Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ober-Haus: Baltimaade hinnaindeks 04/2016

09.05.2016 Tõnu Toompark

Apartment prices in Vilnius increased by 0.6% to 1,352 EUR/sqm in April 2016. During a year apartment prices in Vilnius increased by 4.6% and since the last lowest price level in May 2010, apartment prices are higher by 17.1% (by 198 EUR/sqm). In January-April 2016, the number of apartment transactions in Vilnius (3,294 transactions) increased by 19% compared with January-April 2015.

In April 2016, apartment prices in Riga increased by 0.3% to the average price of 1,068 EUR/sqm. Over the past 12 months, the average apartment price has increased 1.9% (in March 2016, the annual increase of apartment prices was 1.7%). Since the last lowest price level in October 2009, apartment prices are higher in Riga by 25.7%, still apartment prices are 54.0% lower than at their highest level in the middle of 2007.

The average apartment price in Tallinn increased by 2.1% to 1,590 EUR/sqm in April 2016, which means that annual increase is 1.9%. In total there were 2,815 apartment transactions in January-April 2016 in Tallinn, which is 3% more than in January-April 2015.

Ober-Haus-Baltic-Apartment-Price-Index-April-2016

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

KredEx käendas esimeses kvartalis 524 eluasemelaenu

06.05.2016 Tõnu Toompark

Esimeses kvartalis väljastasid pangad 524 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 32,5 mln eurot. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht esimeses kvartalis keskmisena 16,2% (2015. a. I kv 13,6%).

Esimese kvartali lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 39,7 mln euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas esimeses kvartalis 235 noort peret 1,9 mln euro ulatuses, 287 noort spetsialisti 2,5 mln euro ulatuses ning 2 veterani 20 200 euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli esimeses kvartalis 61 965 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (40%), Harjumaal (15%) ja Tartus (9,5%). Üldse ei ole käendust kasutatud Hiiumaal ning kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Põlvamaal (0,6%), Läänemaal (0,7%) ja Järvamaal (0,9%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (85%) ning elamu ostuks (14%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast, alates millest on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 25 331 leibkonda, kellest 14 795 on noored pered, 10 824 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ning 33 veteranid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Odav nafta alandab hinnataset ka eelolevatel kuudel

06.05.2016 Rasmus Kattai

Hinnataseme langus tuleb endiselt peamiselt energia odavnemisest
Teenuste hinnad tõusevad, peegeldades palga- ja inflatsioonisurvet Eestis
Tarbekaupade hinnad pole sissetulekute ja nõudluse kasvule reageerinud
Tarbijakorv hakkab kallinema aasta teisel poolel

Statistikaameti teatel oli tarbijakorvi hinnatase aprillis sama nagu ka kuu varem, kuid eelmise aasta aprilliga võrreldes oli kaupade ja teenuste keskmine hind 0,8% madalam. Ka euroala riikide keskmine aastane hinnamuutus oli aprillis negatiivne, ühtlustatud tarbijahinnaindeksi järgi langesid hinnad euroalal aastaga 0,2%.

Eesti tarbijahindade langus kajastab peamiselt eelmise 12 kuu jooksul toimunud nafta odavnemise järelmõjusid: 2015. aasta aprillis maksis toornafta barrel maailmaturul 65 dollarit, tänavu ulatus selle hind 43 dollarini. Alates jaanuari keskpaigast on nafta hinnatase järjepidevalt tõusnud ning mootorikütuse hinnad tanklates on selle ajaga kallinenud 9%. Veebruaris jõustusid kõrgemad kütuseaktsiisid, mis andis aasta esimestel kuudel osa kütuste hinnatõusust.

Ilma energiata ulatus tarbijahindade inflatsioon aprillis 0,6%ni. Toiduainete hulgas kallineb peamiselt alkohol. Puu- ja köögiviljade hinnad on sel aastal olnud tavapäraselt heitlikud – kiire hinnatõus aasta esimestel kuudel pöördus aprillis languseks. Suure osa tarbijahindade languse süvenemisest aprillis andiski juurviljade odavnemine. Teist aastat järjest on odavnenud ka piima- ja lihatooted, mis moodustavad tarbijate toidukorvist kolmandiku. Piima kokkuostuhind Euroopa Liidus on edasi langenud ning ka maailmaturul pole hinnalanguse peatumisest seni veel selgeid märke.

