Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

22.06.2016 Tõnu Toompark

Praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.
NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu ostmisel soodustus!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Sadamaalale kavandatakse teenindus-, äri- ja eluhooneid

21.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab Vanasadama lõunaosa detailplaneeringu koostamise, mille eesmärgiks on võimaldada rajada alale sadama teenindamiseks vajalikud hooned ning Reidi tee äärde tankla ja äri- ja eluhooned.

Detailplaneering hõlmab 23,37 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta kinnistute piire ja sihtotstarbeid ning määrata ehitusõigus kuni 8 maapealse korrusega sadama teenindamiseks vajalike hoonete ehitamiseks ning Reidi tee äärde tankla ja kuni 7 maapealse korrusega äri- ja eluhoonete ja ärihoonete ehitamiseks.

Planeeritav ala asub Uus-Sadama tänava, Reidi tee ja mere vahelisel alal, valdaval osal alast asuvad sadama kasutuses olevad ehitised. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi AS Tallinna Sadam. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde lisatud lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali on koostanud K-Projekt AS.

Kuna antud detailplaneeringuga taotletakse kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvete muutmist, siis on vajalik eelhinnangu läbiviimine, lähtudes planeeringu iseloomust ja sisust, planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asutuste seisukohtadest.

Detailplaneeringu koostamine on tingitud tulevase Reidi tee äärse ala, samuti sadama uue logistikaala arendamise vajadusest, et kujundada terviklik süsteem sadamaga seotud veoste liikumisel. Planeeringuala hõlmab ebaefektiivselt kasutuses olevat Kagukai ja Reidi tee vahelist ala, millele oli varem kavandatud ooperiteatri (või mõne muu suurema avaliku hoone) püstitamine, mis praegusel ajal ei ole enam päevakorras. Sellel kohal on tegemist valdavalt hoonestamata tühermaaga. Ülejäänud planeeringuala merepoolne osa, Edelakai ja Kagukai, on kasutuses sadamana. Planeering näeb ette mitmekesistada maakasutuse funktsioone ning kavandada erineva kasutusotstarbega hooneid, vähendades ühtlasi suletud sadamaterritooriumi ulatust.

Planeeringuala merepoolne osa jääb väärtuslikesse vaatesektoritesse Merivälja muulilt vanalinnale ning Pirita sadama kailt vanalinnale. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada, et säiliks vaated vanalinnale, samuti ka vaated merele. Muinsuskaitseliste piirangute täpsustamiseks koostatakse detailplaneeringuga koos muinsuskaitse eritingimused.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Keskturu alale asutakse uut detailplaneeringut koostama

21.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Keskturu ala tänapäevasesse linnaruumi sobivaks keskkonnaks arendada võimaldava detailplaneeringu.

Keldrimäe tn 9 // Lastekodu tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada ärimaa sihtotstarbega kinnistu üheks ärimaa sihtotstarbega ning üheks või mitmeks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus kruntidele 6–7-korruseliste hoonete, turukompleksi ja äriruumidega elamute ehitamiseks. Detailplaneering hõlmab 2,7 ha suuruse maa-ala.

Planeeritav ala asub Kesklinnas Keldrimäe asumis Lastekodu, Keldrimäe, Mardi ja Liivamäe tänava vahelises kvartalis. Planeeritava ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne, kus asub nii elu- kui ka ärihooneid ja äriruumidega elamuid. Maa-ala jääb osaliselt II at eKr–16. sajandist pärit Keldrimäe asulakoha kaitsevööndisse.

Keldrimäe tn 9 // Lastekodu tn 12 kinnistu omanik on Turukaubanduse Aktsiaselts. Kinnistul paiknevad turuhoone, administratiivhoone, paviljon-külmladu, kaupluse- ja laohoone, müügipaviljon, müügi- ja toitlustuskompleks, kalapaviljon ning ajutised kauplused ja toitlustuskohad.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Turukaubanduse AS. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Arhitektibüroo Heiki Taras OÜ.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus korraldavad pärast detailplaneeringu koostamise algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Väärtuslikud Nõmme kinnistud ootavad uut omanikku

21.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele Nõmme linnaosa valitsuse kasutuses oleva, kuid uue administratiivhoone valmides vakantseks jääva kinnisvara. Lisaks on enampakkumisel veel mitmeid erinevates linnajagudes paiknevaid korteriomandeid.

Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Vabaduse pst 77 kinnistu pindalaga 2700 m2 on enampakkumisel alghinnaga 316 000 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega 1513 m2 suuruse Nõmme-Kase tn 12b kinnistu alghind on 318 000 eurot. Mõlemad kinnistud müükase tingimusega, et kinnistutele seatakse nende võõrandamisel tähtajaline isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks, tagamaks Nõmme linnasoa valitsusele seniste ruumide kasutamise võimalus kuni aadressil Valdeku tn 13 uue haldushoone valmimiseni ehk 1. oktoobrini 2017.

Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Vabaduse pst 22 kinnistu pindalaga 2134 m2 on enampakkumisel alghinnaga 150 000 eurot.

Valdeku tn 13 krundil asuv endine koolimaja rekonstrueeritakse Nõmme Majaks, kuhu koondatakse kokku kodanikele linnateenuseid pakkuvad asutused, mis praegu paiknevad eri asukohtades. Ehitustööd lõpetatakse 2017. aasta kevadel.

Nõmme Majja tuuakse kokku seni linnaosas laiali asuvad teenused, mis teeb linnaosa elaniku elu palju mugavamaks. „Kunagisse koolimajja saavad endale uued ruumid praegu üsna kitsastes tingimustes tegutsev Nõmme vaba aja keskus ja noortekeskus,“ ütles linnaosa vanem Tiit Terik. „Ühtlasi tulevad hoonesse linnaosavalitsuse tööruumid ning Nõmme halduskogu koosolekusaal, veel üks väiksem spordisaal ja aula, samuti mõned rendipinnad.“

Enampakkumisel on ka viis Põhja-Tallinna linnaosas paiknevat korteriomandit. Telliskivi tn 31 // 31a-9 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 13,4 m2, on enampakkumisel alghinnaga 22 400 eurot ning Kungla tn 5a-19 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 16,3 m2, alghinnaga 19 800 eurot. Volta tn 20-9 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 26 800 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 20,1 m2.

Kopli tn 88-28 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 25,7 m2, on enampakkumisel alghinnaga 17 800 eurot. Alghinnaga 28 200 eurot on enampakkumisel Paldiski mnt 34-4 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 23,8 m2.

Lisaks on alghinnaga 21 090 eurot enampakkumisel Mustamäe tee 96-94 korteriomandi 42/100 mõtteline osa, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,5 m2.

Alghinnaga 39 500 eurot on enampakkumisel Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus asuv, hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Männiku tee 29 kinnistu, mille pindala on 1475 m2.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Õismäele rajatakse pallimänguhall

21.06.2016 Tõnu Toompark

Õismäe tee 130 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks väljakuulutatud läbirääkimistega pakkumise võitis Tallinna Spordibaasid OÜ.

Tallinna linnavalitsus kinnitab homsel istungil Õismäe tee 130 kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks väljakuulutatud läbirääkimistega pakkumise tulemused, mille kohaselt tegi parima pakkumise Tallinna Spordibaasid OÜ.

„Tallinna linnavalitsus seab ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Õismäe tee 130 kinnisasjale hoonestusõiguse,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Eesmärgiks on rajada kinnisasjale pallimängude keskus. Ühtlasi rajab hoonestaja pallimängukeskuse juurde rahvusvahelisi võistlusi läbi viia võimaldava kuni 200 kohalise spordihosteli.“

Võrgu sõnul on mitmed spordiorganisatsioonid avaldanud soovi rajada Tallinnasse rannaspordialade ning rannapallimängude kinnine keskus, kusjuures taolist sisehalli vajaks just Haabersti ja selle lähialad. „Sellest johtuvalt otsustas Tallinna linnavalitsus Õismäe tee 130 kinnisasjale läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seada,“ selgitas Võrk.

