На рынке недвижимости тон задают новые квартиры

На рынке недвижимости Эстонии в течение года, как правило, отмечаются значительные изменения, однако в этом году наконец-то пришла долгожданная стабильность. Однако, по словам главы бюро недвижимости Pindi Kinnisvara Пеэпа Соомана, это обстоятельство вызывает у некоторых специалистов определенное беспокойство.

«В Эстонии привыкли к резким взлетам и падениям, и когда на рынке недвижимости затишье, и он варится в собственном соку, это вызывает опасения», – отметил Сооман.

И уровень цен на недвижимость, и количество сделок держались в уходящем году примерно на одном и том же уровне. Как сказал аналитик бюро недвижимости Uus Maa Ристо Вяхи, определяющую роль играло то обстоятельство, по какой цене в тот или иной отрезок времени продавалась недвижимость в конкретном месте. При этом быстрый рост цен в предыдущие годы привел к тому, что предпочтение стали отдавать объектам недвижимости средней стоимости.

Выбирают новое жилье

«Конечно, раньше жилье по средней цене тоже пользовалось спросом, но в этом году в глаза бросается то, что было меньше сделок с элитной недвижимостью, – сказал Вяхи, добавив, что „средний” не значит плохой. – Как правило, представители среднего класса, хоть и не претендуют на эксклюзивные квартиры, покупают добротное, качественное жилье по умеренной цене».

Эксперты отмечают, что в этом году особенно быстрыми темпами строились и хорошо продавались новые кPostimeesвартиры. Специалисты считают, что в уходящем году эта тенденция заслуживает наибольшего внимания. «Нового жилья строится все больше и больше. При этом, как отмечают застройщики, новые квартиры в целом не простаивают и продаются. В 2015 году темпы продаж таких квартир лишь немного отставали от предложения», – сказал аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк.

По его словам, лишь отдельные проекты можно считать неудачными. В этих случаях квартиры не нашли покупателей из-за несоответствия высокой цены и качества объекта или его месторасположения.

Как отметил Тоомпарк, поскольку среди новостроек наблюдается высокая конкуренция, застройщики стремятся предлагать клиентам различные выгодные варианты. «Кто-то предлагает новую квартиру с включенной в стоимость кухонной мебелью или автомобильной парковкой. Нередко на квартиры предлагаются конкретные скидки, при этом их не нужно выторговывать, информация о них есть на соответствующих сайтах», – сказал Тоомпарк.

По словам оценщика недвижимости Райна Рятта из бюро Ober-Haus, в настоящее время в Таллинне насчитывается свыше 100 проектов застройки, кроме этого, в окрестностях столицы –еще 20-30 проектов. За последний год в месяц продавалось от 90 до 160 новых квартир, что составляет 17% от общего числа проданных квартир.

«По завершении бума недвижимости застройщики строили новые объекты в основном в центре города или недалеко от центра, сейчас активная деятельность наблюдается и в других районах столицы, а также в ее окрестностях», – сказал он.

«Спрос на новое жилье объясняется не только более низкими расходами на отопление, оптимальной планировкой и хорошим микроклиматом, но и тем, что в таких домах обычно проживают представители одного социального класса», – пояснила маклер фирмы Pindi Kinnisvara Элье Хинно, которая специализируется на продаже новых квартир.

«Таких клиентов, которые не думали бы о покупке квартиры в новостройке, вообще-то мало, но, к сожалению, не все располагают средствами, поскольку новые квартиры на 30-50% дороже квартир на вторичном рынке жилья», – отметила Хинно.

Член правления LVM Kinnisvara Ингмар Саксинг, говоря о повышении спроса на квартиры в новостройках, был осторожен в оценках. По его словам, следующий год покажет, продолжится ли эта тенденция. А вот то, что рынок недвижимости все больше фокусируется на крупных городах, по его словам, прослеживается очень четко.

«По количеству сделок с недвижимостью Таллинн занимает первое место, за ним следуют Тарту и Пярну. Нарве и Кохтла-Ярве до сих пор уделялось меньше внимания», – сказал он.

По словам Соомана, небольшие города и поселки продолжают пустеть, семьи переезжают поближе к Таллинну и Тарту, где есть соответствующая инфраструктура и можно рассчитывать на достойные зарплаты. «Кто рискнет переехать в провинцию, когда там закрывают гимназии и ликвидируют автобусное сообщение?» – резонно заметил он.

По прогнозам, нынешняя ситуация сохранится и в 2016 году. Как полагают эксперты, цены, скорее всего, расти не будут и останутся на нынешнем уровне.

Рост цен приостановится

«Многое указывает на то, что в следующем году рост цен на недвижимость остановится, в зависимости от региона снизится активность, с которой заключаются сделки, а также упадут цены на жилье, – полагает Саксинг. – В результате охлаждения рынка недвижимости повысится конкуренция, часть фирм прекратит свою деятельность, некоторые фирмы, возможно, объединятся».

По словам председателя правления бюро недвижимости 1Partner Мартина Вахера, уходящий год ознаменовался довольно высокой активностью на рынке недвижимости, но он не думает, что в новом году будут расти цены или число сделок. «Скорее всего, новые квартиры будут продаваться медленнее, особенно те, которые относятся к более высокому ценовому классу и расположены в районах, где наблюдается высокая конкуренция. Тем более что в Таллинне сложилась ситуация, когда в одном районе несколько застройщиков пытаются реализовать одновременно несколько проектов», – пояснил он.

