The residents of the Baltic capitals can afford an increasingly large flat in dormitory suburbs

15.12.2015

SEB PankA survey by SEB shows that in terms of current income levels and property prices, residents in the Baltic capitals can now become owners of bigger standard flats of dormitory suburbs than a year ago. SEB home purchasing power index* improved due to the growth of real earnings and decline of interest rates,” notes the analysis conducted by SEB’s Estonian, Latvian and Lithuanian banks.

Compared to the other Baltic States, standard flats in dormitory suburbs originating from the second half of the last century are the most affordable in Riga, where the home affordability index grew by 3.2 square metres year-on-year to 53.4 square metres. Although the index rose in the capitals of Estonia and Lithuania as well, residents in Tallinn and Vilnius are able to afford significantly smaller flats, measuring 42.6 and 42.1 square metres, respectively. In the third quarter the growth of the home affordability index was the slowest, 1.4 square metres, in Tallinn.

The increase of the home affordability index was also on behalf of the growth of the real incomes of employed people, which rose faster than real estate prices. In Estonia and Latvia, real incomes grew approximately by eight percent and in Lithuania by around six percent.

Eerika Vaikmäe-Koit, Head of SEB Retail Banking and Technology Area noted that the increasing incomes shorten the time it takes to accumulate the down payment. “Presuming that households are able to save 30 percent of their incomes, people earning an average income in the Baltic States need more than two years to save up for the first down payment of a standard 40 square metre flat,” explained Vaikmäe-Koit.

The growth of the home affordability index is also strongly correlated to the home loan interest rates falling in the course of the year. In the course of the last 12 months, interest rates decreased by more than 0.1 percent in all the Baltic States, with the decline being the biggest in Lithuania (by 0.23 percent).

*The SEB home affordability index is the number of square metres that a resident with average income can purchase with a loan, without taking an overly high risk. The index takes into consideration four factors that influence the home loan market: property prices, income, inflation and interest rates.

Statistika: Kõrge tööhõive toetab elamispindade tehingute arvu

15.12.2015

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti tööpuudus vähenes 2015 III kvartalis statistikaameti andmetel 5,2 protsendile. See on viimase kuue aasta madalaim näitaja. Eestis oli töötuid kokku 36 500. Tallinnas ja Harjumaal oli töötuid 14 100, mis teeb töötuse määraks 4,3%.

Tööhõive kasvas 2015 III kvartalis 661 000 inimeseni, mis on buumiajaga võrreldav tulemus. Tallinna tööhõive 316 700 inimest on rekordiliselt kõrge number.

Kõrge tööhõive ja kiirelt kerkivad palgad annavad inimestele kindlustunde, mis loob potentsiaali kinnisvaraturul osalemiseks. See kindlustunne peegeldub väga otseselt kõrges elamispindade tehingute arvus.

Tehingute arvule pakub omalt poolt täiendavat tuge madal intressimäär ja pankade positiivne valmidus eluasemelaene väljastada.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

SEB: Balti riikide pealinnade elanikud saavad endale lubada magala-rajoonides suuremat korterit

14.12.2015

SEB PankSEB uuring näitab, et Balti riikide pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema magalarajoonis asuva tüüpkorteri omanikuks kui aasta tagasi. SEB eluaseme taskukohasuse indeks* paranes tänu reaalsissetuleku kasvule ja eluasemelaenude intressimäärade langemisele, märgib SEB Eesti, Läti ja Leedu pankade analüüs.

Võrreldes teiste Balti riikidega on eelmise sajandi teisest poolest pärinevad magalarajoonide standardkorterid kõige kättesaadavamad Riias, kus eluaseme taskukohasuse indeks kasvas aastaga 3,2 ruutmeetri võrra 53,4 ruutmeetrini. Kuigi indeks kasvas ka Eesti ja Leedu pealinnades, saavad Tallinna ja Vilniuse elanikud endale lubada tunduvalt väiksemat, vastavalt 42,6 ja 42,1 ruutmeetri suurust korterit. Eluaseme taskukohasuse indeksi tõus oli kolmandas kvartalis väikseim Tallinnas – 1,4 ruutmeetrit.

Eluaseme taskukohasuse indeksi väärtuse suurenemisele aitas kaasa töötavate inimeste reaalsissetuleku kasv, mis kerkis kiiremini kui kinnisvarahinnad. Eestis ja Lätis kasvas reaalsissetulek ligikaudu kaheksa protsenti ja Leedus umbes kuus protsenti.

SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit märkis, et sissetulekute kasv lühendab aega, mis kulub esimeseks sissemakseks vajaliku summa kogumiseks. “Eeldades, et majapidamised suudavad säästa 30 protsenti oma sissetulekust, vajavad keskmist sissetulekut teenivad inimesed Balti riikides enam kui kahte aastat, et säästa 40 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri 20-protsendise esimese sissemakse tegemiseks,” selgitas Vaikmäe-Koit.

Eluaseme taskukohasuse indeksi kasv on tugevas seoses ka aasta jooksul langenud eluasemelaenude intressimääradega. Viimase 12 kuu jooksul kahenesid intressimäärad kõigis Balti riikides enam kui 0,1 protsendi võrra, kusjuures kõige rohkem langesid need Leedus (0,23 protsendi võrra).

*SEB eluaseme taskukohasuse indeks märgib ruutmeetreid, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 11-2015

14.12.2015

Domus KinnisvaraHoolimata õues püsivatest plusskraadidest ja olematust jõulumeeleolust liigub Eesti kinnisvaraturg rahulikuma aasta lõpu poole, mida ilmestab ka novembrikuu tehingute arvu väike langus. Paljud uue kodu otsijad on endale juba jõuludeks uue kodu leidnud ning suunanud oma energia jõuludeks ettevalmistuste tegemistele. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta novembrikuus Eestis kokku 3906 ostu-müügitehingut koguväärtusega 210,552 miljonit eurot.