Eesti sisemajanduse olud tingivad teenuste kallinemise, sest palgaväljamaksed on sel aastal kasvanud keskmiselt umbes 6% ning tööpuudus vähenes eelmise aasta lõpus 6,4%ni. Kuna tööpuuduse määr on langenud hinnangulisest nn loomuliku tööpuuduse määrast madalamale ja ettevõtetel on üha keerulisem töötajaid leida, tekitab see majanduses palga- ja inflatsioonisurvet. Selle viitab ka asjaolu, et teenused kallinesid aprillis 2,8% (ilma kõrgharidusreformi mõjuta). Sissetulekute ja nõudluse kiire kasv pole aga kergitanud tarbekaupade hindu, mis püsisid aprillis aastataguse taseme juures. Seda ka hoolimata sellest, et euro nõrgenemine on tõstnud impordihindu.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

SEB: Esimene kvartal ei sisenda optimismi

06.05.2016 Mihkel Nestor

Aasta esimesed kolm kuud ei ole tööstustoodangus oodatud kasvu toonud, mis mõjutab negatiivselt ka peagi avaldatavat esimese kvartali majanduskasvu numbrit. Liigseks pessimismiks ei ole siiski veel põhjust, sest tööstusettevõtete kindlustunne on paranenud.

Tööstuse esimene kvartal jäi ootustele alla

Nädala eest avaldatud andmed märtsi tööstustoodangu kohta, võimaldavad esimese kvartali kokku võtta. Kahjuks ei ole tulemused rõõmustavad ja jätkunud on eelmise aasta maist kestev negatiivne trend. Tööstusettevõtete toomismaht vähenes kõigil kolmel kuul, mille kohta andmed avaldatud. Kokku kahanes tööstustoodang aastases võrdluses 2%. Kui varasemalt on tööstustoodangu tihti miinusesse viinud energiatootmine ja mäetööstus, siis esimese kvartali kokkuvõttes oli protsendi võrra varasemast väiksem ka töötleva tööstuse toodang.

Joonis 1. Tööstustoodangu kasv 2016. I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga, suurema tootmismahuga sektorid, %.

Suurtest tegevusaladest mõjutas tööstustoodangut languse suunas kõige enam elektroonika. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes elektroonikatööstuse toodang esimeses kvartalis 15%. Valdavalt tuleb tegevusala toodang ühest ainsast ettevõttest, kes omakorda kogu kauba ekspordib. Telekommunikatsiooniseadmete tootjate jaoks ei ole turukonjunktuur hetkel just üleliia soodne. Arenenud riikides pidurdab müüki aeglane majanduskasv, mitmed arenevad riigid on toorainehindade languse tõttu sattunud aga tõsisesse kriisi, mis investeeringuid ei soosi. Maailma-majanduse suured trendid on äärmiselt negatiivselt mõjunud ka kodumaisele mäetööstusele, mille 30%ne langus oli teine peamine põhjus, miks tööstustoodang kahanes. Esimese kvartali tulemust kõigutas oluliselt tegevusala, millest just sageli juttu ei ole – masinate ja seadmete remont. Selle haru puhul võib suure languse põhjuseid otsida tõenäoliselt laevaremondi alalt.

Ehk kõige murettekitavam on aga metalltoodete toomise 6% suurune vähenemine esimeses kvartalis. 2015. aasta esimeses pooles väga häid tulemusi näidanud tööstusharu õnn pöördus sügisest ja on jätkanud järjepidevalt kahanemist. Murettekitav on tootmisharu langus seetõttu, et arvestades töötajate ja ettevõtete arvu ning panust SKPsse, on tegemist ühe Eesti kõige olulisema tööstusharuga. 2015. aastal töötas sellel alal üle 16 000 inimese, enam oli inimesi hõivatud vaid puidutöötlemise alal. Kui metallitööstus peaks sattuma laiaulatuslikumatesse raskustesse, siis võib see tööturul ja majanduses kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.