Однако Сооман считает, что поскольку спрос на новые квартиры растет, сделок с ними будет совершаться больше. При этом он согласен с Вахером, что уровень цен останется прежним. «Придерживающиеся консервативной политики банки контролируют уровень цен и не позволяют покупателям на эмоциях брать большие кредиты. Это, в свою очередь, может обернуться дефицитом предложений на рынке в определенном ценовом сегменте», – полагает он.

Как полагает Тоомпарк, новые квартиры будут появляться на рынке не столь активно. «Банки, опасаясь, что на рынке окажется слишком много квартир, практически перекрыли застройщикам краны финансирования», – сказал он, отметив, что постоянный спрос на новые квартиры может привести к некоторому повышению цен на них, что, впрочем, маловероятно, если учесть такие факторы, как экономический кризис в Европе, проблемы беженцев и военные конфликты.

Кадри Хансалу

Elu korteriühistus: Keel ja põhikiri korteriühistus

katri-sarapuuKüsimus: Korteriühistu edastab mulle koosoleku protokolle vene keeles, millest mina aga aru ei saa, kas see on seadusega kooskõlas? Ja kas ühistu põhikiri on kohustuslik või mitte, meie ühistul põhikiri puudub ja öeldakse, et kõik on seaduse järgi.

Vastus: Kehtiva korteriühistuseaduse ja mittetulundusühingu seaduse kohaselt on korteriühistule põhikirja olemasolu kohustuslik. Korteriühistu põhikiri tuleb esitada ka äriregistrile. Vastavalt korteriühistuseaduse § 3 lg 2 järgi esitatakse registripidajale korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse põhikiri, millele on alla kirjutanud selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed.

Keeleseaduse § 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses. Sama seaduse § 14 sätestab, et Eestis registreeritud asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus ja füüsilisest isikust ettevõtja esitavad seadustega ettenähtud aruanded eesti keeles. Seega vastavalt eeltoodule peab korteriühistu koosoleku protokoll olema eesti keeles.

Kätri Sarapuu, jurist

Sikupilli keskus tahab kõrgusse kasvada

TallinnLasnamäe Linnaosa Valitsus korraldab uue aasta hakul Tartu mnt 87 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

Avaliku väljapanek toimub5.-13. jaanuarini Pallasti tn 54 I korruse infosaalis, sellele järgneb 14. jaanuaril kell 15 avalik arutelu II korruse saalis (ruum 203).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalused Sikupilli Keskuse laiendamiseks – Tartu mnt 87 kinnistule ehitusõiguse määramine olemasoleva kaubanduskeskuse ümberehitamiseks ja laiendamiseks ning kuni 11 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega hooneosade ehitamiseks. Hoone alumised korrused on ette nähtud kaubandus-teeninduspindadeks ja kõrgemad korrused büroodeks.

Tartu mnt 87 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee/

Planeeritava maa-ala suurus on 4,14 ha. Detailplaneeringu algatamise taotluse esitas Sikupilli Keskus OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Arhitekt Tarbe OÜ.

Planeeritav maa-ala asub Tartu maantee, Lasnamäe tee, Katusepapi ja Pallasti tänavate vahelisel alal, tiheda liiklusega Tartu maantee ääres ning on auto- ja ühistranspordiga mugavalt juurdepääsetava. Tartu mnt 87 kinnistul paikneb Sikupilli ärikeskus.

Projekt „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alustab avalduste vastuvõtmisega planeeritust hiljem

TallinnProjekt „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alustab avalduste vastuvõtmisega planeeritust hiljem.

Tulenevalt vajadusest vaadata kodude kohandamist koos kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste arendamise toetamisega, mis on planeeritud avanema 2016. aasta kevadest on Sotsiaalministeerium koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega otsustanud muuta projekti aluseks olevaid toetuse andmise tingimusi. Eesmärk on nii teenuste arendamisel kui ka kodude kohandamisel leida parimad viisid suurendamaks inimeste iseseisvat toimetulekut kui ka tagades teenuste, sh. kodude kohandamise jätkumise pärast Euroopa Liidu toetuste lõppemist.

Lisaks soovitakse juba kodukohandusteenuse piloteerimise etapis anda inimesele seni planeeritust enam võimalusi ja vastustust oma kodu kohandamise töid juhtida ning ühtlasi vähendada administreerimiskulusid.

Soovime rõhutada, et teenuse lõpptulemus jääb ka uute toetuse andmise tingimuste järgi samaks praegusega – toetust antakse kodu füüsiliseks kohandamiseks juhul kui kohandamise vajadus tuleneb puudest. Teenuse piloteerimisega alustatakse endiselt 2016. aastal.

Toetuse andmise tingimuste muutmisega seoses lükkub avalduste vastuvõtmine, millega oli planeeritud alustada Tallinnas 4. jaanuaril 2016, edasi. Täpsem info uue avalduse vastuvõtmise aja kohta edastatakse Astangu veebilehel http://www.abivahendikeskus.astangu.ee/kodukohandus/, erivajadustega inimeste organisatsioonidele, omavalitsustele jm.

Kohus: Pirita terviseradade ala võiks jääda linnale

TallinnTallinna Ringkonnakohus rahuldas Tallinna linna apellatsioonkaebuse Pirite-Kosel asuvate nn. Scheeli maade tagastamise küsimuses.

Kose Koolituskeskuse OÜ ning John Scheel ja Ronald Sheel taotlevad Tallinna linnalt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Tallinna linna apellatsioonkaebust arutanud Tallinna ringkonnakohus tühistas taotlust soosinud Tallinna halduskohtu otsuse ning jättis Kose Koolituskeskuse OÜ, John Scheeli ja Ronald Sheeli kaebused rahuldamata.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjon tunnistas 19,4 ha suuruse kinnistu küll omandireformi objektiks, ent õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avaldused on senini lahendamata.

