Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

I kvartalis keskmise brutokuupalga kasv veidi kiirenes

25.05.2016 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta I kvartalis 1091 eurot ja brutotunnipalk 6,86 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,1% ning brutotunnipalk 7,7%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi kiirem kui eelmises kvartalis.

Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid 2015. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 32,5% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk I kvartalis 7,2%. Samuti tõusis aasta alguses miinimumpalk 390 eurost 430 euroni.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta I kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,5%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2016. aasta I kvartalis pea kõigil tegevusaladel (v.a. muud teenindavad tegevused). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk haldus- ja abitegevustes, majutuses ja toitlustuses ning info ja side tegevusalal. Palgakasvu vedajaks oli erasektor, kus brutokuupalga aastakasv oli 8,8%.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,3% väiksem kui 2015. aasta I kvartalis. Palgatöötajate arv vähenes enim keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses ning muudes teenindavates tegevustes.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1067 eurot, veebruaris 1058 eurot ja märtsis 1148 eurot.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu I kvartalis 1476 eurot ja tunnis 9,75 eurot, mis on võrreldes 2015. aasta I kvartaliga tõusnud vastavalt 8,5% ja 8,3%.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, I kvartal 2014 – I kvartal 2016

Aasta	Kvartal	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %
2016	I	1091	8,1
2015	I	1010	4,5
	II	1082	5,8
	III	1045	6,9
	IV	1105	6,4
2014	I	966	7,3
	II	1023	4,8
	III	977	5,0
	IV	1039	5,3

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2016. aastal oli valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ehitusmaastikul on suureks probleemiks pädeva tööjõu leidmine

24.05.2016 Tõnu Toompark

Sweco Projekt AS tegevjuht Riho Koost räägib, et iga päevaga üha enam puutume kokku olukorraga, kus uute töötajate leidmine on aina keerukam. Tööd on palju ning projekteerimisturg soosib veelgi enam uusi lepinguid sõlmima, kuid spetsialiste, kes selle töö ära teeks tuleb ajada taga kui tikutulega.

Sellest tulenevalt on ka projekteerimishinnad kõrgemad, kuna nõudlus on suurem kui pakkuda suudetakse. „Valmis“ projekteerijaid on pea võimatu leida ning täna tegeleme ka aktiivselt tudengite väljakoolitamisega. Lisaks eelöeldule käib tööjõuturul agressiivne inseneride üleostmine ning kiirema tulemuse saavutamiseks kaasatakse ka värbamisettevõtteid, mis omakorda suurendab riski headest spetsialistidest ilmajäämise osas. Meie inimesed on meie ettevõtte edu võti, mistõttu tuleb neid hoida, hinnata ja nende arengusse panustada.

Võimaldame oma spetsialistidel tegeleda väga mitmekülgsete projektidega, oleme Eestis ühed suuremad projekteerimisbüroodest ning seeläbi on meil võimekust projekteerida Eestis „kõige-kõigemaid“ objekte. Suurte ja põnevate tööde projekteerimise võimekus on meie suureks eeliseks väiksemate büroode ees.

Inseneride ja arhitektide loomuses on olla uudishimulik, mõelda välja uusi lahendusi, proovida asju, mida ei ole kunagi varem proovitud ning olla olukordades, kuhu varem pole sattunud. Olles põnevil oma järgneva projekti ees, teadmata kas see on tuulepark, LNG terminal, uus koolimaja või korsten mis kütab ära terve Tallinna linnaosa, on töö märksa huvitav ja mitmekesisem. See on inseneriks olemise rõõm, ning meie püüame omalt poolt seda mitmekesisust võimaldada, sõnas Koost.

Enam ammu ei ole inimeste motivaatoriks pelgalt töötasu. Palganumber rahuldab spetsialisti 2-3 kuud ning peale seda ootavad töötajad lisaväärtusi, motivatsiooniüritusi, head töökeskkonda ning „fun`i“. Viimasena oleme näiteks võtnud oma pikkade koridoride peale sõitma liikumisvahendiks elektrilised kaherattalised ning peab tunnistama, et saginat nende ümber jätkub.

Uued programmid, koolitused ning avatud suhtlemine – see on osa meie igapäevaelust. Peame väga oluliseks rääkida töötajatele avatult kuidas meil viimasel kuul läinud on, rääkida ka numbritest ning töövõitudest „milleks salatseda?“ küsib Koost. Oleme kui üks pere ning näeme vaeva samade eesmärkide nimel.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ülemiste keskus sai Baltimaades esimesena olulise keskkonnasäästlikkuse sertifikaadi

24.05.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste keskus sai esimese ostukeskusena Baltikumis kaubanduskeskuse laiendusprojekti eest BREEAM keskkonnasäästlikkuse sertifikaadi.