Haabersti linnaosa vanema Marek Jürgensoni sõnul saavad eelkõige noortele tegevust pakkuvas pallimängude keskuses paljud Haabersti elanikud sisukalt vaba aega veeta. „Rannavõrkpalli ja , -jalgpalli populaarsus on nii harrastajate kui profisportlaste seas aastast aastasse kasvanud,“ kinnitas Jürgenson.

Õismäe tee 130 kinnisasjal asus amortiseerunud koolihoone, mis lammutati 2014. aastal. Linnaehituslikult on põhjendatud sellele Väike-Õismäe tiigi ääres asuvale alale uue, tänapäevaste nõuete ja vajaduste kohase hoone püstitamine.

Õismäe tee 130 kinnisasjale seatakse hoonestusõigus Tallinna Spordibaasid OÜ kasuks tähtajaga 50 aastat. Hoonestusõigus ulatub kinnisasja osale pindalaga 17 435 m²; hoonestusõiguse aastatasu on 1560 eurot. Hoonestaja kohustub ehitama kinnisasjale kinnise pallimängude keskuse, mis peab muuhulgas sisaldama vähemalt ühte soojustatud liivaga rannapallimängude saali, suurusega vähemalt 36 x 18 m, ning kuni 200 kohalist spordihostelit. Lisaks kohustub hoonestaja ehitama kinnisasjale sõiduteed, kõnniteed ja parklad koos tänavavalgustusega ning liikluskorraldusvahenditega, tehnovõrgud ja -rajatised. Hoonestaja kohustub lõpetama hoone ja rajatiste ehitustööd ja vormistama ehitiste kasutusload hiljemalt 31. detsembriks 2018.

Projekteerimistingimuste kohaselt on kinnistu suurim lubatud ehitusalune pind 4500 m2. Ehitataval hoonel on üks maa-alune ja neli maapealset korrust.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Mida vaadata uusarendusse korteri valimisel

21.06.2016 Tõnu Toompark

Asukoht ja arendaja

Kinnisvara ostu puhul on kõige tähtsam sobiv asukoht. Lisaks sellele on oluline leida arendaja, kelle ettevalmistatud tootes võib kindel olla ja kelle poole võib pöörduda ka probleemide tekkimisel. Sobiva eluaseme leidmisel tuleks ka uurida, milline on hoone ümber olev keskkond: kas on olemas nõuetekohane parkla ja kas õuearhitektuur on perele sobiv (lasteala, piisav haljastus).

Pöörake tähelepanu detailidele

Uue eluasemega tutvuma minnes alustage välisuksest – tuleb veenduda, et see oleks korralik ja turvaline. Hea märk on see, kui uksel on kaks lukku: üks tagab kasutusmugavuse ja teine turvalisuse.

Esiku puhul jälgige, kas planeeritav kapp oleks piisavalt mahukas: laius peaks olema vähemalt 2 meetrit ja kapi sügavuseks tuleb arvestada vähemalt 70 cm, et saaks muretult paigaldada lükanduksed. Ühtlasi peaks kapp varjama esikus olevaid tehnosüsteeme, näiteks ventilatsiooniagregaati, põrandaküttekollektorit või elektrikilpi.

Vannitoas ja köögis on esmatähtsad tehnosüsteemid

Vannitoas tuleb tähelepanu pöörata ruumikusele, et sinna mahuks kõik vajalikud asjad. Lisaks kontrollige ventilatsioonitõmmet – asetades paberilehe lakke ava juurde, peaks see püsima tõmbe tõttu laes. Selle testi abil saab veenduda, et ventilatsioon töötab korrektselt.

Köögis mõõtke üle ala, kuhu mööbel peaks tulema: pöörake tähelepanu sellele, kas kõik soovitud kapid ja tehnika mahuks vajadusel ära. Kontrollige, et kõik tehnikakohad oleks varustatud pistikupesade ja veeühendustega. Samamoodi tuleks üle loendada töötasapinna lähedal asuvad pistikud. Oluline on ka üle vaadata, kas pliidi kohale planeeritava kubu asukoht on õigesti ja sobilikult – seda on hiljem raske muuta.