„Osa tagasi taotletavast maast on avalikus kasutuses ja sellel asuvad valgustatud Pirita tervisespordi rajad,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Tegemist on ülelinnalise tähtsusega rekreatiivalaga, mis on väga populaarne ja aastaringses kasutuses. Maa-ala on olnud osana Pirita rohealast avalikus kasutuses juba enne omandireformi seaduse jõustumist.“

Tallinna linna generaalplaanil ja selle korrektuuril on ala märgitud linna pargina või metsapargina ning täidab käesoleval ajal sotsiaalmaa funktsioone.

Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Kose põik 9 maatükk Pirita jõeoru maastikukaitsealal ning seda läbivad avalikus kasutuses olevad tervisespordi rajad. Kaitseala suurim väärtus seisneb puhke- ja taastusvõimaluste pakkumises kõigile Tallinna elanikele.

Tallinna Linnavolikogu otsustas sellest johtuvalt Kose põik 9 asuva 91 116 m2 suuruse maatüki munitsipaalomandisse taotleda. Samuti otsustas volikogu määrata maatükist moodustatava katastriüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa (üldkasutatav maa 70% ja veekogude maa 30%).

Kose Koolituskeskuse OÜ, John Scheel ja Ronald Sheel esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnavolikogu otsuse tühistamiseks.

Tallinna linn omakorda rõhutas linnavolikogu otsust põhjendades, et munitsipaalomandisse taotletavat maa-ala kasutati sotsiaalmaana ka enne 1991. aastat ning terviseraja asukoht sellel maa-alal oli ajalooliselt välja kujunenud.

Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Eksperdid: kinnisvaraturul tuleb pingeline aasta. Kas uusarendustele vajutatakse pidurit?

Eesti PäevalehtAsjatundjate sõnul võib 2016. aasta kaasa tuua häda nii arendajatele kui ka teistele turuosalistele.

2015. aasta möödus kinnisvaraturul taas hinnatõusu tähe all. Turule tuli palju uusi pakkumisi. Pangad olid aga väga konservatiivsed ja see on hinnad mõistlikena hoidnud. Mis saab 2016. aastal?

Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul on positiivne see, et pangad on pigem konservatiivsed ega lase kinnisvara hindadel kõrgustesse kerkida, sest kõik mäletavad, kuhu see võib viia. Tallinnas tehakse kuus umbes 700 korteriomandi tehingut, kuid nõudlus on kindlasti suurem.

„Kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis peaksid hinnad ju üles minema. Samas laenuraha ei tule peale. Mina prognoosin, et turul tekib mingil hetkel defitsiit. Uusarendusi ei finantseerita eriti. Arendajatele öeldakse, et jääk on liiga suur. Ümmarguselt on Tallinnas praegu 2000 vaba korterit. See arv võib kiiresti kahaneda, kui ehitamisse auk sisse tuleb, ja küll siis jälle rahakraanid avanevad,” ennustas Sooman.

Tormi tekitavad pangad

Sooman näeb ette üht stsenaariumi, mille järgi siseneb turule pank või kaks, kellel on ambitsioon võtta endale uued laenulepingud. Samamoodi, nagu tegi Nordea pank 2002. aastal, kui sai endale umbes kolmandikulise uute eluasemelaenu lepingute turuosa. Tormi võib tekitada kas täiesti uus turule tulija või mõni vana pank.

„Kui selline agressiivne laenaja tekib, muutub turg palju aktiivsemaks ja surve hindade tõusule suureneb samuti. Pangandus ja rahandus on oma loomult agressiivsed. Seisev vesi on neile katastroof ja varem või hiljem tuleb mõni selline aktiivne pank jälle ka Eestis turule,” ütles Sooman.

Soomani sõnul koondub elamispindade põhiarendus terviklikesse rajoonidesse. On olemas suured alad, kus ehitama hakata. Tõusutrendis on vajadus selliste elukeskkondade järele, kus on olemas mugav parkimine, mänguväljakud ja muu taristu.

Arendajad heidavad pilgu tulevikku, kust vaatab vastu hoonete energiatõhususe nõuete oluline karmistumine. See tähendab ehituse hinna tõusu ja pindade kallinemist. Küsimus on, kas turg ja pangad kannatavad selle ära.

2015. aastal oli märgata ühe huvitava suundumuse teket: arendajad teevad senisest märksa väiksemaid pindu. 55-ruutmeetrine kahetoaline elamisruum on varsti minevik, samuti kolmetoaline 70-ruutmeetrine ja neljatoaline 90-ruutmeetrine eluase. Pindi Kinnisvara müüs 2015. aastal näiteks 62-ruutmeetrise uue neljatoalise korteri.

„Suund läheb sinna, et ruutmeetreid ei aeta enam taga. Hinnatakse üldist elukvaliteeti ja tubade arvu. Lepitakse pigem sellega, et pinda on vähem. Hind on ju soodsam. Kunagi tehti ridamaju, kus müüdavad pinnad olid kolmekordsed ja 180-ruutmeetrised. Praegu tehakse 110-ruutmeetriseid. Märksõnaks on siin kompaktsus.”

Sooman näeb, et populaarseteks kohtadeks kujunevad Tallinna lähiümbruses asuvad Saku, Saue, Tabasalu, Jüri jne. Ka Kopli poolsaar areneb, aga mitte nii kiirelt, kui Kalamaja aktivistid loodavad.

„Transpordi poolest ollakse nõus järele andma. Kolitakse sinna, kus naabrid teineteist tervitavad, kus kodu ei lõppe välisuksega. Peetri on hea näide. Elanikud on uhked, et seal elavad. Nad defineerivad end selle paiga kaudu. Usun, et selliseid piirkondi tekib lähiaastatel juurde,” lisas Sooman.

Pankrotid ja liitumised

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing prognoosib uuel aastal esimesi kinnisvaraarendajate ja -firmade pankrotte, lõpetamisi, ülevõtmisi ja liitumisi. Ta näeb, et pankade laenutingimused karmistuvad. Rõõmu peaks tooma madalama hinnatasemega kinnisvara.

„Kinnisvaraturul on märke sellest, et järgmine aasta toob kaasa kinnisvarahindade tõusu peatumise, piirkonniti ka tehinguaktiivsuse ja hindade languse. Turu jahtumine toob kaasa konkurentsi kasvu ja osa kinnisvarafirmade tegevuse lõpetamise või liitumise,” ütles Saksing.

Saksingu juttu kinnitab tõsiasi, et 2015. aasta kinnisvaraturg meenutas paljuski 2007. aastat: hulganisti alustati kõikvõimalikke kinnisvaraarendusprojekte, arendusfirmadesse loodi müügiosakonnad, kinnisvarafirmadesse omakorda arendusosakonnad. Turule sisenes rohkesti eri suuruse ja kompetentsiga uusi turuosalisi. Ostjate huvi koondus magusatele kinnisvarapakkumistele. Arendajad tegid kampaaniaid, mis lubasid tasuta mööblit, autosid, garaaže, kuid mitte paremat hinda.

Adaur Grupi juht ja koolitaja Tõnu Toompark on veendunud, et järgmine aasta tuleb turul sama põnev kui 2015. Mis ikkagi saab uute korterite arendustest? Kas pangad keeravad arendajate kraanid kinni? Kas töötute arv kasvab ja palgakasv pidurdub ning kuidas see mõjub kinnisvarasektorile? Need on olulised küsimused.

„Kas pangad hakkavad klientidesse taas personaalsemalt suhtuma või jätkatakse nende käsitlemist konveiermeetodil,” küsis Toompark.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul saab uusarenduste puhul ostjate lemmikuks nn keskmine kinnisvara. Lihtsad hooned, mis asuvad mõnel mäel või linna äärealal. Eksklusiivkinnisvarale on vähem ostjaid ja selliseid projekte ei tule ka palju peale.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eksperdid-kinnisvaraturul-tuleb-pingeline-aasta-kas-uusarendustele-vajutatakse-pidurit?id=73302049

Pro Kapital: OÜ Marsi Elu vähemusosaluse omandamine

Pro KapitalPro Kapital Grupi kontserni kuuluv ettevõte AS Tondi Kvartal sõlmis lepingu oma tütarettevõtte OÜ Marsi Elu vähemusosaluse ostmiseks Liechtensteini ettevõttelt Katmandu Stiftung, mis on Ernesto Preatoni kontrolli all.

Lepingu kohaselt omandab AS Tondi Kvartal 35% OÜ Marsi Elu osadest, mille järgselt kuulub AS-ile Tondi Kvartal 100% OÜ Marsi Elu osakapitalist. Lisaks omandas AS Tondi Kvartal vähemusosaniku poolt väljastatud omanikulaenu 1 miljon eurot koos kogunenud intressidega.

OÜ Marsi Elu tegevusalaks on kinnisvaraarendus ning äritegevuseks Tondi Elukvartalis kinnistutel aadressiga Marsi 3, 3a ja 3b asuvate korterelamute arendamine. Lepingu sõlmimise hetkeks on esimesed kaks korterelamut valminud ning 43 korterit 62-st ostjatele üle antud. Kolmanda hoone ehitusega alustati 2015. aasta juunikuus, valmimine on kavandatud 2016. aasta maikuusse ning sõlmitud on 12 eelmüügilepingut 31 korterist.

Lepingu põhitingimused on järgmised

AS Tondi Kvartal omandab 35% OÜ Marsi Elu osadest ning vähemusosaniku poolt väljastatud omanikulaenu 1 miljon eurot koos kogunenud intressidega. Osade ostuhind on 360 570 eurot, lisaks kohustub AS Tondi Kvartal tasuma täiendavalt 1 039 246,49 eurot omanikulaenu ja kogunenud intresside eest. Makse teostatakse 10 päeva jooksul peale osade ülekandmist, väärtpaberitehingu väärtuspäev on 28.12.2015.

Tehingut loetakse vastavalt börsireglemendile tehinguks seotud osapoolega. Emitendi nõukogu ega juhatuse liikmed ei ole tehingust isikliku kasu saajad. Aktsiad omandati Liechtensteini ettevõttelt Katmandu Stiftung, mis on Ernesto Preatoni kontrolli all. Katmandu Stiftung on AS-i Pro Kapital Grupp aktsionär ning tehing viidi läbi turutingimustel.

AS Pro Kapital Grupp varadele ja kohustustele antud tehing mõju ei avalda, kuna OÜ Marsi Elu finantsaruandeid on konsolideeritud kontserniaruannetes juba enne tehingu toimumist. Eelnevalt vähemusosaluses kajastatud OÜ Marsi Elu puhastulemit kajastatakse edaspidi AS Pro Kapital Grupp omanikele kuuluva omakapitali koosseisus.

AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: “Me oleme rahul Tondi Elukvartali arenguga, müügitulemused on head. Finantsinvestori kaasamine OÜ-sse Marsi Elu võimaldas projekti käivitada tänu ettevõttele antud omanikulaenule, mis tagas alustamiseks vajaliku omafinantseeringu. Sellest ajast alates on kontserni likviidsus oluliselt paranenud, võimaldades meil omandada finantsinvestorile kuuluv vähemusosalus. Tehing võimaldab meil hoida kogu OÜ Marsi Elu arendusest tekkiv kasum kontsernis.“

Lisainfo

OÜ Marsi Elu on kinnisvaraarendusettevõte, mis asutati 2014. aastal Tallinnas Marsi 3, 3a ning 3b kinnistutel asuvate korterelamute arendamiseks. AS Tondi Kvartal on asutatud 1997. aastal ning kuulub 100%-liselt AS-ile Pro Kapital Eesti. AS Pro Kapital Eesti on AS-i Pro Kapital Grupp 100%-line tütarettevõte.

Statistika: Keskmine eluasemelaenu jääk kasvab aeglaselt

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti Panga andmetest lähtuvalt oli Eesti keskmine eluasemelaenu jääk 2015 III kvartalis 37 566 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on keskmine laenujääk kasvanud 1,8%.

Keskmist laenujääki kasvatab eelkõige asjaolu, et pealinna ja selle lähiümbruse elamispindade turg on väga aktiivne ehk tehingute arv on kõrge.

Lisaks on aktiivne uusarenduste turg, kus tehinguhinnad ja sellest tulenevalt laenusummad on kõrgemad. Need tegurid kasvatavad kogu Eesti keskmist laenujäägi näitajat.

Kõrge elamispindade tehingute arv on lisaks laenujäägile kasvatanud tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude jääki. 2015 III kvartalis oli Eestis 166 189 eluasemelaenu. See näitaja on aastaga kerkinud 2,1%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 konkursil osaleb 7 ehitist

Eeśti Ehituskonsultatsiooniettevõtete LiitEesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu poolt korraldatavale Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 konkursile esitatud ehitised on kõik silmatorkavalt eriilmelised, samas on neil kõigil ka läbivaid ühisjooni. Märksõnadeks on siinkohal energiatõhusus, innovatiivsus ja keskkonnast hoolimine.

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuhi Kalle Karroni sõnul on toovad konkursile esitatud ehitised esile Eesti ehituskonsultantide loomingulisuse ning oskuse siduda kreatiivsus innovaatiliste insenertehniliste lahendustega.

Nii on Eesti suurima ja kaasaaegseima Auvere Elektrijaama uue energiaploki biokütuse ja põlevkivi etteande kompleksi puhul tegemist keeruka tehnoloogilise objektiga, kus on kasutatud tavapärasest keerukamaid ehitustarindeid ning tehnilisi lahendusi.

Esitatud tööd kummutavad ümber väite, et energiasäästlik hoone ei saa olla hea väljanägemisega, sest enamus konkursile esitatud hoonetest on omamoodi maamärgid ja suunanäitajad, seda nii visuaalse silmapaistvuse kui energiatõhususe ja keskkonnast hoolimise seisukohast. Nii on Bernhard Schmidti Ülemiste Citys asuva büroohoone puhul tegemist ühe parima näitega keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamisest kaasaegses ehituses Eestis. Rakvere keskväljaku äärde rajatud Rakvere Tark Maja näitab ilmekalt, et energiasäästlik, tarku lahendusi sisaldav hoone ei pea ilmtingimata kaotama oma arhitektuurset veetlust.

Konkursile esitatud objektid katavad geograafilises mõttes kogu Eesti – põhjast lõunasse ja idast läände. Konkursile esitatute seast leiab objekte Kuressaarest, Jõhvist ja Võrust. Hoone kasutuseesmärgilt on esindatud nii büroo-, äri ja õppehooned.

Lisaks uutele, nullist kavandatud ehitistele on konkursile laekunud tööde hulgas ka ajaloolisi hooneid, mis asjatundlikult renoveeritud ning pälvinud Muinsuskaitseameti tunnustuse hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise eest. Nii on Võru Riigigümnaasiumi 18. sajandist pärit hoonet tunnustanud sel aastal „Hästi restaureeritud mälestise“ kategoorias. Samuti on kino Kosmos restaureerimisprojekti tunnustatud hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise ning ehitusprojekti kõrgetasemelise koostamise eest.

Kandidaatide hulgas on esindatud näited, kus renoveeritud hoones on esteetiliselt ja pieteeditundega ühendatud väärikas ajalugu ning uushoonestuse tänapäevane funktsioon. Nii on Rakvere Targa Maja puhul tulemuslikult teostatud tellija soov siduda olemasolev muinsuskaitseline vana pangahoone uue eksperimentaalse juurdeehitusega.

2014/2015. aasta ehitusprojekti tiitlile kandideerivad:

Auvere biokütuse ja põlevkivi etteandesüsteem;
Bernhard Schmidti Maja;
Jõhvi Gümnaasium;
Kino Kosmos;
Kuressare Ida-Niidu Lasteaed;
Rakvere Tark Maja;
Võru Riigigümnaasium.

Konkursi eripäraks on asjaolu, et konkursile esitatud tööd peavad olema valmis ehitatud, hoonel peab olema väljastatud kasutusluba ja objekt tellijale üle antud. Seega on kõik esitatud objektid linnakeskkonnas juba oma koha leidnud ning avalikkusele teada ja tuntud.

