rahandusmiEsimeses kvartalis jäi Eesti majanduskasv tagasihoidlikuks endiselt ebasoodsa väliskeskkonna tõttu. Eratarbimise kasv kiirenes, kuid investeeringute langus jätkus ja valitsussektori tarbimise panus oli tagasihoidlik. Maailma majandust vaevab kogunõudluse defitsiit, mis pärsib Eesti eksportivat tööstust ja investeerimisaktiivsust. Aastases võrdluses kasvas sisemajanduse kogutoodang 1,7 protsenti, mis jääb Eesti kasvupotentsiaalile oluliselt alla.

Nõrga väliskeskkonna tõttu oli eksport endiselt languses, kuid langustempo pidurdus tänu kaupade väljaveo mõningasele paranemisele. Samas teenuste eksport vähenes jätkuvalt kahaneva veo- ja reisiteenuste ekspordi tõttu. Ekspordi kasvule pöördumist võib oodata alates teisest kvartalist, mida toetab tasapisi kosuv välisnõudlus ning suure osakaaluga sideseadmete väljaveo suurenemine tänu madalale võrdlusbaasile. Import kasvas tootmismahtude suurendamiseks vajalike masinate ja seadmete ning tarbekaupade ja sõiduautode aktiivsema hankimise tõttu.

Sisenõudlus pöördus esimeses kvartalis kasvule tänu eratarbimise kasvu kiirenemisele. See aitas muidu keerulises majandusolukorras kasvatada kaubandussektoris nii kasumeid kui ka palgatulu. Keskmisest kiiremini kasvas püsi- ja poolpüsikaupade tarbimine, samas toidu tarbimine aastaga ei muutunud. Külma talve tõttu kasvasid kiiresti eluasemega seotud sundkulutused, mis aasta lõpus olid languses. Kuigi eratarbimise kasvutempo püsib kiire ja selle osakaal SKPs tõuseb, ei ole tarbimisbuumist siiski põhjust rääkida. Elanike säästumäär on buumieelsete aastatega võrreldes endiselt kõrge ja tarbimiskulutusi ei tehta tuleviku arvel laenuraha abiga.

Investeeringute langus süvenes, kuid varude neli kvartalit kestnud vähenemine peatus. Suurima negatiivse panuse andsid hooned ja rajatised, millesse nii ettevõtlus- kui ka valitsussektor investeerisid aastatagusega võrreldes oluliselt vähem. Sellega on seletatav ka problemaatiline olukord ehitussektoris, kus vähenesid nii kasumid kui ka palgatulu. Investeeringute suurenemine intellektuaalomandisse ja arvutustehnikasse jätkub, samuti kasvasid mõõdukas tempos elanike eluasemeinvesteeringud.

Lisandväärtuse kasv taandus marginaalseks ja seda toetasid valdavalt tarbimisele suunatud valdkonnad. Suurim mõju oli kaubandusel ja hästi läks ka infotehnoloogias ja haldus- ning abitegevustes ning majutus- ja toitlustusteenustes. Positiivne mõju majanduskasvule oli veel põllu- ja metsamajandusel, kus lisandväärtuse reaalkasvu mõjutas lisaks hinnalangusele ka nõrgenenud võrdlusbaas. Lisandväärtuse kasvu vähendas enim energeetikasektor, kus jätkus toodangu ja kasumlikkuse vähenemine. Negatiivselt panustas kasvu veel töötlev tööstus, kus lisandväärtus vähenes pooltes harudes, kuid suure osa langusest andis elektroonikasektor. Lisandväärtuse langus jätkus ehitussektoris.

Eesti majandust on viimasel paaril aastal iseloomustanud suhteliselt kiire palgatõusu jätkumine samal ajal toimuva ettevõtete kasumite vähenemisega. Esimeses kvartalis andsid valdava osa kasumite vähenemisest töötlev tööstus, veondus ja laondus ning energeetika. Kõik need alad on rohkem või vähem seotud depressiivse välisnõudlusega või madalate energiahindadega ning ei saa öelda, et kasumid on vähenenud ainult töötajate kõrgete palganõudmiste tõttu. Suures mahus vähenesid kasumid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kuid see valdkond ei ole sõltuv kapitalist ning sisuliselt kogu lisandväärtus luuakse kvalifitseeritud inimtööga, mistõttu ei vähenda kasumilangus seal tootmispotentsiaali. Ehituses vähenesid nii kasumid kui ka palgatulu väheste investeeringute ja teravnenud konkurentsi tõttu.

Eesti majanduskasv saab tõusta oma potentsiaalsele kiirusele eelkõige väliskeskkonna paranemise kaudu. See aga eeldab senisest aktiivsemat kogunõudluse toetamist makromajanduspoliitikatega, kuna erasektori jaoks on praegune nõudluskeskkond vaatamata odavale laenurahale endiselt nõrk ja ebakindel.

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik