Linnaosa vanem: Reidi tee annab piritalasele liikumisvabaduse

02.05.2016

Pirita linnaosaAastaid populaarse valimislubadusena kasutatud Põhjaväil, praeguse nimega Reidi tee, on sattunud kriitika alla, millest päris lõpuni aru saada on keeruline. Kauaigatsetud tee on nüüd enne ehitust mõnede arvates liiga suur, liiga mere ääres, liiga Kadriorus, liiga vanamoeline.

Teed ehitame selleks, et inimeste liikuvus Piritalt ja Viimsist kesklinna ning tagasi oleks efektiivsem ja kiirem ning et transiitveod sadamast läheksid loogilist, kiiret ja turvalist teed mööda linnast välja. Reidi teed tuleb vaadata suurema osana linna tulevasest liiklusskeemist. Täna on tõsine plaan rajada tulevikus Tallinna peatänav, mis kulgeks mööda Narva ja Pärnu maanteed. Peatänava idee on hetkel veel küll toores, kuid eesmärk oleks autoliikluse kadu või vähenemine. Reidi tee on peatänava eelduseks, sest Narva maantee sulgemine autoliiklusele täielikult või osaliselt jätaks piritalased ebaõiglaselt lõksu.

Uuringute järgi kasutab rohkem kui 50% pealinlasi eelistatult autot ja ei ole aus oma liiklemiseelistusi kõigile peale suruda. Ilmad ei võimalda aastas üle paari kuu ratast igapäevase liiklusvahendina kasutada ja ühistranspordiga ei ole tihtipeale võimalik ega mugav oma igapäevaseid toimetusi teha.

Autoga sõitmist ei tohi teha liiga mugavaks, kuid siin ei tohiks langeda absurdsusesse. Kui vastusõdijate elukeskkonda tee otseselt ei mõjuta, siis Pirita inimeste igapäevaelu sõltub sellest tunduvalt. Hommikul 45 minutit ummikus ja õhtul teist samapalju on ilmselgelt iga inimese elust liiga palju. Kui Reidi tee annab veidigi rohkem aega olla kodus perega, on see seda väärt enam kui praegune kaitstav tühermaa.

Osa vastalistest rõhutab, et tee vastu tegelikult ei oldagi ja probleem ongi selles, et ära võetakse mereäär. Kes on plaanitaval alal käinud, teab, et midagi roosilist kaotada ei ole. Asemele tuleks koos Reidi teega promenaad, kus ruumi nii jalgratturitele kui ka jalakäijatele. See oleks Pirita promenaadile loogiline jätk, mis tähendab, et võimalused merd nautida ja sportida hoopis suurenevad, tühermaa ja sadamaala avatakse rahvale.

Teiseks kritiseeritakse, et tee on liiga lai ja nelja rea asemel piisaks kahest ehk rida ühele ja rida teisele poole. Tulles tagasi peatänava mõtte juurde oleks kaks rida täiesti ebapiisav ja tegelikult on liiklusvooge arvestades ka neli rida kompromiss. Tegelik vajadus oleks veelgi suurem. Kui kaherealisel teel juhtub õnnetus või tehniline rike masinaga, oleks tee hommikul ilma möödapääsuta suletud nii tööle-kooli minejatele kui ka hädaabile ja ühistranspordile. Pirita tee on neljarealine ja kas keegi julgeks praegu öelda, et tegemist on mõttetult suure ja ebavajaliku teega?

Kolmandaks oluliseks vastuargumendiks on muutunud Russalka monument, mis Kadrioru pargist saaks justkui äralõigatud ning vahele jääks palju ülekäigukohti. Ma pole kindel, kuivõrd oluliseks saab pidada liiklusvoogu Kadrioru pargi alleest Russalkani ja kui tihti üks inimene seda teed käib, et teeületus niivõrd piinav oleks, kuid olgu. Kui teeületust saab paremini korraldada, siis tuleb seda muidugi teha ja loodan, et siin tulevad kodanikud heade ideedega projekteerijatele appi.

Välistatud on praeguseks tõenäoliselt jalakäijate tunnel nii linna kui ka Reidi tee vastaliste poolt ja seda mitmel põhjusel – jalakäijatele ei meeldi tunnelid, kaob allee mõte kui vaateks tunneliseinad ja tulevad suuremad kasutus- ja rajamiskulud. Ka autode viimine tunnelisse on ebarealistlik. Esiteks jääks eelkõige Euroopast tulevast rahast selgelt puudu ja teiseks põrkutaks vastu keskkonnaprobleemidele, eriti põhjavee äralõikamisele Kadrioru pargi puudest.

Kui on võimalik teha paremini, siis tuleb seda teha, kuid igale asjale vastu seista vaid oma tõekspidamisi arvestades on rumal ja ebaõiglane teiste suhtes. Eriti piinlik on nende pärast, kellele on piritalased oma hääle usaldanud ja kes nüüd seisavad vastu sellele, et linnaosa elanike igapäevast elu parandada. Kaugemale vaadates kaitstakse tegelikult hoopis Reidi teega külgnevate alade arendajate huve, mitte linnakodanikku.

Sõnum on lihtne: Reidi tee peab tulema. Kriitika on teretulnud, kuid see peab olema konstruktiivne ja edasiviiv, mitte projekti peatav. Reidi teest loobumine ja 30 miljoni mittekasutamine oleks kuritegelik rumalus.

Tõnis Mölder
Pirita linnaosa vanem

Millele pöörata tähelepanu kodukindlustuse sõlmimisel

02.05.2016

SEB PankKodukindlustus peaks andma kindlustunde, et kui meie kinnisvaraga juhtub õnnetus, siis me ei pea muretsema, sest saame toetuda kindlustusfirma abile oma eluaseme taastamisel. Lisaks hoone neljale seinale, katusele ja põrandatele kuulub kodukindlustuse kaitse alla ka kodune vara.

Kodust vara ei tasu alahinnata

Tuli, vesi või vargad ei tekita kahju mitte ainult majakarbile, vaid ka mööblile, tehnikale ja muule varale. Enamasti tundub inimestele kummaline oma koduse vara summat arvutades arvestada selle hulka näiteks 20 aastat vana voodi, koolikott, kasutatud suusad-jalgrattad ning aastakümnete jooksul kogunenud raamatukollektsioon. Nii kiputakse oma kodust vara alakindlustama, aga kui toimub põleng ja kogu magamistoa sisustus hävineb, siis on ju edaspidi ikka voodit, kappi, vaipa ja lampi vaja. Ja mõelge, kui suur võiks olla raamatute soetamisväärus, kui peate need uuesti ostma.

Niisiis võiks alati koduse vara kindlustussummat määrates mõelda rahale, millega suudate oma uue kodu sisustada. Juba pelgalt vannitoa renoveerimine ja sisustamine võib maksta 10 000 eurot, mis on paarikümne euro võrra suureneva kindlustusmaksega võrreldes väga suur rahaline väljaminek. Ka siis, kui kodus peaks toimuma tulekahju ja hävib vaid üks tuba koos sisustusega, immitseb suitsuving ning tahm ka teiste tubade mööblisse ja riietesse. Sellisegi kahju likvideerimine võib kokkuvõttes olla päris kulukas.

Ärge unustage kindlustamast ka kuuri, garaaži ja keldrit

Kindlustusfirmadel on erinevate tingimustega kodukindlustused või eri tasemega kindlustuspaketid. Uurige kindlasti järele, kas teie kodukindlustuspakkumise juurde kuulub ka keldriboksis või panipaigas olev vara, nagu jalgrattad, spordivarustus või lapsevanker. Ja oluline on, kas lepingus on märgitud sellise vara kindlustatud piirmäär. Enamasti laieneb kodukindlustuse kaitse ka teatud suurusega kõrvalhoonetele ning seal hoitavale varale (tööriistad ja muruniiduk garaažis või saunatarvikud saunas). Suurematele kõrvalhoonetele tuleb sõlmida lisakindlustus.

Vastutuskindlustus kaitseb teid teistele tehtud kahjude eest

Vastutuskindlustus hüvitab teie poolt kolmandale isikule tekitatud kahju üle kogu Eesti. Milleks seda vaja on? Näiteks kui remonditööde ajal saab teie korterist alguse veeavarii ja tulekahju, katab kindlustus ka teie naabrite kahjud. Vastutuskindlustus aitab ka nende kahjude puhul, mis teie pere võib kolmandatele isikutele tekitada väljaspool kodumaja. Näiteks kui teie majalt kukkunud jäätükk vigastab jalakäijat või kui teie laps lõhub kaubanduskeskuse ukseklaasi, katab need kulud kindlustus.

Kaitske end võimalikult hästi

Nagu öeldud, on kindlustuste pakkumised väga erinevad. Kindlustuspoliisi ostmisel võtke aega selle lugemiseks, sest võib juhtuda, et klient ja poliisi müüja ei saanud üksteistest ühtmoodi aru. Selleks et saada soovitud kindlustuskaitse, pöörduge julgelt kindlustusseltsi poole ning paluge endale segaseks jäävaid tingimusi selgitada. Pigem maksta parema kindlustuse eest veidi rohkem, sest sellega kaitseme ju ennast ja oma asju.

Kindlustus kaitseb teid ebameeldivuste eest – tuleb vaid koostöös kindlustusspetsialistiga õige kindlustuskaitse valida.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/kindlustus/millele-poorata-tahelepanu-kodukindlustuse-solmimisel

Nordecon AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

29.04.2016

NordeconNordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 25. mail 2016. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Gamma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 18. mail 2016. a kell 23.59.

Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab kell 09.00 ja lõpeb 10.00 koosoleku toimumise kohas.

Registreerimisel palume:

  • füüsilisest isikust aktsionäril esitada isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
  • juriidilisest isikust aktsionäri esindajal esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus) ning esindaja pass või isikutunnistus või muu isikut tõendav fotoga dokument. Juhul kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, tuleb lisaks esitada kehtiv kirjalik volikiri.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile nordecon@nordecon.com või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate tööpäeviti ajavahemikus 10.00–16.00 aadressile Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn hiljemalt üldkoosoleku toimumise päeva eelseks tööpäevaks 24. maiks 2016. a kell 16.00.