Ülemiste keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsa sõnul kulus olulise sertifikaadi saamiseks kolm aastat ja selle nimel on palju tööd ära tehtud. “Keskuse laiendamisel seadsime muulhulgas eesmärgiks, et väheneks saastehulk, igapäevased kommunaalkulud ning kasutatud oleks energiasäästlikumaid lahendusi.” Pärnits selgitas, et BREEAM sertifikaat on rahvusvaheline kvaliteedimärk, mis näitab, et ehitise haldajad töötavad parema sise- ja töökeskkonna nimel.

“Sertifitseerimise protsess oli kaks korda pikem kui keskuse laiendamise ehituslik osa ning hindamine lõppes tulemusega „hea“. Vaid 2,1% jäi puudu, et saavutada ettekirjutuste järgi „väga hea“, kuid seda võib põhjendada sellega, et pidime leidma kompromisse keskuse vana ja uue osa tehniliseks ühildamiseks. Samas on Ülemiste keskus Baltimaade ainus ostukeskus, millele kõrge tunnustus on omistatud,” selgitas Pärnits tulemust.

BREEAM on maailma mõjukaim ehitiste keskkonnaalase hindamise meetod ja hindamissüsteem – alates selle tutvustamisest 1990. aastal on BREEAMi hinnanguga sertifitseeritud 425 000 ehitist ja veel kaks miljonit ootavad järjekorras hindamist.

Ülemiste keskus on Eesti suurim moe- ja perekeskus, milles on üle 200 kaupluse ja teeninduskoha. Uue Ülemiste kaubanduskeskuse projektikontseptsiooni arhitektiks on hinnatud Norra arhitektuuriettevõte AMB Arkitekter AS ning Eesti arhitektuurifirma Novarc AS ning ehitajaks Fund Ehitus. Keskuse sisekujunduse autoriteks on Joonprojekti sisearhitektid Priit Põldme ja Reet Sepp. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow International (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Keskuse laiendust finantseeris SEB 84,5 miljoni euroga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas aprillis aasta võrdluses 7%

24.05.2016 Mari Tamm

Ettevõtete laenud ja liisingud kasvasid aprillis nii nagu ka eelmistel kuudel kiiresti, aasta võrdluses 7%
Eluasemelaenude maht suurenes aprillis samas tempos kui eelmistel kuudel, aasta võrdluses 4%
Ettevõtetele väljastatud laenude keskmine intressimäär on sel aastal langenud
Hoiuste tugev kasv jätkus aprillis ning ületas laenude ja liisingute kasvu

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute kasv jätkus aprillis samas tempos nagu eelmistel kuudel. Portfelli kogumaht kasvas aprillis aastataguse ajaga võrreldes 6%. Kuuga suurenes laenude ja liisingute kogumaht 56 miljoni euro võrra, 16,3 miljardi euroni.

Ettevõtete laenude ja liisingute mahu kasv aasta esimestel kuudel kiirenes ja jäi ka aprillis suhteliselt suureks (7%). Aasta esimese nelja kuuga väljastati ettevõtetele uusi pikaajalisi laene ligikaudu 880 miljoni euro väärtuses ehk enam kui neljandiku võrra rohkem kui aasta tagasi, kuigi osa neist on ka varasemate laenude refinantseerimine. Suurim osa uutest pikaajalistest laenudest anti kinnisvara- ja tööstusettevõtetele.

Eluasemelaenude maht kasvas aprillis aasta võrdluses 4% ehk samas tempos nagu eelmistelgi kuudel. Eluasemelaenuturu aktiivsus on aga mõnevõrra kahanenud. Märtsis ja aprillis väljastati uusi eluasemelaene arvuliselt ligikaudu 10% vähem kui aasta tagasi. Majapidamiste muude laenude maht suurenes autoliisingu hoogsa kasvu tõttu endiselt kiiremini kui eluasemelaenude maht, aprillis aasta võrdluses 7%.

Ettevõtetele väljastatud laenude keskmine intressimäär on sel aastal langenud, kui mitte arvestada üksikutest tehingutest tingitud järsku hüpet märtsis. Ettevõtetele aprillis välja antud laenude keskmine intressimäär oli 2,1%. Aprillis väljastatud eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,3%.

Pikemat aega viivises olevate laenude maht püsis endiselt väike. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht aprillis pisut vähenes ja moodustas kuu lõpus 1,3% laenuportfellist.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste tugev kasv jätkus aprillis. Hoiuste kogumaht suurenes aasta võrdluses 8%, 10,8 miljardi euroni. Ettevõtete hoiused on alates eelmise aasta teisest poolest kasvanud kiiremini kui majapidamiste hoiused. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste puhul kasvavad hoiused aga endiselt kiiremini kui laenud ja liisingud.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Kasvas üüritulu saajate arv

24.05.2016 Tõnu Toompark

Möödunud aasta tuludeklaratsioonidelt paistis taaskord silma üüritulu ja välistulu deklareerijate suurenemine. Mõlema tululiigi mitmekümne protsendine kasv peegeldab suurenenud soovi oma maksuasjad korras hoida.

