Mullu ettevõtlussektori kasum vähenes

StatistikaametEsialgsetel andmetel oli 2015. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,0 miljardit eurot, mis oli 8% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes pärast viis aastat kestnud kasvu.

Võrreldes 2014. aastaga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kinnisvaraettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse ja energeetika ettevõtted. Töötleva tööstuse kasum vähenes 2014. aastaga võrreldes 16%, mõjutatuna põhiliselt ekspordile suunatud elektroonika ning kütteõlide tööstuse kasumite vähenemisest.

Ettevõtted müüsid 2015. aastal kaupu ja teenuseid 49,1 miljardi euro eest ehk 3% vähem kui aasta varem. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu vähenes 3%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu vähenemisest hulgikaubanduses. Samas jae- ja sõidukikaubanduses müügitulu kasv jätkus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu jäi aasta varasemaga võrreldes samaks.

Ettevõtete kulud vähenesid 2014. aastaga võrreldes 2%, samas tööjõukulud suurenesid 7%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv suurenes 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli 2015. aastal keskmiselt 22 100 eurot hõivatu kohta ehk sama mis aasta varem.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus vähenes kolmandat aastat järjest. Ettevõtted investeerisid 2015. aastal 2,3 miljardit eurot, mis on 4% vähem kui aasta varem. Sarnaselt 2014. aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse, hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, energeetika- ja kaubandusettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2014. aastaga suurenesid investeeringud ehitiste soetamisse ning masinatesse ja seadmetesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud maasse.

2015. aasta IV kvartalis müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid 12,7 miljardi euro eest, mis oli 2% vähem kui aasta varem samal ajal. Ettevõtted investeerisid IV kvartalis 759 miljonit eurot ehk sama palju kui 2014. aasta IV kvartalis.

Colliers: Real Estate Market Overview – Annual Report 2016

ColliersColliers: Real Estate Market Overview – Annual Report 2015

Tartu Kaubamaja keskus investeeris renoveerimisse 4 miljonit eurot

Tartu KaubamajaTartu Kaubamaja keskus uuendas kaheksa kuud väldanud suuremahuliste ehitustööde käigus suure osa üüripindadest, keskuse sise- ja välisilme ning võttis kasutusele keskkonnasõbralikud energiasäästlikud valguslahendused. Renoveerimistöid teostati kokku 7000 ruutmeetril kaubanduspinnal ja koguinvesteering on 4 miljonit eurot.

Põhjaliku uuenduskuuri käigus kaasajastati tehnosüsteemid, valgustid, üüripindade fassaadid, põrandakatted ja laed. Lisaks hoonesisestele töödele sai uue ilme ka hoone välisfassaad. Keskuse renoveerimistööd toimusid kokku 14 000 ruutmeetril, millest 7000 ruutmeetrit moodustab kaubanduspind ja 7000 ruutmeetrit parkla. Tööd viidi läbi etapiliselt, et keskuse igapäevast elu minimaalselt häirida.

Tartu Kaubamaja keskuse tegevjuht Katre Plaani sõnul oli renoveerimistööde eesmärk pakkuda nii klientidele kui ka kauplejatele kaasaegse interjööriga senisest mugavamat ja hubasemat ostukeskkonda ning optimeerida olemasolevat pinda, et laiendada kaubavalikut veelgi. „Samuti oli meil kindel soov minna üle keskkonnasäästlikumatele valgustuslahendustele, mistõttu vahetasime välja kogu keskuse valgustussüsteemi,“ ütles Plaan.

Plaan märkis, et mitmed renoveerimise käigus tehtud muudatused väärivad eraldi esile tõstmist. „Meie uued efektvalgustusega eskalaatorid on esimesed omalaadsed Eestis. Teine sama eriline element on keskuse sissepääse kaunistav unikaalne efektsein, mille kujundas mainekas arhitektuuribüroo Chapman Taylor ning mis on käsitletav omamoodi kunstilise vaatamisväärsusena,“ lisas Plaan.

Konkurents nii Eesti kui ka Lõuna-Eesti kaubandusturul on Plaani sõnul tugev ja edukad on need, kes on heas asukohas, suudavad tabada trende ehk pakkuda kliendile ootuspäraseid kaupu, kel on konkreetne kontseptsioon, lai ning eristuv tootevalik. „Viimase aasta jooksul on Tartu Kaubamaja keskuse tootevalik täienenud viieteistkümne uue kaubamärgi võrra. Mitmed neist maailmakuulsad moe- ja ilubrändid, mida varem Tartus polnud,“ sõnas Plaan.