Vastavalt Seltsi nõukogu 27. aprilli 2016. a otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

  1. Seltsi 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
  2. Audiitori valimine 2016. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine;
  3. Seltsi aktsiakapitali vähendamine.

Seltsi nõukogu teeb aktsionäridele järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

1.1 Kinnitada Seltsi 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.

1.2.Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi 2015. aasta konsolideeritud puhaskasum on 179 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum on 10 791 tuhat eurot, kokku moodustab jaotuskõlblik kasum 31.12.2015. a seisuga seega 10 970 tuhat eurot. Määrata Seltsi aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 923 tuhat eurot (0,03 eurot aktsia kohta). Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist on 10 047 tuhat eurot. Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 06.06.2016 kell 23.59. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 756 728. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 22.06.2016.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2016. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine

Juhatus on kevadel 2014 viinud läbi konkursi audiitorühingu määramiseks Seltsile järgmiseks 3-aastaseks perioodiks (majandusaastad 2014–2016) ning valinud esitatud pakkumiste hulgast välja audiitorühingu KPMG Baltics OÜ kui parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkuja. Audiitor on kinnitanud vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tavale, et tal puuduvad tööalased, majanduslikud või muud seosed, mis ohustaks tema sõltumatust teenuse osutamisel.

2015. a majandusaastal on Seltsile osutanud auditeerimisteenuseid Audiitorühing KPMG Baltics OÜ 2015. a sõlmitud lepingu alusel. KPMG Baltics OÜ on osutanud auditeerimisteenuseid kooskõlas eelnimetatud lepinguga ning Seltsil ei ole pretensioone auditeerimisteenuste kvaliteedi osas.

2.1.Valida 2016. aasta majandusaastaks Seltsi audiitoriks kontserni senine audiitorühing KPMG Baltics OÜ ning maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Seltsi aktsiakapitali vähendamine

3.1.Vähendada Seltsi aktsiakapitali 971 264,49 euro võrra 20 691 704,91 eurolt 19 720 440,42 euroni. Aktsiakapitali vähendamine toimub aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,03 euro võrra aktsia kohta. Seltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus 19 720 440,42 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

3.2.Aktsiakapitali vähendamisel teha aktsionäridele väljamakse summas 0,03 eurot aktsia kohta, kokku summas 922 701,84 eurot. Väljamakse teha aktsionäridele hiljemalt kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest.

3.3.Aktsiakapitali vähendatakse seoses Seltsi kapitali struktuuri korrigeerimisega viimaks Seltsi aktsiakapitali suurus vastavusse Seltsi tegevusmahtudega ja strateegiliste eesmärkidega. Vähendatud aktsiakapitali suurus on vastavuses seadusest ja Seltsi põhikirjast tulenevate nõuetega.

3.4.Aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 06.06.2016 kell 23.59.

________________________

Seltsi 2015. a majandusaasta aruandega ning sõltumatu vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ OMX Tallinna Börsi kodulehel www.nasdaqomxbaltic.com.

Kõigi Seltsi korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega ja aktsionäride poolt esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta koos vastavate otsuste eelnõudega, 2015. a majandusaasta aruande, sõltumatu vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmete ning päevakorraga seotud muu olulise teabega on võimalik alates 29. aprillist 2016. a tutvuda Seltsi kodulehel aadressil www.nordecon.com. Küsimusi korralise üldkoosoleku või selle päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil nordecon@nordecon.com. Küsimused, vastused, aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ja üldkoosoleku protokoll avalikustatakse Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta. Juhul kui Seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 22. maini 2016, esitades selle kirjalikult aadressil: Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o. kuni 10. maini 2016, aadressil: Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv aeglustus märtsis veelgi

29.04.2016

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta märtsis 2015. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 3%, teatab Statistikaamet. Kui jaanuaris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8% ning veebruaris aeglustus kasv 5%-ni, siis märtsis aeglustus müügitulu kasv veelgi.

2016. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 494 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta märtsiga võrreldes 6%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta märtsis. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 22%) ning posti või interneti teel kaupu müüvates ettevõtetes (kasv 20%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta märtsiga võrreldes 1%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis veebruaris langust näitas, pöördus märtsis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 2%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete müügitulu püsivhindades 12%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 1%. 2016. aasta kolme kuuga (jaanuar–märts) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 5,5%.

046.et

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu hakkab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ senise jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel kajastama jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga.

Nipid koduostjale: millal eluasemelaenu intressimäära fikseerida ja millal mitte?

29.04.2016

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Annuiteetlaenu ehk igakuiste võrdsete maksetega laene laenuperioodi alguses moodustab laenumaksest suurema osa intressimakse ja väiksema osa laenu põhiosamakse. Mida enam laenuperioodi lõpu poole seda enam muutub tasakaal ja intressimakse osakaalu vähenemise juures hakkab põhiosamakse osakaal suurenema.

Näiteks perioodiga 25 aastat 50000-eurose eluasemelaenu, mille aastane intressimäär on 3%, põhiosamakse moodustab laenuperioodi alguses kõigest pool kogu laenumaksest. Teise poole moodustab intresimakse. 10 aasta pärast moodustab intressimakse kolmandiku ja põhiosamakse ligi kaks kolmandikku kogu laneumaksest.

