Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tahad teada, mis toimub pealinna korteriturul?

14.11.2016 Tõnu Toompark

Taas olen kokku pannud suure elamispindade turuülevaate. Turuülevaadet käin soovijate juures esitlemas.

Peaasjalikult Tallinna ja Harjumaa keskses elamispindade analüüsis on uuritud lähemalt, milline on tänane turuseis ja millised tegurid on meid tänasesse päeva toonud. Uurime, kas see, mis meid on siia toonud viib meid ka edasi?

Tänase päeva kõrval sisalduvad prognoosid, millised võiksid olla olulised tegurid, mis suunavad elamispindade turgu lähitulevikus. Prognoose teeb ülevaade eelolevaks pooleks-pooleteistkümneks aastaks.

NB! Turuülevaade on alalises arengus. St iga turuülevaate esitlus põhineb alati värskendatud statistiliste andmetel ja uuenenud muul infol.

Turuülevaate esitluse tellimine

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 /tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 15/11/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Majanduskeskkond on endiselt ebakindel

14.11.2016 Madis Aben

Statistikaameti esialgne hinnang Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvule kolmandas kvartalis – 1,1 protsenti võrreldes eelmise aastaga – viitab ebakindla majanduskeskkonna püsimisele, kuigi kasv kiirenes teise kvartali 0,8 protsendiga võrreldes.

Palgatulu kasv aeglustus mõnevõrra, kuid ettevõtete kasumite kahanemine ilmselt jätkus. Majanduskonjunktuuri indikaatorid on viimase poole aasta jooksul liikunud siiski ülespoole nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna, mis võiks anda lootust tulevikuks.

Konkreetseid andmeid kolmanda kvartali majanduskasvu kohta on esialgu vähe. Maksu- ja tolliameti andmetel on teada, et töötajate agregeeritud palgatulu kasv oli kolmandas kvartalis 5,5 protsenti, mis on veidi aeglasem kui esimese poolaasta 6,1 protsenti. Tarbija seisukohast on oluline, et kui esimesel poolaastal oli keskmise tarbimiskorvi hind aastatagusega võrreldes madalam, siis kolmandas kvartalis oli aastane hinnatõus juba 0,4 protsenti. Seega kasvas töise sissetuleku ostujõud esimesel poolaastal 6,7 protsenti, kolmandas kvartalis aga 5,1 protsenti. Keskpärases majanduskeskkonnas on ka viimane tulemus väga hea.

Kuna palgatulu kasv ületas selgelt SKP nominaalkasvu, siis pidi ettevõtete kasumite kahanemine jätkuma. Üks väheneva kasumlikkuse põhjus on elanike üha säästlikum käitumine tarbijatena. Viimased kolm aastat on inimeste tarbimiskulutuste kasv jäänud alla sissetulekute kasvule – soovitakse kulutada vähem kui teenitakse. Elanike laenujäägi kasvutempo on samas olnud aeglasem sissetulekute kasvust, ehk laenukoormuse vähendamise soov püsib. Selles olukorras on ettevõtetel raske kasvatada müügikäibeid, samas kui tööjõukulud kasvavad. Ühtlasi seletab see ka investeeringute nõrkust, kuna olemasolevast tootmispotentsiaalist piisab tagasihoidliku nõudluse rahuldamiseks.

Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on kevadest alates mõnevõrra paranenud ja see annab lootust majanduskasvu kiirenemiseks lähitulevikus. Paranemine on toimunud nii tööstuses, ehituses, teeninduses kui ka tarbijatel. Kaubanduses on konjunktuur püsinud vahelduva eduga kõrgel juba mõnda aega. Samas on viimase viie aasta jooksul kindlustunde paranemise perioodid vaheldunud langustega ning selgeid märke kriisijärgsest majanduse kasvutsüklist ei ole. Sarnane on olukord ka meie lähinaabritel Soomes, Lätis ja Leedus.

Rahandusministeeriumi prognoos näeb ette majanduskasvu kiirenemist, kui peaksid realiseeruma praegused väljavaated Eesti ekspordipartnerite arengus. Turujõudude mõjul ei ole see viimasel viiel aastal toimunud. Olulise erasektori investeeringute kasvu ja sedakaudu majanduskasvu kiirenemise saab kaasa tuua ilmselt vaid muutus üleilmses majanduspoliitikas.