Deklareeritud üüritulu summa kasvas varasemaga võrreldes 24,6 protsenti ja selle saamist märkis 10,1 protsenti rohkem inimesi. Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna peaspetsialisti Hannes Udde sõnul on üüritulu deklareerimine viimasel paaril aastal jõudsalt kasvama hakanud ja deklareerijate arv ning deklareeritud tulu on selle aja jooksul laias laastus suurenenud poole võrra. „Võrreldes 2013. aastaga on üüritulu deklareerijate arv kasvanud 42 protsenti ja saadud tulu 68,8 protsenti,“ selgitas Udde. „Kindlasti jätkame omalt poolt teavituse ja nõustamisega ka tulevikus, suur samm on maksuasjade korrastamise suunas inimestel endil juba astutud.“

Eestis maksutamisele kuuluva välistulu deklareerijate arv kasvas varasemaga võrreldes 32,6 protsenti, mis on Udde hinnangul nii inimeste teadlikkuse kasvu, kui ka riikidevahelise infovahetuse tulemus. „Ehkki info jagamine teiste riikidega on järjest parem, siis on välistulu üks nendest, mida inimene veel ise käsitsi täitma peab, kuna info ei jõua meieni tulude deklareerimise ajaks. Seetõttu on ainult positiivne, et üha rohkem deklareeritakse see ära õigel ajal,“ lisas Udde.

2015. aasta kohta esitati kokku 586 066 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mis on 2014. aastaga võrreldes 0,4 protsenti vähem. Tulu deklareeriti 7,5 protsenti rohkem kui mullu ehk ligikaudu 7,2 miljardit eurot mis teeb ühe deklaratsiooni kohta keskmiselt ligi 12 660 eurot.

Kontrolli tulemusena jäeti tagastamata tulumaksu 6842 deklaratsiooni alusel kokku 361 341 eurot. Üle vaadatakse peamiselt need deklaratsioonid, kus on kajastatud uus võetud eluasemelaen või maksumaksja poolt deklareeritud andmed ei ühti maksu- ja tolliametile teadaolevate andmetega.

Samuti siis, kui on deklareeritud välismaa koolituskulu ja eelmiste aastate välistulu on jäetud märkimata.

Tulumaksu tagastamise tähtaeg on 1. juuli. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest ning deklareerisid välismaalt saadud tulusid, on tähtajaks 3. oktoober.

Mõned olulised numbrid

Eletrooniliselt esitati 96% deklaratsioonidest, kõige aktiivsemad olid Rapla maakond 97,3% ja Vormi vald 99,2%-ga.
Tagastatud on tulumaksu tänaseks 374 745 deklaratsiooni alusel kogusummas 87 miljonit eurot ja kohtutäituritele on üle kantud 3,2 miljonit eurot.
2015. aasta eest tuleb tasuda juurde 29 miljonit eurot, aasta tagasi oli see summa 25,1 miljonit eurot.
Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti 6,8 miljardit eurot.
Keskmine palgatulu kuus oli 1014 eurot, aasta varem 943 eurot.
Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt (51,8%), pensionidelt (24,7%) ja laste maksuvabalt tulult (6,8%).
Deklareeritud eluasemelaenude intressidelt saadi keskmiselt tagasi 109, koolituskuludelt 100 ja annetustelt 20 eurot enammakstud tulumaksu.
Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti seitsmes deklaratsioonis, mis on ühe võrra rohkem kui aasta tagasi.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Ober-Haus: hinnaindeks 04/2016

24.05.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis aprillis pärast märtsis toimunud langust 1,0%. Võrreldes 2015. aasta aprilliga oli indeks 1,5% kõrgemal.

Tallinnas toimus aprillis korteriomanditega 753 tehingut, mida oli 8,1% vähem kui märtsis ja 5,8% vähem kui eelmise aasta aprillis. Tallinna korteriturgu tervikuna mõjutab aktiivne arendustegevus, uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu. Viimase kuu jooksul on müügipakkumiste hulk liikunud tõusutrendis.

Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 2,1% ja oli 1 590 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta aprilliga oli ruutmeetri hind 1,9% kõrgem ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 6,9% madalam. Kuigi statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind kolmes linnaosas, Põhja-Tallinnas (8,6%), Pirital (2,6%) ja kesklinnas (2,0%). Teistes linnaosades hinnad langesid: Kristiines (10,1%), Mustamäel (4,9%), Nõmmel (4,5%), Haaberstis (1,5%) ja Lasnamäel (1,0%). Languse põhjuseks oli tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2015. aprilliga on suurim hinnatõus toimunud Põhja-Tallinnas (19,2%) ja Lasnamäel (5,7%). Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega. Hinnad langesid enim Kristiines (12,8%), Nõmmel (5,7%) ja Mustamäel (4,7%).