Kaaludes eluasemelaenu intressimäära fikseerimist tasub sellele mõelda eelkõige laenuperioodi alguses, kui intressimäär mõjutab laenumakse kogusummat rohkem.

Pealegi on laenuperioodi alguses laenu tagastamine laenuvõtja jaoks sageli raskem kui laenuperioodi hilisematel aastatel, mil inflatsioon ja loodetavasti ka sissetulekute suurenemine on aidanud laenu teenindamist pisut hõlbustada.

Laenu intressimäär tasub fikseerida ka juhul, kui laenaja usub täie veendumusega, et fikseeringu perioodil on baasintressimäär tõusmas. Siin peab laenuvõtja muidugi teadma, et pankuridki teevad prognoose ja ennustusi. Selles mängus võitjaks jääda on pigem õnnelik juhus kui reegel.

Enamasti ei tasu intressimäära fikseerida olukorras, kus laenumakse ei ole laenuvõtja jaoks koormavalt suur ja makse suuruse püsimise kindlus ei ole laenuvõtja jaoks väga oluline. Enamasti on muutuv intressimäär ikkagi allpool fikseeritud intressimäära, st muutuva intressi puhul on pikema perioodi summaarne intressikulu laenuvõtja jaoks väiksem.

Intressimäära fikseerimist ei tasu ette võtta olukorras, kus laenuvõtja planeerib koduvahetust ehk olemasoleva eluasemelaenu ennetähtaegset lõpetamist. Fikseeritud intressimääraga eluasemelaenu lepingu lõpetamine on oluliselt kallim kui muutuva intressimääraga laenulepingu lõpetamine.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Märtsis tööstustoodangu maht vähenes

29.04.2016

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2016. aasta märtsis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Mäetööstuses vähenes toodang põlevkivi kaevandamise languse tõttu 40%. Languse põhjuseks oli nafta- ja põlevkivisaaduste madalast hinnast tingitud vähene nõudlus.

Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 3% vähem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja metalltoodete tootmise jätkuv langus. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel toiduainete ja kemikaalide tootmises. Ligi pooled töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud märtsis eelmise aasta mahtu. Kuigi paljudes suurema osatähtsusega tööstusharudes (puittoodete, elektriseadmete ja mööbli tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi märtsis 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta märtsiga võrreldes vähenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 6%, müük kodumaisele turule jäi samale tasemele.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta märtsis tööstuses kokku 3% vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 4% vähem.

2015. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 8% vähem ja soojust 10% rohkem. Elektritoodangu vähenemise põhjuseks oli omatoodangu osaline asendamine odavama importtoodanguga.047.et

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, märts 2016
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU -3,4 -4,8 -4,8
Energeetika 1,1 -0,7 -0,7
Mäetööstus -21,5 -40,5 -40,5
Töötlev tööstus -3,7 -2,9 -2,9
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -0,7 -10,2 -10,2
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -1,2 5,4 5,4
toiduainete tootmine 1,7 -2,1 -2,1
metalltoodete tootmine 0,4 -3,7 -3,7
elektriseadmete tootmine -2,1 8,9 8,9
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine -19,0 -25,4 -25,4
mööblitootmine -5,5 2,5 2,5
mootorsõidukite tootmine -8,9 -0,7 -0,7
ehitusmaterjali tootmine -8,3 -5,0 -5,0
masinate ja seadmete tootmine -2,2 1,2 1,2

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.04.2016, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.04.2016. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.

Arco Vara: Tallinna ja Harjumaa korterituru ülevaade 2016-04

29.04.2016

Arco VaraTallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,1%. Keskmiseks hinnaks kujunes 1 560 €/m2. Korteritehingute arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes 6,8%. Keskmist pinnaühiku hinda ning tehingute arvu hoidsid üleval uusarenduse asjaõiguslepingud.

Tallinna korteri keskmine hind oli esimeses kvartalis 85 029 € ehk 2,2% madalam kui mullu samal perioodil.

Tallinna ja Harjumaa korterituru dünaamika I kvartalis

Tallinn-ja-harjumaa-tehingud
Allikas: Maa-amet, Arco Vara

Kvartalite lõikes mõjutab Tallinna ja Harjumaa korteritehingute statistikat kinnisvaraturu hooajalisus. Järelturu korterite hinnad on tõusnud 2009. aasta keskpaigast saadik, kuid nüüd pigem langevad, kui jätkavad hoogsat tõusu. Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest märkimisväärselt madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Tallinna erinevates linnaosades

Linnaosa 1-toalised (€/m²) 2-toalised (€/m²) 3- ja enamatoalised (€/m²)
Haabersti 1 300 – 2 700 1 100 – 2 850 950 – 2 800
Kesklinn 1 550 – 3 200 1 450 – 3 950 1 350 – 6 450
Kristiine 1 050 – 2 350 1 300 – 2 400 1 250 – 2 400
Lasnamäe 1 000 – 2 950 1 000 – 2 300 900 – 2 250
Mustamäe 1 350 – 2 100 1 000 – 2 300 900 – 2 100
Nõmme 1 350 – 1 850 1 200 – 2 000 1 050 – 2 000
Pirita 2 650 1 450 – 2 300 1 350 – 2 700
Põhja-Tallinn 1 350 – 2 050 1 200 – 1 950 1 100 – 3 150

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Nõudlus kajastub teatud määral ka väiksemate korterite hinnas.