Konkursi võitja valib esitatud nominentide hulgast välja Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu liikmeskond. Hinnatakse projekti terviklikkust, esteetilist sobivust ümbritsevasse keskkonda,

funktsionaalsust, ökonoomsust, objekti projekteerimise professionaalsust, kvaliteeti ja innovaatilisust. Tunnustatakse peaprojekteerijat ja äramärkimist leiab kogu projekteerimismeeskond.

Võitja kuulutatakse välja 28.jaanuaril toimuval pidulikul galal.

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) on ehituskonsultatsiooniteenuseid osutatavate ettevõtete ühendus, kuhu kuulub 62 liiget, nii arhitekti- kui inseneribürood ca 620 töötajaga. EKEL on Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu liige.

Elu korteriühistus: Volitused ja protokollid

katri-sarapuuMeil on probleem suvituskorterite omanike ja püsielanike vajaduste hääletamisel. Isegi ei saa põhikirja sisse hääletada volituste arvu ülempiiri.

Küsimused: 

  • Kes võivad üldkoosolekul volitustega hääletada? Ainult ühistuliikmed ja nende sugulased nende eest?
  • Kas ühistuliikme abikaasa tohib teiste korterite ühistuliikmete eest hääletada? Võib-olla samast korterist ei peaks üldkoosolekul kahte inimest üldse olema.
  • Kas KÜ juhatuse esimees, kes ühistus ei ela, ei oma korterit ega pole ühistu liige tohib koguda ühistuliikmete volitusi ja hääletada?

Vastus: Korteriühistu seaduse § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Seega jah, ühistu liikme abikaasa tohib volituse olemasolul teiste korteriühistu liikmete eest hääletada, samuti võib seda volituse olemasolul teha ka korteriühistu juhatuse esimees.

Lisan, et põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära. Kui volituse andnud ühistu liikmed on selle poolt, et ei määrata esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäär, on tegemist seaduspärase otsusega.

KÜ üldkoosoleku protokollimine.

Küsimused:

  • Kas ühistuliikmete ettepanekud tuleb protokollida ning kohe hääletusele panna?
  • Kui ühistuliige esitab oma soovi välisuste sulgumise vastu konksude panemiseks, et jalgratast kahest uksest sisse-välja viia. On see selline pisiasi, et ei pea protokollima. Kuigi teised (ka ratastooliga) soovivad seda, pärast tuleb välja, et juhataja ei mäletagi seda, rääkimata töö teostamisest.

Vastus: Nimetatud töö teostamiseks saab korteriühistu üldkoosolek vastava otsuse vastu võtta, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Seega nimetatud ettepanek peaks kajastuma protokollis, kuid ettepaneku osas otsuse vastuvõtmisel peab lähtuma alljärgnevast.

Tuleb meeles pidada, et korteriühistu üldkoosolek viiakse läbi vastavalt päevakorrale. Korteriühistu üldkoosoleku läbiviimise päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku korteriühistu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Ühistu liikmed võivad eelpoolnimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist. Põhikirjaga võib ette näha pikema tähtaja. Seega selleks, et nimetatud küsimuses otsus vastu võtta, on vajalik, et see oleks ära toodud päevakorras.

Juhul, kui korteriühistu soovib päevakorda lisada küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib küsimuse päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet (mittetulundusühingu seaduse (edaspidi ka MTÜS) §-st 201 lõige 5).

Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi (MTÜS §-st 201 lõige 6).

Kui Teie poolt nimetatud küsimus toodi päevakorda vastavalt seadusele ja põhikirjale, oleks pidanud see kajastuma ka korteriühistu üldkoosoleku otsuses ja protokollis. Kui Teie poolt nimetatud küsimuse päevakorda lisamise ettepanek esitati üldkoosolekul, tuli lähtuda MTÜS §-st 201 lõigetest 5 ja 6.

Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Juhul, kui on alust arvata, et üldkoosoleku otsus ei ole õiguspärane, on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Lisaks, üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (RKL 3-2-1-181-12).

Küsimus : Kui otsus koosneb mitmest punktist (projektor ei töötanud), kas siis võib seda hääletada ühe käetõstmisega.

Vastus: Kui mõni küsimus on esitatud ühe punktina ja korteriühistu liikmed on sellega nõus, võib selles küsimuses hääletada ühe punktina. Päevakorrapunkt peab hõlmama mingi otsuse vastuvõtmist, seejuures tuleb silmas pidada, et lähtuda tuleb asjaolust, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada.

Kätri Sarapuu, jurist

Elu korteriühistus: Korteriühistu juhatuse liikme valimise nõudmine

katri-sarapuuÜhistus 7 liiget, juhatus 2-liikmeline. 2014 valiti uus juhatus, Juhatusse pääsesid 2 inimest vastavalt hääletustulemustele. Üks omanik ei ole rahul. Tema soovib, et kõik asjad majas käiksid nii, nagu tema arvab. Enamuse arvamus teda ei huvita.

Küsimus: Kas tal on õigus nõuda uue juhatuse valimist, lihtsalt sellepärast, et juhatus ei ole talle meelepärane?

Vastus: Kõnealune korteriomanik võib nõuda uue juhatuse valimist, see on tema õigus. Korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmete määramine. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Seega selleks, et kõnealune korteriomanik saaks nõuda uue juhatuse valimist, peab kas juhatus, või kui juhatuselt nõuab üldkoosoleku kokkukutsumist kirjalikult, põhjust ära näidates, vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest, üldkoosoleku kokku kutsuma. Üldkoosoleku päevakorras peaks olema uue juhatuse valimine ja vana juhatuse tagasikutsumine.