Keskuse esimesel korrusel on avatud Tartu esimene Gustavi kohvik, märtsi keskpaigas avatakse kolmandal korrusel uuenenud Apollo raamatupoes kohvik Muinasjutt ning bistroo Romaan. Mitmed olemasolevad kauplused läbisid uuenduskuuri, uutest kauplustest on juba lisandunud või lisandumas mitmed maailmakuulsad kaubamärgid nagu Stenders, Laura Ashley, Tom Tailor, Cortefiel, Morgan ja women’secret. Täieliku muutuse on läbinud ka keskuse suurüürniku Kaubamaja naiste- ja ilumaailm.

Mõned sisustuselemendid Plaani sõnul veel lisanduvad, kuid uuendatud keskus on täies mahus külastajatele avatud ja ootab tutvuma.

Uuenenud keskuses on kokku ligi 16 000 ruutmeetrit väljaüüritavat pinda, 60 kaubandus- ja teenindusasutust, 236-kohaline siseparkla autodele ning 70-kohaline jalgrattaparkla. Kaubanduskeskus annab püsivalt tööd ligi 500 inimesele.

Hoone renoveerimistööde koguinvesteering on 4 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Projekti autorid on arhitekt Raivo Puusepp ning briti sisearhitektid arhitektuuribüroost Chapman Taylor.
tartu-kaubamaja-keskus-4 tartu-kaubamaja-keskus-2 tartu-kaubamaja-keskus-3 tartu-kaubamaja-keskus-5

Väärtuslike hoonete omanikud saavad restaureerimistoetust

TallinnTallinna linnavalitsus võtab vastu taotlusi kultuurimälestiste ning arhitektuuriliselt väärtuslike hoonete restaureerimistöödeks toetuse saamiseks. Taotlusvoor kestab 7. märtsist 15. aprillini.

Vanemate hoonete restaureerimine on kulukam kui uute hoonete remont või ka uue hoone ehitamine. Seetõttu toetab Tallinna linn oma eelarvelistest vahenditest kultuurimälestiste ja teiste väärtuslike hoonete restaureerimist. Toetust saab taotleda ka vallasmälestise restaureerimiseks.

Toetuse eesmärk on Tallinna linnas ajastutruu miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilitamine. Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast. Kultuurimälestise restaureerimiseks peab olema ameti väljastatud tööde alustamise luba ning töid võib teostada vastava tegevusloaga isik.

Restaureerimistoetusteks on eraldatud 90 000 eurot, toetuse maksimaalne suurus on 10 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 75% toetatava restaureerimistöö maksumusest. Toetust antakse tööde teostamiseks, mida alustatakse pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja mis lõpetatakse hiljemalt sama aasta 30. novembriks.

Taotlusele tuleb lisada kolm hinnapakkumist, milles peavad olema kirjeldatud toetuse arvelt kavandatavad tööd, tööde teostamisel kasutatavad materjalid vastavalt heale restaureerimistavale ning fotod originaaldetailist/objektist. Vallasmälestise puhul tuleb lisada tegevusloaga restauraatori hinnang restaureeritava objekti tehnilisele seisukorrale.

Toetust ei anta miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva hoone interjööridetailide restaureerimiseks.

Taotluse vorm on kättesaadav http://www.tallinn.ee/est/Toetuse-taotlus-2016.rtf

Saada taotlus:

  • kinnismälestised vanalinnas ja vanalinna muinsuskaitsealal paiknev ehitis või selle osa – Henry Kuningas, Henry.Kuningas@tallinnlv.ee
  • tööstusmälestised, kalmistud, kinnismälestistest avalikud hooned – Artur Ümar, Artur.Ymar@tallinnlv.ee
  • kinnismälestised eeslinnades (Nõmme, Kopli, Kadriorg jne); miljööväärtuslikul hoonestusalal paiknev või üldplaneeringuga arhitektuuriliselt väärtuslikuks tunnistatud hoone või selle osa – Timo Aava, Timo.Aava@tallinnlv.ee
  • vallasmälestised – Eero Kangor, Eero.Kangor@tallinnlv.ee

Merko omandas osaluse Norra ehitusettevõttes

Merko07. märtsil 2016 sõlmis AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõte Merko Investments AS lepingud Norra ettevõtetega SDV Holding AS ja Aucon AS 56%lise osaluse omandamiseks Norra ehitusettevõttes Peritus Entreprenør AS. Norras registreeritud Merko Investments AS kuulub 100%liselt AS-le Merko Ehitus.

