Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
Täna avalikustati Vanasadama Masterplaani žürii poolt väljavalitud tööd ning avati ümbrikud märksõnade taga olnud arhitektuuribüroode nimedega, kes hakkavad järgmises etapis edasi tööd tegema. Kolm edasipääsenud arhitektuuribürood on MMUF nime all töö esitanud Alver Arhitektid, Streamcity töö taga olnud Zaha Hadid Architects ning Tõus ja Mõõn koostajad Kavakava ja Alejandro Zaera-Polo Maider Llagune Arhitecture.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul jäi Tallinna Sadam kõigi kuue esitatud ideekavandiga rahule ning ideid edaspidisteks lahendusteks on kõikidest töödest võtta.
„Võitjate puhul tooksime välja just nende eripalgelisust. MMUF töös on esitatud jõuline geomeetria ja suured maamärgid. Hästi mõjub veelähedus kanalitena majade vahel jalakäijate aladel ning ojadena rohealadel. Streamcity lahendus on suurlinlik ja pakub kõige rohkem värskeid ideid. Huvitavamad detailid on veesilmad Reidi tee ääres, jalakäijate alade osaline ja sujuv tõstmine teisele tasandile. Hea terviklikkuse annab Admiraliteedibasseini ümbrusele A-ja D-terminali esistega pakutud üks ühtne linnaruum-väljak koos rohealaga. Tõus ja Mõõn töö rõhub olemasolevatele ja ajaloolistele väärtustele. Väljapaistva ideena on toodud Sadama tänava sihi avamine merele, mis annab alale avaruse.“
Vanasadama Masterplaani žüriisse kuuluvad Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm, Tallinna Sadama infrastruktuuri arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Peeter Pere ja Arhitektide Liidu liige Ülar Mark.
Valiku tegemisel hindas žürii tööde vastavust võistlusülesandele. Muuhulgas vaadati ideede sobivust ümbritsevasse keskkonda ning sadama ja linna ühendamise läbimõeldust, ideelahenduse värskust ja innovaatilisust, aga ka lahenduse teostatavust. Kolme väljavalitud arhitektuuribürooga töötavad nii Tallinna Sadam kui žüriiliikmed konsultantidena detailsemalt edasi võttes aluseks nende esitatud esmased nägemused ala tulevikust ning kaasates sinna parimaid ettepanekuid ka teistelt ideekonkursil osalenud töödest. Protsessi lõppfaasis sõlmib sadam lepingu kõige tugevama võistlustöö tegijaga, kellega koostöös valmib 2017.aasta lõpuks Masterplaan 2030.
Tallinna Sadam kuulutas 2016.aastal välja Vanasadama arendusplaani ehk Masterplaani 2030 ideekonkursi eesmärgiga leida pikaajaline terviklahendus, mis on aluseks sadama-ala kinnisvaraarendustest ning linnalise ja avaliku ruumi ühendamiseks sadama funktsioonidega. Tallinna Sadamal on plaanis tuua sadamafunktsioonide kõrvale Vanasadamasse rohkem linnalist arendust ning muuta piirkond kergesti läbitavaks ning atraktiivseks linnaruumiks.
Täna peeti uue Tallinna vangla sarikapidu, millega tähistati hoonete kompleksi kõrgeima hoone, pääslahoone, maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Sarikapärja tõid hoone kõrgemast nurgast alla justiitsminister Urmas Reinsalu, Rae vallavanem Mart Võrklarv, Tallinna vangla direktor Hannes Liivak, Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar ja Fund Ehitus OÜ juhatuse esimees Ott Kikkas.
Vangla ehitatakse Rae valda Soodevahe külla. Vanglakompleksi rajamisel pööratakse erilist tähelepanu turvalisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, efektiivsele ruumikasutusele ning madalatele ülalpidamiskuludele.
Tallinna vangla uued hooned ehitatakse kambertüüpi vanglana. Lisaks rajatakse vangla põhipiirdest väljapoole arestimaja ja kinnipidamiskeskus.
Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Eluosakondades on lisaks sellele plaanitud veel 16 kartserikambrit meeskinnipeetavatele ja 4 kartserit naiskinnipeetavatele. Vanglasse on kavandatud kokku 1208 statsionaarset kohta.
Enam kui 60 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kompleksi arhitekt on Indrek Saarepera ja projekteerija AS Amhold.
RKAS ja Fund Ehitus OÜ allkirjastasid uue Tallinna vangla ehituse peatöövõtulepingu 23. novembril 2015. Ehitustööde maksumus on 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kaasaegne vanglakompleks valmib 2018. aasta lõpus.
Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta märtsis 15% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses, kui ka töötlevas tööstuses.
Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 10% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – enam kui kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid märtsis eelmise aasta märtsi mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka toiduainete, mootorsõidukite ja ehitusmaterjali tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang vaid elektroonikaseadmete tootmises.
Välisturule müüdi märtsis 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta märtsiga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 11% ja müük kodumaisele turule 12%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta märtsis tööstuses kokku 2% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% rohkem.
