete piirkonnaga ja Tondi kõrghoonete piirkonnaga, mida iseloomustavad suurem hoonestustihedus ning kõrgemad hooned. Tondi kõrghoonete piirkonda kavandatud hoonetest on ülekaalus elamud.

Detailplaneering vastab Tallinna üldplaneeringule. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 12. veebruari 2014 korraldusega ning võeti vastu 19. juuni 2015 korraldusega. Detailplaneering oli peale vastuvõtmist 12.-26. augustini 2015 avalikul väljapanekul, mille kestel detailplaneeringu kohta ettepanekud ja vastuväited ei esitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakonsultatsioonid väikeinvestoritele ja eraisikutele

11.01.2017 Tõnu Toompark

Kas soovid teha tehinguid kinnisvaraga või paigutada raha kinnisvarainvesteeringutesse, aga teadmistest-oskustest-infost jääb puudu? Kas vajad teavet kinnisvaraturu trendide, tehingute, hindade kohta? Kas teha investeering täna ja oodata kinnisvara väärtuse tõusu? Või sootuks lükata rahapaigutus hindade languse ootuses edasi?

Need on olulised küsimused, millele on enne kinnisvaratehingutesse sukeldumist vaja vastused leida. Möödalasud planeerimisel võivad valusalt ja kallilt kätte maksta.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta ühendust!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tutvustatakse Pirita rannaala detailplaneeringu lähteseisukohti

11.01.2017 Tallinn.ee

Pirita Linnaosa Valitsuses toimub 31. jaanuaril kell 16 Pirita rannaala detailplaneeringu eskiislahendust ja lähteseisukohti tutvustav avalik arutelu.

Detailplaneeringu eskiislahendusegasaab tutvuda Pirita linnaosa valitsuse hoones (Kloostri tee 6) 16.-31. jaanuarini 2017 igal tööpäeval tööpäeva ulatuses.

Planeeritava ala suurus on 44,92 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pirita supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine, Pirita rannaala kinnistule ehitusõiguse määramine rannapaviljonide, ajutise vabaõhulava ja tribüünide ning randa teenindavate objektide ja rannapromenaadi ehitamiseks, Merivälja tee 3 kinnistul asuva Vaba Aja Keskuse laiendamiseks ning Merivälja tee 5b kinnistule kuni 2-korruselise ärihoone ehitamiseks. Lisaks määratakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning keskkonnaalased tingimused supelranna ja rannametsa kaitseks.

Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetega. Detailplaneeringu autor on Ruum ja Maastik OÜ.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Pirita Linnaosa Valitsuse koostöös 2012. aastal Pirita rannaala arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse saamiseks korraldatud avaliku arhitektuurivõistluse. võidutöö „Väät”.

Kuna Pirita rand peab tulevikus kujunema Tallinna esindusrannaks, siis tuleb parandada puhkeala kvaliteeti luues tervikliku ja kaasaegse rekreatsiooniala, mis arvestaks suure külastajate arvuga.

Detailplaneeringus nähakse ette randa teenindavate objektide (spordi- ja mänguväljakud, riietumiskabiinid ja rannainventari) ning rannapromenaadi rajamine. Lisaks määratakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Planeeritava ala piirneb läänest Läänemere, idast Mähe-Kaasiku tee ja Merivälja tee ning lõunast Pirita jõega.

Planeeritaval alal asuva sotsiaalmaa (üldkasutatava maa) sihtotstarbega Pirita rannaala hoonestamata kinnistu suurus on 425 886 m², kinnistu omanik on Tallinna linn; lisaks jääb planeeringualasse mitu äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistut ning Mähe-Kaasiku tee ja Supluse pst tänava maa-alad.

Pirita rand on ligikaudu 2,45 km pikkune liivarand, mis Merivälja poolses otsas muutub kiviseks. Tõusvale liivaalale järgneb üleminek rannametsaks, mis algab põõsastikuga ja läheb üle männi- ja segametsaks. Pirita rannapiirkond on kasutusel peamiselt suvehooajalise puhke- ja supluskohana. Ülejäänud aastaaegadel on antud piirkond populaarne jalutus- ja sportimispiirkond. Enamkülastatav on endisest rannahoonest Pirita jõe pool olev ala. Ranna liivaalal paiknevad riietuskabiinid, laste mänguväljakud, istepingid ja muu inventar. Metsas kulgeb paralleelselt rannajoonega jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud kergliiklustee (nn. promenaad).