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Eesti majandusaktiivsuse tõlgendamiseks tuleb vaadata mitut näitajat

14.11.2016 Kaspar Oja

Majanduse olukord pole nii kehv kui pelgalt SKP põhjal paistab, täiendav stimuleerimine võib kasu asemel kahju teha
Eri allikad näitavad, et kolmandas kvartalis on majandusaktiivsus suurenenud
Edasist majanduskasvu võib piirata ettevõtete madal investeerimismäär

Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,1% ja kvartali võrdluses 0,2%. Suurt negatiivset mõju avaldas majanduskasvule põllumajandussektori kehv saak. Teraviljatoodang vähenes senistel andmetel aasta võrdluses kolmandiku võrra. Kolmanda kvartali majandusaktiivsusele hinnangu andmiseks tasub aga vaadata mitut näitajat, mitte keskenduda pelgalt SKP-le. Majanduse täiendav stimuleerimine laenurahaga võib praeguses olukorras kaasa tuua suurema palgasurve ja ettevõtete investeeringute vähenemise.

Eri allikad näitavad, et kolmandas kvartalis on majandusaktiivsus suurenenud. Käibemaksudeklaratsioonid viitasid, et kolmandas kvartalis oli ettevõtete lisandväärtuse kasv tugev. Samuti tugevnes eeskätt põlevkivisektori toel kogu tööstussektor: töötlev tööstus, energeetika ja mäetööstus. Põlevkivisektor tugevnes osaliselt tänu ressursitasude vähenemisele. Majandusaktiivsuse suurenemisele osutavad ka ettevõtete baromeeteruuringud. Ettevõtjate hinnangud viimase kvartali toodangule paranesid sügisel järsult nii tööstus- kui ka ehitussektoris. Tegevusaladest kerkisid baromeeteruuringus esile rajatiste ehitamisega tegelevad ettevõtted. Samal ajal on seni majandusaktiivsust toetanud jaemüük püsinud tugev.

Eri kuid vaadeldes tugevnes majandusaktiivsus septembris. Kui juuli ja augusti kuine statistika andis erinevaid signaale ega osutanud majandusaktiivsuse märkimisväärsele tugevnemisele, siis septembri ja seni oktoobri kohta teada olevad näitajad olid juba märksa tugevamad. Nende andmete põhjal on veel vara öelda, kas tegemist on üldise majandusolukorra tugevnemisega või ajutise nähtusega. Ka mujal maailmas on kolmandas kvartalis täheldatud majanduse teatavat tugevnemist. Euroopas on seda seostatud ehitussektoriga, USAs oli kolmanda kvartali tugevnemise taga osaliselt põllumajandussektori eksport.

Edasist majanduskasvu võib piirata ettevõtete madal investeerimismäär. Ettevõtete investeeringute suhe SKPsse oli esimesel poolaastal samasugune nagu 2009. aastal. Sellisel tasemel investeeringud katavad küll amortisatsiooni, kuid uut majanduspotentsiaali luuakse varasemast märksa vähem. Väikese investeeringumahu taustal tõusis tööstussektori tootmisvõimsuse rakendatuse tase neljanda kvartali alguses 75%le. Ettevõtete investeeringuid ei saa täielikult asendada valitsemissektori investeeringutega. Madala investeerimismäära üks põhjus on ettevõtete vähenenud kasumlikkus. Majanduse stimuleerimine valitsuse laenurahaga võib praeguses olukorras veelgi palgasurvet suurendada ja tuua kaasa kasumite edasise vähenemise, sest stimuleerimine mõjutaks eeskätt sisenõudlusele suunatud tööjõumahukamaid harusid, kus aktiivsus juba on kõrge. Ettevõtete kasumite langus vähendaks omakorda ettevõtete investeeringuid.

Praeguse ehk neljanda kvartali majanduskasvu peaks märkimisväärselt toetama see, et tõenäoliselt varuvad inimesed enne jaanuaris toimuvat aktsiisitõusu detsembris rohkem aktsiisikaupu. Selle mõju on aga esimeses kvartalis vastasmärgiline.

Eesti Pank avaldab uue prognoosi 13. detsembril.

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Despite meagre GDP growth, several economic indicators have improved

14.11.2016 Tõnu Toompark

Economic growth in Estonia continued to be weak in the 3Q. According to the flash estimate, Estonian economy grew 1.1% yoy and 0.2% qoq (seasonally and calendar adjusted). The GDP has increased 1.1% yoy during the first three quarters. We shall probably revise slightly down our GDP forecast made in August.