Eelnenud kuuga võrreldes teostati 5% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 23% madalam. Tehingute arv on võrreldes eelmise aasta novembriga tõusnud 6% ning tehingute koguväärtus on tõusnud 3%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli novembris viimase 12 kuu keskmisel tasemel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta novembris 1756 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 150 316 246 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 2%. Oktoobris toimus Harju maakonnas mitu kalli ärihoone tehingut, millest tulenevalt oli tehingute koguväärtus novembris 27% madalam. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 15% ja koguväärtus 7%.

Novembris toimus Tallinnas 756 korteriomandi tehingut – 11 tehingut rohkem kui oktoobris ja 117 tehingut rohkem, kui eelneva aasta novembris. Tallinna korterite keskmine hind tõusis eelmise kuuga võrreldes 1%, olles 1560 €/m² (mediaan 1474 €/m2). 2014. aasta novembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 2%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Paepargi 49 ja Vana-Kalamaja 45 arendused, kus kokku teostati 34 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1929 €/m2.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega novembris 25 ostu-müügitehingut (maakonnas 127). Võrreldes oktoobriga toimus Tallinnas 31 eramu tehingut vähem ning 2014. aasta novembriga 7 eramu tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 5 tehingut (maakonnas 78). Oktoobris teostati 68 ja aasta tagasi novembris 20 hoonestamata elamumaa tehingut. Oktoobrikuu elamute ja hoonestamata elamumaade tehingute arvu viis üles komplekstehing kaua oodatud Kopli liinide maa-alaga ja Olümpia hotelli vastas olevate kruntidega.

Tartu

Tartu maakonnas teostati novembris 391 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 17 825 679 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes oktoobriga võrreldes 2% ning koguväärtus 16%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 16%, kuid koguväärtus on langenud 15%.

Novembris toimus Tartu linnas kokku 134 korteriomandi tehingut, mis oli 11 tehingut vähem kui oktoobris ja 21 tehingut vähem, kui eelneva aasta novembris. Keskmine hind tõusis novembris 3%, olles 1173 €/m2 (mediaan 1076 €/m2). Võrreldes 2014. aasta novembriga on keskmine hind langenud 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati novembris 16 ostu-müügitehingut (maakonnas 37), kuu varem oktoobris müüdi 8 eramut vähem ning aasta tagasi novembris müüdi 6 eramut vähem. Tartu linnas toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 31). Oktoobris toimus 4 ja 2014. aasta novembris toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati novembris 264 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 304 035 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 3% ning tehingute koguväärtus 10%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 25% ning koguväärtus on tõusnud 31%.

Pärnus toimus novembris 69 korteritehingut. Kuu varem oktoobris toimus 8 tehingut vähem ning 2014. aasta novembris toimus 10 tehingut vähem. Keskmine hind oli novembris 964 €/m² (mediaan 918 €/m2), mis võrreldes oktoobriga tõusis 9% ja 2014. aasta novembriga võrreldes tõusis 25%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti novembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 20), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aasta tagasi novembriga võrreldes 3 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati novembris 5 tehingut (maakonnas 18). Kuu varem oktoobris  ja aasta tagasi novembris toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta novembris 127 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 215 988 eurot. Tehingute arv langes oktoobriga võrreldes 24% samas koguväärtus tõusis 6%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 17% ning koguväärtus langes 33%.

Novembris toimus Viljandi linnas 23 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut vähem kui kuu varem oktoobris ning 1 tehing vähem, kui 2014. aasta novembris. Keskmine hind oli novembris 524 €/m² (mediaan 518 €/m2), mis võrreldes oktoobriga tõusis 8% ja 2014. aasta novembriga võrreldes 18%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti 2015. aasta oktoobris ja ka novembris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 21). Samuti toimus 2014. novembris 5 ostu-müügitehingut. Viljandi linnas ei teostatud novembris, ega oktoobris ühtegi hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 1). Samuti ei toimunud 2104. aasta novembris hoonestamata elamumaa tehinguid.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta novembris 98 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 1 936 308 eurot. Võrreldes kuu varasemaga langes tehingute arv 35%, mille tõi kaasa oktoobris maatulundusmaaga teostatud tehingute arvu tõus. Tehingute koguväärtus langes 55%, kuna kuu varem viis koguväärtuse üles SPA Hotell Saaremaa Valssi tehing. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 35% ning koguväärtus on langenud 42%.

Novembris teostati Kuressaares 13 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut vähem, kui kuu varem ja 7 tehingut rohkem, kui 2014. aasta novembris. Novembrikuu keskmine hind langes 7%, olles 634 €/m² (mediaan 644 €/m2). 2014. aasta novembriga võrreldes langes keskmine hind 9%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Novembris toimus Kuressaare linnas 1 (maakonnas 9) eramu ostu-müügitehing. Oktoobris toimus 5 tehingut rohkem ning aasta tagasi novembris teostati samuti 1 eramutehing. Nii käesoleva aasta kui ka eelmise aasta novembris teostati 1 (maakonnas 4) hoonestamata elamumaa tehing. Oktoobris toimus Kuressaare linnas 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas novembris 289 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 635 406 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 5%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tõusnud tehingute arv 6% ning koguväärtus 15%.

Novembris toimus Narvas 64 korteriomandi tehingut, mis on 5 tehingut rohkem kui oktoobris ja 14 tehingut rohkem kui eelneva aasta novembris. Võrreldes kuu varasemaga tõusis keskmine hind 11%, olles novembris – 495 €/m² (mediaan 500 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati novembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 27), mis on oktoobriga võrreldes 4 tehingut vähem ja 2014. novembriga võrreldes 2 tehingut vähem. Narva linnas müüdi novembris 2 hoonestamata elamumaad (maakonnas 11). Oktoobris teostati 1 ja aasta tagasi novembris 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

Higher growth requires courage to make investments

14.12.2015

SEB PankThe week was once again packed with economic activity. Reviewed data on the GDP for Q3 were published, unfortunately there were no major changes – the economic growth estimation was increased from 0.5% to 0.7% year on year. Worse-than-expected economic performance has made several forecasters adjust their estimates downwards.