Algatatud detailplaneering on kooskõlas Pirita linnosa üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvetega, kuid sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks.

Detailplaneeringu algatamiseks vajalikud eskiismaterjalid koostas Pirita rannaala arhitektuurivõistluse võidutöö „Väät” koosseisus Arhitektuurinurk OÜ.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE: Majade müügipakkumiste vähenemine kergitab hindu

11.01.2017 Tõnu Toompark

Detsembri kuus pakuti portaalis KV.EE müügiks 1883 Harjumaa maja. 2015. aasta detsembriga võrreldes on majade müügipakkumiste arv 4% võrra vähenenud. 2015. a detsembris ootas ostjat 1953 majapakkumist. Pakkumiste arvu kõrval on majade ruutmeetri pakkumishinnad kasvanud 1279 eurole ehk 7% võrra.

Harjumaa majade suurimas piirkonnas ehk Tallinna linnas on pakkumiste arv aastaga kukkunud 10% ja hinnad kerkinud 9%. Detsembris nõudis portaali KV.EE kaudu ostjat 757 Tallinna majapakkumist keskmise hinnaga 1403 €/m².

Samas ehk pakkumiste vähenemise ja hinnatõusu trendis on suurema pakkumiste arvuga valdadest veel Viimsi ja Harku vallad. Rae vallas on vaatamata majade müügipakkumiste arvu 22-protsendilisele tõusule hinnad aastaga kerkinud 3%. 2016. a detsembris oli portaali KV.EE kaudu Rae vallas müügi 209 maja keskmise hinnaga 1543 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	12/2015	12/2016	Muutus, %	12/2015	12/2016	Muutus, %
Harku vald	233	208	-11%	1 109	1 116	1%
Jõelähtme vald	30	17	-43%	1 014	738	-27%
Keila linn	12	10	-17%	865	828	-4%
Keila vald	94	73	-22%	932	1 069	15%
Kernu vald	53	59	11%	437	499	14%
Kiili vald	27	47	74%	1 201	1 251	4%
Loksa	10	6	-40%	700	725	4%
Maardu linn	53	51	-4%	1 126	1 130	0%
Paldiski	11	10	-9%	342	303	-11%
Raasiku vald	13		NA	929		NA
Rae vald	171	209	22%	1 506	1 543	3%
Saku vald	70	92	31%	911	983	8%
Saue linn	22	24	9%	983	878	-11%
Saue vald	40	52	30%	1 073	1 322	23%
Tallinn	837	757	-10%	1 287	1 403	9%
Viimsi	277	268	-3%	1 374	1 410	3%

Eesti	3 044	2 971	-2%	997	1 056	6%
Harjumaa	1 953	1 883	-4%	1 197	1 279	7%
Narva	28	36	29%	496	415	-16%
Pärnu	67	52	-22%	971	1 018	5%
Tallinn	837	757	-10%	1 287	1 403	9%
Tartu	283	300	6%	979	1 035	6%

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel”

11.01.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Mustamäe ja Nõmme piirile kavandatakse uuselamurajooni

11.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu, mille eesmärgis on luua võimalus Nõmme ja Mustamäe piiril asuvale alale väikeelamute ja korterelamute ehitamiseks.

Detailplaneering hõlmab 10,61 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringuga kavandatakse alale kahekorruselised väikeelamud ja 3–6-korruselised korterelamud ning kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ja 2-korruseline parkimismaja.

Planeeritav maa-ala asub osaliselt Mustamäe ja osaliselt Nõmme linnaosas Mäepealse tänava, Lossi tänava, Trummi tänava ja Kadaka puiestee vahelisel alal Mäepealse tänava ja Kadaka puiestee ääres. Planeeritav ala külgneb vahetult Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga.