Üldiselt toimub kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega umbes 5% kõigist korterite ostu-müügitehingutest. Samas tasub arvestada, et viimase poole aasta jooksul on uute korterite osakaal Tallinna korteritehingute arvus oluliselt kasvanud, kuna hinnas olulist erinevust ei ole ja uue korteri puhul suudab omanik oma tulevasi kulusid paremini kontrollida.

Uutesse kortermajadesse ehitatakse pigem suuremaid ja avaramaid elamispindu kui kuni 50-ruutmeetriseid kortereid. Uute korterite hinnavahemikud on Tallinnas ja Harjumaal vastavalt uute kortermajade asukohale 1 300 – 5 650 €/m2.

2015. aasta kolmandas-neljandas kvartalis lisandus aktiivsesse müüki arvukalt projekte, mis konkureerivad nii väiksemate uusarenduste kui ka remonditud korteritega täielikult renoveeritud majades. Erinevates Tallinna ja Harjumaa arendusprojektides on müügis üle 2500 korteri.

Korterikuulutuste arvu mõjutavad korter haaval pakutavad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud järelturu korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine.

Tallinna ja Harjumaa aktiivsed korterimüügikuulutused


Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Kuni makromajanduskeskkond näitab jahenemist, aga eluasemelaenu võtjate töökohad säilivad, keskmine palk kasvab ning pangad jätkavad senist laenupoliitikat, jätkab Tallinna ja Harjumaa korteriturg suhteliselt stabiilsel kursil. Hinnaklassilt konkureerivad Tallinna uusarendustes müüdavad suuremad korterid linnalähedaste eramutega.

Kinnisvaraarendajad meelitavad potentsiaalseid ostjaid reklaamikampaaniate ja lisahüvedega. Ostu-müügihinna kujundamisel kasvab läbirääkimiste osatähtsus. Järelturu korterite hinda mõjutab varasemast rohkem elujõulise korteriühistu olemasolu ja korras dokumentatsioon.

Kommentaar, Daniel Chasan, Tallinna elamispindade osakonna juht

Vaatamata sellele, et Tallinna ja Harjumaa korterite keskmine ruutmeetri hind aastatagusega võrreldes ikka veel tõusis, ei ole tõusul enam endist hoogu ning keskmised tehinguhinnad on võtnud kerge suuna allapoole.

Ostjad ei ole sageli enam valmis müüja küsitud hinda maksma, ükskõik kui kena soovitud eluase on või kui ahvatlevas piirkonnas see asub. Ostjatele on teatud mõttes käe ette pannud ka pangad, mis võivad rahastajale liialt kallina tunduvate uute korterite soetamisel nõuda eksperthinnangut.

Kinnisvaraarendajad ei ole kaotanud indu ja jätkavad uute kodude ehitamist.

Millele pöörata tähelepanu kinnisvaraobjektide valimisel?

29.04.2016

SEB PankOma kodu otsimine ja ostmine on emotsionaalne toiming ja nii juhtubki vahel, et ostutehing tehakse puhtalt tunde järgi, pööramata tähelepanu ühe või teise objekti puudustele. Korteri või maja üle vaatamisse on mõistlik kaasata ehitusekspert või järgida spetsialisti näpunäiteid.

Inimesed ostavad sageli emotsiooni ega soovi, et miski seda varjutaks. Samas peaks endale andma aru, et kinnisvara ostu juures ei tohi kiirustada: võetud laenukohustus võib kesta kaua ja seejuures peab iga samm olema läbimõeldud.

Kaasake ekspert

Eksperdi kaasamine on muutunud järjest tavapärasemaks, kuigi endiselt on inimesi, kes soovivad kokkuhoiu eesmärgil või teadmatusest siiski sellest teenusest loobuda. Valutava hambaga minnakse ju arsti juurde ja lastakse vaatamata teenuse hinnale see korda teha, sest vastasel korral peab hiljem maksma uue hamba tegemise ja paigaldamise eest väga suure summa. Samamoodi võiks kulutada näiteks 50 000 euro suuruse korteri ekspertiisiks kolm tundi ning mõnisada eurot, et säästa end hilisematest suurtest remondiarvetest.

Küsige dokumente ning elektrienergia- ja küttearveid

Esimese asjana tasub küsida müüjalt dokumente alates ehitus- ja kasutusloast kuni projektini. Kui müüjal neid ei ole, minge kohaliku omavalitsuse arhiivi, kus on olemas kõik kinnistu kohta väljastatud paberid. Seejärel võrrelge, kas projekt ja ruutmeetrite arv vastavad tegelikkusele. Kasulik oleks vaadata jooniseid ning teha mõni pisteline mõõdukontroll, et kontrollida, kas ehitis vastab projektile.