Economic growth slower than expected

Looking back at the soon-to-end year, the economic environment has been rather stable in Estonia. Low external demand and cyclic problems in some larger industries have weakened Estonia’s export. At the same time, employment has increased strongly and average wages have grown. Better incomes and more choices on the job market have driven domestic consumption. Furthermore, all this has been supported by stagnate prices, reduction of the income tax rate and hike in benefits. However, the growth of GDP has been rather volatile. The 1% growth in the first quarter increased to 2% in the second quarter, only to plummet back to 0.7% in the third.

The business results (except for the financial sector) for the third quarter, published at the end of last week, raised hopes that the initial estimate of the GDP growth would be adjusted well upwards. Although sales revenues dropped during summer months, companies were able to cut costs, thus growing their profits by 5%. This combined with a strong increase in labour costs, caused the added value generated in the enterprise sector in the third quarter to increase by a total of 6.5% in nominal prices. However, in the GDP statistics, the added value increased by merely 1.3% while the indicator comparable to profits, i.e., the operating surplus of the total economy, even decreased. In the national accounts, other sectors besides companies are covered. Moreover, the performance of financial companies is not reflected in the business statistics. The large discrepancy, however, is mainly caused by the method of measuring economy – simply put, the business statistics is based on sales, GDP statistics on production. As companies were able to increase sales by using their stocks while their production decreased, the official profit indicators increased but not the value created in the economy.

As far as sectors are concerned, those that halted growth in Estonia were construction, transport and storage as well as the processing industry. In construction, the added value generated in the third quarter decreased in real terms by 9% year on year. Although the strong wage increase has enlivened the real estate market, the big picture in the construction sector depends on state orders. Transition from one period of EU structural funds to another has steeply curbed public investments, challenging the sector. Decline in the transport sector has been a prolonged trend, further inflamed by the Russian economic crisis. Investments in the Ust-Luuga Harbour and political differences have had an adverse impact on the sector over a much longer period. As the processing industry yields a majority of the added value generated in the Estonian economy, the shrinkage of the sector has affected economy as a whole. Industry has also been impacted by both the Finnish and Russian crises plus there have been some significant individual factors. For exporters, the market poses challenges everywhere and therefore competition is fierce. Success has been achieved in sectors where Estonia has a slight competitive edge, e.g., in timber industry.

Decline in investments continues

Today the biggest concern is the lack of investment activity in our economy. In the third quarter, the decline in investments was slower, amounting to a decrease of 3.6%. This was the fifth consecutive quarter where investments in business have decreased while in the previous periods the drop has been as much as 10 per cent. Today’s investments have a direct impact on future production, and so postponed investments reduce the economic growth in subsequent periods. The cause of low investment activity has been attributed to weak external demand and uncertainty about the future. There is no doubt that meagre demand does not foster investments which aim at higher production volumes; however, the not-so-good situation on the labour market should favour investments in enhancing effectiveness. The “million dollar question” pondered by analysts is the contradiction between the increase of employment and wages and shrinking investments. If uncertainty affects investments adversely, why do companies see fit to recruit new staff and provide raises?

In the economic forecast, published on Wednesday, the Bank of Estonia refers with good reason to the trend that as the wealth of a country increases, investments drop. The closer to the richer nations we converge, the less investments there will be. Likewise, under more complex economic conditions, it is no longer so relevant to invent in physical capital, such as production lines and buildings; instead intellectual capital gains importance. However, it is doubtful that Estonian companies have reached a level at which the current investments suffice. The sectors that continued to do well in Estonia this year are still investing with great force. The rapidly grown timber and furniture industry more than doubled their investments in the third quarter. However, the sectors, including knowledge-intensive sectors with poor economic performance tend to invest much less.

Mihkel Nestor
Economic Analyst, SEB

Elu korteriühistus: Parkimine hoovis

14.12.2015

katri-sarapuuMõned päevad tagasi saatis korteriühistu esimees e-kirja teate hoovipultide ümberkodeerimisest. Hoov on kinnine, kohti on vähem, kui majas on elanike.

Eelnevalt on korteriühistu andnud puldid igale korterile 1. Nüüd ilma auto dokumentideta pulti ei kodeeritud. Küsimuse peale, et kui mulle tuleb külaline autoga, siis kuidas ma teda hoovi saan lasta tuli vastus.

“Palun tähelepanelikult lugeda 2007.a. üldkoosoleku poolt vastu võetud ja minu poolt eile ka meeldetuletusena meilile välja saadetud parkimiskorra esimest lauset: „…..hoovides tohivad parkida korteriomanikele või nende pereliikmetele kuuluvad sõidukid. Parkimisõigus on kirjalikku parkimisluba omavatel A ja B kategooria sõidukitel.“

Ma loodan, et vastus oli ammendav. Kui me teeme oma hoovist avaliku tasuta parkla ehk igaüks võib hoovi lasta parkima, keda iganes soovib, siis on mõttekas kohe väravad eest ära võtta ja jättagi hoov lahti. Ma kahtlen, kas meie omanikena ikka enam sinna sisse ära mahume.”

Minul on küsimus, kas selline asi saab olla võimalik, sest ma ei ole võlgnik, maksan maamaksu. Kuidas on nii, et osad isikud saavad sinna ja teised mitte. Vastus, et korteriühistu kontoris on üks pult, mida võib kasutada.

Küsimus: Siis kui ma öösel näiteks tulen ja soovin auto pealt maha laadida midagi. siis kuidas ma selle puldi öösel saan? Või nädalavahetusel?