Hoonestusalade määramisel on arvestatud ümbritsevat keskkonda ja väärtuslikku kõrghaljastust, piirkonda kavandatud ja rajatud hoonestust. Hooned on kavandatud põhimõttel, et planeeritud majade vahel oleks ruumi ja avatust. Haljastuse osakaal on planeeritavatel kruntidel 50% ja enam.

Planeeritaval üldkasutatava maa sihtotstarbega krundil säilitatakse kuni 5 ha ulatuses olemasolev metsaala (Kivinuka mets), kuhu on võimalik rajada laste mänguväljak ja on tehtud ettepanek võimaliku liikumisraja asukohale. Krundil on ettenähtud kolme reservpuurkaevu võimalikud asukohad ja on lubatud rajada puurkaevudega seotud ehitisi.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2014 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimus 30. oktoobril 2014 Mustamäe Linnaosa Valitsuses. Detailplaneeringu algatamise korralduses olevate lähteseisukohtade ja lisanõuetega on arvestatud.

Tallinna Kommunaalamet ja Tallinna Transpordiamet kooskõlastasid detailplaneeringu tingimusega, et huvitatud isikul tuleb sõlmida detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks haldusleping.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Keskkonnaamet, Nõmme Linnaosa Valitsus ja Mustamäe Linnaosa Valitsus detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arco Vara: Ära jäta oma äri asukoha valikut juhuse hooleks

10.01.2017 Kaarel Paap

Eduka äri väga oluliseks komponendiks on ettevõtte asukoht, mis ideaalis peaks paiknema sihtgrupile võimalikult lähedal. Oma abikäe ärikinnisvara paremaks positsioneerimiseks on ulatanud Statistikaamet, kirjutab Arco Vara äripindade maakler Kaarel Paap.

Statistikaamet on oma lehel teinud kättesaadavaks erinevate loenduste käigus kogutud rahvastikuandmed, mida saab muuhulgas edukalt kasutada eelkõige selliste ettevõtete tegevuskoha valikul, mis tegutsevad teenindus-, toitlustus- või majutusvaldkonnas. Taoliste ettevõtete jaoks on oluline paikneda füüsiliselt seal, kus liigub palju potentsiaalseid kliente, kes on valmis kohe uksest sisse astuma ja ostu sooritama.

Seega, kasutades Statistikaameti asukohapõhist statistikat, on palju lihtsam vastata küsimusele, kuidas oma firmale võimalikult edukat asukohta valida.

Asukohapõhise kaardi saab näiteks koostada piirkonna valdkondade järgi – majandus, rahvastik, sotsiaalelu. Sealt edasi, saab valida juba spetsiifilisemaid alamvaldkondi nagu vanuserühmad, mehed-naised, vabad ja abielus jne.

Nii 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) kui ka viimatise registripõhise loenduse põhjal saab ettevõtja oma äritegevuse piirkonnast väga hea ülevaate rahvastiku sotsiaalmajanduslikust taustast. Kuna nimetatud andmed on seotud konkreetsete aadressidega, siis saab suurema osa inimesi ruumis väga täpselt paika panna.

Andmeist tõuseb tulu ka arendajaile

Statistikaameti asukohapõhisest statistikast on kasu ka ärikinnisvara arendajatele, kellele on oluline, et potentsiaalsed üürnikud leiaksid just nende pindadel hea kontakti oma klientidega. Praegu on turul näiteks küll ja küll toitlustus- või kaubanduspindu, mis ei leia üürnikku, kuna tõenäoline klientide voog ei vasta ettevõtjate ootustele.

Teisalt saab statistilisi andmeid kasutada aga argumendina, miks keegi peaks oma äri just ühe või teise kinnisvaraarendusega siduma. Statistikaamet on loonud ettevõtjaile ja kinnisvaraarendajaile vägeva tööriista. Head parimate äripindade leidmist!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Idaringtee kolmas järk sai ehitusloa

10.01.2017 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsus väljastas tänasel istungil ehitusload Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate osaliseks ümberehitamiseks ning Ringtee tänava ehitamiseks. Need kaks ehitusluba ja eeldatavalt homme Luunja vallavalitsuse poolt antav ehitusluba kokku moodustavad Idaringtee kolmanda ehitusala.