Positiivse poole pealt tuleb märkida, et enamus töötleva tööstuse tegevusaladest suutis esimeses kvartalis oma mahtusid kasvatada. Jätkus puidu- ja mööblitööstuse edu, kus toodang vastavalt 6% ning 7% suurenes, olulistest tegevusaladest kasvas 7% elektriseadmete tootmine ning samavõrra muude masinate ja seadmete tootmine. Hästi läks veel näiteks ka haagisetootjatel ja tekstiilitööstusel.

Kuigi tööstuse esimese kvartali tulemused on kahtlemata murettekitavad, siis liigseks pessimismiks ei ole veel põhjust. Eelmise aasta kolm esimest kuud olid tööstuse parimad ja miinusesse langes toodangumaht alles mais, mis tähendab sellel aastal kõrgemat võrdlusbaasi just aasta alguses. Lisaks on tööstusettevõtete küsitlused näidanud kindlustunde paranemist, mis loodetavasti peegeldub edaspidi ka rahaliselt mõõdetavates numbrites.

Jaemüügi kasv jätkub

Kuigi märtsis jaekaubanduse hinnamuutusega korrigeeritud müügimahu kasv varasemate kuudega võrreldes aeglustus, siis esimese kvartali kokkuvõttes ei ole sisetarbimise kasv raugenud. Kui märtsis suurenes kaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks koos automüügiga vaid 2%, siis jaanuaris-veebruaris küündis kasv 9%ni. Märtsi müügikasvu numbrit mõjutas eelmise aasta suhteliselt kõrge baastase, kuid ka eelmise aastaga samale tasemele jäänud automüük. Maksuameti andmed näitavad palgakasvu jätkumist, mis inimeste tarbimisvõimalusi avardab. Lisaks oli Eesti majandus I kvartalis 0,4%lises deflatsioonis, seejuures vähenes eluasemekulude hind 3% ja transpordikulude maksumus koguni 5%. Aasta teises pooles peaks tarbimise kasv eelmise aastaga võrreldes küll veidi väiksem olema, sest oodata on inflatsiooni taastumist ja tööjõukulude tõusu aeglustumist.

Läti ja Leedu avaldasid esimese kvartali majanduskasvu

Kui Eestis avaldatakse 2016. aasta I kvartali majanduskasvu esialgne hinnang alles 12. mail, siis Lätis ja Leedus on SKP number juba kokku arvutatud. Lõunanaabrite lätlaste jaoks ei olnud aasta algus kuigivõrd edukas, kuna kvartaalses arvestuses sesoonsusega korrigeeritud SKP isegi 0,1% võrra kahanes. 2015. aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes Läti SKP 1,3%, sesoonselt kohandamata andmetel aga 1,8%. Läti majanduskasvu tõi kõige enam allapoole üle 20% lisandväärtuse langus ehitussektoris. kuid kesiseks jäi ka tööstuse vaid 0,5% kasv. Positiivselt panustas SKPsse 2,3% lisandväärtuse kasv kaubanduses ja 2,9% kasv veonduse ja laonduse tegevusalal.

Leedu majanduskasv kiirenes aasta esimesel veerandil kvartaalses võrdluses 0,8% ja aastases võrdluses 2,4%ni. Sarnaselt Lätile, vähendas tõenäoliselt ka Leedus SKP kasvu ehitussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine. Positiivse panuse majanduskasvu andsid tööstuse, kaubanduse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. SEB hinnangul peaks Leedu majanduskasv olema sellel aastal Baltikumi kiireim, ulatudes 2,8%ni.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Swedbank: Hindade langus aprillis oodatust suurem

06.05.2016 Tõnu Toompark

Kaubad ja teenused olid aprillis 0,8% võrra odavamad kui aasta tagasi. Hindu mõjutas traditsiooniliselt kõige rohkem odavam energia. Oodatust rohkem alanesid aprillis toiduainete hinnad. Meie prognoosi järgi tõusevad hinnad sel aastat 0,5% võrra.

Kaubad ja teenused olid aprillis 0,8% võrra odavamad kui aasta tagasi. Hindu mõjutas traditsiooniliselt kõige rohkem odavam energia. Nii soojusenergia kui mootorikütused olid aprillis Eestis kümnendiku võrra odavamad kui aasta varem. Kuigi nafta hind tasapisi tõuseb, oli toornafta hind eurodes arvestatuna aprillis endiselt kolmandiku võrra väiksem kui aasta tagasi. Nafta hind jõudis mai algul 45 USA dollarini barreli kohta, seda peamiselt tänu tootmismahu vähenemisele Põhja-Ameerikas.