Paluge, et omanik näitaks teile viimase ühe või kahe aasta elektrikulu ja küttearveid. Ükskõik, kas pinda köetakse soojuspumba, gaasi või õliga, on kuludokumentide kaudu näha soojustuse kvaliteet. See on suur vahe, kas te maksate talvel kütte eest lisaks laenule ja muudele kommunaalkuludele 80 või 280 eurot. Ja ärge unustage elektri puhul üle vaadata nii elektritarbimise kui ka võrgutasude arveid.

Levinuim viga – asjatundmatu ehitamine

Levinuim viga Eesti korterite ja eramajade puhul on asjatundmatu ehitamine. Samas ei tee ehitajad meelega kehva tööd. Lihtsalt näiteks ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist näeb parimat lahendust oma valdkonnas, kuid ei oska arvestada üldpildiga. Seega ei lähe pusle kokku ning sealt tulenevadki vead, miks sein hallitab ning tekivad soojakaod. Ja kui näiteks soojustus on pandud kiirustades, ei saagi loota parimat tulemust.

Asjatundmatu ehitamise põhjus ongi kiirustamine, mis saab pahatihti alguse juba projekteerimise ja kavandamise staadiumis. Konsultandid peavad sageli tellijatel hoogu maha võtma, et ärge enne koppa mulda lööge, kui projekt on paberi peal täiesti valmis saanud. Paberil on asju palju lihtsam ja muidugi odavam ümber teha. Eestlased on selline omamoodi rahvas, kellele meeldib tellida majaehituseks peaaegu alati individuaalprojekt, samal ajal kui eurooplaste seas on levinud nn kataloogimajad, mida on ehitatud viis kuni 500 ja mille sõlmed ning probleemsed kohad on tänu kogemustele parimal viisil lahendatud.

Küsige julgelt, tehke pilti ja konsulteerige spetsialistiga

Kui te ehituseksperti eluaseme üle vaatamisse ei kaasa, võiks lisaks dokumentidele ning arvetele pöörata tähelepanu ka sõlmedele, torudele ja elektrisüsteemile, küsida nende hooldusjuhendeid ning esitada pistelisi küsimusi ventilatsiooni-küttesüsteemi hooldaja või teostatud hoolduste kohta. Kui tundub, et miski on kahtlane või kummaline, tasub kohe müüjalt selle kohta uurida, teha pilt ning konsulteerida asjatundjaga. Suurema kahtluse korral tasub siiski ekspert kohale kutsuda, lasta tal objekt üle vaadata ning otse müüjaga rääkida.

Ehitusalaste vigade nägemiseks on vaja kogenud silma. Nii kasutatud korteril kui ka uuel elamispinnal on omad plussid ja miinused. Kui ostetaval kinnisvaral ilmneb siiski teatud puudusi, on võimalik küsida õiglast hinda. Lõplik valik sünnib emotsioonide ja praktilise meele koostöös.

Artikli aluseks on intervjuu diplomeeritud ehituseksperdi Jüri Orgiga.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Tartu suurendab ühistutele antavaid toetusi

29.04.2016

TartuSelle nädala algusest jõustus muudatus, mille kohaselt makstakse korteriühistule jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuseks kuni 4000 eurot.

Varasema korra järgi oli linnalt saadava toetuse ülemmääraks 3000 eurot.

Toetust antakse ühistule vaid juhul, kui kavandatavasse jäätmemajja paigaldatakse vähemalt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide (segaolmejäätmed, paber ja kartong, biojäätmed) mahutid. Süvakogumismahutite rajamiseks antakse toetust vaid siis, kui paigaldatakse vähemalt segaolmejäätmete ning paberi ja kartongi mahutid. Toetust antakse kuni 75% tööde kogumaksumusest.

Rattaparkla ehituse toetuse tingimused ei muutunud.

Kinnisvara fotokoolitus toimub sellel kevadel 13/05/2016

29.04.2016

Hasso HirvesooKinnisvarakoolis toimub  13/05/2016 “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Koolitus keskendub sellele, kuidas teha kinnisvarast paremaid pilte, mis näeksid head välja ja aitaksid reaalselt müügile kaasa.

Praktiline koolitus selgitab lihtsalt fotograafia tõdesid, mida peab iga kaameraga ringiliikuja teadma. Siia juurde käivad nõuanded, millega arvestada erinevates ruumi- ja ilmastikutingimustes.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub  reedel 13/05/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nordecon: 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

29.04.2016

NordeconNordecon AS-i nõukogu kiitis 27.04.2016 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i konsolideeritud 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

Nordecon AS-i aktsionäridele kuuluv 2015. a majandusaasta puhaskasum on 179 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 10 791 tuhat eurot. Juhatus teeb ettepaneku maksta dividendideks 923 tuhat eurot (0,03 eurot aktsia kohta) ja mitte teha eraldisi reservkapitali. Ühtlasi on nõukogu oma 27.04.2016. a otsusega teinud aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku aktsiakapitali vähendamiseks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel kokku summas 923 tuhat eurot (0,03 eurot ühe aktsia kohta).

2015. aasta majandusaasta aruanne, selles sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav NASDAQ OMX Tallinna börsi koduleheküljelt www.nasdaqomxbaltic.com ja emitendi koduleheküljel www.nordecon.com. Samuti on majandusaasta aruandega võimalik tutvuda ettevõtte asukohas Pärnu mnt 158/1, Tallinn.