Vastus: Käesolevast tekstist ei ole selge, kas 2007. a. üldkoosoleku poolt vastu võetud otsus on korteriomanike või korteriühistu üldkoosoleku otsus, samuti ei ole teada, kas otsus on võetud vastu kõikide korteriomanike poolt. Olen ka eelnevalt kirjutanud, et parkimiskorra saab kehtestada korteriomanike kokkuleppena. Nimelt kui hoov kuulub kõigi korteriomanike mõttelise osa hulka, ei saa parkimiskorra kindlaksmääramist otsustada mittetulundusühingute seaduse § 22 lg 1 alusel korteriühistu üldkoosolekul korteriühistu liikmete enamuse otsusega ega korteriomandiseaduse § 12 lg 2 alusel korteriomanike üldkoosolekul korteriomanike enamuse otsusega. Hoovis parkimiskorra kindlaksmääramist saab asjaõigusseaduse § 72 lg 1 ja korteriomandiseaduse § 12 lg 1 alusel reguleerida üksnes kõigi korteriomanike kokkuleppega. Kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra (sh ka parkimiskohtade) kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kindlaksmääramist kohtumenetluses.

Kui eelpoolnimetatud kokkulepet ei ole sõlmitud, tuleb tagada korteriomanikule, kelle mõttelise osa hulka kuulub ka hoov, kus parkimine on korraldatud, juurdepääs parkla territooriumile. Nimetatud asjaolu ei ole sõltuv sellest, kas Te olete autoomanik või mitte.

Kätri Sarapuu, jurist

Более быстрый экономический рост требует смелости в инвестировании

14.12.2015

SEB PankНеделя в очередной раз выдалась богатой на события в сфере экономики. Были опубликованы более точные данные по ВВП за III квартал, которые, однако, существенных изменений, к сожалению, не содержали – оценку годового экономического роста подняли с 0,5 до 0,7 процента. Не оправдавшие ожиданий результаты заставили также многих составителей экономических прогнозов скорректировать расчеты в сторону уменьшения.

Рост экономики не оправдывает ожиданий

Оглядываясь на уходящий год, можно констатировать, что экономическая среда Эстонии была, скорее, стабильной. Низкий внешний спрос и проблемы нескольких крупных отраслей ослабили эстонский экспорт. В то же время значительно повысилась трудовая занятость и увеличилась средняя зарплата. Возросшие доходы и более широкие возможности выбора мест работы дали мощный толчок внутреннему потреблению. Этому благоприятствовали также стабильность цен, снижение подоходного налога и увеличение пособий. Рост ВВП был, напротив, довольно волатильным. Рост в первом квартале на 1% увеличился до 2% во втором с тем, чтобы в третьем вновь упасть всего до 0,7%.

Опубликованные в конце прошлой недели результаты предприятий (за исключением финансового сектора) за III квартал вселили надежду, что первоначальная оценка роста ВВП будет значительно скорректирована в сторону повышения. Хотя доходы предприятий от продаж в летние месяцы снизились, удалось урезать и расходы, что позволило увеличить прибыль на 5%. Наряду со значительно возросшими расходами на рабочую силу добавленная стоимость, созданная в бизнес-секторе, увеличилась в номинальных ценах в общей сложности на 6,5%. Согласно статистике по ВВП, созданная добавленная стоимость увеличилась лишь на 1,3%, а аналогичный с прибылью показатель, операционная прибыль экономики в целом, вовсе снизился. Помимо предприятий, национальные счета принимают в расчет также другие сектора, кроме того, статистика по бизнес-сектору не включает результаты финансовых предприятий. Основной причиной существенных различий является, однако, способ, которым измеряется экономика – упрощенно говоря, в бизнес-статистике за основу берутся продажи, а в статистике по ВВП – произведенная продукция. Так как предприятиям удалось за счет запасов на складах увеличить продажи, производя при этом меньше продукции, чем прежде, увеличились официальные цифры прибыли, но не созданная в экономике стоимость.

Если смотреть по сферам деятельности, то более всего рост экономики Эстонии тормозили строительство, грузоперевозки и складское хозяйство, а также обрабатывающая промышленность. В строительстве созданная добавленная стоимость уменьшилась в III квартале по сравнению с прошлым годом в постоянных ценах на 9%. Хотя быстрый рост зарплат оживил рынок недвижимости, общая ситуация в строительстве зависит от государственного заказа. Вследствие перехода от одного периода финансирования структурных фондов Европейского Союза к другому заметно снизились государственные инвестиции, что привело к трудностям в этом секторе. Спад в транспортном секторе является долговременной тенденцией, дополнительный импульс ему дал экономический кризис в России.  Инвестиции в порт в Усть-Луге и политические разногласия оказывали негативное влияние на этот сектор значительно дольше. Поскольку большая часть создаваемой в эстонской экономике добавленной стоимости приходится на долю обрабатывающей промышленности, спад в этом секторе сильно сказался и на экономике в целом. Влияние здесь оказали как кризис в России и Финляндии, так и некоторые существенные отдельные факторы. Для экспортирующих предприятий рыночная конъюнктура остается сложной практически повсеместно, что делает конкуренцию особенно сильной. Успеха удалось достичь в тех секторах, в которых Эстония имеет определенное конкурентное преимущество, например, в деревообрабатывающей промышленности.

Объем инвестиций по-прежнему снижается

Самой проблемной точкой экономики следует сегодня считать низкую инвестиционную активность. Правда, в третьем квартале темп уменьшения инвестиций несколько замедлился, они снизились на 3,6%. Пятый квартал подряд инвестиции в экономику снижаются, в прошлые периоды снижение достигало 10 процентов. От сегодняшних инвестиций напрямую зависит завтрашняя продукция, так что отложенные инвестиции снижают экономический рост следующих периодов. Делаются попытки объяснить низкую инвестиционную активность слабым внешним спросом и неуверенностью в будущем. Без сомнения, низкий спрос не стимулирует направленные на увеличение объемов производства инвестиции, но жесткие условия на рынке труда могли бы способствовать инвестированию в повышение эффективности. Настоящим «вопросом на миллион долларов» является для аналитиков противоречие между ростом занятости и зарплат, с одной стороны, и уменьшением инвестиций, с другой стороны. Если нестабильность оказывает отрицательное влияние на инвестирование, то почему предприятия считают целесообразным набирать новых работников и поднимать зарплаты?