Oodatust rohkem alanesid aprillis toiduainete hinnad. Toiduainete hinna languse on kaasa toonud piima- ja lihatoodete odavnemine. Maailmaturul on samas neli aastat väldanud toiduainete hinnalangus peatunud. Toiduainete hinnad tõusid ÜRO Toiduorganisatsiooni FAO indeksi järgi aprillis USA dollarites arvestatuna kolmandat kuud järjest.

Meie prognoosi järgi tõusevad hinnad sel aastat 0,5% võrra. Sellele peaksid kaasa aitama toorainete järg-järguline kallinemine, tubakaaktsiisi tõus juunis ja tasuta kõrgharidusreformi rakendumise negatiivse mõju kadumine hinnaindeksist.

Tarbijahinnaindeksit mõjutas aprillis enim energia

06.05.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,8%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta aprilliga võrreldes 1,2% odavamad ja teenuste hinnad jäid samale tasemele. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud 2,8% ja mittereguleeritavad hinnad jäänud samale tasemele.

2015. aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim elektri, soojusenergia ja kütte 6,5% odavnemine, millest ligi kolmveerandi andis 11% odavnenud soojusenergia. Suuremat mõju indeksile avaldas veel 10% odavam mootorikütus, sealjuures odavnes bensiin 9,1% ja diislikütus 12,4%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes on kütteõli kallinenud 25% ja suhkur 24% ning väherasvane piim ja või odavnenud 13%.

Märtsiga võrreldes oli aprillis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks bensiini 5% kallinemine. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 0,5% odavnemine, millest põhiosa andsid 1,3% odavnenud liha ja lihatooted ning 4,8% odavnenud juust.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2016
Kaubagrupp	Aprill 2015 – aprill 2016, %	Märts 2016 – aprill 2016, %
KOKKU	-0,8	0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,4	-0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,7	0,3
Riietus ja jalatsid	3,0	-0,1
Eluase	-2,7	-0,3
Majapidamine	0,0	-0,2
Tervishoid	1,6	0,0
Transport	-4,8	0,4
Side	-0,2	0,3
Vaba aeg	3,1	-0,2
Haridus ja lasteasutused	-13,5	0,2
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,3	1,3
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,0	0,0

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Nipid koduostjale: eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus

06.05.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Lihtsustatult võime öelda, et intressimaksete tulumaksuvabastus kehtib pangast võetud eluasemelaenudele.

Ehitamise puhul on oluline ehitusluba ja ehitusprojekt

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel (TMS § 25 lg 2).

Tavapäraselt remonditakse ja viimistletakse korterit tegevustega, mis ei vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Seega ei kuulu sellised kulutused eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse alla isegi juhul, kui neid tegevusi finantseeritakse eluasemelaenuga.

Maksuvabastus kehtib ühele laenule

Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid (TMS § 25 lg 3).

Eeltoodud mahaarvamisi tulust võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 28² lg 2).

Lapse toetamisel olgu laenuvõtja laps

Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Seega võiks näiteks lapsele kodu ostmise finantseerimisel lapsevanem mõelda sellele, et laenuvõtja oleks siiski laps, kellele eluruum soetatakse, ja lapsevanem oleks laenu kaastaotleja.

Elukaaslaslastel on abielust erinev regulatsioon

Elukaaslased ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Kui laenuvõtjad on vabaabielus olevad elukaaslased ja eluase on ostetud kahe peale kaasomandisse, võivad mõlemad maha arvata 50% makstud eluasemelaenu intressidest, sest mõlemad vastutavad solidaarselt laenu tagasimaksmise eest ja mõlema elukaaslase omandis on 50% korterist.

Üks elukaaslastest ei saa oma tuludeklaratsioonis maha arvata üle 50% makstud intressidest. Seega kui ühel elukaaslasel sissetulek puudub, siis saab vabaabielupaar kasutada vaid poolt summaarsest võimalikust maksusoodustust.