Peritus Entreprenør AS (www.peritus-entreprenor.no) on üldehitusteenust pakkuv Norra ehitusettevõte, mis on asutatud 2014. aastal ja mille 2015. aasta müügikäive oli ca 7 miljonit eurot. Ettevõtte senised omanikud jätkavad osalemist ettevõtte igapäevases juhtimises ja säilitavad 44% osaluse. Poolte kokkuleppel tehingu hinda ega muid tingimusi ei avalikustata.

Osaluse omandamise eesmärk on ehitusteenuse pakkumine Norra turul.

The housing affordability index (HAI) increased to 129.2 in Vilnius, 160.1 in Riga, and 153.4 in Tallinn

SwedbankIn Tallinn, affordability rose by 4.2 points in the fourth quarter last year compared with the same period in 2014, mainly due to a 6.6 % rise in net wages, which continued to surpass the apartment price growth.

In Riga, the HAI increased by 4.7 points also due to 7.7% higher wages.

In Vilnius, the HAI rose by 4 points because of 4.3% higher wages and slowly rising flat prices.

The time needed to save for a down payment decreased by 3 weeks in Tallinn, to 28.5 months, by 1 month and 1 week in Riga, to 24.6 months, and by 1 month in Vilnius, to 36.8.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

Housing affordability index

Housing affordability index

Mis toimub Tallinna korteriturul?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜOlen kokku pannud järjekordse põhjaliku elamispindade turuülevaate. Nagu ikka, on selgi korral fookuses elamispinna turu tänane seis ja selle tulevikuperspektiivid poole-pooleteise aastases ettevaates.

Turuülevaade keskendub uute korterite turule, sest aktiivne ja rekorditelähedane arendusturg on tähtis tegur, mis on paljuski elamispindade turu edasisi trende määramas.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 / tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 19/04/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Käsiraamat „Kinnivaramaakleri ABC“ annab nõu maakleritele

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ aitab saada tervikliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst alates maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ rääkis käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendubki praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, omavalitsuste töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Samuti on Kinnisvarakool kirjastanud mitmeid käsiraamatuid.

Lisad

Statistika: eluasemelaenude intressi riskimarginaal kerkib

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti panga andmetel oli 2015. a detsembrikuiste eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,21%. Samas 2,2-2,3% läheduses on intressimäär püsinud juba üle aasta.

Viimase poole aasta jooksul on kivina kukkunud 6 kuu euribor, mis on paljude eluasemelaenude baasintressimääraks. Novembris kukkus 6 kuu euribor sootuks alla nulli ja nüüdseks on ta negatiivseks jäänud. See tähendab, et pankadel on olnud võimalus järjest intressimäära riskimarginaali kergitada.

Intressimäära riskimarginaal ehk väljastatud laenude intressimäära ja 6 kuu euribori vahe on 2015. a. detsembri seisuga kasvanud 2,44% peale. Veel aasta varem 2014. a. detsembris oli riskimarginaal 2,01%.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Aprillis toimub Eestis ehitusinfo modelleerimise konverents „BIMsummit – kuidas ehitada tulevikku?“

BIM Summit Estonia 2016BIM tehnoloogia rakendamine annab võimaluse liita ehituses kõik projekti osapooled üheks meeskonnaks – kogu töötsükkel alates projekteerimisest lõpetades hoone ülalpidamisega on lihtsamini jälgitav ja hallatav tänu ehitusinfo mudelile. 19.–20. aprillil toimub Tallinnas BIMsummit konverents, millel astuvad üles eksperdid Ameerikast, Saksamaalt ja Eestist.

„Kõrgemat tehnikaharidust on Tallinnas antud juba peaaegu sada aastat, kuid ehitusinsenerid, kes täna ülikooli lõpetavad, peavad orienteeruma väga hästi mitmetes eri elualades ja vältimatult on üheks selleks tänapäeval virtuaalne töökeskkond,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. „Tänapäevased töökeskkonnad ja –vahendid peavad aitama inimestel teha paremat tööd, vältida vigu ning anda paremat ülevaadet kõigest toimuvast. Mul on hea meel, et TTÜ osalusel toimub kõrgetasemeline konverents, millest on kasu alles õppivatele kui juba praktiseerivatele ehitusspetsialistidele.“

„Mudelprojekteerimine on arhitektide ja projekteerijate tuttav töövahend, kuid see peab saama igapäevaseks töövahendiks ka ehitajatele ning haldajatele,“ ütles TTÜ Ehitustootluse instituudi direktor professor Irene Lill. „Tallinna Tehnikaülikool viis möödunud suvel ehitusettevõtjate seas läbi uuringu, millest selgus, et uudsete võimaluste kasutamine ei ole veel suure osani ehitajatest jõudnud. BIM tehnoloogiat arendatakse selles suunas, et süsteemselt siduda hoomamatu mahuga ehitusinfo ehitise kogu elukaare vältel, alates ideest kuni selle lammutamiseni. Ehitusinfo modelleerimine muudab kogu ehitusprotsessi kiiremaks, kvaliteetsemaks ning optimaalsemaks.“