Mürapidamise suhtes tuleb kontrollida seinamaterjale – kindlasti on hea, kui sein on betoonist.

Helen Külaots
vabakutseline ajakirjanik

http://www.seb.ee/foorum/kodu/video-mida-vaadata-uusarendusse-korteri-valimisel

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

E. Vilde tee 118 hoonekompleksi ideekonkursi võitja on selgunud

21.06.2016 Tallinn.ee

Kes on ideekonkursi võistlustöö märgusõnaga „MAJAKAJA“ taga, selgus 20. juunil kell 12.00 Mustamäe Linnaosa Valitsuse esimese korruse saalis.

Mustamäe Linnaosa Valitsus kuulutas 18. märtsil välja ideekavandi konkursi hoonetekompleksi – kultuurikeskus ja linnaosa valitsuse administratiivhoone – ehitamiseks aadressile Vilde tee 118. Ideekonkursi eesmärgiks on saada parima arhitektuurilise lahendusega ning Mustamäe kogukonna soove ja huve parimal moel arvestav eskiisprojekt hoonetekompleksile, mille koosseisu kuulub peale kultuurikeskuse ka linnaosa valitsuse uus administratiivhoone. Konkursi võitjale on MLOV välja pannud preemia 10 000 €, II ja III koha omanikele vastavalt 3000 ja 2000 €.

Ideekonkursi võitis žürii otsusega võistlustöö märgusõnaga „MAJAKAJA“. Märgusõnadega ümbrike avamine ja autorite avalikustamine toimus 20. juunil kell 12.00 Mustamäe Linnaosa Valitsuse esimese korruse saalis.

I auhind: märgusõna „MAJAKAJA“, esitajad AS Amhold ja BOA OÜ, ideekavandi autorid: Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets

II auhind: märgusõna „Mocha“, esitajad KAOS Arhitektid OÜ ja Projekt O2 OÜ, ideekavandi autorid: Laura Ojala, Katrin Vilba, Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann.

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda rõhutas oma kõnes, kui suur samm on see ideekonkurss Mustamäe jaoks: „Peatselt 55-aastasel Mustamäel pole kunagi olnud korralikku kultuurikeskust – Kultuurikeskus Kaja on ju tegelikult 60-ndatel ehitatud kinomaja. Nüüd oleme astunud lõpuks sammu edasi uue, kaasaegse kultuurikeskuse ehitamise suunas.“ Eriliselt tänas linnaosa vanem kõiki žüriiliikmeid ja eksperte: Endrik Mänd – Tallinna peaarhitekt, Rein Murula – volitatud arhitekt, Viljar Meister – Tallinna linna haldusdirektor, Kertu Lipand – Tallinna Linnakantselei haldusteenistuse hankekeskuse juhataja, Mari Suvi – Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Mustamäe, Kristiine ja Nõmme osakonna juhataja, ning samuti linnaosa valitsuse töötajaid.

Statistika: elamispindade turu laenumahud kasvavad

21.06.2016 Tõnu Toompark

2016 I kvartalis oli eluasemelaenude käive Eesti panga andmetel 200 miljonit eurot. Seega väljastati eluasemelaene 4,1% sama perioodi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kinnisvaralaenude ehk eluasemelaenude käive SKT suhtes on indikaator, mis näitab elamispindade turu aktiivsust rahalisest vaatevinklist.

Käesoleva aasta I kvartali laenukäibe osakaal SKTst on küll madalam eelmise aasta teises-kolmandas-neljandas kvartalis, kuid siiski kõrgem märksa kõrgem kui varasema seitsme aasta esimeses kvartalis, mil madalaim laenukäibe osakaal SKTst on olnud 2,2%.

Aasta alguse madalama laenukäibe osakaalu taga on tõsiasi, et aasta algus on reeglipäraselt madalama kinnisvaratehingutega periood. Seetõttu on ka laenuturu aktiivsus aasta esimeses kvartalis madalam.