В опубликованном в среду экономическом прогнозе Банк Эстонии называет оправданной тенденцию, когда вместе с ростом благосостояния государства уменьшаются инвестиции. Чем больше мы приближаемся к богатым государствам, тем меньше становится объем инвестиций. В то же время в более сложных производствах менее значимыми становятся инвестиции в физический капитал (например, в производственные линии и здания) и более важными – в интеллектуальный капитал. Нет, однако, уверенности в том, что эстонские предприятия достигли того уровня, при котором нынешние инвестиции можно было бы считать достаточными. Сферы деятельности, в которых дела в нынешнем году обстояли хорошо, продолжают активно инвестировать. Продемонстрировавшая быстрый рост деревообрабатывающая и мебельная промышленность увеличила свои инвестиции в III  квартале более чем в два раза. Те же отрасли, в том числе и наукоемкие, где экономические результаты были слабыми, инвестируют значительно меньше.

Михкель Нестор
макроэкономист SEB

Ajaloorubriik: Heinamaast kultuuritempliks

14.12.2015

Salme kultuuripaleeTänase Salme kultuurikeskuse eelkäija Jaan Tombi nimeline Kultuuripalee asutati nõukogude võimu poolt 1940. aastal. Kultuuripalee esimeseks koduks oli Mustpeade maja.

1950. aastate keskel hakati kavandama kultuuripaleele uut hoonet. See otsustati rajada Kalamajja ajaloolise Lausmanni heinamaa kohale 1930. aastatel rajatud kauni Salme pargi südamesse

Stalinistlikus stiilis kultuuripalee esimene projekt valmis 1954. aastal, kuid ehitustööde alguseks oli see juba aegunud. Uus hoone otsustati ehitada 1956. aastal valminud Riia raudteelaste kultuurimaja projekti järgi. Lätlaste projekti kohandasid arhitektid P.Härmson ja K.Luts. Uhke neoklassitsistlik hoone, mis oma stiililt meenutab Hitleri ihuarhitekti Albert Speeri pompööset loomingut, avati 1965. aastal.

Pärast Eesti taasiseseisvumist nimetati keskus asukoha järgi ümber Salme kultuurikeskuseks. Hoone on läbinud remondi ja täna tegutseb seal arvukalt huviklubisid, ringe ja stuudioid. Kultuurikeskuse 800-kohaline suur saal on sobiv koht teatrietenduste tegemiseks. Keskuse juures tegutseb 1947. aastast ka oma teater.

Salme kultuuripalee

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Saad nii palju, kui maksad

13.12.2015

Domus KinnisvaraEile potsatas minu meilboksi konkureeriva kinnisvarabüroo reklaam, mis lubab tasuta maaklerteenust. „Põnev!“ mõtlesin ning erinevalt tavapärasest spämmist laadisin selle alla, et viia end kurssi kinnisvaraturu viimaste suundumustega.

Selgus, et konkurendid pole siiski tasuta tööle hakanud, vaid tutvustavad võimalust, kuidas teenuse eest maksmine jätta kellegi teise kanda. Väga eestlaslik, ent kas ka tõhus? Tunnustatud kinnisvarafirmade vahel valitseb vaikiv kokkulepe, et kui ühe tehingu korraldamisel osalevad kahe erineva büroo maaklerid, siis jagatakse töötegijate vahel viisakalt müüja poolt makstavat maakleritasu.

Sellise süsteemini on jõutud aastatepikkuse koostöövõimaluste otsimise tulemusena. Kõige rohkem võidavad sellest kliendid, sest maaklerid on avatumad infovahetusele ning ei suru kiivalt vaid oma portfellis olevat objekti. Käesoleva mõttearenduse ajendiks olnud reklaam aga ärgitab: „Kas läheksid kohtusse endapoolset kaitsjat omamata võ loodaksid teise poole advokaadi peale? EI! Miks Sa teeksid siis seda elu ühe suurima ja olulisema ostu puhul?“

Väga hea küsimus! Kas sa tõesti läheksid kohtusse advokaadiga, kellele sa esindamise eest teenustasu ei maksa ning nõustud naeratades ettepanekuga, et sinu advokaadile maksab hoopis vaidluse vastaspool? Lahe mõte! Huvitav, mis selle kohtuasja lõpptulemus oleks?

„Saad niipalju kui maksad!“ kehtib kinnisvaraturul samavõrd kui igal pool mujalgi. Tõeliselt häid kinnisvaratehinguid teevad tõeliselt head kinnisvaramaaklerid. Nad võtavad ette vaid niipalju tööd, kui korralikult ära teha suudavad, ja seetõttu on hea maakleriteenus piiratud ressurss. Nagu gurmeeõhtusöök, mis tuleb ette broneerida ning mille eest saadud (bistroo lõunaga võrreldes suurele) arvele jätad alati rõõmsal meelel jootraha ja saadad kokale tervitused.

Sellel aastal on nii mõnigi meedias kajastust leidnud tehing toonud välja ostjate vajaduse pädeva abilise (loe: kutselise maakleri) kaasamiseks. Kuigi Domus Kinnisvara ja teiste tunnustatud kinnisvarabüroode maaklerid on oma töös võimalikult objektiivsed, on nende esmaseks kohuseks siiski esindada lepingulise kliendi huve.

Maakleril on seadusega sisuliselt keelatud teenida kahte isandat. Kinnisvara müüjad üldjuhul mõistavad (nii mõnigi kord pärast ise katsetamisest tüdinemist) proffessionaalse kinnisvaraspetsialisti abi vajadust. Ostjad aga, kes on täpselt sellesama (keeruka) tehingu teises otsas, ei ole endale maakleri vajadust ja võimalusi teadvustanud.

Nõustun 100%, et ostjatel on maakleri kaasamisest palju võita ja soovitan seda teha. Aga ….. „Saad niipalju kui maksad“, „Ma ei ole nii rikas, et osta odavaid asju!“, „Tasuta lõunaid pole olemas!“, Kui palju maksab “tasuta” tegelikult?”. Kas midagi jäi nimetamata?