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 7,7% 1 236-le eurole ja Pärnus 0,6% ja oli 945 eurot ruutmeeter.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 191 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 457 eurot ruutmeeter.

PDF: Ober-Hausi-Kinnisvara-korterite-hinnaindeks-aprill-2016

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Üüriturg peegeldab meie paranevat maksukultuuri

24.05.2016 Virge Haavasalu

Möödunud aastal deklareeritud üüritulu 25protsendine kasv näitab ennekõike maksukultuuri paranemist, mitte seda, et üüriturg oleks plahvatuslikult kasvanud, leiavad kinnisvaraeksperdid.

Maksuameti tuludeklaratsioonide põhjal tehtud kokkuvõttest selgub, et üüritulu summa kasvas mullu varasemaga võrreldes 25 protsenti ja selle saamist märkis 10 protsenti rohkem inimesi. Võrreldes 2013. aastaga on üüritulu kasvanud lausa 69 protsenti ja deklareerijate arv 42 protsenti.

“On väga tervitatav, et maksulaekumine on paranenud. See on selge märk, et üha rohkem inimesi teadvustab endale, et tulu pealt tuleb ka maksu maksta,” kommenteeris Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.

Soomani sõnul ei ole üüriturg plahvatuslikult kasvanud ega kahanenud, pigem on kasv tulnud olemasolevate üürnike baasilt. “Tõesti, Tallinna elanike arv kasvab ja selle võrra kasvab ka üürnike ja üürileandjate arv. Usutavasti 25protsendine tõus ei saa küll olla demograafiline. See on ikka puhas maksekultuuri paranemine,” lisas ta.

Ka Kinnisvarakooli omanikule ja lektorile Tõnu Toomparkile räägivad need numbrid eelkõige sellest, et inimesed on maksukuulekamad. Ta tõi esile ka maksuameti töö, kes on püüdnud aktsioonidega üürileandjateni jõuda.

Toomparki sõnul võib öelda liialduseta, et iga päev ostetakse vähemalt üks korter väljaüürimiseks. Ja valdavalt tehakse seda ettevõtte nimel. Kui üüripakkumisi just professionaalsete või poolprofessionaalsete üürileandjate kaudu peale tuleb, siis loogilise ahelana konkurents tiheneb. See tähendab tema sõnul seda, et teenuse kvaliteet peab paranema. Kvaliteetse teenuse juurde käib kirjalik üürileping ja arveldamine pangakonto kaudu, mitte hämaras kangialuses sularahaümbrikuga.

“Nii et need, kes pole maksu maksnud, on hakanud seda maksma. Muidu ei pea konkurentsis vastu,” uskus Toompark. Üürituru laienemine käib tema hinnangul enamasti ettevõtete arvelt – firmad ostavad rohkem kortereid, mitte eraisikud, ja efektiivsem läbi ettevõtte äri ajada. “Üüriturg laieneb samm-sammult positiivses suunas. Elamispindade kättesaadavus järjest paraneb,” lausus ta.

Mida ütleb seadus?

Alates selle aasta jaanuarist jõustus tulumaksuseaduse muudatus, mille tulemusena saab üüritulult maha arvata üürimisega seotud kulud.

Eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist saab arvatata tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.

Mahaarvamist ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtjatele, kuna nende puhul maksustatakse ettevõtlustulu kogumina, mitte üksikuid tululiike.

Mahaarvamine kohaldub kõikidele maksumaksjatele, sõltumata kulutuste suurusest ning dokumentaalsete tõendite olemasolust. Mahaarvamisel puudub summaline ülempiir.

Renditulu korral peetakse tulumaks endiselt kinni väljamakselt, mis tähendab, et eelnevalt kirjeldatud mahaarvamist ei võeta arvesse kinnipidamise etapil, vaid ainult füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisel.

Meetme oodatav mõju füüsilise isiku tulumaksu laekumisele:

2017. a. 6,9 miljonit,
2018. a. 7,3 miljonit,
2019. a. 7,8 miljonit eurot.

Kogemus: üüritulu eest järgmine elamispind

Kinnisvarainvestor Katrin Vilimaa, üürib ettevõtte kaudu Kristiines asuvat korterit

Ostsin selle korteri algul eluasemelaenuga, aga siis kolisin suuremasse. Ja leidsin, et on mõttekas see välja üürida, mitte maha müüa. Olen teinud seda umbes aasta. Kuna maja on kole ja on piirkonnas, kus nad lõpuks ikka korda tehakse, ootan selle aja ära. Siis võtaksin müügi ette, enne pole mõtet. Kasutan üüritulu edasi investeerimiseks – üks eesmärk on soetada selle raha eest järgmine elamispind, kui peaks tulema soodne moment.