„BIMsummiti eesmärk on kokku tuua kõik ehituse osapooled nii kodu- kui välismaalt: alates ehituse tellijatest ja projekteerijatest kuni peatöövõtjateni, kellelt saab ülevaate kuidas näeb BIMi rakendamine välja ehitusplatsil ning ka tarkvarafirmad tutvustavad, mis võimalusi BIM ehituses pakub,“ ütles Nordeconi BIM-projektijuht ja BIMsummiti korraldaja Miina Karafin. „BIMi kasutusvõimalused ning sellest saadav kasu on suur: näiteks on võimalik mudeleid ja simulatsioone kasutades juba ehitamise algfaasis planeerida paremini platsitöid, vältida vigu, saada paremat ja ülevaatlikumat infot kogu projektist, reageerida kiiremini muudatustele, hoida kokku kulutusi, vältida dubleerimisi ja nii edasi. Ma usun, et BIMsummit on kõikidele ehitusega kokku puutuvatele inimestele väga hea võimalus tulla kuulama ja saama kogemusi, mis on BIM ning kuidas seda kasutada.“

BIMsummitil jagavad oma kogemusi näiteks René Schumann, Erik Sanford, Jeremy Thibodeau, Reet Kalmet, Silver Neemelo, Avo Ambur, Virgo Sulakatko ja teised.

BIMsummit Estonia (www.bimsummit.ee) on praktikult praktikule suunatud rahvusvaheline konverents, kus otsitakse reaalsetele probleemidele reaalseid lahendusi. BIMsummiti eesmärk on inspireerida Eesti peatöövõtjaid ja ehituse tellijaid läbi teiste praktikute kogemuse. BIMsummitit aitavad korraldada Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskond ja Baltic American Freedom Foundation.

Swedbank: Hindade langus vastas meie ootustele

SwedbankEesti tarbijahinnaindeks alanes veebruaris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,5%. Hinnaindeksit mõjutas kõige rohkem tavapäraselt energia hinna langus. Elekter, soojusenergia ja küte odavnesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7% ja mootorikütused 10%.Toornafta oli eurodes arvestatuna maailmaturul veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 45% odavam.

Mootorikütuste hinnad Eestis on odavnenud toornaftast vähem, kuna mootorikütuste hinnast moodustavad suure osa maksud. Erinevad maksud moodustasid märtsi algul, pärast viimast aktsiisimäärade tõusu tänavu veebruaris, bensiini jaehinnast üle 60%.

Erinevatest kaubagruppidest kallinesid veebruaris enim alkohoolsed joogid, rõivad ning meelelahutuse ja vaba ajaga seotud teenused. Aktsiisimäärade tõus tõstis alkohoolsete jookide hindu. Meelelahutuse kallinemise taga on tugev nõudlus ja tarbijate ostujõu kasv. 2016. aastal tõusevad hinnad Eestis energia odavnemise tõttu tagasihoidlikult.

Deflatsioon jõudis tagasi ka euroalale, kus harmoneeritud hinnaindeks alanes veebruaris aastatagusega võrreldes 0,2%. Hinnalanguse taga oli samuti energia. Energiat arvestamata tõusid hinnad euroalal 0,7%.

Madalate hindade ja hinnaootuste tõttu ootame 10. märtsil Euroopa Keskpangalt täiendavaid rahapoliitilisi meetmeid. Võimalik on näiteks hoiuste baasintressimäära valikuline langetamine ja/või varaostuprogrammi laiendamine. Eesti jaoks tähendab see eelkõige madalate intressimäärade püsimist, mis peaks soodustama investeeringuid nii meil kui mujal Euroopas. Odav euro toetab omakorda teatud määral euroala eksporti.

Swedbank: Palgakasv püsib kiire

SwedbankStatistikaameti andmetel ulatus täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk eelmise aasta kokkuvõttes 1065 euroni. Keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 6%. Hindade alanemise ja tööjõumaksude langetamise tulemusena ulatus palgatöötaja reaalne ostujõu kasv aga tervelt 8%ni.

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk eelmisel aastal peaaegu kõigil tegevusaladel, v.a. ehituses. Kiiremini kasvas keskmine palk just madalama palgatasemega tegevusaladel nagu kinnisvaraalane tegevus, majutus ja toitlustus, meelelahutus ja haridus. Selle taga on nii tööjõupuudus, miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate palkade kohta kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada.