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

SEB nädalakommentaar: Kiirem majanduskasv nõuab julgust investeerida

13.12.2015

SEB PankNädal oli majandussündmuste poolest taaskord tihe. Täpsemad andmed avaldati III kvartali SKP kohta, mis kahjuks olulist muutust kaasa ei toonud – aastane majanduskasvu hinnang tõsteti 0,5-lt 0,7 protsendini. Oodatust kehvemad tulemused on sundinud ka mitmeid prognoosijaid oma arvutusi allapoole korrigeerima.

Majandus kasvab alla ootuste

Vaadates tagasi lõppevale aastale, on Eesti majanduskeskkond olnud pigem stabiilne. Madal välisnõudlus ja paari suure haru tsüklilised probleemid on nõrgestanud Eesti eksporti. Samal ajal on jõudsalt suurenenud tööhõive ja kasvanud keskmine palk. Parem sissetulek ja avaramad võimalused töökoha valikul on andnud tugeva tõuke sisetarbimisele. Kõike seda on täiendavalt soodustanud hindade paigalseis, tulumaksu langetamine ja toetuste suurenemine. Seevastu SKP kasv on olnud küllaltki volatiilne. Esimese kvartali 1% kasv tõusis teises kvartalis 2%-ni, et kolmandal taas vaid 0,7%-ni langeda.

Eelmise nädala lõpus avaldatud ettevõtete (v.a. finantssektor) III kvartali tulemused andsid lootust, et esialgset hinnangut SKP kasvule märkimisväärselt ülespoole korrigeeritakse. Kuigi ettevõtete müügitulud suvekuudel vähenesid, suudeti ka kulusid kärpida, mistõttu kasvasid kasumid 5%. Koos tugevalt tõusnud tööjõukuludega suurenes ettevõtlussektoris loodud lisandväärtus III kvartalis nominaalhindades kokku 6,5%. SKP statistikas suurenes loodud lisandväärtus aga vaid 1,3% ning kasumile sarnanev näitaja, kogumajanduse tegevuse ülejääk, hoopis kahanes.

Rahvamajanduse arvepidamises on arvestusse kaasatud lisaks ettevõtetele ka teised sektorid, lisaks ei sisaldu ettevõtlusstatistikas finantsettevõtete tulemused. Suure erinevuse peamiseks põhjuseks on aga viis, kuidas majandust mõõdetakse – lihtsustatult on ettevõtlusstatistikas aluseks müük, SKP statistikas aga toodang. Et ettevõtted suutsid laovarude arvelt müüki suurendada, kuid tootsid senisest vähem, suurenes ametlik kasuminumber, kuid mitte majanduses loodud väärtus.

Tegevusaladest pidurdasid Eesti majanduskasvu enim ehitus, veondus ja laondus ning töötlev tööstus. Ehituses vähenes loodud lisandväärtus III kvartalis aastatagusega võrreldes püsihindades 9%. Kuigi kiire palgakasv on kinnisvaraturgu elavdanud, sõltub ehituse suur pilt riigi tellimustest. Üleminek ühelt Euroopa Liidu tõukefondide perioodilt teisele on märkimisväärselt vähendanud riiklike investeeringuid, mistõttu on sektor raskustes. Transpordisektori langus on pikaajaline trend, millele Venemaa majanduskriis on vaid hoogu lisanud.

Investeeringud Ust-Luuga sadamasse ja poliitilised erimeelsused on sektorit mõjutanud negatiivselt oluliselt kauem. Et suurima osa Eesti majanduses loodud lisandväärtusest annab töötlev tööstus, mõjutas sektori kahanemine tugevalt ka majandust tervikuna. Tööstust on mõjutanud nii Soome kui Vene kriis, kuid ka mõned suuremad üksiktegurid. Eksportivate ettevõtete jaoks on turukonjunktuur keeruline pea kõikjal, mistõttu on konkurents tihe. Edu on suudetud saavutada sektorites, kus Eesti omab teatavat konkurentsieelist, näiteks puidutööstuses.

 

Investeeringute kahanemine jätkub

Majanduse kõige suuremaks murekohaks tuleb täna pidada vähest investeerimisaktiivsust. Kolmandas kvartalis oli investeeringute langustempo küll varasemast aeglasem, kahanedes 3,6% võrra. Tegemist viienda järjestikuse kvartaliga kui investeeringud majandusse vähenevad ning varasematel perioodidel on langus ulatunud 10 protsendini. Tänastel investeeringutel on otsene mõju tulevasele toodangule, mistõttu vähendavad edasilükatud investeeringud järgmiste perioodide majanduskasvu.

Madalat investeerimisaktiivsust on püütud selgitada nõrga välisnõudluse ja ebakindlusega tuleviku osas. Kahtlemata ei soosi kesine nõudlus tootmismahu kasvatamisele suunatud investeeringuid, küll võiks kitsad olud tööturul soosida investeeringuid efektiivsuse suurendamiseks. Tõeliseks “miljoni dollari küsimuseks” on analüütikute seas vastuolu hõive- ja palgatõusu ning investeeringute vähenemise vahel. Kui ebakindlus mõjutab negatiivselt investeerimist, siis miks peavad ettevõtted otstarbekaks värvata uusi töötajaid ja tõsta palkasid?

Kolmapäeval ilmunud majandusprognoosis nimetab Eesti Pank õigustatult trendi, et koos riigi rikkuse suurenemisega vähenevad ka investeeringud. Mida lähemale rikkamatele riikidele konvergeerume, seda väiksemaks jääb investeeringute maht. Samuti muutub keerukama majanduse puhul muutub vähem tähtsaks investeerimine füüsilisse kapitali nagu tootmisliinid ja –hooned ja olulisemaks intellektuaalne kapital. Kas Eesti ettevõtted on saavutanud taseme, kus praegused investeeringud piisavad, on siiski kaheldav.