2016. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 54% ja soojust 1% rohkem.
| Tegevusala | Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb | ||
| KOKKU | 2,4 | 17,7 | 14,8 |
| Energeetika | 7,1 | 31,7 | 31,7 |
| Mäetööstus | 5,5 | 89,5 | 85,6 |
| Töötlev tööstus | 1,4 | 13,4 | 10,4 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 1,7 | 14,5 | 11,9 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 4,6 | -5,4 | -8,0 |
| toiduainete tootmine | 4,6 | 9,8 | 7,6 |
| metalltoodete tootmine | 1,9 | 20,3 | 16,1 |
| elektriseadmete tootmine | 6,0 | 21,5 | 17,1 |
| tekstiilitootmine | 4,0 | 6,9 | 4,1 |
| mööblitootmine | 3,9 | 7,3 | 3,3 |
| mootorsõidukite tootmine | 4,8 | 28,2 | 25,2 |
| ehitusmaterjali tootmine | 3,8 | 27,9 | 24,9 |
| masinate ja seadmete tootmine | -2,2 | 5,9 | 2,4 |
a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.04.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.04.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta märtsis 2016. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui veebruaris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, siis märtsis kasv kiirenes.
2017. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 545,7 miljonit eurot.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv märtsis kiirenes. Kui veebruaris kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis märtsis oli kasv 11%. Müügitulu suurenes viie ja vähenes kahe tegevusala kauplustes. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 33%. Müügitulu suurenes veel ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 16%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 15%). Samuti muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (kasv 12%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 12%). Müügitulu vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes.
Toidukaupade kaupluste müügitulu, mis eelnevatel kuudel väikest langust näitas, pöördus märtsis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta märtsiga võrreldes 2%.
Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 4%.
Võrreldes eelmise kuuga suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete müügitulu 16%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2017. aasta kolme kuuga (jaanuar–märts) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 3%.
Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.
Mapri Ehituse ja NOBE konsortsium sõlmisid lepingu Ekerepol OÜ-ga Tallinnasse WoHo kvartalisse Mustamäe tee 3 kinnistule 14-korruselise äri- ja eluhoone projekteerimiseks ja ehituseks. Tööde maksumus on ligi 11,7 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.
„Just siin Tallinna tuiksoonel hakkavad asuma silmatorkavad esindusbürood ning avarate vanalinna ning merevaadetega kvaliteetsed korterid. Mõnusate istumiskohtadega rajatav pargiala pakub võimaluse ka linna keskel rohelust nautida,” sõnas EKEREPOL OÜ juhatuse liige Reigo Randmets
„Senine koostöö NOBE ja Mapri Ehitusega on sujunud väga hästi ning moodne ja tänapäevaste energialahendustega elu- ja ärihoone valmib 2018. aasta sügiseks,“ lisas arendusettevõtte EKEREPOL OÜ teine juhatuse liige Karl Ader.
„Kui kümme aastat tagasi tegi Nordecon Betoon sarnaste büroohoonete puhul ainult betoonkarpide valamist, siis tänaseks on NOBEst kujunenud ehituse täisteenust pakkuv ettevõte: me projekteerime, teostame peotöövõttu ja ka betoonitöid oma tööjõuga, ideest teostuseni,“ ütles NOBE juhatuse esimees Mait Rõõmusaar. „Woho kvartalist on kujunemas Tallinna üks omanäolisemaid ärihoonete komplekse, on au selle ehituses kaasa lüüa.“
“Olime mõned aastad tagasi valdavalt Lõuna-Eestis tegutsev ehitusettevõte, nüüd aga ehitame Tallinnas järjest suuremas mahus,“ ütles Mapri Ehituse juhataja Priit Jaagant. „Hetkel kaks kõige suuremat objekti Tallinnas on mais valmiv väga huvitav Balti Jaama Turu hoone ning kesklinna ja kadrioru piiril kolm 13-korruselist kortermaja.“
WoHo kvartalisse rajatava äri- ja eluhoone arhitektuuriprojekti autorid on PIN Arhitektid. Hoone rajatakse 1 maa-aluse ja 14 maapealse korrusega. Hoonesse tuleb brutopinda 12 618m². WOHO 2 maja saab olema multifunktsionaalne hoone, kus 1.–7. korruseni paiknevad äri- ja büroopinnad, 8.–9. korrusel bürood ja külaliskorterid ning 10.–14. korrusel on suurepäraste vaadetega korterid. Ehitustööd algavad kohe, maja valmib sügisel 2018.
Mapri Ehitus OÜ tegevusalad on ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine, põllumajandusehitus ning betoonitööde teostamine. Mapri Ehituse 2016. aasta ehitustööde maht oli 40,6 miljonit eurot, ettevõte annab tööd ligi 80 inimesele.
NOBE ehk Nordecon Betoon on Nordeconi kontserni kuuluv ehitusettevõte, mis tegeleb aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega. Alates aprillist 2017 kasutab ettevõte kaubamärki NOBE. Ettevõte on osalenud huvitavates kultuuri- ja kunstiprojektides, millest tuntuim on Aasta Betoonehitis 2011 tiitliga pärjatud Saksa kunstniku Lukas Kühne loodud heliskulptuur Cromatico Tallinna Lauluväljakul. Nordecon Betoon annab tööd ligi 155 inimesele.
WOHO kvartal on uut suunda näitav elu- ja ärikeskkond, kus kaks erinevat poolust on omavahel läbimõeldult sulandunud. Kvartalisse, mille märksõnaks on linnasüdame lähedus rajatakse kokku 36 000 m2 elu- ja äripindasisid, mille moodustavad 2 kõrghoonet ning parkimismaja.