Üldkoosoleku päevakorra määrab üldjuhul juhatus, kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Seega võib esitada päevakorda küsimuse uue juhatuse liikme valimiseks ja vana juhatuse tagasikutsumiseks. Kui seda küsimust korralise üldkoosoleku päevakorras ei ole, võivad vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.

Kui vastavad tingimused on täidetud, saab nõuda uue juhatuse valimist ja vana juhatuse tagasikutsumist ning üldkoosoleku otsus juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise osas on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Tuleb ka vaadata korteriühistu põhikirja, nimelt põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

Kätri Sarapuu, jurist

Arco Vara: Tartus tunti novembris enim huvi suure ja privaatse korteri vastu

Arco VaraArco Vara Tartu objektidest uudistati oktoobris ettevõtte koduleheküljel enim Uus-Ihastes asuvat korterit, mis maakler Anne Heinlo sõnul on tegelikkuses justkui täiesti omaette asetsev maja, üksnes kinnistu on väiksem.

Kõrget huvi objekti vastu võib põhjendada sellega, et Ihaste on üks Tartu hinnatumatest piirkondadest, kus turvalises ümbruskonnas on valdavalt eramud, läheduses pole suure liiklusega tänavaid, bussiühendus kesklinna ja teiste linnaosadega on hea ning väga loodussõralik keskkond toetab tervislikku vaba aja veetmist.

Kõnealune elamispind on müügis, kuna omanike eluplaanid muutusid.

Korterile on iseloomulik, väga põhjalikult läbi mõeldud planeering. Üldpind on 155 m², millele lisandub mitteköetav abiruum 10 m² ja autovarjualune 40 m². Avatud köök-elutuba, kolm magamistuba, 2 eraldi asetsevat WC-d, avar pesemisruum, saun, sahver-abiruum ning peegel-lükandustega garderoobid kindlustavad eluks vajalikud mugavused.

Lisaks on olemas ka väliterrass, kuhu pääseb saunaruumidest kui ka elutoast.

Vesipõrandaküttega korterit köetakse gaasikatlaga. Olemas on kõik tänapäevased side- ja valguslahendused. Maja krunt on haljastatud – erinevad elupuuvormid, elupuuhekk, maja ümber on istutatud männid.

Kommentaar: Tartu korteriturg on aktiivne

Tartu linnas toimus Maa-ameti ja Arco Vara andmetel 2015. aasta kolmandas kvartalis 524 korteritehingut, mida on 33,0% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tartu korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis viimase aastaga 1 162 eurolt 1 249 euroni ehk 7,5%.

Muutused näitavad, et tehinguaktiivsus on kasvanud, kuid kasvu võib põhjendada eelkõige sesoonsete mõjutuste ning uute korterite turu tehinguaktiivsusega. Tehingute arv Lõuna-Eesti korteriomanditega kasvas eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 17,3% ja tehingu keskmine väärtus 12,6%.

Uusarenduse korteri keskmine hinnatase on 1 800 €/m². Lähema 12 kuu jooksul valmivatel uusarendustel on ruutmeetri hind suurusjärgus 2 000 eurot, kinnisvaraarendajad ei ole hindu korrigeerinud.

Anne Heinlo
Vanemmaakler
Arco Vara Tartu esindus

Merko: Ajalehes Äripäev ilmunud ebaõige info täpsustus

Merko17.12.2015 ajalehes Äripäev ilmunud artiklis „Kogu tõde Tallinna börsist ehk kuidas oma rikkus 22 kordistada. Valiku küsimus“ on avaldatud ebatäpsed andmed ning investoreid eksitav informatsioon AS Merko Ehitus aktsia tootluse ja ettevõtte väärtuse kohta.

Artikkel ja selle juures avaldatud kommentaar põhinevad sama artikli juures avaldatud tabelitel „Tallinna börsifirmade aktsiate tootlus alates IPOst“ ning „Tallinna börsifirmade aktsiate tootlus järjepidevalt juurde investeerides“, mille allikaks on Nasdaq Tallinn.

Artiklis avaldatud tulemuste arvutuskäigust oli ekslikult välja jäänud 1998. aasta aprillis toimunud fondiemissiooni ning 1999. aasta juulis toimunud aktsionäride optsiooniprogramm AS E.L.L. Kinnisvara aktsiate väljaostmiseks.

AS Merko Ehitus on koostöös Nasdaq Tallinnaga kontrollinud artiklis ilmunud tabelites toodud andmete arvutuskäiku vastavalt Nasdaq Tallinn poolt kasutatud metoodikale ning jõudnud märkimisväärselt erinevate tulemusteni, mis on kinnitatud ka Nasdaq Tallinn poolt.

Tabelis „Tallinna börsifirmade aktsiate tootlus alates IPOst“ on AS Merko Ehitus aktsia lõppväärtuseks esitatud 4 562 eurot, tegelik lõppväärtus on 19 047 eurot ehk avaldatust enam kui neli korda kõrgem.

Tabelis „Tallinna börsifirmade aktsiate tootlus järjepidevalt juurde investeerides“ on AS Merko Ehitus aktsia lõppväärtuseks esitatud 104 667 eurot, tegelik lõppväärtus on 134 230 eurot.

Rotermanni kvartali Mere puiestee poolne ala hakkab arenema

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil Mere pst 4 ja sellega külgneva ala detailplaneeringu, mis võimaldab ehitada moodustatavatele kruntidele kuni 8 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega eluruumidega ärihoone ning ühtlasi olemasolevaid hooneid laiendada ning rekonstrueerida.