Despite this meagre growth, industrial sector value added reached to the growth in the 3Q, after a year of decline, value added growth in manufacturing accelerated and energy production showed a robust volume growth, as well. According to the flash estimates, value added in transport and ITC sectors and in wholesale and retail trade increased. Although, private consumption is expected to slow gradually, retail trade growth is still strong. GDP growth was inhibited by the poor harvest in agricultural sector and the decrease in the number of employees in public sector that reduced value added in public administration.

Although the foreign trade statistics and export turnover in manufacturing showed accelerated growth of export of goods, the same indicator, after certain adjustments, in GDP slowed down compared to the second quarter. The growth of import of goods decelerated, as well.

All economic sentiment indicators have gradually improved in Estonia. The growth of corporations’ credit portfolio has accelerated this year, which refers to the improved investment activity among enterprises. Households credit portfolio and investments in dwellings have increased with the moderate pace, as well. Investment growth is restrained by government sector, who has used only a small amount of money from the EU structural funds allocated for Estonia for the period in 2014-2020.

Many of these indicators refer to the gradual improvement of economic situation in Estonia. In addition, job vacancies have increased and nominal growth of wages is robust.

Although we expect the deceleration of economic and import growth in Sweden, UK and Germany, the average import demand of the major export partners for Estonia is expected to improve in 2017. This is expected to offer more export possibilities for Estonian enterprises. In addition, we expect that government will increase the payments from the EU funds in next year and will contribute positively to the investment growth. Producer and export prices are increasing and this is expected to improve enterprises turnover, including export turnover. At the same time, negative risks in the global economy and trade are substantial. Estonia’s new government, currently under formation, will likely bring about changes in economic policy, but before the coalition agreement has been put in place, it’s too early to assess these impact on the Estonian economy.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kõigile Eesti elanikele tuleb tagada soojusvarustus

11.11.2016 Tõnu Toompark

Korteriühistute võlgnevuste probleemidega tegeleva töörühma töö tulemusel on Ida-Virumaa kaugküttepiirkonna soojusvarustus taastatud ning kõige külmemal ajal kellelgi kütet enam välja lülitada ei saa.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töögrupp koostöös Justiitsministeeriumi, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ning Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga on edukalt lahendanud kaugkütte taastamise probleemi korterelamutes. Suvisest võlgnevusest summas 116 tuhat eurot on jäänud 1. novembri seisuga üles võlgnevus summas 13 tuhat eurot. Tänaseks on saavutatud olukord, kus ka kõige kriitilisemas piirkonnas (ehk Kohtla-Järvel) on kaugküte sisse lülitatud ja soojusvarustus on tagatud kõigis korterelamutes.

Ettevõtlusminister ütles, et töögrupi järgmine ülesanne on lahendada nende koduomanike probleemid, kes on kütte eest tasunud. „Nõuda nendelt teiste korteriomanike tasumata jäänud arvete maksmist, on ebaõiglane,“ lausus Oviir.

Minister lisas, et võlgnevuste puhul on kõige tõhusam tegeleda probleemide ennetamisega ja oluline on nende lahendamine võimalikult varajases staadiumis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma tegevustega aidanud kaasa teavitades osapooli võimalustest ning kutsunud üles koostööle.

Minister Oviir märkis, et seal, kus turg ei toimi, peab kohalik omavalitsus appi tulema ja riik peab selleks looma nii õigusliku raamistiku kui ka vajadusel eraldama rahalised vahendid elamistingimuste parandamiseks.

„Rahalised vahendid on meil olemas läbi rekonstrueerimisele suunatud toetusmeetme, mida saavad taotleda nii korteriühistud kui ka kohalikud omavalitsused. Kasutusest väljalangenud elamufondi lammutamiseks saavad kohalikud omavalitsused samuti toetust,“ loetles Oviir.

Kuna soojusettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal on selgunud, et korteriühistud maksavad reeglina kütteperioodi jooksul võlgu jäänud teenuste eest suvisel küttevälisel perioodil, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lisanud 13. juunil Riigikogule menetlemiseks saadetud kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõusse võimaluse jagada kaugkütte müügihind kaheks komponendiks. See võimaldab hajutada küttekulusid terve kalendriaasta peale.

Praeguseks on 2010. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul sisse viidud soojusvarustuse katkestamist puudutava seadusemuudatus, mis kaitseb elanikke kaugkütte väljalülitamise eest kõige külmemal ajal ja intensiivsemal kütteperioodil. 1. oktoobrist kuni 30. aprillini on protseduur järgmine: tarbija poolt võlateatise saamisest alates peab olema möödas 90 päeva ja soojusvarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolud selle aja jooksul ei ole kõrvaldatud.