Virge Haavasalu

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/24/kinnisvaraeksperdid-uuritulu-suurenemine-naitab-maksukultuuri-paranemist

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Arco Vara: Pärnu suvise üürituru jõujooned pannakse paika kevadel

24.05.2016 Diana Nõmme

Suvepealinna üürituru kiituseks peab ütlema, et see on viimastel aastatel aktiivne aastaringselt, kuid tõeline üüriralli läheb ikkagi lahti alates kevadest, mil tehakse broneeringuid suveks, kirjutab Arco Vara Pärnu osakonna juht ja kutseline hindaja Diana Nõmme.

Pärnus on kogu aeg nõudlust pikaajalistele üüripindadele, mis oleksid heas seisukorras ja taskukohase hinnatasemega. Peamised üürikorterite otsijad on noored paarid ja pered, kes ehitavad või renoveerivad omale elamispinda või kelle sissetulekud ei sobi krediidiasutustele kodulaenu väljastamiseks.

Pikaajaliste üürikorterite nõudlus suureneb kevade teises pooles, kui korteriomanikud soovivad elamispinna vabastamist suveks. Sobivate pindade nappuse tõttu ületab nõudlus niigi pakkumist ja seetõttu on üürniku valimine justkui missivõistlus, kuna soovijaid jooksevad pakkumistele tormi.

Inimesed, kes otsivad pikemaks ajaks üüripinda, eelistavad asukohta, mis nende elukorraldust väga segi ei paiskaks, kuid samas on hinnaklass ja kommunaalmaksete suurus määrava tähtsusega.

Sisustuse osas eelistatakse, et köögis oleks olemas mööbel ja elementaarne tehnika. Tubades oleks hea diivani, voodite, laudade jms olemasolu.

Suvi annab üüriturule hoogu juurde

Suvine Pärnu korteriturg on väga aktiivne juulis-augustis, kui toimuvad meelelahutusüritused ja ilmad on head. Selleks ajaks broneeritakse pindu juba kevadel ja see on ahvatlev teenimisvõimalus kohalikele kinnisvaraomanikele. Lühiajaline üürimine toimis eelmisel aastal väga edukalt ning juba sellel aastal on näiteks keeruline leida üüripinda Weekend Festival Balticu ajaks.

Suvine lühiajaline üüripind peab sisaldama vajalikku mööblit, tehnikat ning voodipesu ja nõusid. Määrava tähtsusega on loomulikult asukoht ehk eelistatud on kesklinn ja rannarajoon.

Peamised lühiajalised üürijad on lastega pered või suve ja pidutsemist nautima tulnud seltskonnad. Välismaalaste osakaal korterite ja majade üürimisel on võrreldes eelnevate perioodidega kahanemas.

Pikema- või lühiajaline üürimine?

Paljude omanike põhiküsimuseks on Pärnus see, kuidas üürileandjana leida kompromiss pikemaajalise ja lühiajalise üürimise vahel? Reeglina sõltub otsus omaniku ajakavast, kas tal on aega ja tahtmist suvel üürilistega tegeleda, koristada ja olla pidevas valveseisundis. Kui peres on selline isik olemas siis on üüritootlikkus hea.

Samas on isikuid, kes soovivad stabiilset sissetulekut, et katta näiteks väljaüüritava pinna igakuiseid laenumakseid. Seega oleneb kõik siiski vara olemusest, asukohast ning omaniku elustiilist.

Tootlikkus on muidugi suurim korterites, kus üürnikku hoitakse mõistliku hinna eest sees sügisest kevadeni ja suvel võetakse maksimum puhkajate arvelt.

Hinnataseme määrab nagu ikka asukoht

Pikemaks ajaks välja üüritavate elupindade hinnatase sõltub paljuski asukohast, seisukorrast ning kommunaalmaksete suurusest.

1-2-toaliste korterite hinnaklass on vahemikus 200 – 300 eurot kuu, 3-toalistel vahemikus 300 – 500 eurot kuu.

Suviste üürikorterite hinnad on väga erinevad, kuna pakkumisel on pinnad nädalavahetuste, nädalate ja kuude kaupa. Käesoleval hetkel on nõudlus suur ning heas asukohas, neljale kuni kuuele inimesele sobiliku suvituskorteri eest ollakse nõus tasuma isegi kuni 1000 eurot nädalas või kuni 1800 eurot kuus.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 38 000 eurot

24.05.2016 Tõnu Toompark

2016 I kvartali lõpu seisuga oli Eestis Eesti panga andmetel 167 000 eluasemelaenu. Aastataguse ajaga võrreldes on eluasemelaenude arv suurenenud 2% võrra.

Eluasemelaenude arvujuurdekasv on üle kahe aasta olnudki 1,8-2,1% vahemikus ehk vaatamata kinnisvaratehingute suurele arvule elamispindade sektoris ei ole laenuvõtjaid väga hoogsalt juurde tulnud.

Pisut tempokamalt on kasvanud keskmine eluasemelaenu jääk. 2016 I kvartali seisuga oli keskmine eluasemelaenu jääk 38 000 eurot, mis on aastatagusest 2,3% rohkem.