Olukorras, kus majandus kasvab aeglaselt, kuid kinnisvaratehingute arv on kõrge ja kerkinud hinnad nõuavad kõrgemat laenusummat, võib prognoosida laenukäibe osakaalu jätkuvat suurenemist.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tasa sõuad, kaugele jõuad

20.06.2016 Rasmus Kattai

Eesti jagab suhtelise sissetuleku arvestuses 28 Euroopa Liidu riigi hulgas 20.–21. kohta
Nominaalse sissetuleku vallas on Eesti edusammud alates 2000. aastast olnud suurimad terves Euroopa Liidus
Rikkamatele riikidele järelejõudmine on aeglane protsess, kiire spurt võib pikemaajalist väljavaadet hoopis kahjustada

Hiljuti avaldas Eurostat värsked andmed Euroopa Liidu riikide sissetulekutaseme kohta, mis võimaldavad vaadelda Eesti edusamme rikkamatele riikidele järelejõudmisel. Näitajaid, mille alusel riike omavahel võrrelda, on mitu, aga peaasjalikult kõrvutatakse sisemajanduse kogutoodangut või elanike tarbimist. Seejuures on toodangut ja tarbimiskulutusi võimalik vaadelda eurodes nii vahetu väärtusena kui ka riigi hinnatasemega korrigeeritult. Ei saa öelda, et üks mõõdik on parem kui teine, sest nende abil saab olukorda tõlgendada eri nurkade alt.

Hinnataseme erinevusi arvesse võttes oli Eesti kogutoodang inimese kohta eelmisel aastal 74% Euroopa Liidu keskmisest, st väiksem kui aasta või kaks tagasi. See ei ole üllatav, sest viimasel paaril aastal on Eesti majanduskasv olnud vilets, kehvem kui ülejäänud Euroopas. Siiski tuleb rõhutada, et majandusarengu puhul loeb kasvu kestus ja püsivus, ühe või paari aasta sisse jäävaid muutusi ei maksa üle tähtsustada.

Eelmiste aastate majanduskasvu takistas mitu meist sõltumatut asjaolu, nende hulgas Venemaa sanktsioonid, rubla nõrkus, nafta hinna langus, transiitvedude Eestist ümber suunamine ja Soome heitlus majanduse uuesti jalule seadmisel. Neil põhjustel aeglustunud majanduskasv ei tähenda, et Eesti on rikkamaks saamise kursilt kõrvale kaldunud.

Suhtelise sissetuleku arvestuses jagas Eesti eelmisel aastal 28 Euroopa Liidu riigi hulgas Leeduga 20.–21. kohta, meist tahapoole jäid Kreeka, Poola, Ungari, Läti, Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Suhtelise sissetuleku taseme puhul pole suurim uudisväärtus selles, mitmendal kohal Eesti Euroopa Liidu riikide arvestuses parasjagu on, vaid kas ja kui palju on näha edasiminekut. Eesti puhul tuleb meeles pidada, et alustasime väga madalalt suhtelise sissetuleku tasemelt: 1995. aastal oli see 35%.

Sellegi protsendi saavutasime üksnes tollase väga madala hinnataseme tõttu – tagantjärele eurodesse arvutatuna oli sissetulek väga väike, kuid kaubad ja teenused maksid ka märkimisväärselt vähem kui rikkamates riikides, st ühe euro ostujõud oli tollal Eestis palju suurem kui vanas Euroopas.

Ühest küljest on sissetuleku korrigeerimine hinnatasemega õigustatud, sest kaupade ja teenuste tegelikult tarbitav kogus ei olene üksnes sissetulekust, vaid ka sellest, kui palju kaubad ja teenused maksavad. Teisest küljest on hinnatasemega korrigeeritud sissetulek kasutu mõõdik, kui reisida välisriiki või tellida sealt tooteid.

Hinnatasemega korrigeerimata oli Eestis sissetulek inimese kohta 1995. aastal vaid 13% Euroopa Liidu kodaniku omast*. Praegu teenib keskmine eestlane umbes 54% keskmise Euroopa Liidu elaniku sissetulekust, 2005. aastal oli see veel 35%. Edasiminek on olnud märgatav, kui kas see on olnud piisav? Kui järjestada kõik Euroopa Liidu riigid selle järgi, kui suur on olnud muutus nominaalses tulutasemes elaniku kohta alates 2000. aastast, siis on suurim edu saatnud just Eestit (vt joonis).