Planeeritud 1,03 ha suurune maa-ala asub Kesklinnas Rotermanni kvartalis ning külgneb Mere puiesteega ning jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Väikesele osale planeeritud maa-alast ulatub arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandist pärineva asulakoha kaitsevöönd.

Rotermanni kvartal asub strateegiliselt olulises kohas, olles ühenduslüliks vanalinna ja Viru keskuse ning sadamaala ja Viru keskuse vahel. Rotermanni kvartal on Tallinnas ainulaadne ala, kuhu lühikese aja jooksul – 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni – ehitati pae- ja telliskivihoonetest terviklik tööstuskvartal.

Planeeringu koostamise peamiseks eesmärgiks on kavandada mitmekesine, atraktiivne ja avalik linnaruum. Olemasolevad hooned plaanitakse integreerida uushoonestusega selliselt, et tekib tervikuna toimiv hoonekompleks. Olulised vaated arhitektuurimälestistele jäävad alles. Ette on nähtud nii äri- kui eluruume – nii on tagatud ööpäevaringselt inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle.

Kavandatu elluviimise järel muutub Rotermanni kvartali seni kasutamata osa atraktiivseks ja elavaks linnakeskuse osaks. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud ajaloolisest tööstusmaastiku miljööst ning säilivatele hoonetele on leitud uus sobiv kasutusotstarve. Detailplaneeringuga kavandatav toob esile Rotermanni kvartali eripärase hoonestusstruktuuri, säilitades selle ajaloolise väärtuse. Parklad rajatakse täies ulatuses maa-alustele korrustele, võimaldades maapealse hoonetevahelise ruumi kavandada kergliiklusalaks.

Rocca al Mare kõige kuumemale kohale hakati ehitama eksklusiivhoonet LAEV

LaevRocca al Mare väravasse, Vabaõhumuuseumi tee ja Paldiski maantee nurgale hakati ehitama eksklusiivset elu- ja ärihoonet. Kaheksakorruseline unikaalse arhitektuuriga ehitis kannab nimetust LAEV ning selles saab olema 30 korterit ja 18 äripinda.

Hoone arendaja, Triestate OÜ partnerid Kalev Raidjõe ja Kuldar Gil peavad eriliseks nii LAEV’a asukohta kui ka kogu kontseptsiooni. “Rocca al Mare on juba praegu Tallinna üheks hinnatumaks elu- ja ärikohaks, kuna siin on olemas läbimõeldud ja kõike vajalikku pakkuv infrastruktuur, kuid samas vaiksem keskkond, loodus ja terviserajad,” tõi esile Kalev Raidjõe. “Rocca al Mare on piirkonnana kiirelt arenev ning seetõttu väga atraktiivne nii kinnisvaraarendajatele kui ka ostjatele,” lisas Raidjõe. Raidjõe hinnangul on Rocca al Mare pealinna üks suurema potentsiaaliga kinnisvaraarenduse investeeringu piirkond 2016. aastal.

LAEV’a asukoht otse Rocca al Mare väravas muudab selle hoone kogu piirkonnale hästi äratuntavaks alguspunktiks. Kuldar Gil’i sõnul eristub LAEV oma unikaalse arhitektuuri, aga ka kaasaegsete ehituslike ja tehniliste lahenduste poolest. “Kuna tegemist on niivõrd eksklusiivse asukohaga, siis kogu arhitektuurne lahendus ja kasutatavad materjalid toetavad seda,” rõhutas Gil. “Meie põhimõte seda projekti kavandades oli see, et ehitame hoone, kus ise tahaksime elada ning mis oma lahendustelt ja kvaliteedilt oleks piisavalt eriline, et selle väärtus ajas jääks püsima,” lisas Kuldar Gil. Ta selgitas, et LAEV valiti majale nimeks mitmel põhjusel. “Laev on lihtne ja kergesti meeldejääv sõna, millel on kõik eeldused ka igapäevasesse kasutusse minna. Samas sümboliseerib see sõna tõelist tasakaalu, mis on võtmeteemaks nii selle hoone kui kogu piirkonna iseloomustamisel,” ütles Kuldar Gil. “Laeva nimetus andis hoone sise- ja välisarhitektuurile oma näo ja selge isikupära ning see on hea näide, kuidas arendajate visioon arhitektide kunstikeele toel tervikulikus kunstiteoseks vormub,” avab Gil hoone kontseptsiooni tausta.

Elu- ja ärihoones LAEV saab olema 30 korterit ning 18 äripinda. Hoone kõrgematel korrustel asuvate korterite suurus on ca 52 – 167 ruutmeetrit, esimesel neljal korrusel paiknevate äripindade maht kokku on ligi 3400 ruutmeetrit. Hoone arhitektuurse lahenduse autoriks on Raivo Kotov ja arhitektuuribüroo KoKo. Maja valmimisajaks on planeeritud 2017. aasta jaanuar ning ehitajaks on Embach Ehitus OÜ.

Elu- ja ärihoone LAEV arendajaks on Triestate OÜ, mille partnerid Kalev Raidjõe ja Kuldar Gil on kinnisvaraalaste projektide juhtimise, arendamise ja haldusega tegelenud 1998. aastast. Näiteks on nad erinevates projektmeeskondades osalenud Kawe Plaza, Pirita Rannahoone, Metro Plaza, Metalli Maja, Maestro Maja, Laulupeo 2 jpt arendustegevuses ja projektijuhtimises.