Seegi näitaja kinnitab, et paljud tänased laenuvõtjad on inimesed, kes kinnisvara soetades müüvad olemasoleva vara ja uut eluasemelaenu võttes kustutavad vana laenujäägi.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Eesti suurim ühisrahastusprojekt – 1 000 000 eurot vaid 48 tunniga

23.05.2016 Tõnu Toompark

Ühisrahastusplatvorm Crowdestate kaasas vaid kahe päevaga 1 miljon eurot Endover Kinnisvara arendatavasse korterelamusse 47B Loftid, tehes sellest Eesti suurima ühekordse ühisrahastuse.

Tallinnas aadressile Tööstuse 47b kerkivasse uusarendusse investeeris 761 märkijat. Nii investeeringu kogusumma kui ka investorite hulk saavutasid Eesti ühisrahastamise ajaloo rekordi.

Crowdestate’i juhi Loit Linnupõllu sõnul on investorite jaoks tähtsaimad aspektid usaldusväärne arendaja ja tugev projekt, mis 47B Loftid puhul selgelt olemas on.

“Endover Kinnisvara on üks Eesti tunnustatumaid arendajaid ning oleme üheskoos ellu viinud mitu edukat ühisrahastusprojekti. Ainult tänu varasemale positiivsele kogemusele on võimalik saavutada nii kiire rahastus isegi miljoni eurose kogusumma puhul,” ütles Linnupõld.

Varem on Crowdestate ja Endover Kinnisvara teinud koostööd Lõokese 5, Heina 5, Toompuiestee 13, R. Tobiase 3 ning Raua 25 projektide osas.

Seekordse investeerimisvõimaluse fikseeritud netotulususeks on 13,5% aastas. Keskmiseks investeeritud summaks oli 1325 eurot, väikseimaks 100€ ning suurimaks 20 900€. Investoreid oli kokku 12 riigist üle maailma, neist 73% eraisikud.

47B Loftid on kuuekorruseline äri- ja eluhoone. Maja sise- ja välisilme on inspireeritud New Yorgi loftidest. Hoonet ilmestavad katuseterrassid ja avarad rõdud, kõrged laed, maast laeni aknad, möbleeritud fuajee, saunad ning mitmekesine valik trendikaid siseviimistlusmaterjale. Ülemistelt korrustelt avanevad vaated nii merele, südalinnale kui ka vanalinnale. Hoone ehitus on alanud ning see valmib juba uue aasta alguses.

Crowdestate.eu on kinnisvarasse investeerimise platvorm, mis teeb kinnisvarasse investeerimise kättesaadavaks ja taskukohaseks igale soovijale. Projektid, mida ühisrahastusplatvormi kaudu investoritele pakutakse, on valitud, kvaliteetsed ja eelnevalt põhjaliku analüüsi läbinud. Seetõttu on investeerimisotsuse tegemine kiire ja lihtne. Crowdestate platvormiga on tänaseks liitunud juba üle 8400 investori ja rahastatud on 18 projekti kogumahus 6,7 miljonit eurot.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on üle 20 aasta kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 9 hoonet.

RKAS uuendas põhjalikult tehnilisi nõudeid mitteeluhoonetele

23.05.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga (EEEL), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga (EETL), Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusega (EKVÜ), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Seltsiga (EVKIS), Eesti Soojuspumba Liiduga (ESPEL), Eesti Külmaliiduga (EKL) ning mitmete teemavaldkonna erialade professionaalidega uuendas põhjalikult juhendmaterjali “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele”.

Juhendi eesmärk on võimalikult täpselt ja üheselt tõlgendatavalt määratleda mitteeluhoonete projekteerimise ja ehitamise üldpõhimõtted ning nõuded kasutatavatele materjalidele, süsteemidele ja seadmetele. Esitatud põhimõtteid ja nõudeid tuleb rakendada kõikide ühiskondlike hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, kus tööde tellijaks ja/või korraldajaks on RKAS.

RKAS soovib tagada oma klientidele kvaliteetse kinnisvarakeskkonna, mistõttu on juhendis mitmed nõuded rangemad võrreldes kehtivates õigusaktides kehtestatud miinimumnõuetega.

Kuivõrd juhendi eesmärgiks ei ole koondada projekteerimise ja ehitamise valdkonnas kehtivaid õigusakte, tuleb tööde teostamisel vajadusel täiendavalt järgida ka õigusaktide nõudeid, sealhulgas ka juhul, kui juhend ei ole vastavas osas õigusaktidega veel kooskõlla viidud või kui juhendis esineb vastuolusid õigusaktides sätestatuga. Kuna õigusakte muudetakse sageli, siis täiendatakse jooksvalt ka juhendmaterjali.