Üürniku taustakontroll on tavaline protseduur

11.11.2016 Triinu Tapper

Kõigi üürileandjate suurim soov on leida mõistlikud ja kohusetundlikud üürijad ning seetõttu tuleb viimastel arvestada, et nende taustaandmeid kontrollitakse, kirjutab Arco Vara nooremmaakler Triinu Tapper.

Üürniku maksejõulisusest ja elustiilist aimu saamiseks kasutatakse kõige rohkem Krediidiinfot, Facebooki ja Google otsingut. Sealt edasi vastavalt isikule näiteks äriregister jne. Kui potentsiaalne üürnik on minevikus olnud sarivõlglane või tema sotsiaalmeediapostitused kihavad vandalismist, siis on need esmased ohumärgid, millega pinna väljaüürimisel arvestada.

Siinkohal tuleb rõhutada, et selline lihtne taustakontroll ei riku potentsiaalse üürniku privaatsust. Maakler kasutab ainult avalikult kättesaadavaid andmeid.

Valel on lühikesed jalad

On olemas teatud käitumismudelid, mille järgi võib aimata, et üürnik osutub probleemseks. Ennekõike on see valetamine. Kui me potentsiaalse üürnikuga kohtume, siis räägime ära, et teeme taustakontrolli ja uurime krediidiinfot. Kui inimene sealjuures kohe oma võlgnevusi salgab, siis on see maakleri jaoks ohumärk. Seda võimendab lisaks veel maakleri mõjutamine palvetega nagu näiteks „Ei ole ju vaja sellest kõigest omanikule rääkida, kas me äkki leiaksime mõne teise lahenduse.“.

Maakler peab siiski jääma kõigi osapoolte suhtes ausaks ja õiglaseks, aga üürnik võiks olla rohkem avatud ja selgitada, miks asjalood on just nii nagu nad on, siis on hulga lihtsam üürikorterit üürnikule usaldada. Maakler on ka inimene ja mõistab, kui elus on olnud raskemaid aegu.

Probleemsed üürnikud eelistavad üürida otse omanikult

Väga tõenäoline on, et inimesed, kes ei ole tegelikult maksejõulised, otsivad rohkem niinimetatud otse omanikult kortereid, sest nii jääb suur kuluallikas maakleritasu näol ära. Samuti ei tee omanikud nii põhjalikku taustakontrolli ja maksuraskused ja muud probleemid võivad jääda kahe silma vahele. Üürileandjail puudub sageli aeg ja võimalus tegeleda suure hulga huvilistega, et nendest enda jaoks parim välja valida. Aja- ja infopuuduses otsitakse kiirelt üürnik, tihti teadmata, mis inimesega on tegu.

Maakler aga vaatab läbi kõik avalikud andmebaasid, teades kogemusest, mida otsida ja jälgida. Samuti on maakleril aega kõigi huvilistega suhelda. Üürimine on äri ja samas on kõik inimesed, kuid maakleri jaoks ei ole võrdusmärki inimese ja äri vahel. Võtame ikkagi iga klienti kui isiksust ja läheneme igale üürisoovile personaalselt.

Ettevaatust kodu müümisel järelmaksuga

11.11.2016 Ave Kuut

Viimasel ajal võib täheldada maal ja väikeasulates trendi, kus kinnisvara soetatakse otse müüjalt järelmaksuga. Enim on tegu maamajadega, aga esineb ka tühjaks jäänud korteritega tehinguid, kirjutab Arco Vara maakler Ave Kuut.

Paraku kätkeb taoline järelmaksuga kinnistute müümine mitmeid ohte. Valdav enamus müüjaid on pensionärid, kel puuduvad teadmised kinnisvaraturust ja kes väga kergeusklikult usaldavad ostjaid. Müüjad ei mõista, et ostjad soovivad neilt kinnisvara osta järelmaksuga, kuna neil puudub võimalus saada ametlikult laenu. See fakt peaks aga müüjad muutma ettevaatlikuks ja sundima probleemide ennetamiseks pöörduma maakleri, juristi või notari poole.

Notarid selgitavad müüjale väga põhjalikult riske, mis on seotud kinnisvaratehingutega ja see on põhjuseks, miks järelmaksuga ostja notarisse tehingut kinnitama ei torma. Pigem püütakse müüjale mulje jätta, et notariaalse lepingu sõlmimine on tülikas ning kallis. Inimene, kes soovib väga, et maja või korter tühjalt ei seisaks ja võimalik oleks ka igakuist lisatulu teenida, jääb tihti kõigega nõusse, peaasi, et ostja kuhugi ei kaoks. Kahjuks on tulemuseks sageli tõsiasi, et ostja mõne aja pärast kaob ja kokkuleppest kinni ei pea.