Kuigi edasiminek on olnud tuntav, pole teiste riikidega võrreldes umbes pooleni ulatuv sissetulek elaniku kohta kindlasti see, millega rahule jääda. Paraku on tulutaseme poolest rikkamatele riikidele järelejõudmine aeglane protsess ja kiire spurt võib pikemaajalist väljavaadet hoopis kahjustada. Põhjused võivad olla erinevad. Buumist tingitud jõuline majanduskasv viib tihtilugu ebaefektiivsete investeeringuteni, sageli on selle põhjus ülehinnatud kinnis- või muu vara. Samuti kasvab buumiperioodil ehitussektor tüüpiliselt suuremaks kui pikemaajalise kasvu seisukohalt optimaalne.

Valed otsused majanduse juhtimisel võivad päädida ulatusliku tagasilöögiga. Silmatorkavaim näide on Kreeka, kus suhteline sissetulek inimese kohta suurenes 67%lt sajandi alguses 88%ni 2009. aastal, kuid vähenes seejärel vaid loetud aastatega 56%ni. Eestis langes suhteline tulutase pärast buumi küll „kõigest“ 47%lt 43%ni, kuid see andis siiski olulise õppetunni. Majandusele pikemaajalisi ja kaugemaid sihte seades kehtib vana hea tõde: tasa sõuad, kaugele jõuad.

* Arvestatud praeguse 28liikmelise koosseisu suhtes

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinna Linnahall on hästi säilinud

20.06.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnahall on hästi säilinud ning hoone rekonstrueerimine ja uuesti kasutusele võtmine on võimalik, kinnitas põhjalik ehituskonstruktsioonide ekspertiis.

„Äsja tellijale üle antud eksperthinnangu kohaselt taluvad linnahalli vundamendid ja kandekonstruktsioonid projektijärgset koormust, seega on võimalik linnahall rekonstrueerida ja taas kasutusele võtta,“ kinnitas linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas.

Aas lisas, et läbiviidud põhjalik ekspertiis andis kinnitust, et seatud eesmärk linnahallist kolme aastaga moodne ja esinduslik kontserdisaal ja konverentsikeskus teha on teostatav. „Linnahalli põhikonstruktsioonid on heas korras ja võimaldavad hoone konstruktsioone asendamata põhjalikult rekonstrueerida,“ lisas Aas.

„Nüüd asume projekteerimise lähteülesannet koostama ja projekteerija leidmiseks hanget ette valmistama,“ ütles Aas. „Projekteerimisega saab algust teha sel ning ehitustöödega plaanime alustada järgmise aasta sügisel. Tallinna linnavolikogu on seadnud eesmärgiks avada täielikult rekonstrueeritud linnahall juba 2019. aasta kevadel.“

„Linnahall ärkab kolme aastaga nüüdisaegsel tasemel teatri- ja kontserdipaigana täiesti uuele elule,“ lubas Aas. „Kuigi see tundub paljudele ilmselt võimatu ülesanne, oleme kindlad, et saame sellega hakkama.“

Linnahalli suure saali rekonstrueerimise tulemusel saab Tallinn Aasa sõnul endale kogu Põhja- ja Ida-Euroopa regioonis konkurentsivõimelise esindusliku loomuliku akustikaga, moodsaima ja võimalusterohke lavatehnikaga umbes 5000 istekohaga saal saali, mis hakkab siia maailmatasemel sümfooniaorkestreid ja muid esinemispaiga suhtes kõrgete nõudmistega muusikakollektiive ja etendusasutusi meelitama.