Tartu idapoolse ringtee kolmanda ehitusala projekteerimise ja ehitamise riigihanke võitsid eelmisel aasta augustis AS TREF ja AS Baumost, kes esitasid ühispakkumuse kogumaksumusega 7 433 844 eurot.

Idaringtee kolmas ehitusala on 1,5 km pikkune teelõik, mis ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega. Kolmas ehitusala tuleb sarnane eelneva Ringtee lõiguga – ehk siis kaherealine sõidutee ja eraldiasetsev kergliiklustee. Luunja valda suunduvale Soojuse teele rajatakse omaette eritasandiline liiklussõlm, kus ehitatav Ringtee läheb viaduktiga üle Soojuse tee. Lisaks rajatakse veel kaks kergliikluse viadukti, mis võimaldavad kergliiklejatel eritasapinnas ohutult Ringteed ületada.

Hankejärgne ehitusaeg on 18 kuud. Töid rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Inflatsioon kiirenes aasta lõpus ootuspäraselt

10.01.2017 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes olid detsembris hinnad 2,2 protsenti kõrgemad. Aasta kokkuvõttes jäi hinnatõus tagasihoidlikuks, ulatudes 0,1 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 1,1 protsendini.

Tõusvad toorainehinnad välisturgudel on kergitamas hindu nii meil kui ka euroalas laiemalt. Nafta kallines detsembris ligi viiendiku võrra ning on jõudnud viimase pooleteise aasta kõrgeimale tasemele. Lisaks soodustas hinnatõusu kiirenemist madal võrdlusbaas, kuna nafta hind tegi põhjad möödunud aasta alguses. Selle mõjul oli mootorikütus detsembris 16 protsenti kallim kui aasta tagasi. Seevastu gaasi ja kaugkütte hindadesse pole kõrgemad maailmaturuhinnad veel jõudnud, mistõttu on need võrreldes aastataguse ajaga jätkuvalt soodsamad.

Toit on välisturgudel möödunud aasta keskpaigast alates järk-järgult kallinenud. Selle mõjul on piima- ja õlitoodete ning suhkru hinnad ka meil tõusule pöördunud. Mõnevõrra on võimendanud toorainete kallinemise mõju ka euro odavnemine.

Möödunud aastal oli hindade dünaamika muutlik ning seda mõjutasid suurel määral nafta hinna arengud. Kui aasta esimesel poolel olid hinnad madala naftahinna mõjul languses, siis aasta teises pooles pöördusid hinnad tõusule. Aasta kokkuvõttes oli hinnatõus siiski marginaalne, ulatudes 0,1 protsendini.

Detsembrikuine hinnatõusu kiirenemine 2,2 protsendini on kooskõlas rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga. Kuigi nafta hind oli mõnevõrra kõrgem võrreldes prognoosieeldustega, siis see kompenseeris toidu ja teenuste oodatust veidi tagasihoidlikumat hinnatõusu. Selle aasta alguses inflatsiooni kiirenemine jätkub tõusnud toorainehindade ja lisanduvate maksumeetmete mõjul.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Põlvas avati Eesti esimene liginullenergia koolihoone

10.01.2017 Tõnu Toompark

Esmaspäeval, 9. jaanuaril avas uksed neli miljonit eurot maksma läinud Põlva Gümnaasiumi õppehoone, mis on ühtlasi Eesti esimene liginullenergia koolimaja.

Haridus- ja teadusministeeriumi ning RKASi tellimusel rajas Ehitus5ECO OÜ Põlvasse 1963. aastal valminud internaadihoone asemele enam kui 2 300 ruutmeetri suuruse gümnaasiumihoone, mille ehitamisel pöörati erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

252 õpilasele kavandatud koolimajas on üheksa suurt ning viis rühmaklassi. Esimesel korrusel on garderoob 300 inimesele, kohvik ja 108-kohaline auditoorium ning 120-kohaline aula, mis on fuajee arvelt laiendatavad. Lisaks tavapärastele töötajate ruumidele nagu õpetajate tuba, direktori ja õppealajuhataja kabinetid on koolimajas eraldi ruum nõupidamisteks, oma ruum on õpilasesindusel. Kogu kooli ruumikasutust iseloomustab ühendatus ja sujuv üleminek klassiruumi korrastatuselt mõnusale ühisolemisele vahetundidel ning pikematel pausidel, kus on oma koht nii malel, kott-toolidel ja raamatutel kui ka lauatennisel.