Kurb näide otse elust

Toon lihtsa näite elust enesest, kus tore ja heatahtlik memmeke, kel majapidamine üle jõu käis, usaldas oma maja noore pere hoolde, kes kolme lapsega majja sisse kolis. Ostu-müügi kohta ei koostatud mingisugust paberit, sõlmiti suusõnaline kokkulepe, et müügihind on 10 000 eurot ja igakuine makse 350 eurot kuus.

Lisaks vahetab uus peremees katuse ja toob majja sisse kanalisatsiooni ja vee ning seda nii-öelda tagatiseks – juhul kui ostjad mingi aja pärast maja ostust loobuma peaks, saaks vanainimene igakuisele tasule kompensatsiooniks ka maja parendused. Tehingu tegelik tulemus oli see, et pere elas majas ühe talve, kütteks kasutati maja välisvoodrit ja hoone seisukord oli pärast puukostjaid katastroofiline.

Järelmaksuga ostjate tausta on selliste probleemide vältimiseks vaja kohe kindlasti kontrollida. Oluline on välja selgitada, miks ei kasutata ostu finantseerimiseks finantsasutuste teenuseid. Täna on enamus panku valmis laenu väljastama ja näiteks Kredex rahastab ka maakohtades majade renoveerimist.

Notariaalne leping hoiab halvema eemal

Kui müüja kinnisvara soetab järelmaksuga mõni naaber või pereliige, keda hästi tuntakse, siis võib olla selline omavaheline kokkulepe õigustatud ja probleeme kerkib tõenäoliselt üles palju vähem. Kuid ka selliste tehingute puhul on siiski soovitav see vormistada notariaalselt. Nii on kaitstud tehingu mõlemad pooled. Kuigi omanikuvahetus toimub alles siis, kui kogu kokkulepitud summa on tasutud, tehakse kinnistusraamatusse märge lepingu kohta ja omanik ei saa tehingut sõlmida kolmandate osapooltega.

Kinnisvara müüja peab ka mõistma, et kui on valduse kasutamise õiguse ostjale üle andnud, siis tekivad valduse kasutajal omad õigused ja seadus näeb just teda nõrgema poolena ning kaitseb tema huve. Sellegi pärast on soovitav kokkulepped vormistada notariaalselt ja fikseerida, millised õigused on müüjal ja millised kohustused ostjal ja kes tagab, et mõlema poole huvid oleks parimal viisil kaitstud.

Seadus ei keela järelmaksuga vara võõrandamist. Siiski tasub ennetada hilisemaid probleeme ja küsida enne nõu kinnivaramaaklerilt, juristilt või notarilt. Iga tehing tuleks vormistada notariaalselt tagamaks mõlema osapoole õigused. Lepingusse märkida ka lepingu taganemisega kaasnevad kohustused.

III kvartalis kasvas majandus 1,1%

11.11.2016 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 1,1%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas II kvartaliga võrreldes 0,2% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 1,3%.

Neto-tootemaksud mõjutasid SKP reaalkasvu positiivselt. Kuigi jooksevhindades vähenes alkoholiaktsiiside laekumine, suurenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes nii käibemaksu kui ka ülejäänud aktsiiside laekumine.

Pärast langust eelmises neljas kvartalis kasvas tööstussektoris loodud lisandväärtus üle 4%. Kõige kiirem oli kasv energiatootmises. Hinnamõjusid arvesse võttes suurenesid III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga nii kaupade välja- kui ka sissevedu. Enim mõjutas kaupade väljavedu elektroonika- ja elektrikaupade ekspordi suurenemine.

Tööstussektorisse kuuluvad mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala.

Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud Statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.

Alates 2017. aastast avaldab Statistikaamet kvartaalse SKP täpsustatud näitajad 10 päeva varem ning SKP kiirhinnangut enam ei avaldata. Täpsem info on kättesaadav Statistikaameti veebilehel.

2016. aasta III kvartali täpsustatud SKP avaldab Statistikaamet 9. detsembril.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tartu müüb elamumaad

11.11.2016 Tõnu Toompark

Volikogu andis linnavalitsusele loa müüa mitmed Tartu linna omandis olevad kinnistud, millest suurem osa on praegune või perspektiivne elamumaa.