„Tallinna Linnahall kui arhitektuurimälestis tuleb rekonstrueerida vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, seega rekonstrueerimisprojektiga linnahalli olulisi laiendusi või välisilme muutmist ei kavandata,“ rõhutas Aas. „Samas on võimalik ruumiprogrammi ratsionaalsemaks muuta ning etenduste ja kontsertide vahelisel ajal kasutult seisvad kontserdisaaliga külgnevad fuajeed ja aatriumid teisaldatavaid seinu kasutades aktiivsesse kasutusse võtta.“

Aas selgitas, et suure saali taguse hiiglasliku avatud ruumi saab vaheseintega liigendades konverentside korraldamiseks sobilikeks väiksemateks ruumideks jagada. „Suurte konverentside puhul oleks võimalik kasutada kogu kontserdihalli – nii suurt foorumisaali kui sellega külgnevaid väiksemaid konverentsiruume,“ ütles Aas. „Sel juhul saaks linnahallis läbi viia lausa mitmetuhande osalejaga rahvusvahelisi kongresse-konverentse.“

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks mais langes

20.06.2016 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta mais võrreldes aprilliga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta maiga -1,8%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas mais eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade langus elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises, samuti hindade tõus kütteõlide ja toiduainete tootmises.

2015. aasta maiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kütteõlide, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises ja mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, mai 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Mai 2016 – aprill 2016, %	Mai 2016 – mai 2015, %
KOKKU	-0,2	-1,8
Töötlev tööstus	-0,2	-1,2
Mäetööstus	2,1	5,9
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-0,8	-12,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes 2015. aasta maiga -3,0%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid mais keskmisest enam naftasaaduste, turbatoodete ja ehitusmaterjalide hinnad, samas langesid elektrienergia, plasttoodete ning elektroonikaseadmete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta mais võrreldes aprilliga 0,9% ja võrreldes 2015. aasta maiga -5,1%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid mais keskmisest enam naftasaaduste, keemiatoodete ning metallide hinnad, samas langesid põllumajandussaaduste, elektrienergia ja nahktoodete hinnad.

Eluaseme hinnaindeksi aastakasv oli 2%

20.06.2016 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta I kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes 2015. aasta I kvartaliga 2%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes langesid korterite hinnad -0,2% ning majade hinnad jäid samale tasemele.

Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga langesid korterite hinnad Tallinnas 1,5% ning tõusid Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,8% ja ülejäänud Eestis 3,2%.

2015. aasta I kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 3,1% ja majade hinnad langenud 0,5%. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes jäid Tallinna korterite hinnad samale tasemele, kuid hinnad tõusid Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 9,9% ning ülejäänud Eestis 6,8%.

Viimati jäi eluaseme hinnaindeksi aastamuutus alla 2% 2010. aasta I kvartalis, mil see oli -5,5%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta I kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga -1,1% ja võrreldes 2015. aasta I kvartaliga -3,5%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Arco Vara: Stroomi – hoogsalt arenevat roheoaas Tallinna südames

20.06.2016 Tõnu Toompark

Paljud meist ei pane tempokat urbanistlikku elu elades tähelegi, et meie pealinn on palju rohelisem ja puhkajasõbralikum kui esmapilgul paistab.

Oma napist ajast tipptundidel liiklusummikutes tungeldes, et linnast välja pääseda ja suveõhtuid ning loodust nautida, tasub tähelepanu pöörata sellele, et kõik ihaldatu – meri, rand, kaunis päikeseloojang, rohelus ja vaba aja veetmise võimalused – on tegelikult keset linna olemas.

Näiteks on Rocca al Mare ja Pelgulinna vahel laiuv ala viimastel aastatel muutunud tänu rannapromenaadile ning Stroomi rannaala ja Merimetsa korrastamisele väga ihaldusväärseks elukeskkonnaks.

Suur hulk inimesi, kes sõidavad mööda Paldiski maanteed Tallinnast välja, on väga üllatunud, kui neile öelda, et Hipodroomi või Merimetsa Selveri taga, liiklusmürast omajagu eemal, on terviserajaga mets, mille taga omakorda suurepärane park ja Tallinna puhtaim Stroomi supelrand mitmete mänguväljakute, pallimänguväljakute ja välikohvikute ning muu rannamõnude nautimiseks vajalikuga.

Rannas tegutseb ka surfiklubi, sealt leiab väikelaste lõbustuspargi, batuudid jms.