Keskmine palk vähenes vaid ehituses. Ehitusmahud vähenesid 2015. aastal teist aastat järjest. Ehituse palgataset mõjutas ilmselt ka töötajate registreerimise kohustus, mille järel võeti varem mitteametlikult töötanud inimesed ametlikult tööle miinimumpalgaga.

Palgakasv püsib ilmselt suhteliselt kiire ka sel aastal. Sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline, seda hoolimata tööpuuduse oodatavast väikesest tõusust. Jaanuari maksulaekumine viitab kiire palgakasvu jätkumisele aasta algul.10-protsendiline miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka täiendava 0,5 protsendipunkti võrra. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv samas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes aeglustub, kuna nominaalse palga kasv veidi aeglustub, tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest väiksem ja hinnad tõusevad.

MTA andmetel oli möödunud aasta IV kvartali mediaanväljamakse 813 eurot kuus

Maksu- ja TolliametMöödunud aasta neljandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,65 miljardit eurot, mis maksti välja 557 264 inimesele. Neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 813 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2015. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid 1 652 576 275 eurot ja 557 264 inimesele, mis on 3817 inimest vähem kui 2014. aastal samal ajal, mil see oli 561 081 inimest.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

  1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
  2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
  3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Paepargi korteriarendusprojekti teise tormaja ehitus

MerkoAS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse teise tornmaja ehituse aadressil Paepargi 51. 14-korruseline 60 korteriga hoone valmib 2017. aasta kevadel.

Paepargi korteriarendusprojekt (www.merko.ee/paepargitornid) hõlmab kokku kolme 14-korruselist maja aadressidel Paepargi 49, 51 ja 53. Paepargi 49 tornmaja valmis 2015. aasta detsembris ning seal on enamik kortereid müüdud.

B-energiaklassiga tornmaja korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ja soojustagastusega sundventilatsioon. Korterid on väga hea helikindlusega nii sise- kui välismüra suhtes ning ilmastiku eest pakuvad kaitset rõdude lükandklaasid. Kortermaja kõrgeima, 14. korruse eksklusiivsetel korteritel on kõrged laed, eriti suured rõdud, suurepärased vaated ning jahutussüsteem. Hoonete arhitekt on AB Luhse & Tuhal ning sisearhitektide Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Koduostja saab valida erinevate elu- ja vannitoa siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1710–2200 eurot.

Heakorrastatud Paepargi tiigi ümbrusesse on Merko rajanud tervikliku rohelise elukeskkonna ning müünud valminud kolmeteistkümnes majas mitusada korterit. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Насколько дорогое жильё можете позволить себе вы?

Delovõje VedomostiОграничение на максимальную стоимость для преобретаемой недвижимости устанавливает имеющийся у покупателя капитал или его текущий доход, сообщает специалист по недвижимости Тыну Тоомпарк.

Тоомпарк показывает наглядно, как между собой связаны стоимость желаемого дома/квартиры, доходы покупателя и его возможность претендовать на займ (возможность взять кредит).

Соотношение дохода и цены:

При расчёте потенциальной стоимости приобретаемой недвижимости сравнивается её цена с доходом покупателя. За правило расчёта можно взять объём нескольких годовых зарплат покупателя, чтобы платежи оказались ему по силам.

В Западной Европе и США максимальная стоимость жилья не может превышать доход человека за 2-4 года. Это означает, что, если заемщик зарабатывает в месяц 1500 евро, значит его годовой доход составит 12*1500=18000 евро. Исходя из этого, максимальная стоимость недвижимости для него должна быть в пределе 4*18000=72000 евро.

В случае Эстонии, где уровень жизни ниже, цена приобретаемого дома может составлять 4-5 годовых зарплат покупателя, или 6 годовых зарплат – это предел.

Покупка более дорогого жилья и его дальнейшее обустройство становится для человека слишком затратным и не соответствует его финансовым возможностям.

Возможность займа

Большинство сделок с недвижимостью финансируется за счёт жилищных кредитов. Следовательно, максимальное ограничение при покупке дома устанавливает самофинансирование покупателя и размер доступного ему кредита.

Предположим, что чистый доход (нетто- доход) покупателя составляет 1500 евро в месяц и он хочет делать ежемесячные платежи по кредиту в размере не более 450 евро. В этом случае, покупатель может взять кредит на сумму 85000 евро на 30 лет с годовой ставкой в 5 %. А, если, предположим, у покупателя есть средства на первый взнос в размере 20000 евро( есть возможность самофинансирования), то максимально – возможная цена жилья составит 105000 евро.