Ujula tänaval Lodjakoja naabruses müüakse ligikaudu 8000 ruutmeetrit elamumaad, millest vastavalt 2010. aasta juunis kehtestatud detailplaneeringule moodustatakse viis krunti, kuhu võib rajada kuni kahekorruselisi korterelamuid.

Müüki pannakse ka kaks ligi 800 ruutmeetri suurust krunti Mäe tänaval (Mäe tn 11 ja 13) ning 1460ruutmeetrine kinnistu Fortuuna tn 19.

Samuti on plaanis müüa praegu transpordimaa sihtotstarbega A. H. Tammsaare tn 6a (1664 ruutmeetrit) ja Veski tn 11a (507 ruutmeetrit) kinnistu. Linna üldplaneeringu järgi asuvad need krundid elamumaa juhtfunktsiooniga alal ning nende kasutusotstarve on kavas muuta elamumaaks.

Linn ise nimetatud maadel ehitustegevust ei kavanda ning soovib nende müügiga elavdada elamuehitust Tartus.

Lisaks elamumaadele läheb tänase otsusega müüki ka 18,5 tuhande ruutmeetri suurune toomismaa kinnistu Kaupmehe tn 7.

Kinnistud müüakse enampakkumise korras.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

22/11/2016 toimub koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine”

11.11.2016 Margot Toompark

22/11/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine. Koolituse lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolituse “Kinnisvaratehingute maksustamine” eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine toimub teisipäeval 22/11/2016 kell 10:00-13:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Pakkumiste nappus viib kesklinna korterite hinnad tõusule

11.11.2016 Tõnu Toompark

Tallinna Kesklinna korteripakkumiste languse taga on kasvas tehingute arv. See on viinud Tallinna kesklinna korterite nii tehingu- kui pakkumishinnad mõõdukasse viieprotsendilisse tõusu, analüüsib kinnisvaraturul toimuvat portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Tallinna kesklinnas tehakse traditsiooniliselt ligi viiendik Tallinna korteritehingutest. Kesklinna korteritehingute taga on viimastel aastatel paljus olnud uusarendused, mida on kesklinnas proportsionaalselt enam kui teistes Tallinna linnaosades. 2016 III kvartalis tehti Tallinna kesklinnas maa-ameti andmetel 511 korteritehingut, mis on eelmisest aastast 5% enam.

„Ehitusloa saamise protsess on Tallinnas viimase aja jooksul läinud keerukamaks ja ajamahukamaks. Seetõttu on kesklinna uute arendusprojektide lisandumine vähenenud. See omakorda on viinud tehingute arvu vähenemisele. Viimases kvartalis Tallinna kesklinna korteritehingute arv aastataguse ajaga võrreldes kasvas. See aga on esimene tõusunumber peale eelnenud kolme kvartali pikkust tehingute arvu langust,“ tõi välja Tarvo Teslon.

Pakkumiste arvu vähenemise trendi näitab ka portaali KV.EE statistika. Alates 2016. aasta algusest on korterite müügipakkumiste arv Tallinna kesklinnas järjepidevalt vähenenud. Oktoobris oli päeva keskmisena portaalis KV.EE 1668 kesklinna korteri müügipakkumist.

„Veel kevadel oli Tallinna kesklinna korteripakkumiste arv 1800-1900 vahel. Pakkumiste vähenemine viib konkurentsi leevenemisele. See omakorda annab võimaluse kinnisvaramüüjatel kaaluda hindade kergitamist. Viimaste kuude jooksul on korteripakkumiste ja -tehingute hinnad küll enam-vähem paigal püsinud, kuid aastatagusest on kesklinna nii pakkumis- kui tehinguhinnad 5% kõrgemal,“ võttis Tarvo Teslon numbrid kokku.

Hindade ja pakkumiste ning tehingute arvu prognoosimisel tuleb arvesse võtta, et üldine korteritehingute arv Tallinnas on kõrgel.

„Tallinna suur tehingute arv näitab, et ostjad otsivad aktiivselt sobilikke pakkumisi. Korterite müügipakkumiste vähenemine survestab hindu pigem tõususuunas. Tegelikult on näha, et siin-seal on arendajad juba asunud hinnakirju ülespoole korrigeerima,“ tegi Tarvo Teslon kokkuvõtte.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandja peaks üürikorterisse lubama koduloomi?

11.11.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tavapäraselt ei armasta üürileandjad loomi ja lapsi, vähemalt mitte üürileantavas korteris. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad mööblit lõhkuda, seinu lõhkuda või määrida.