Auditeeritud aruandes ei tehtud olulisi korrigeerimisi võrreldes 11.02.2016 avalikustatud esialgsete majandustulemustega.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja alates 2016 algusest Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Eften: Aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse ja päevakord

28.04.2016

EftenBalti Kinnisvaraportfell AS-i (registrikood 10830872, asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 18. mail 2016. a kell 11. Üldkoosoleku toimumise koht on ettevõtte asukoht aadressil Tallinn, A. Lauteri 5 (III korrus).

Balti Kinnisvaraportfell AS-i nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra:

  1. Ülevaade ettevõtte tegevusest
  2. 2015. majandusaasta aruande kinnitamine
  3. Kasumi jaotamine
  4. Nõukogu liikmete volituste pikendamine

Lisainformatsioon

Nõukogu ja juhatus teevad aktsionäridele päevakorrapunktide osas järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1:

Juhatus teeb ülevaate fondi tegevusest, sh kinnisvarainvesteeringutest ja varade müügist.

Otsuse eelnõu: Kiita heaks nõukogu ja juhatuse tegevus.

Päevakorrapunkt 2:

Juhatus on koostanud 2015. majandusaasta aruande, mis on auditeeritud Aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt ning 23. märtsil 2016. a nõukogu koosolekul heaks kiidetud. Nõukogu on koostanud nõukogu aruande. Otsuse eelnõu: Kinnitada Balti Kinnisvarafond AS-i 2015. majandusaasta aruanne.

Päevakorrapunkt 3:

Otsuse eelnõu: Jaotamata kasum seisuga 31.12.2015. a summas 1 499 334 eurot jaotada järgmiselt:

Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend) – 400 000 eurot;

Jaotamata kasumi jääk pärast eraldise tegemist on 1 099 334 eurot.

Dividendiõigust omavate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 18.05.2016 kell 23.59 seisuga. Dividend makstakse aktsionäridele välja 25. mail 2016. a.

Päevakorrapunkt 4:

Otsuse eelnõu: Pikendada nõukogu liikme Sander Rebase, isikukood 37409254217, volitusi ja nõukogu liikme Tõnis Nõmmiku, isikukood 37501054234 volitusi kuni 18.05.2019. a.

2015. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepanekuga, samuti otsuste eelnõude, aktsionäride põhjendustega päevakorrapunktide osas ja muude dokumentidega saab tutvuda üldkoosoleku teate avaldamisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani ettevõtte asukohas tööpäevadel kell 9–16.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Balti Kinnisvaraportfell AS-i tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Vastavalt Balti Kinnisvaraportfell AS-i põhikirjale fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri üldkoosoleku toimumise päeva kell 9 seisuga.

Koosolekule registreerimine algab 18. mail 2016 kell 10.30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Ehituse hinnaküsimine nõuab tellijalt topeltpingutust

28.04.2016

MajaehitajaoOletame, et töötate mööblifirmas ja teie juurde tuleb klient, kes soovib küsida hinnapakkumist eritellimusel tehtavale mööblile. Selleks, et hinnapakkumist saaks teha, oleks teil vajalik teada palju olulist informatsiooni (mis materjalist, mis värvi, milliste mõõtmetega, millise funktsionaalsusega jne.), mille alusel saaksite hinnapakkumist koostama hakata. Tundub loogiline? Paraku ehituses kiputakse aeg-ajalt hinnapakkumisi küsima nii, kus kõike olulist informatsiooni ehitajale anda ei ole.

Vaatame laiemalt olukorda ehitustööde hinnaküsimistel ja ennekõike eratellijate poolt.

Ehituses peaks alusdokument, mille alusel hinnapakkumisi küsitakse olema – projekt. Projektdokumentatsioon peaks ideaalis andma edasi täpse info, mis materjalidest ja kuidas tuleb ehitada. Selline info on üldjuhul olemas, kui tellija hangib põhiprojekti + vajalike tööde või sõlmede osas tööprojekti + veel eritööde projektid.

Ja isegi siis kui kõik see eeltoodud vajalik info olemas on usaldusväärse hinnapakkumise tegemiseks vajalik täpsustusi näiteks plaanitava ehitusperioodi kohta, mis aastajaajal ning kui kiiresti tuleb ehitajal ehitada, kas on olemas juurdepääs objektile rasketehnikaga, kas on olemas ehitusperioodiks kohapeal elekter ja vesi või tuleb see ehitajal ise korraldada näiteks diiselgeneraatori ja ehitusaegse veemahuti tarnega. Iga väike detail on oluline, et hinnapakkumist saaks korralikult teha.

Eeltoodu mõte on rõhutada, et tellija peaks hinnaküsimise ettevalmistamisel mõtlema ennast, kas ehitaja või minugi pärast mööblifirma töötaja rolli, kes peaks ise tegema kliendile hinnapakkumist. Mõtlema selliselt, et kas kõik see, mis võib hinda mõjutada on mul hinnaküsimise kirjas ja projektis olemas. See on kindlasti raske, kui pole varasemat ehituskogemust. Nii mõeldes mõistab tellija paremini, miks ehitajal neid andmeid vaja ja annab küsimustele läbimõeldud vastused.