Kinnisvarakool korraldab 10/05/2017 koolituse “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Koolituse eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.
Koolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” on kutsutud:
Koolitus annab:
Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 10/05/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kohtutäitur Kaja Lilloja.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Tallinna korteritehingute rahaline käive oli 2017 I kvartalis maa-ameti andmetel 243 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes kasvas korterite rahaline käive kolossaalse 39,4% võrra.
Korteritehingute käibe kasvu taga on nii kasvanud keskmised hinnad kui oluliselt suurenenud tehingute arv. Maa-ameti andmetel olid 2017 I kvartali tehingute hinnad eelmisest aastast 11% ja tehingute arv 19% kõrgemal.
Nii hinnatõusu kui käibekasvu taga on uute kortereite turg. Aasta esimeses kvartalis sõlmiti aktiivselt asjaõiguslepinguid uute ehk keskmisest kallimate korteritrega. Samuti tuleb tõdeda, et uute korterite tehingute osakaal tehingute koguarvus on suurenemas. Need ongi tegurid, mis veavad korterite käivet sellise pöörase kiiruga.
Kinnisvaraturul pöörleva raha massi suurenemist soodustavad omakorda pangad, kes pakuvad soodsa intressimääreaga laene. Laenutingimused on küll üsnagi mõistlikult karmid, kuid sellele vaatamata laenuvõtjaid on ja laenukäibed kasvavad.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Tartumaal tehakse hoonestatud elamumaadega tehinguid kõige enam Ülenurme vallas ning Tartu linnas. Tehinguaktiivsuselt järgnevad Tartu vald, Haaslava, Luunja ning Tähtvere vald. Erinevalt Tartu linnas tehtavatest tehingutest on lähivaldade näitel suures osas tegemist uusehitistega. Olenemata tehinguaktiivsuse piirkondlikust erinevusest ei ole Tartu linna ning selle vahetute lähipiirkondade elamute hinnatasemed statistiliselt vaadatuna kuigi erinevalt hinnastatud. Tartu linna lähivaldades on kõige madalamate hindadega tehtud tehingud valdavalt Tähtvere vallas, kus on ühtlasi ka kõigest üksikuid elurajoone.
2017. aasta I kvartalis tehti hoonestatud elamumaaga Tartumaal kokku 96 tehingut. Tehinguaktiivsus oli maakonnas tervikuna võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langenud 15% ja võrreldes aastataguse ajaga 5,0%. Tehinguhindade aritmeetiliseks keskmiseks kujunes 86 000 eurot ja mediaanhinnaks 70 000 eurot. Aritmeetiline keskmine langes võrreldes möödunud kvartaliga 6,2% ja mediaanhind 2,9%, võrreldes eelmise aasta I kvartaliga langesid aritmeetiline keskmine koguni 26% ja mediaanhind 13%. 2016. aastaga võrrelduna esinev hinnataseme langus tuleneb uusehitiste mõnevõrra väiksemast müügist ning tavapärasest madalamatel hinnatasemetel tehtud tehingutest. Elamuturuga seotud näitajad on püsinud suures osas muutumatud, nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete kasv on valdavalt aset leidnud uusehitiste ja kallimate järelturu objektide osas. Elamuturg on siirdunud maakonnakeskusest väljapoole, millest tulenevalt on tehingute arvu taset ja hinnataseme kasvu hoidnud valdavalt Tartu linna lähivaldades tehtud tehingud.
2017. aasta I kvartalis tehti Tartu linnas 32 hoonestatud elamumaa tehingut, mida oli võrreldes möödunud kvartaliga 19% rohkem kuid võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 24% vähem. Tehinguhindade aritmeetiliseks keskmiseks kujunes 110 000 eurot ja mediaanhinnaks 119 000 eurot, mis olid võrreldes varasema kvartaliga kasvanud vastavalt 2,2% ja 19%. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga aga langenud 25% kuid mediaanhind kasvas sealjuures koguni 41%. Hinnatase on kvartaalses lõikes jäänud juba pikemat aega võrdlemisi sarnasele tasemele, mille juures aga mediaanhind on pidevalt kasvanud uusehitiste ning kallimate järelturu elamutega tehtud tehingute arvelt. Tehinguaktiivsuse mõningast langust soodustab kohatine kehv pakkumise struktuur ning pidevalt kasvavad pakkumispõhised hinnad, mõõdukat statistilist hinnakasvu soosib lähitulevikus uute arendusalade laienemine.
Pärast 2016. aasta IV kvartalit tehinguaktiivsus kogu maakonnas ning Tartu linnas kuigi palju ei muutunud, tehingute arv püsis sarnaselt detsembrile samal tasemel kogu jaanuari ja veebruari. Aasta alguses tehti maakonnas enam tehinguid odavamate elamutega (60 000 € mediaanhind), mille järel aga nii veebruaris kui märtsis tehti tehinguid järjest kõrgematel hinnatasemetel (märtsis mediaanhind 72 000 €). Kevadise perioodi aktiivsust on soodustatud võrdlemisi soe talv, järgneva kvartali esimeses pooles on oodata sarnastel hinnatasemetel tehtavate tehingute jätkumist.