Oluline on kodu maksumuse proportsioon

Kodulaenu intressimaksete tulumaksusoodustus kehtib ainult laenu sellele proportsionaalsele osale, mis kasutati kodu ostmiseks. Vallasvara, näiteks köögimööbli või uue külmkapi ostmiseks kasutatud eluasemelaenu intressimaksetele tulumaksusoodustus ei kehti. Nii on koduostja huvides, et võetud eluasemelaenust võimalikult suur osa saaks kasutatud kodu ostmiseks, et hiljem maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Riigi Kinnisvara koostab tegevusplaani teenuste kvaliteedi tugevdamiseks

06.05.2016 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) nõukogu esimees Tarmo Porgand avaldab kahetsust RKASi teenusekvaliteedi ja avalikkusega suhtlemise teemal kujunenud olukorra pärast ning usub, et juhatuse esimees Urmas Somelari tänane avalik vabandamine oma väljaütlemiste pärast oli siiras. „Ettevõte peab olema professionaalne suhtluses nii oma klientidega kui ka laiema avalikkusega üldiselt. Tunnistame, et oleme teinud selles osas vigu ja peame muutuma paremaks,“ lisas Porgand.

RKASi nõukogu arutas eile, 4. mai nõupidamisel muuhulgas ettevõtte kliendi rahulolu-uuringu tulemusi ja selle baasil kavandatut. Arutelu tulemusel seati juhatusele ülesandeks koondada eraldiseisvalt planeeritud tegevused üheks terviklikuks ja fokuseeritud tegevuskavaks, kuidas ilmnenud kitsaskohti lahendada ning teenuste kvaliteeti ja kliendi rahulolu tõsta.

“Alates veebruarist on RKAS tutvustanud klientidele uuringu tulemusi ning kavandatud edasisi samme, kuid leiame, et vajalik on tulemused veelkord täie tõsidusega läbi analüüsida ning konkreetsed sammud kokku leppida. Suhtume klientide rahulolusse täie tõsidusega ning kindlasti ei jäta me ühegi kliendi puhul uuringu tulemusi tähelepanuta. RKAS ei tellinud uuringut sahtlisse panemiseks, vaid selleks, et saaksime oma tööd paremini korraldada,“ ütles Porgand.

“Tegevusplaani arutab nõukogu uuesti hiljemalt juuni algusesse kavandatud koosolekul ettevõtte strateegia uuendamise raames, mille eesmärk on ettevõtte teenuse kvaliteedi ja efektiivsuse parendamine. Kindlasti on kavas edasised sammud ellu viia tihedas koostöös kõigi ministeeriumide ja asutustega,” lisas Porgand.

2015. aasta sügisel viis uuringufirma TNS Emor läbi RKASi kliendi rahu-uuringu, mille kohaselt on ettevõtte kliendisuhte tugevuse koondnäitaja TRI*M indeks 48 palli, mis arvutatakse nelja võtmeküsimuse põhjal. Põhiküsimuste hulka kuuluvad ratsionaalsed üldise rahulolu ja koostöö jätkamise küsimused, emotsionaalset seotust mõõtev soovitusvalmiduse küsimus ja kliendisuhet laiemasse konteksti asetav võrdlus. Ettevõtte klientide üldine rahulolu 5-pallisel skaalal oli 3,6 ehk ligi 65%, kuid kõikus klientide lõikes.

Koolitus “Ehitus-ja kasutusload” toimub 11/05/2016

06.05.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 11/05/2016 koolitus “Ehitus-ja kasutusload“. Koolituse lektor on advokaat Raul Keba advokaadibüroost Cobalt.

Kinnisvarakoolitus Ehitus-ja kasutusload annab ülevaate olulisematest muudatustest uues ehitusseadustikus, käsitleb uusi põhimõtted, ehitiste ja ehitamise liike, uusi loamenetlusi ja riiklikku järelevalvet ja tutvustab Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel.

Lisaks tutvustab koolitus Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel ning arutleb ehitamist puudutava kohtupraktika üle ja käsitleb uues ehitusseadustiku eelnõus sätestatud põhimõtteid.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub kolmapäeval 11/05/2016 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Liisa Oviir õõnestab ettevõtlust

06.05.2016 Tõnu Toompark

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri plaan sekkuda riiklikult ehitus- ja üüriturule on üdini vale lähenemine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Ettevõtlusminister plaanib sekkuda riiklikult ehitus- ja üüriturule ning paisata lähiaastatel Eesti turule 6000 uhiuut korterit. Oviir ütles eile hommikul „Terevisioonis“, et juba uuel aastal alustab valitsus pilootprojektiga.