Tegelikult võibki öelda, et tellija jaoks käivitub täistuuridel ehitus tegelikult juba hinnaküsimise staadiumist, mida paremini enda jaoks teemad läbi mõeldakse seda parem lõpptulemus.

Hinnaküsimise staadiumis tulevad välja sageli suuremad ebakõlad projektis, millele tellija peaks kiiresti lahenduse leidma, tellija peab tegema hulk otsuseid, mis mõjutavad hinda, funktsionaalsust, disaini jne.

Praktikas kipub aga olema nii, et hinnaküsimises tekkivate probleemide korral, öeldakse ehitajale, et tehke omapoolne lahendus ja arvestage hinda selle järgi ning põhjalikult lahendustesse süübimata valitakse ehitaja ennekõike hinna järgi (kuigi lahendused ja nendega seotud tööde mahud võivad erinevatel pakkujatel olla erinevad).

Tellija peaks arvestama, et hinnaküsimise etapis on veel viimane võimalus teha läbimõeldud muudatusi ning teha oma valikuid võimalikult soodsate kuludega, sest hiljem, ehitusetapis, on iga muudatuse ja soovi realiseerimine juba seotud suuremate kuludega.

Küsi oma ehitustööde hinnapakkumisi nii, et ehitaja saaks vajaliku info hinna arvutamiseks kätte ja vasta alati ka võimalikult täpselt ehitaja lisaküsimustele hinnapakkumise staadiumis! Tee topeltpingutus projekti ja hinnaküsimise iga detaili läbimõtlemisel! Nii saad ehitajalt täpsema hinna ja läbimõeldud valikutega kodu!

EfTEN Real Estate Fund III AS-i teise aktsiate avaliku pakkumise tulemused

28.04.2016

Eften23.03.2016 nõukogu otsuse alusel pakkus EfTEN Real Estate Fund III AS, registrikood 12864036, avalikult märkimiseks kuni 1 000 000 uut fondi lihtaktsiat nimiväärtusega 10 eurot aktsia kohta. Aktsiate pakkumishind oli 11,0378 eurot.

Aktsiate märkimisperioodil märgiti kokku 1 353 130 aktsiat.

19.04.2016 nõukogu otsustega määrati aktsiate jaotus ning tühistati 353 130 liigmärgitud aktsiat.

Selle tulemusel kanti 26.04.2016 Äriregistrisse EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali uue suurusena 23 852 630 eurot.

Kinnisvarafirmade teenuse kasutaja jaoks on oluline usaldusväärsus ja tuttavate soovitus

28.04.2016

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) poolt tellitud tarbijakäitumise uuringust järeldub, et tarbijatele on kõige olulisem kinnisvarafirma usaldusväärsus ja tuttavate soovitus.

Turu-uuringute AS-i poolt teostatud uuringust selgus, et ligikaudu kümnendiku uuringu vastajate jaoks on kinnisvarafirma puhul kõige olulisem selle usaldusväärsus, kuid samas ka asjatundlikkus, korrektsus ja ausus.

Samuti selgus, et müümiseks või hindamiseks kinnisvarafirma valikut tehes tuginetakse eelkõige tuttavate soovitustele (2/3 vastanutest). Kui müümisel eelistatakse enam tuntud kinnisvarafirmat, siis hindamisel eelistatakse hea mainega kinnisvarafirmat.

Teenuse hind on kinnisvarafirma valiku tegemisel aluseks sagedamini noorte, 18-29-aastaste seas.

Uuringust ilmnes ka, et kõige sagedamini kasutavad kinnisvarafirmasid 30-39-aastased (37%), kõrgharidusega elanikud (41%), ettevõtjad, juhid, tippspetsialistid (44%), tallinlased (33%) ja kõrgeimasse sissetulekugruppi kuulujad (42%).

„Facebook’i kasutavad kinnisvarapakkumiste otsimiseks aktiivsemalt noored (18-29-aastased), see on selle vanuserühma puhul lausa kolmas eelistus. Nooremad vanuserühmad kasutavad võrreldes vanematega aktiivsemalt ka kõiki teisi internetipõhiseid teabekanaleid. Populaarseimad infoallikad on siiski suuremad kinnisvaraportaalid“, ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

„Lisaks eristub, et muukeelse elanikkonna puhul on venekeelsete väljaannete kõrval keskmisest olulisemateks teabekanaliteks ka maakonnalehed ja Tallinna linnaosalehed,“ lisas Rüütel.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees Kalev Roosiväli toonitas, et Liidu ülesanne on aidata oma liikmetel mõista tarbijate eelistusi, et siis kliendi vajadusi arvestades areneda.

„Tarbimiskäitumise uuring viidi läbi Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tellimisel 2016.aasta esimeses kvartalis esmakordselt. Plaanime tulevikus seda korrata kahe aastase intervalliga,“ lisas Kalev Roosiväli.

Uuringus osales kokku 1000 inimest.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub üle 50 juhtiva kinnisvarasektori ettevõtte.

1 2 3 … 1,018 1,019 1,020 … 1,573 1,574 1,575