Märtsis tehti Tartu maakonnas kokku 27 hoonestatud elamumaa tehingut. Võrreldes veebruariga tehti 7 tehingut vähem ning võrreldes 2016. aasta märtsiga 14 tehingut vähem. Võrreldes aastataguse ajaga on tehinguaktiivsus vähenenud ennekõike maakonnakeskuses. Aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks kujunes tehtud tehingute lõikes 89 000 eurot ja mediaanhinnaks 72 000 eurot. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes veebruariga langenud 6,6% ning võrreldes aastataguse ajaga langenud koguni 40%. Mediaanhind oli sealjuures võrreldes veebruariga langenud 2,0% ning võrreldes 2016. aasta märtsiga langenud 24%. Aastases võrdluses on tehinguaktiivsus mõnevõrra vähenenud kuid mediaanhinna kasv on ajaliselt pikema horisondi raames vaadatuna püsinud endiselt kiire. Nii aritmeetilise keskmise kui mediaanhinna laialdased muutused tulenevad viimastel perioodidel sagenema hakanud uusehitistega ja kallimate järelturu elamutega tehtud tehingutest, millede maht tehingute arvus periooditi tugevalt varieerub.
Tartu linnas tehti märtsis 9 hoonestatud elamumaa tehingut. Võrreldes veebruariga tehti täpselt sama palju tehinguid kuid võrreldes 2016. aasta märtsiga 10 tehingut vähem. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 110 000 eurot ja mediaanhinnaks 95 000 eurot. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes veebruariga langenud 1,8% ning mediaanhind langes 29%. Võrreldes aastataguse ajaga langes aritmeetiline keskmine 43% ja mediaanhind 24%. Hinnatasemete igakuised laialdased kõikumised tulenevad Tartu linnas sarnaselt maakonnale kui tervikule nii tehingute arvu vähesusest kui asjaolust, et erinevas hinnaklassis ja erinevat tüüpi elamutega tehtud tehingute maht varieerub üsna suuresti. Laialdane mediaanhinna langus võrreldes 2016. aasta märtsiga tulenes ajutisest madalast võrdlusbaasist, kus möödunud aasta märtsis tehti hulgaliselt tehinguid üle 100 000 maksnud elamutega.
Hoonestatud elamumaa tehingu- ning hinnadünaamika Tartumaal ja Tartu linnas
* 2017. aasta on toodud 31. märtsi seisuga
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Tartu linna lõikes on ostjate poolt eelistatuimad elamupiirkonnad Tammelinn, Veeriku, Raadi-Kruusamäe ning Ihaste. Vastavates piirkondades asuvad ühtlasi ka kõige suuremad Tartu linna elurajoonid. Erinevalt Tartu linna üleüldisest hoonestusest ei ole tarbijate poolt siiski Tartu linnale omaste puitkonstruktsioonis elamute soetamine eelistatud. Nii Tartu linnas kui ka selle lähivaldades otsitakse pigem kivikonstruktsioonis ning maaküttega elamuid, mille suletud netopind jääb eelistuste kohapealt enamasti vahemikku 150-200 m2.
Renoveerimist vajavate elamute hinnad algavad Tartu linnas ligikaudu 80 000 – 100 000 eurost. Heas seisukorras elamute müügipakkumised ja tehingud on üldjuhul vahemikus 120 000 – 170 000 eurot. Väga heas seisukorras ja uute elamute hinnatase algab ligi 170 000 eurost, hea asukohaga kvaliteetsete renoveeritud või uuselamute eest küsitakse aga valdavalt kuni 250 000 eurot. Kõige rohkem otsitakse Tartus n-ö keskmises hinnavahemikus, 150 000 – 175 000 eurot maksvaid üksikelamuid. Ostjad peavad oluliseks ennekõike head ruumiplaneeringut ja soodsaid kommunaalkulusid.
Tartu linna siseste uusehitiste pakkumiste vähesuse tõttu asutakse sobilikke pakkumisi otsima esmajärgus Ülenurme vallast, seejärel Luunja, Tartu ning Haaslava vallast. Tartu linna lähipiirkondades sõltub hind peamiselt asukohast kui ümbritsevast elukeskkonnast, infrastruktuurist, ehituse kvaliteedist ja sellega seotud lahendustest. Hinnatasemed jäävad linnalähedastes piirkondades valdavalt vahemikku 200 000 – 250 000 eurot.
Arco Vara hinnangul on tüüpiliseks Tartu ja Tartu lähiümbruse majaostjaks ühe kuni kolme lapsega noorpere. Sobilike pakkumiste osas sõltub tarbijate valik kõige enam leibkonna sissetulekust ning seeläbi nende laenuvõimekusest. Hinnatasemed on tulenevalt uusarendustest Tartu linnast väljapoole liikudes kallinemas, kuid linnaäärsete valdade asumitest kaugemale ulatuvad piirkonnad on juba oluliselt madalamas hinnaklassis (kuni 80 000 eurot).