Hoone projekteerinud AS Resand kaasas töödesse Saksa arhitektuuribüroo ArchitekturWerkstatt Vallentin arhitekti Gernot Vallentini, kellel on suured kogemused tänapäevaste energiasäästlike koolide ja lasteaedade projekteerimisel. Vallentin on maailmas esimese sertifitseeritud passiivmaja koolihoone arhitekt ja teda on tunnustatud innovatiivsete ideede rakendamise ja heade näidete loomise eest Saksamaa riikliku teenetemärgiga. Gümnaasiumihoone arhitekt on Pille Pärn.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning RKAS vahelise kokkulepe kohaselt juhtis gümnaasiumihoone rajamist RKAS, sealhulgas viis ettevõte läbi kõik vajalikud riigihanked. Põlva Gümnaasiumi õppehoone rajamise kogumaksumuseks (projekteerimine, ehitamine, sisustamine ja omanikujärelevalve) kujunes neli miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Uus korterelamu Kristiine linnaosas

10.01.2017 Tõnu Toompark

05.01.2017.a. allkirjastati ehitusleping uue korterelamu ehituseks Nõmme tee 1a, Kristiine, Tallinn. Ehituse peatöövõtjaks on ehitusfirma Mitt & Perlebach. Novembris 2017 valmiv 25. korteriga maja saab olema 4-korruseline, liftiga, suurte terrasside ja üldkasutatava panipaigaga maja esimesel korrusel. Igal korteril on rõdu, panipaik ning parkimiskoht.

Maja projekteerijaks on arhitektibüroo AB Korrus, eesotsas arhitekt Aigar Roht.

Erinevalt tavapärasest 2-aastasest garantiiperioodist, pakutakse uuele kortermajale 3-aastast ehitusgarantiid.

Arendusprojekti juhib ja korterite müüki korraldab Eco Advice OÜ. Ettevõtte juhataja Anton Nikitini sõnul on Kristiine linnaosa jätkuvalt suure potentsiaaliga piirkond tulenevalt oma südalinna lähedasest asukohast ja infrastruktuurist (ühistransport, kaubandus, sportimisvõimalused). Samaaegselt on piirkond siiski aedlinnakule omaste tunnustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

LVM Kinnisvara 2016. aasta kinnisvaraturu ülevaade

10.01.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse.

Maa-ameti andmetel tehakse ligikaudu 90% kõigist hoonestatud maaga toimuvatest tehingutest korteriomandite ja eramutega. Kõige rohkem on tõusnud hinnad ja kasvanud aktiivsus viimastel aastatel korteriomanditele, vähem majadele. Uute kortertite osas on müügiperioodid pikenenud, uusi kortereid ei müüda enam projektistaadiumis, nagu see oli paar aastat tagasi.
Oluliseks kinnisvaraturgu puudutavaks muudatuseks on asjaolu, et alates 01. aprillist 2016.a. said Ehitisregistri andmed õigusliku tähenduse ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine muutus elektrooniliseks.

2016 aastal teostati Eestis kokku 47 358 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on ca 2% rohkem kui 2015 aastal (46 442 tehingut). Tehingute koguväärtus oli 2016. aastal 2850,5 milj eurot, mis on aastases võrdluses 2,7% kõrgem (2015. aastal oli tehingute koguväärtus 2775,0 milj eurot). Keskmiseks ühe tehingu müügihinnaks kujunes 2015 aastal Eestis 60 190 eurot, mis on ca 0,7% kõrgem kui 2015 aastal (59 752 eurot).

Allikas: Statistikaamet, Maa-amet

2016. aasta kolmandas kvartalis tehti Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 155 ostu-müügitehingut ligikaudu 750 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi toimus kolmandas kvartalis kokku 11 593 kinnisvara ostu-müügitehingut ca 660 miljoni euro väärtuses.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kokku vahetas ostu-müügitehingute käigus kolmanda kvartali jooksul omanikku 23 064 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 22 531 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Saare maakonnas – 2 176 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 663 hektarit.