Tegevusalad, kus Eestil sellel aastal on hästi läinud, investeerivad endiselt tohutu hooga. Kiiret kasvu näidanud puidu- ja mööblitööstus rohkem kui kahekordistasid oma investeeringuid III kvartalis. Harud, sealhulgas ka teadmusmahukad alad, kus majandustulemused on olnud kesised, aga ka investeerivad oluliselt vähem.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

KV.EE: Harjumaa korterimüüjate hinnaootused on kerkinud

13.12.2015

Kinnisvaraportaal KV.EENovembris pakuti Harju maakonnas müügiks 10 199 korterit. Portaali KV.EE andmetel kasvas korterite müügipakkumiste arv aastaga 5%. Korterite müügipakkumiste keskmine hind oli 1745 €/m², mis kerkis aastaga samuti 5%.

Harjumaa pakkumiste arvu ja hinna muutused pani paika paljus turu suurim piirkond ehk Tallinna linn. Tallinnas pakuti novembris müügiks 89862 korterit keskmise hinnaga 1831 €/m². Tallinna korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE kerkis aastaga 6% ja hind 4%, mis on Harjumaa keskmistele lähedased näitajad.

Tähelepanu väärib, et praktiliselt üheski Harjumaa omavalitsuses ei ole korterite pakkumishinnad aastaga vähenenud. Pakkumishindade tõusu taga on kindlasti suures osas uute korterite pakkumise laienemine. Uued ja kallimad korterid jõuavad kinnisvaraportaali KV.EE pakkumiste hulka ja tõstavad seeläbi pakkumiste koguhulga keskmist hinda.

Teine optimismi põhjus on aktiivne kinnisvaraturg. Kõrge tehingute arv kasvavate palkade ja madalate intressimäärade tingimustes annab kinnisvaramüüjatele lootust, et kasvava hinnaga varale on võimalik ostja leida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  11/2014 11/2015 Muutus, % 11/2014 11/2015 Muutus, %
Anija vald 37 24 -35% 424 546 29%
Harjumaa 9 755 10 199 5% 1 656 1 745 5%
Harku vald 25 28 12% 1 341 1 361 1%
Jõelähtme vald 23 NA 1 009 1 137 13%
Keila 113 98 -13% 1 070 1 167 9%
Keila vald 67 24 -64% 511 509 0%
Kose vald 47 NA 441 NA
Loksa 62 58 -6% 301 366 22%
Maardu 245 307 25% 865 942 9%
Nissi vald 13 NA 212 NA
Paldiski 112 113 1% 488 482 -1%
Rae vald 202 226 12% 1 501 1 500 0%
Saku vald 22 50 127% 1 177 1 482 26%
Saue 29 32 10% 1 078 1 176 9%
Saue vald 77 89 16% 1 250 1 470 18%
Tallinn 8 493 8 962 6% 1 754 1 831 4%
Vasalemma vald 15 14 -7% 104 208 100%
Viimsi vald 196 151 -23% 1 464 1 509 3%
 
Eesti 17 025 17 391 2% 1 313 1 401 7%
Harjumaa 9 755 10 199 5% 1 656 1 745 5%
Narva 570 692 21% 650 607 -7%
Pärnu 872 882 1% 1 198 1 301 9%
Tartu 2 364 2 450 4% 1 357 1 386 2%

 Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse liikme volituste pikendamine

11.12.2015

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede AS nõukogu otsustas 9. detsembril 2015 pikendada ettevõtte juhatuse liikme Jüri Helila volitusi kolmeks aastaks, s.o. alates 5. jaanuarist 2016 kuni 4. jaanuarini 2019. Tallinna Teede ASi juhatus jätkab endises kaheliikmelises koosseisus: Jüri Läll (esimees) ja Jüri Helila.

Tallinna Teede AS (www.talteede.ee) teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid: sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehooldust. Ettevõtte toodab ka erinevaid segusid oma asfalditehases. Tallinna Teede AS kuulub 100%liselt AS Merko Ehitus Eesti kontserni. AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Nordecon lõpetas Kilingi-Nõmme ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide laiendamisprojekti ennetähtaegselt

11.12.2015

NordeconNordecon AS lõpetas Kilingi-Nõmmel OÜ Saarde Kommunaali tellimusel ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise projekteerimis- ja ehitustööd. Tööde maksumus oli üle 1,1 miljoni euro ilma käibemaksuta, millest 80% eraldas toetusena SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

„Alustasime töid aprillis ja kuigi keerulised pinnaseolud raskendasid mõnevõrra ehitust, suutsime kõik lepingulised tööd ennetähtaegselt valmis teha,“ rääkis Nordecon ASi insenerehituse direktor Reedik Raudla. „Ajagraafik oli pingeline, sest enne tööde algust teostatud mõõdistused, projekteerimine ja kooskõlastamised nõuavad alati aega.“

„Ehitusperioodil tõmbas planeeritud tööde tempo maha kõrge pinnasvee tase, mistõttu kasutasime kvaliteedi tagamiseks tavapärasest enam nõelfiltrite abi,“ lausus projektijuht Jaanus Kukk. „Tänu headele sügisilmadele jõudsime teede ja haljastuse taastamistööd nõuetekohaselt lõpetatud. Nordeconi projektimeeskond soovib kindlasti lisaks Tellijale tänada oma partnereid ja kõiki kohalikke elanikke, sest ilma ühise koostööta ei ole kvaliteetne ja ennetähtaegne lõpetamine reeglina võimalik.“

KIK toetas projekti 867 560 euroga, millest 747 464 eurot tuli Euroopa Ühtekuuluvusfondist ja 120 096 eurot keskkonnaprogrammist

„Tänu töödele on nüüd ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus Kilingi-Nõmmes hüppeliselt kasvanud ning kättesaadav pea 75% elanikest. Uued torustikud kindlustavad aga selle, et veekaod ja reostuskoormus keskkonnale on märkimisväärselt madalam,“ selgitas KIKi juhatuse liige Andrus Kimber. „Tunnustan ka Saarde vallavalitsust, kes tegutses sihikindlalt ja viis projekti edukalt lõpuni,“ lisas Andrus Kimber.