Hoonestamata elamumaa turul on eelistatuimad eelkõige kommunikatsioonidega krundid (vee- ning kanalisatsiooniühendus, elekter). Kommunikatsioonidega varustatud hoonestamata elamumaa kruntide hinnad jäävad Tartu linna lähipiirkonnas olenevalt asukohast valdavalt vahemikku 20 000 – 50 000 eurot. Kõrgeima hinnatasemega on olnud Raadimõisa elurajoonis ja Ihaste piirkonnas asuvad krundid. Individuaalelamute ehituseks sobilikke kommunikatsioonidega krunte on tarbijate poolt eelistatud piirkondades pakkumisel nõudlusest vähem, mille süvenemist on ennekõike soodustanud majanduskriisi järgsel perioodil muutunud arendustegevuse finantseerimisvõimalused ning seeläbi kinnisvaraarendajate madal huvi elurajoonide planeerimisel ja arendamisel.
2016. aastal tehti Tartumaal 521 hoonestatud elamumaa tehingut, mida oli 9% rohkem kui 2015. aastal – tehingute arv oli viimastest aastatest kõrgeimal tasemel, sarnanedes tehingute arvult nii 2004. kui 2007. aastaga. Aritmeetiline keskmine hinnatase kasvas võrrelduna 2015. aastaga 17% ja mediaanhind 24%, hinnataseme kasv on aset leidnud nii uusehitiste kui kallimate järelturu objektide arvelt. Tartu linna lähivaldades on kasvanud tarbijate huvi uusehitiste soetamise vastu kui ka uusehitiste püsititamise aktiivsus, seda eriti Haaslava vallas.
Tartu linna ning Tartumaa elamuturul on hinnatasemed viimastel aastatel stabiilselt kasvanud, hinnakasv kiirenes maakonnas tervikuna olulisel määral 2016. aastal. Elamuturul püsis pakkumiste arv 2014. aasta algusest kiires kasvutrendis, viimase kahe aasta vältel on pakkumiste arv aga püsinud pidevalt sarnasel tasemel. 2016. aastal langes Tartumaal ning Tartu linnas elamute pakkumiskuulutuste arv pidevalt perioodil juunist septembrini, mille järgselt hakkas pakkumine taas kasvama, seda eriti maakonnakeskusest väljaspool. Lühiajalisele statistikale tuginevalt on küsitavad hinnatasemed pakkumiste arvu muutuste taustal mõnevõrra kasvanud, mis tuleneb peamiselt uusehitiste pidevast lisandumisest.
Tarbijad on eelistamas uusehitisi ning elamu soetamisel alustatakse sobilikke objekte valima esialgu kõrgemate pakkumishindadega varade hulgast, ostjate kindlustunne ning nõuded eluasemele püsivad kõrged. Tartu linna lõikes on uusehitisi püstitatud ennekõike hinnaklassilt just kalleimates piirkondades – Kvissentalis ning Ihastes Hipodroomi arenduse piirkonnas, nimetatud arendusalade laienemine püsib käesoleval ajal aktuaalne.
Linna väliselt on ajalooliselt olnud nii elamu soetamiseks kui ehitamiseks eelistatuimaks piirkonnaks Ülenurme vald. Ülenurme valla kiire arengu ning sellega kaasnenud ehitusaktiivsuse tulemusena on eelistatuimates piirkondades aga elamuehituseks sobilikud krundid otsa saamas, mistõttu arendustegevus on piirkonnas maha rahunemas. Uusehitiste püstitamine on hoogustunud ennekõike Ülenurme valla naabervallas – Haaslava vallas. Haaslava vallas esineb hulgaliselt piirkondi, kus buumiaegsel perioodil lahti mõõdetud krundid on lõpuks ostjaid leidmas.
Tartumaa elamuturu pakkumis- ning ehitusdünaamika (üksik-, kaksik- ja ridaelamud)
Allikas: Eesti Statistikaamet, KV.ee
Individuaalelamu ehitamiseks kulub püsiva ehitustegevuse tulemusena enamasti üks aasta. Suur erinevus ehitus- ja kasutuslubade arvus võib tuleneda sellest, et kasutusloa puudumine ei takista mitte elamu kasutuselevõttu, vaid selle müüki (juhul, kui ostja soovib ostu finantseerida pangalaenuga). Kuna üksikelamuid ehitatakse reeglina endale, mitte müügiks, saavad paljud elamud kasutusloa teatud ajalise nihkega.
Elamuturg on võrreldes korterituruga võrdlemisi väheaktiivne, mistõttu ainuüksi lühiajalisele statistikale tuginevalt ei saa siinkohal teha pikemaks perspektiiviks olulisemaid järeldusi. Kohatised statistilised hinnakõikumised on tingitud üksikute väga kõrgete või madalate tehinguhindadega tehtud tehingutest. Ühtlasi on elamuturul tegemist hinnatasemetega, mille osas tehinguhinnani jõudmiseks on müüjad nõus tegema hinnas järeleandmisi, mistõttu reaalse tehinguni jõudes erinevad pakkumis- ning tehinguhinnad tavapäraselt kuni 10% (Arco Vara 2016. aasta statistika põhjal Tartumaal keskmiselt 5%).
Pärast 2015. aasta 1. juulist kehtima hakanud ehitusseadustikku on Eesti kinnisvaraturu lõikes muutunud keerulisemaks ennekõike elamuturg. Elamute ostmisel pangalaenuga nõuavad eluasemelaene väljastavad krediidiasutused, et elamuga seotud dokumentatsioon oleks korras (sh ehitus- ning kasutusload, ehitusprojekt ning lisaks väiksemate muudatuste tegemise korral ehitusteatis/kasutusteatis). Seadustamist vajavad ennekõike nö ebaseaduslikud ehitised, mida esineb suurel osal vanemate kinnistute puhul, kus hoovi on lisaks elamule ehitatud ka mitmeid abihooneid.