Kõige aktiivsem oli korterite turg, kolmandas kvartalis tehti korteriomanditega kokku 6 775 ostu-müügitehingut s.h eluruumidega 5 615 ning mitteeluruumidega 1 160 ostu-müügitehingut. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli korteritega tehinguid 7,5% võrra enam.

Eluruumina müüdud korterite arv kasvas aastaga 5 308 korterilt 5 615 korterini. Neist uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. aasta kolmandas kvartalis oli ca 14 protsenti. Kokku müüdi 805 uut korterit, neist ca 2/3 Tallinnas, kus keskmine hind oli ca 2 100 eur/m², Kesklinna linnaosas ca 2 500 eur/m². Eelmise aasta samal perioodil oli Tallinnas keskmine uute korterite hind ca 1 900 eur/m².

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kinnisasjadega toimus 2016. aasta kolmandas kvartalis 5 337 ostu-müügitehingut, mis on 1,2% enam kui aasta tagasi 2015. aasta kolmandas kvartalis. Tehingute koguväärtus on 2% võrra suurem (ca 351 miljonit eurot). Käesoleva aasta kolmandas kvartalis tehti kokku 2 990 tehingut hoonestamata ja 2 347 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga 6,4%, kuid eelmise kvartaliga võrreldes langes indeks 0,5%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,9%, hoonestamata maa hinnaindeks 4,4% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,1%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kinnisvaraturu aktiivsuse ning hindade olulisemateks mõjutajateks on majapidamiste reaalsissetulekud ja laenuturg. Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Eluasemelaenude aastakasv püsis 4-5% tasemel. Laenude keskmised intressimäärad püsivad samuti stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Karmistunud on nõuded tagatisvarale. Ehitistele, samuti nende laiendustel ja ümberehitustel on oluline ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Samuti on oluliseks muutunud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või vastava servituudi olemasolu. Konkurents pankade vahel on laenuturul tihe, kuid kliente valitakse jätkuvalt hoolikalt. Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsiooni-kõlbulikkus. Seega on keeruline endiselt seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid, mistõttu on nõudlus linnast välja jäävate hoonestamata elamumaa kruntide järgi jäänud endiselt väga madalaks. Oluliseks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ning võimaldab Swedbanki klientidele pakkuda parematel tingimusel laenu.

Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on majapidamiste reaalsissetulekud suurenenud, hoiused on suurenenud, tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal.

LVM Kinnisvara hinnangul püsib Eesti Kinnisvaraturg 2017. aasta I poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole.

Kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.

Uus koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 07/03/2017

10.01.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub uus koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle. Koolituse viib läbi Teder Law Firm jurist Martina Proosa.

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi.

Ehitusseadustik määrab kindlaks, kes ja millistel juhtudel teevad ehitamise, ehitise ja ehitise kasutamise üle järelevalvet. Seda, kuidas täpsemalt järelevalvet läbi viiakse, ehitusseadustik ei reguleeri.

Koolituse lektor on Martina Proosa, kes on pikaajalise ja mitmekülgse kogemusega jurist, kes on viimased üheksa aastat tegutsenud ruumilise planeerimise ja ehitamise valdkonnas.

Martina Proosa on käsiraamatu “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” autor.

Koolitus Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle toimub 07/03/2017 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistika: mitteeluruumide ehituslubade ja kasutuslubade arv vähenes

10.01.2017 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel sai 2016 III kvartalis kasutusloa 216 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 194 200 m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes kasutusloa saanud ehk valminud mitteeluruumide arv 30%, kuid nende pind suurenes 15%.

See tähendab, et 2016 III kasutusloa saanud mitteeluruumid olid aastatagusest suurema pindalaga.

Sama kehtib mitteeluruumide ehituslubade kohta. 2016 III kvartalis sai ehitusloa 603 mitteeluruumi pinnaga 306 900 m² ehk aastatagusest 22% vähem mitteeluruume, mille pindala on sama suur kui aasta tagasi.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.