„Saarde Kommunaal OÜ tänab Nordeconi ja kõiki tema partnereid projekti eduka elluviimise eest,“ rääkis OÜ Saarde Kommunaal juhataja Morten Aasaroht. „Kilingi-Nõmme ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine oli meie jaoks suur projekt, mitme rahastajaga – ühisveevärgi ehitustöid rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist Kilingi-Nõmme reoveekogumisala veemajandusprojektist, sadeveeprojekti kaasrahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist.“

Nordecon ehitas Kilingi-Nõmmel koos alltöövõtjatega välja veetrassi ca 4,5 km, survekanalit ca 0,8 km ja sadeveetrassi 1,5 km. Kaevikut ehitati kokku ca 8,2km.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd enam kui 730 inimesele.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. KIK rahastab keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIK viieteistkümne aastaga toetanud enam kui 18 tuhandet projekti.

KV.EE prognoos: elamispindade pakkumishinnad kerkivad aastaga 4-6%

11.12.2015

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade pakkumishinna muutusi kajastav KV.EE indeks on 2015. aasta jooksul vaikselt liikunud tõususuunas. Peatselt algavalt 2016. aastalt võib oodata stabiilse tõusutrendi jätkumist, prognoosib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„KV.EE indeks on aastaga kerkinud märgatava 7,8% võrra. Indeksi tõusu taga on paljus uute korterite aktiivne pakkumisse lisandumine, mis kergitab pakkumiste koguhulga keskmist hinnataset,“ selgitas Tarvo Teslon. „Uute korterite turule tulemisest põhjustatud pakkumishinna kerkimist on toetanud vanemate korterite müüjad, kes on samuti vaikselt hindu ülespoole kruvinud.“

Kinnisvaramüüjate ootused on positiivsusesse kallutanud 2015. aasta jooksul kerkinud sissetulekud ja madal tööpuuduse määr ning siiani suhteliselt stabiilsena püsinud elamispindade hinnad. See on koduostjate ostujõudu ja -valmidust hoidnud tugevana.

Korterite turgu on aktiivsena hoidnud lisaks madalad eluasemelaenude intressimäärad ja pankade innukas valmidus tarbijatele kodu ostmiseks laene väljastada.

„Peatselt lõppeva 2015. aasta majanduse trendid olid kinnisvaraturu tehingute suhtes positiivsed. See tõi ostjad turule, sest kerkiva palga eest sai soetada järjest rohkem uue kodu ruutmeetreid,“ tõi Tarvo Teslon välja aktiivse elamispindade sektori köögipoole.

2016. aasta prognoosid on aga nukramad. Valdav majandusanalüütikute ootus on, et senine liiga kiire palgakasv viib tööpuuduse suurenemisele. Töötute armee paisumine omakorda pidurdab sissetulekute kerkimist. Vaatamata neile teguritele oodatakse järgnevalt aastalt siiski majanduskasvu 2,0-2,5%.

„Arvestades soodsa intressikeskkonna säilimist ja asjaolu, et tehingute arv on püsinud kõrgel tasemel, võib prognoosida, et elamispindade pakkumishinnad hoiavad tänast taset ja jätkavad vaikset, kuid kindlat kasvu. Prognoosime, et KV.EE indeks on aasta pärast tänasest tasemest 4-6% kõrgemal,“ võttis Tarvo Teslon tulevikusuundumused kokku.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE
AllePal OÜ
+372 510 6464
tarvo@kv.ee

KV.EE indeks ja objektide arvu indeks 2013-2015

242 lasterikast pere saavad eluasemetingimuste parandamiseks toetust

11.12.2015

Kredex242 nelja- ja enamalapselist pere saavad tänavu riigilt kodutoetust kokku 1,8 miljonit eurot. Kokku paranevad 1 178 lapse elamistingimused.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir märkis, et kui tänavu õnnestus anda ilusam ja soojem kodu pea 1200-le lapsele, siis tuleval aastal kasvab see number märkimisväärselt. „Kui tänavu oli meetme sihtrühmaks nelja ja enamalapselised pered, siis uuel aastal saavad toetust taotleda pered, kus kasvab kolm ja enam kuni 19-aastast last. Heade koduste tingimuste loomine aitab lisaks sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele, ka kaasa laste õppeedukuse kasvule. Kõik pered on ära teeninud võimaluse elada kaasaegsetes tingimustes, mis on mugavad ja energiasäästlikud. Mul on hea meel, et oleme leidnud võimaluse toetada senisest rohkemaid perekondi,“ ütles minister.

Tänavu on keskmine toetuse summa ühele perele 5 856 eurot ning kõige rohkem rahuldati taotlusi Harjumaalt (39), Tartumaalt (26), Pärnumaalt (24) ja Ida-Virumaalt (23).

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu ühe pereliikme kohta 125 eurot kuus, peredes on keskmiselt 5 last. Toetust saanud peredes on 1 178 alla 19-aastast last.

Kõige enam antakse toetust eluaseme renoveerimiseks (154 korral). 36 pere saab toetust kodu soetamiseks ning 35 pere eluasemelaenu põhiosajäägi tagasimakseks.

KredExi eraldatud riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 355 eurot kuus. Riik toetab taotleja eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide teostamist 90-100% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse eesmärk on nelja- ja enamalapseliste perede elamistingimuste parandamine, kaasajastamine ning sotsiaalse tõrjutuse vähendamine.

Alates aastast 2008 on lasterikastele peredele kodutoetust eraldatud 20,3 miljonit eurot, rahuldatud on 2290 taotlust. Toetust saanud peredes elab kokku 11 089 last.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas komisjon, kuhu kuulusid KredExi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

1 2 3 … 1,061 1,062 1,063 … 1,573 1,574 1,575