Juhendmaterjaliga “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2016” saab tutvuda RKASi koduleheküljel aadressil: www.rkas.ee/parim-praktika/tehnilised-nouded-mitteeluhoonetele

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kinnisvarakool otsib büroojuhti-müügiassistenti

23.05.2016 Margot Toompark

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud koolituste ja seminaride korraldamisele ning käsiraamatute kirjastamisele.

Kutsume oma kollektiivi toimeka ja särasilmse
müügiassistendi-büroojuhi.

Tööülesanded:

igapäevane kliendisuhtlus;
aktiivne koolituste ja seminaride müük;
ettevõtte kodulehe haldamine;
koolituste ja seminaride ettevalmistamine;
ettevõtte kontoritöö korraldamine;
ettevõtte juhtide assisteerimine igapäevastes tööülesannetes.

Isikuomadused, mis teevad Sind parimaks:

väga hea koostöövõime ja avatud suhtlusoskus;
positiivsus;
kohuse- ja vastutustunne;
süsteemsus, korrektsus, täpsus;
soov areneda koos ettevõttega;
tahtmine teha tööd.

Oskused, mis viivad Sinu sihile:

vähemalt keskharidus;
eelnev assistendi või sekretäri töö kogemus;
eesti keele valdamine väga heal tasemel kõnes ja kirjas;
arvuti kasutamise oskus väga heal tasemel (WordPress, Excel, Word);
orienteerumine sotsiaalmeedia kanalites.

Meie pakume:

tööd kaasaegses ja arenevas ettevõttes;
meeldivat töökollektiivi ja arenemisvõimalust;
osaleda ettevõtte korraldatud koolitustel;
väärilist palka vastavalt töö tulemustele.

Kandideerimiseks palun saada oma CV ja motivatsioonikiri kool@kinnisvarakool.ee, hiljemalt 06.06.2016. Rohkem infot saad helistades +372 525 6655 Margot Toompark.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Arco Vara dividendimakse

23.05.2016 Tõnu Toompark

AS Arco Vara (väärtpaberi lühinimi ARC1T, ISIN kood EE3100034653) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 25. mail 2016. a kell 23:59.

Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 23. mail 2016. a viimast päeva AS Arco Vara aktsiatega, millel on õigus dividendile 2015. majandusaasta eest (cum-dividend). Homme, 24. mail 2016. a ostetud aktsiad ei oma enam õigust dividendile 2015. majandusaasta eest (ex-dividend).

AS Arco Vara maksab dividendi 0,01 eurot aktsia kohta 30. mail 2016.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eraisikute laenukoormus võtab suuna tõusule

23.05.2016 Tõnu Toompark

Viimased kolm aastat on uute eluasemelaenude intressimäär püsinud 2,2-2,7% vahemikus, mis on enneolematult soodne. Rekordiliselt madalale langenud eluasemelaenude intressimäär on samm-sammult hakanud kasvatama eluasemelaenude jääki ehk rahasummat, mida Eesti inimesed igakuiselt ositi pankadele tagasi maksavad.

Nii on eluasemelaenude jääk kasvanud 6,36 miljardile eurole, mis on juba 2% enam, kui see oli kunagisel tipphetkel, kuhu laenujääk kinnisvarabuumi inertsist 2008. aasta lõpul jõudis. Tõsi – alates laenujäägi tipu ajast on tänase päevani olnud inflatsioon 13%. See tähendab, et laenujäägi reaalne väärtus jääb toonasele rekordile ikkagi veel oluliselt alla.

Halbu laene on vähe

Vaatamata hoogsale eluasemelaenude väljastamisele, laenulepingute arvu suurenemisele ja pankade laenuportfellide kasvule ei ole halbade laenude osakaal sugugi kasvanud. Vastupidi – halbade ehk üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude osakaal, mis veel 2012. aastal oli 3% peal, on tänaseks langenud 0,7 protsendile. See on sama hea asjade seis kui 2007. aastal, mil majandustaevas paistis veel üsna pilvitu.

Analüüsides tarbijate laenukoormust võime seda võrrelda sisemajanduse kogutoodanguga (SKT). Kogu eraisikute võetud laenude jääk SKTst on 2016 I kvartali seisuga 35,9%. Sellisel kitsal 35-36% tasemel on laenukoormus olnud juba viimased kaks aastat.

Olukorras, kus eluasemelaenude jääk kasvab kordades kiiremini kui majandus, võib siit lihtsalt prognoosida laenukoormuse suurenemist eelolevate aastate jooksul. Eraisikulaenude jääk on viimase nelja kvartali jooksul aasta baasil kasvanud 4,3-4,4%. Majanduskasvu näitaja on samal ajal olnud 0,7-1,7%.

Seejuures tuleb arvestada, et kuigi Eesti riigi laenukoormus on väike, on eraisikute laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes kõrge, tegelikult isegi üks Ida-Euroopa kõrgeimaid.