Professionaalse üürileandja ja investori jaoks on koduloomade lubamise või keelamise võtmeküsimus rahas. Kui üürnik korteri sisustuse täiendava amortiseerumise riski kinni maksab, ei tohiks olla majanduslike probleeme loomapidamise aktsepteerimisega.

Probleem tekib aga kahjude puhul nende hinnastamisega. Kui näiteks kassiomanik oma karvakera küünejälgi mittemillekski ei pea, võib üürileandja kurja inimesena nahkdiivanit täiesti rikutuks hinnata.

Seetõttu tasub taolist emotsionaalsete ja sageli tulututeks osutuvate vaidluste vältimiseks üürileandjal loomapidajaid pigem vältida.

Kui aga üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, tasub üürilepingusse selgelt ja ühemõtteliselt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema kodulooma võimalike laastamistööde tagajärgede eest.

Vastutus on olemas niigi, kuid lepingusse kantava ja eraldi suuliselt üleräägitava lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt pisut distsiplineerida.

Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise akti vormistamine. Üleantava vara kvaliteet, kulum ja rahaline väärtus tuleb erilise täpsusega fikseerida, et hilisemates võimalikes vaidlustes trumbid enda käes hoida.

Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pildid aitavad hästi vara seisukorda kirjeldada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Järveküla Kool ja Nordecon kirjutasid alla teadus- ja tehnoloogiaõppe koostööleppele

10.11.2016 Tõnu Toompark

Täna, 10. novembril avati Rae vallas Peetri piirkonnas uus kool – kooli avamisel sõlmisid Järveküla Kool ja maja ehitanud Nordecon AS koostööleppe, mille eesmärk on teha koostööd teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ning matemaatika populariseerimisel põhikooli noorte hulgas.

Lepingule kirjutavad alla Järveküla kooli direktor Mare Räis ning Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. Pildid tegi Tiit Mõtus.

„Meie eesmärgiks on koolis saadavad teadmised ja oskused tööeluga siduda ning näidata, et teadussaavutused ümbritsevad meid igapäev ja kõikjal,“ ütles Järveküla Kooli direktor Mare Räis. „Kuidas muuta trummiklass helikindlaks ja aulas valgusteid arvutist juhtida? Kuivõrd hea mõte on aulale kasepuust põrand teha? Kui kiiresti soojeneb vesi basseinis? Neile küsimustele saab vastata, kui osata kasutada mõõteriistu, töödelda andmeid ja küsida otse meistritelt. Mõnda nägime ehituse käigus kõrvalt, mõned materjalide näidised tõstsime õppetööks lattu. Võimalus otse spetsialistidelt küsida on meie jätkuva koostöö suurim väärtus.“

„Nordecon on juba paljude aastate vältel keskendunud toetuslepingute valimisel eelkõige laste ja noorte arengut ning tulevikku silmas pidavatele tegevustele. Järveküla Kooliga koostöölepingu sõlmimine on meie jaoks eriti huvitav, sest leping puudutab meiegi elualal tähtsaid teadus- ja tehnoloogiaalasid ning annab ka Nordeconi spetsialistidele võimaluse kaasa lüüa õppetöö sisustamisel,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Ehitajana parima tulemuse nimel igapäevaselt kooli juhtkonnaga suheldes jõudsime veendumusele, et selles majas on tahet ja sisu teha asja uutmoodi ning säravate silmadega. Seetõttu olemegi kokku leppinud, et koostöö kehtib esmalt kolm aastat ning sisaldab erinevaid tegevusi, mis on suunatud laste paremale haridusele.“

Lepingu järgi teevad Nordecon AS ja Järveküla kool ühisprojekte, mille eesmärgid ja sisu on seotud teaduse populariseerimisega. Kolme aasta jooksul toetab Nordecon 1 kord summas 2000 eurot STEM suunal õppevahendite soetamist ning premeerib 3 korda 1000 euroga (st 1 kord igal koostööleppe aastal) aktiivset ning pühendunud koolitöötajat, kelle tegevus aitab enim kaasa koostööleppe eesmärgile. Olulise osana hõlmab koostöölepe ka Nordecon ASi töötajate kaasamist õppetöö läbiviimisesse, sealhulgas näiteks töötubade korraldust Teaduspäevadel jne.