Lisaks dokumentatsiooni olemasolule ning tähtsusele on oluline ka kinnistutele ligipääs avalikult kasutatavatelt teedelt. Kinnisvarahindajatel tuleb ette hulgaliselt varasid, mille korral kinnistule ei ole juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tagatud. Kuniks ligipääsu seaduslikult servituudi läbi aga ei ole, ei ole enamasti pangad nõus elamu ostu finantseerima.
Jättes kõrvale kommertspankade poolsed piirangud elamuturu kohatiseks täiendavaks elavnemiseks, ei ole lähitulevikus oodata Tartu linna ning Tartu lähivaldade elamuturul olulisemaid muutusi. Elamuid jäävad otsima ning ostma enamasti üle keskmist palka teenivad leibkonnad, kelle nii sotsiaalne- kui majanduslik heaolu püsib prognooside kohaselt lähiaastatel positiivne. Arco Vara hinnangul võivad eelistatuimates asukohtades nõutuima suuruse ning planeeringuga elamute hinnad lähitulevikus pisut tõusta, kuid keskmisest kallimate elamute müügiperioodide lühenemist ei ole oodata. Arco Vara statistika põhjal oli Tartumaal nii üksikelamute, suvilate, paaris- kui ridamajade keskmine müügiperiood 2016. aastal 272 päeva.
2017. aasta II kvartalis on kinnisvaraturu hooajalisest kulgemisest tulenevalt oodata tehingute arvu mõningast kasvu, mille juures võib märgata ka mõõduka hinnakasvu jätkumist. Keskmisi hindu jäävad hoidma nii uusehitised kui kallimad järelturu objektid ning kindlasti ka senised kõrged pakkumishinnad koos kohatise kehva pakkumise struktuuriga. Pakkumiste arv oli alates eelmise aasta sügisesest perioodist kuni käesoleva aasta veebruarini pidevalt langenud, iga-aastase trendina on pakkumiste arvu tipptasemele jõudmist oodata suve keskpaiguks. Kevade edasisel kulgemisel on nii Tartu linnas kui selle lähipiirkondades oodata uusehitistega tehtavate tehingute mõningast kasvu ning ehitustegevuse aktiivsuse püsimist.
Meie majas peab keegi külaliskorterit või hostelit ning seal elavad külalised rikuvad pidevalt öörahu. Korteri omanik väidab, et tal on külaliskorter, mis on registreeritud ka kohalikus omavalitsuses.
Küsimused:
Vastus: Turismiseaduse § 18 loetleb majutusettevõtete liigid, milleks on põhiliselt hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.
Juhul kui Teil on alust arvata, et nimetatud korteris osutatakse majutusteenust turismiseaduse § 18 mõistes, selgitame, et valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Ruumide omanik on antud juhul kohustatud tagama, et ruumide kasutusotstarve on vastav majutusettevõtte liigile, juhul kui ei ole, on ruumide omanikul vaja taotleda ruumide kasutusotstarbe muutmist. Ehitusseaduse alusel esitab kasutusloa muutmise taotluse ehitise omanik või ehitise kaasomanik. Korteriomandite sihtotstarbe muutmine saab korteriomandiseaduse § 16 lg 1 kohaselt toimuda üksnes kõikide korteriomanike nõusolekul.
Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses. Külaliskorteri puhul on tegemist eluruumiga, seega külaliskorterile ei ole vaja taotleda ruumide kasutusotstarbe muutmist. Eluruumi omanikul on õigus ruume välja üürida nii pikaajaliseks perioodiks kui ka lühiajalisteks perioodideks. Registreering külaliskorteri kohta tehakse majandustegevuse registrisse taotleja registreerimistaotluse alusel, korteriühistu kooskõlastus/nõusolek ei ole nõutav.
Lisame, et kui olete kindel, et korteri külalised rikuvad öörahu ja tülitavad naabreid, siis tuleb kutsuda politsei rikkujatele. Kõige äärmuslikumaks lahenduseks on korteriomandiseadusest tulenev korterimandi võõrandamisnõue, millisel juhul peab põhjus korteriomandi võõrandamiseks olema väga tõsine.
Autor: Kätri Sarapuu, jurist
Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid. Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“. Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti. |
 |
Rahvusringhäälingu uudise pealkiri “Tallinnas tuleb mere äärde planeeritud rahvusooperi maja asemel tankla” jätab eksitava mulje, nagu oleks Tallinna linn peatanud teatriehituse ja kavandaks mere kaldale midagi sootuks uut.
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei saa esiteks rahvusooperit mere äärde viia, kui nemad ega kultuuriministeerium seda ei taha. „Sadama juurde ooperi kavandamine oli vaid üks variant, millest loobuti ja mida liiga tõsiselt ei kaalutudki,“ märkis Aas.
Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe on kinnitanud, et nad loobusid sellest variandist liigse kauguse tõttu kesklinnast ja sadama läheduse tõttu.