Umbusklikel tasuks peatuda Rocca al Mare kaubanduskeskuses ja jalutada mere poole, kust leiab Kakumäed ja Stroomi randa ühendava rannapromenaadi, mereäärse kergliiklustee, mis on ideaalne jooksmiseks, rulluisutamiseks, rattaga sõitmiseks või lihtsalt jalutamiseks.

Kõndige kesklinna suunas mööda 2,5 kilomeetri pikkust promenaadi, mis algab Rocca al Mare kooli kõrvalt Vabaõhumuuseumi teelt ja kulgeb paralleelselt rannajoonega kuni Stroomi rannani ja veenduge oma silmaga, et Tallinna südames on liivaluidetega supelrand lähemal kui Pirita. Ja mitte üksnes supelrand!

Rohelust jagub kõikjale

Rannapiirkonna ehteks on kahtlemata Stroomi rannapark Pelguranna tänava ja mere vahel.

Ala asuti pargiks kujundama juba 1934. aastal, selleks tasandati liivakünkad, rajati teerajad, väljakud ja mänguplatsid.

Stroomi rannapargis on pingid ja grillimiskohad. Lisaks valgustatud jalgteed, jalgrattateed, hulgaliselt mängu- ja spordiväljakuid ning treeninguseadmeid.

Park läheb sujuvalt üle metsaks, Merimetsa rohealaks, mille näol on tegemist ulatuliku ja liigirikka rohealaga Tallinna südames. Merimetsa roheala tuuma moodustavad hästi väljakujunenud vana palumets ja kunagiste liivaste rannavallide vahele jäävates nõgudes paiknevad soostunud ja soometsad.

Metsas on terviserada, mille uuendamisega praegu aktiivselt tegeletakse – kaotatakse jooksmist segavad ebatasasused ja juurikad ning raja äärde luuakse venitussein ning uued viidad. Rada ise kaetakse multšiga.

Roheline Stroomi piirkond saab järjest värskema ja moodsama ilme ka elukeskkonnana. Arco Vara on asunud rajama Merimetsa servale unikaalset Kodulahe kvartalit, kus on suurt rõhku pööratud mugavatele lahendustele ja keskkonnasõbralikkusele.

Tallinna linn on omaltpoolt käivitanud projekti, mis toetab Stroomi kandi elanike liikumisvõimalusi ning vaba aja veetmist. Rajamisel on kergliiklustee, mis liidab ühte võrgustikku Nõmme, Mustamäe ja Õismäe kergliiklusteed ning Harku metsa ja Nõmme terviserajad. Kõik see kokku pakub piiramatuid võimalusi liikumisharrastustega tegelemiseks ja looduse nautimiseks.

Fakte

Stroomi rand ehk Pelgurand on supelrand Tallinnas. Ametlik nimetus alates juunist 2012 on Pelgurand.
Stroomi ranna nime sai see ala Paldiski maantee ja Mustamäe tee ristmiku lähedal paiknenud Stroomi kõrtsi järgi, mille omanikuks oli 19. sajandi esimesel poolel Bengt Fromhold Strohm.
Stroomi rannaparki hakati Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Seltsi eestvõttel rajama 1935. aastal. Praegu on pargi pindala 22,4 hektarit ja seal kasvab umbes 50 nimetust puittaimi.
Rannapargi lõunapoolse osaga piirneb ida pool Stroomi mets ehk Merimets, mis on paljude lindude elupaik ning tähtis puhkeala inimestele.
2016. aastal alustas Arco Vara Merimetsa ja Rocca al Mare promenaadi vahelisele alale Kodulahe kvartali rajamist, mis on üks vähestest mere ääres paiknevatest uusarendustest pealinnas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

20.06.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride korraline üldkoosolek (edaspidi nimetatud kui Koosolek) toimus reedel, 17.06.2016.a. algusega kell 14.00 Ühingu kontoris Põhja pst 21 Tallinn.

Koosoleku osalejate nimekirja kohaselt oli Koosolekul kohal ja esindatud 8 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 37 892 923 häält, mis moodustab kokku 69,91% aktsiatega määratud häältest.

Koosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused

Koosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus:

Aktsionäride korralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Ervin Nurmela. Protokollijaks valiti Liisa Kirss