Järveküla Kool lähtub oma õppekava teostamisel teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika populariseerimisest põhikooli noorte hulgas; keskendub uurivale õppele ning 21. sajandi oskuste kujundamisele; arendab välja seda toetava huviringide töö.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvara guru 2016 on Tambet Tiits

10.11.2016 Tõnu Toompark

Täna, 10. novembril anti rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil Tallinnas Maa-ameti peadirektorile Tambet Tiitsile üle väärikas auhind Kinnisvara Guru 2016. Auhinda, millega tunnustatakse neid, kes on aasta jooksul silmnähtavalt ja positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut, antakse tänavu välja juba 14. korda. Möödunud aastal pälvis tiitli Telliskivi Loomelinnak.

„Auhind ja sellega kaasnev tiitel on kahtlemata suur tunnustus ja valmistab rõõmu. Alustasin 1995. aastal Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimehena koos meeskonnaga sisuliselt puhtalt lehelt valdkonna ülesehitamisega. See on olnud aastatepikkune raske töö, kuid tagasi vaadates hindan seda võimalust väga kõrgelt. On olnud siiras rõõm töötada suurepärase kollektiiviga kutseühingus, mille areng on olnud kiire ja märgatav ning mille roll kinnisvarasektoris on oluline. Viimased poolteist aastat Maa-ameti peadirektorina on aga andnud mulle võimaluse näha ja väärtustada hindajate tööd hoopis teisest positsioonist,“ sõnas Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütli sõnul on Tambet Tiitsi pühendumus ja pikaajaline panus kinnisvara hindajate erialaliidu juhina märkimisväärne. „Žürii leidis ühehäälselt, et Tiitsi panus, keda võib nimetada julgelt kinnisvara hindamise isaks, on väärt esile tõstmist,“ lisas Rüütel.

Kinnisvarakonverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus aastate jooksul on osalenud üle 4000 inimese.

Kinnisvara Guru ajalugu:

Kinnisvara Guru 2003 – asjaõigusseaduse loojad Priidu Pärna, Rein Tiivel, Villu Kõve ja Anre Zeno

Kinnisvara Guru 2004 – Nordea Panga juht Juhani Seilenthal

Kinnisvara Guru 2005 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Ene Kolbre

Kinnisvara Guru 2006 – Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe

Kinnisvara Guru 2007 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias

Kinnisvara Guru 2008 – ettevõtja Urmas Sõõrumaa

Kinnisvara Guru 2009 – SA Kutsekoda juhatuse liige Maaja-Katrin Kerem

Kinnisvara Guru 2010 – Ülemiste City AS

Kinnisvara Guru 2011 – Riigi Kinnisvara AS

Kinnisvara Guru 2012 – KOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov

Kinnisvara Guru 2013 – SA KredEx

Kinnisvara Guru 2014 – EfTEN Capital AS

Kinnisvara Guru 2015 – Telliskivi Loomelinnak

Kinnisvara Guru 2016 – Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 10-2016

10.11.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes oktoobris pärast eelmise kuu tõusu 2,0%. Võrreldes 2015. aasta oktoobriga oli indeks 5,6% kõrgemal.

Tallinnas toimus oktoobris korteriomanditega 805 tehingut, mida on 2,4% rohkem kui septembris ja 8,1% rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Uute korterite osakaal tehingute üldarvust oli 26%, mis on selle aasta rekord. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 4,0% ja oli 1623 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga oli ruutmeetri hind 5,0% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 4,9% madalam. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinna- ühiku hinna langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Tallinna korteriturgu mõjutab uute korterite pakkumiste kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu ning olukord turul on stabiliseerunud.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind ainult kahes linnaosas: kesklinnas (0,6%) ja Mustamäel (0,3%). Hinnad langesid Kristiines (9,2%), Nõmmel (8,2%), Lasnamäel (5,9%), Pirital (4,2%), Haaberstis (2,2%), Põhja-Tallinnas (1,8%). Kesklinnas oli hinnatõusu põhjuseks tehingud uute korteritega Tartu mnt/Lastekodu tn ja Kiikri/Pikksilma tn. Teistes linnaosades toimus rohkem tehinguid keskmisest odavama varaga. Võrreldes 2015. oktoobriga on hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas (12,8%), Nõmmel (11,6%), Haaberstis (8,3%), kesklinnas (6,7%), Mustamäel (1,5%), Lasnamäel (1,4%), kuid hind on langenud Kristiines (6,7%). Hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega, kuid Kristiines see oktoobris vähenes.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,5% 1191-le eurole, kuid Pärnus tõusis 6,2% ja oli 1047 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 10-2016