„Teiseks, ehkki uudisest jääb mulje, nagu rajataks tankla mere äärde. Tegelikkuses lahutab tanklat merest nii rannaala kui ka Pikksilma tänav,“ täpsustas Aas. „Kolmandaks, ühtegi tanklat selle sammuga Tallinnasse juurde ei tule, tegemist linnahalli juures oleva tankla kolimisega Pikksilma tänava juurde ja see on olnud Circle K huvi paikneda sadama sissepääsu lähedal, kus on ka omajagu liiklust. Tankla pakub ka inimestele võimalust käia WCs ja üht-teist süüa osta.“
Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse ligikaudu 1,7% ulatuses Fondi 2017.a. esimese kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse kohta. Väljamakse suurus kokku on ligikaudu 1,3 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0,023 eurot. Alates noteerimisest Nasdaq Tallinna börsil 6.juulil 2016, on Fond teinud investoritele kokku väljamakseid summas 0,073 eurot osaku kohta, mis teeb ligikaudu 3,8 miljonit eurot.
Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 18. mail 2017. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 16. mail 2017.a. kell 23:59 seisuga (Fikseerimiskuupäev).
Munitsipaalpolitsei amet ei soovi kaasa minna Liisa Pakosta väidetega, et mupo külastab teda järjepanu valimiseelsel perioodil.
Olukord on palju selgem ja selle lahendus ühene (olgu siis tegemist valimiseelse-, – järgse või – vahel oleva perioodiga) – iga kinnistu omanik peab tagama seal asuvate hoonete korrasoleku ja heakorra. Selguse mõttes olgu parandatud ka fakt, et olukorrast andis Mupole teate ajakirjanik, mitte tähelepanelik linnakodanik.
Juhul, kui tegemist on vahetu ohuga – ja Kalamaja 46 karniisi varisemisohtlik seisund on reaalsus – siis tuleb koheselt tegutseda. Korrakaitse seisukohalt esmalt fikseerida ohtlik olukord, teavitada sellest omanikku ning võtta kohesed kasutusele meetmed ohu likvideerimiseks. Selle aasta Riigikohtu lahend ütleb sõnaselgelt, et kui visuaalsel vaatlusel tuvastatakse ohtlik olukord, siis tuleb see koheselt likvideerida. Kuigi Pakostale selline võimalus anti, jättis ta selle, vaatamata lubadustele, kasutamata. Veelgi enam – mupo Põhja-Tallinna tugipunkti peainspektor Pavel Boitsov, kes käis mitu korda olukorda kohapeal hindamas ja kontrollimas, pakkus Pakostale ning tema abikaasale mupo abi. Sellest loobuti ja lubati olukord ise lahendada. Kuna seda ei tehtud, siis saatis inspektor kohale mupo patrulli, kes piiras lindiga ohtliku ala.
Võrdõiguslikkuse voliniku sõnul tema ise majas ei ela, küll aga käivad seal tema pere lapsed „kogu aeg edasi-tagasi ja pole veel kuskilt märganud, et midagi alla kukuks,“ ütleb ta ajakirja Kroonika kaudu.
Hoidku selle eest, et korduks eilne Tartu-laadne õnnetus, kus ootamatu varingu tagajärjel pool päeva otsiti, kas varing on kaasa toonud ohvreid. Kalamaja 46 ees parkinud autoomanik, kellega inspektor pärast ühendust võttis ja ohust teatas, parkis sõiduki koheselt tänusõnade saatel ümber.
Antud juhtumi puhul selgus aga hoopis uus ja üsnagi ebameeldiv detail. Nimelt asub kõnealusel kinnistu hooviosas kuur, mis on varisemisohtlik ning asotsiaalses seisus. Seda kinnitavad kuuri kõrval pilla-palla vedelevad lahtised seinablokid ja sissekäigu kohal olevad varisemisohtlikud eterniitplaadid. Kuuri sisemuses on aga vanad madratsid, tekid, sodi-praht ja muud asotsiaalse eluviisi jäljed. Pakosta ei nõustunud kategooriliselt inspektoriga, kes pidas kuuri olukorda ohtlikuks. Ta keeldus ka blokkide koristamisest ja viitas, et need on naaberkinnistul, ja naaber peab ise oma territooriumit korras hoidma. Liiati polevat tal harjumust võõral kinnistul viibida. Mis puutub aga kuuri siseelu, siis pole mupo asi uurida, mis toimub temale kuuluvas hoones ja millises seisukorras see on. Väitega, et heakorraeeskiri nõuab ohtlike hoonete sissepääsude sulgemist, et vältida ohualale sattuvaid-tikkuvaid uudishimulikke või asotsiaale ta samuti ei nõustunud ning parandada kuuri polevat võimalik, sest see nõudvat linnalt ehitusluba. Koristada territooriumit ja kuuri sisu ta ei kavatse, sest see pole otstarbekas ning pealegi kavatseb ta kuuri asemele ehitada maja.
Mida selle kõige kohta arvata?
Midagi on Kalamaja 46 pildil viltu, nagu ka tema omaniku suhtumises.
Mupo Põhja-Tallinna tugipunkt alustas täna kinnistul asuva kuuri osas haldusmenetlust ning kui Kalamaja 46 hoone fassaadiga midagi kiiremas korras ette ei võeta, siis alustakse menetlust ka hoone enda osas.
Heakorra ja ohutuse tagamisel on aga kõik kinnistuomanikud võrdsed. Seda tasuks kõigil, ka võrdõiguslikkuse volinikul, meeles pidada.