Laenukoormus palkade kogusumma suhtes on jõudnud madalpunkti

Tarbijad maksavad laene tagasi mitte SKT, vaid enamasti palkade arvelt. Seetõttu on asjakohane võrrelda laenude jääki Eesti inimeste aastase palkade kogusummaga. Eesti eraisikulaenude jääk ületab aastast palkade kogusummat 37% võrra. Laenukoormuse tipphetk oli 2010. a, mil laenujääk ületas palkade kogusummat isegi kahekordselt. Alates 2010. aastast on laenukoormus palkade summa suhtes järjepidevalt vähenenud.

Laenukoormuse vähenemise taga on olnud paar olulisemat põhjust. Esiteks on tööpuudus järjest vähenenud, st palgateenijaid on juurde tulnud, kes suurendavad palkade kogusummat. 2010. a tööpuuduse määr oli 16%, 2015. aastaks oli see langenud 6,2 protsendile.

Tööpuuduse vähenemise kõrval on kasvanud tööhõive. Lisaks on kasvanud palgad. 2010 I kvartali Eesti keskmine netopalk oli 611 eurot. 2016 I kvartalis läheneb sama näitaja juba 900 eurole, mis teeb selle ajaperioodi keskmise palga kasvuks ligi pool.

Elamispindade turg jätkab aktiivselt

Nii on palgatõus, tööpuuduse vähenemine ja tööhõive kasv aidanud laenukoormust palkade kogusumma vastu vähendada. Arvestades vägagi aktiivset kinnisvaraturgu, kus tehingute arv on kõrge, on laenukäibed kasvamas ja kergitamas laenujääki kiires tempos. Nii võib prognoosida, et eeloleva poole-pooleteise aasta jooksul on laenukoormus palkade kogusumma suhtes hakkamas vaikselt kasvama.

Laenukoormuse tõususuunda pöördumine ei tähenda probleeme elamispindade turule. Laenukoormus on küll kasvamas, kuid liikumiskiirused on siin madalad. Laenukoormuse suurenemisest ei ole põhjust eeldada, et see tekitaks laenuvõtjatele probleeme. Seda siiski eeldusel, et tööpuuduse määr väga oluliselt ei kerki. Viivituses olevate laenude osakaal kinnitab, et laenuturu olukord on tasakaalus või isegi pigem heas seisus, kus ülemäärast üle jõu käivat laenamist ei ole.

Lõhkilaenamist aitavad tagasi hoida suhteliselt konservatiivsed pangad, kes küll ühest küljest tahavad äri ajada ehk laene välja anda. Teisalt on laenuvõtjatele esitatavad kriteeriumid keeranud järjest karmimaks. See jätab nii mõnedki laenutaotlejad laenust ilma – keda põhjuseta, keda põhjendatult.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kommunaalamet kontrollis mahajäetud ehitisi

23.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalameti ja Päästeliidu poolt koostöös Päästeameti Põhja päästekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri ning Põhja-Tallinna, Kesklinna, Nõmme, Kristiine, Lasnamäe ja Pirita linnaosadega teostati käesoleva aasta veebruaris, märtsis, aprillis ja mais kontrollreide mahajäetud, tuleohtlike ehitiste juurde.

Tallinna Kommunaalameti ja Päästeliidu koostööleppe kohaselt on nende ühishuviks edendada poolte vahelist koostööd õnnetuste riskide hindamisel ja õnnetuste ennetamisel ja nendeks valmistumisel. Tulenevalt eeltoodust käivitati Tallinna Kommunaalameti ja Päästeliidu eestvedamisel käesoleva aasta veebruaris mahajäetud, tuleohtlike ehitiste kontrollreidid, millest võtsid osa Päästeameti Põhja päästekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri ja Põhja-Tallinna, Kesklinna, Nõmme, Kristiine, Lasnamäe ja Pirita linnaosade esindajad.

Kokku 104 ehitise juurde tehtud kontrollreidide tulemused ja kontrollreididel osalejate ülesanded on sisestatud Google Docs`i keskkonnas olevatesse tabelitesse. Kontrollitud ehitistest 80 kuuluvad ettevõtetele ja eraisikutele, 17 linnale, 6 riigile ja 1 ehitis erinevatele omanikele.

Selgus, et 46 mahajäetud ehitist on ohtlikud ja avatud. 104-st ehitisest 56 ehitisel oli juurdepääs piiramata ja juurdepääs oli osaliselt piiratud 19 ehitisel ning 34 ehitise sees või krundil oli tuleohtlik prügi. 45-e ehitise osas lepiti kokku, et linnaosad võtavad ühendust mahajäetud, tuleohtlike ehitiste omanikega ja määravad puuduste likvideerimise tähtajad. Järelkontrollreidid nimetatud Põhja-Tallinna, Kesklinna, Nõmme, Kristiine, Lasnamäe ja Pirita linnaosade territooriumitel asuvate mahajäetud, tuleohtlike ehitiste juurde on kavandatud käesoleva aasta sügisperioodile.