Kraanasid kerkib Tallinnas nagu murdu ja hinnad tõusevad, ent üksnes need kaks fakti ei tähenda, et ees ootab 2007. aastaga sarnane kinnisvaramulli lõhkemine. Turg seisab toonasega võrreldes tugevatel alustel, ent ebakindlad signaalid Toompealt on muutmas tugevad raudtalad savijalgadeks, kirjutab Nordic Brokers OÜ juhatuse liige Andrus Viks.
Tallinna kinnisvaraturg püsib kolmel vaalal: inimeste kolimine pealinna, keskmise palga tõus ja madalad intressid. Kriisist võime rääkima hakata alles siis, kui üks neist komponentidest kukub tagant ära.
Lähiajal turul selliseid kardinaalseid muutusi pole näha. Kui vaadelda aga pikemat perspektiivi, siis ajalugu on näidanud, et krahh tuleb ühel hetkel kindlasti, kuid me keegi ei tea, millal. Pole olemas kinnisvaraturgu, mis lõpmatuseni tõuseb, ja turgu, mis lõpmatuseni langeb. Majanduse tsüklilisus on paratamatus.
Mis pole aga paratamatus ja mis võib turu kapitaalselt tuksi keerata, on valitsuse eksperimenteerimine ja lauslollused.
Tõsiseks mureks investorite silmis on kerkimas maksusüsteemi ebastabiilsus ja valitsuse vasturääkivad sõnumid eri poliitikate kohta. Investorid ei ole väga rumalad inimesed, ükskõik, mida tänane valitsus neist arvab. Olen mõnega kohtunud ja tean, et nad evivad lugemisoskust ja oskavad arvutada.
Kui investor teeb täna suvalise infoportaali lahti, siis praktiliselt iga nädal tuleb uudiseid, milliseid makse rõõmsalt tõstma hakatakse või millised ära jäetakse. Sellest johtuvalt tekib küsimus, miks peaks keegi siia investeerima? Täna on tingimused ühed, homme teised, ülehomme kolmandad – kellelgi pole kindlust.
Investorid tulevad siia teatud põhjustel, milleks on üldjuhul soodsam maksukeskkond, võimalik tootlus ja lihtne asjaajamine. Kui selles osas stabiilsust ja positiivseid signaale ei ole, siis tuleb otsida teisi alternatiive. Vaadates lähiriike, siis on Eesti paraku muutumas järjest vähematraktiivseks. Läti ja Leedu majanduskasv näitab seda hästi.
Teine oluline teema on seadusandlus, mis on oluliselt ajale jalgu jäänud ja pärsib stuudiokorterite ehitamist. Minister Urve Palo, riiklike üürimajade projekti põhiline eestkostja, sellest aga aru ei saa. Tema hinnangul puudub erasektoril lihtsalt huvi. Tegelikult on investorite leigel huvil väga konkreetsed põhjused, mis pole ületamatud, vaid eeldaksid lihtsalt tänapäevasemat sissevaadet üüriturule.
Investorid pole täna nende ehitamisest huvitatud kahel põhjusel: pangad ei taha neisse investeerida, ja teiseks, igal korteril peab olema parkimiskoht.
Selgituseks, stuudiokorterid on 15–25 ruutmeetri suurused eluruumid. Kuigi nõudlus nende vastu on suur, on stuudiokorteri ruutmeetri ehitamise hind ligi kolm korda kallim kui kolmetoalisel korteril. Põhjus selles, et igas korteris peab olema eraldi vesi, kanalisatsioon, elekter ja küte. Kui siia lisandub veel parkimiskoht, ei ole võimalik selliseid kortereid soodsalt üürida või müüa, mis peakski nende eesmärk olema.
Praegusel juhul on selliseid kortereid võimalus ehitada äripinnana või hostelina, mis võimaldab mõningal juhul seadusest mööda vaadata, ent see tähendab arendajale, et pangaintressid on eluruumidest oluliselt kallimad. Ka ostuhuvilistel on mitteeluruumi ostu puhul suurem sissemakse ja intressid. Nokk kinni ja saba lahti, saba kinni ja nokk lahti.
Olukorra muutmiseks tuleks muuta seadusandlust nii linna kui ka riigi tasandil. Esiteks tuleks kaotada totter parkimiskoha nõue stuudiokorteritele ja teiseks suurendada üürileandja õigusi, mis on praegu ebaproportsionaalselt üürilevõtja poole kaldu.
Valitsus võiks üürimajade ehitamise asemel mõelda, kuidas teha kinnisvaraturg paindlikumaks. Investorid on üüriturule investeerimisest huvitatud, ent üksnes siis, kui on võimalik ots otsaga kokku tulla.
28. aprillil 2017. aastal peetud AS Merko Ehitus aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas:
Otsustati kinnitada ASi Merko Ehitus 2016.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antud ülevaade majandustulemustest ning perspektiividest.
Otsustati võtta vastu järgmised otsused:
Tulenevalt ASi Merko Ehitus põhikirjast on nõukogu 3- kuni 5- liikmeline. Otsustai kinnitada järgmiseks 3 aastaks valitavate nõukogu liikmete arvuks 3.
Otsustati võtta vastu järgmised otsused:
Käesolevale börsiteatele on lisatud AS Merko Ehitus juhatuse poolt aktsionäride üldkoosolekul kasutatud presentatsioon.