Äripäeva meelest on see üdini vale lähenemine ning õõnestab vaba ettevõtluse ja turumajanduse alustalasid. See plaan tuleb juba eos maha matta.

Aastatel 2017–2020 peaks praeguse plaani kohaselt Oviiri sõnul valmima kuni 6000 uut korterit, kusjuures pilootprojektidega alustatakse Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. See on väga suur number. Võrdluseks, kui arvestada, et Eestis keskmiselt valmib aastas ümmarguselt 3000 eluruumi aastas, siis 6000 korteri valmimine paiskab kogu turu hoobilt määramatusse keerisesse. Võib ennustada, et nii mõnigi praegu arendusplaani pidav ärimees külmutab projekti. Mõnda hakkavad kimbutama võlad, teisi maksejõuetus. Tõsi on, et iga ettevõtmine on risk, kuid see ei õigusta seda, et riik süstib sellesse valemisse ettevõtjatele lisariski.

Maksumaksja võtab riski ja korvab kahju

Oviiri plaanis pole midagi uut. See sai laiemat kõlapinda juba tema eellase Urve Palo ajal. Pealiskaudses vaatluses on see ka ettevõtjatele kasulik. Miks muidu viivad idee juured sel teemal aktiivselt sõna võtnud ehitusettevõtja Raivo Rannani, kelle ettevõte Rand ja Tuulberg on sarnase projekti abil saanud tööd Tallinna linnas.

Probleem on, et lühiajaliselt võibki see olla ehitusettevõtjatele kasulik, kuid arvukad pikaajalised miinused kaaluvad üles saadava kasu. Esiteks jääb risk riigi kanda. Kui midagi läheb untsu, esitatakse arve maksumaksjale. Teiseks tekib poliitikutel kiusatus kasutada üürikortereid valimispräänikuna ehk ajada nende hind kunstlikult alla, tasudes maksumaksja raha eest kas osaliselt või täies ulatuses hooldus ja ülalpidamistasusid. Kolmandaks pärsib see ettevõtlust pikemas plaanis, sest ettevõtjal pole mõistlik kulutada oma raha, aega ja energiat võimalikule äriplaani koostamisele, kui iga hetk võib riik oma „äriplaaniga“ välja tulla ja kuhugi lähedale maksumaksja toel „soodsad ja kättesaadavad“ korterid ehitada. Neljandaks pärsib see investeerimist. Näiteks tõmbab Oviir vaiba alt uuelt ja kasvavalt trendilt, kus väikeinvestorid ostavad kortereid just eesmärgiga neid välja üürida. Või ühisrahastusprojektidelt, mis võiks antud tühimikku täita. Igasugune linna või riigi sekkumine solgib turu arengut.

Kala asemel õng

Mööname, et osades piirkondades võibki olla turutõke, kus korterite nõudlust justkui on, kuid pakkumist pole. Näiteks Viljandi, kus küll on inimestele (näiteks Ida-Virumaalt) tööd pakkuda, kuid napib elamispindu. Sellekski on rohi olemas. Kuid selmet pakkuda kala, tuleb anda õng. Valitsuse ülesanne on tekitada olukord, kus turutõke ületatakse, mitte seda ise murdma hakata. On ju see nendesamade ettevõtjate huvides, et inimesed kohalikku linna või valda elama tuleks.

Ettepanekuid selleks on mitu. Randki on teinud mitu, näiteks kui omavalitsus aitaks ettevõtjaid taristuga – maaga, teedega, kommunikatsioonidega. Lihtsustada oluliselt bürokraatiat, alustades kas või detailplaneeringu menetlemiskiirustest. Samuti on asjatundjad märkinud, et üürituru arengu takistuseks on ebaõiglane konkurents, kuid eelkõige võlaõigusseadus, mis annab kõik õigused üürnikule ja paneb kõik kohustused üürileandjale. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et võlaõigusseadus on sundüürnike silmaspeetuna koostatud ja on praeguseks lootusetult ajale jalgu jäänud.

Valitsus võiks vaadata peeglisse. Võimekus ettevõtjatele soodsat keskkonda luua, sh üürikorterite rajamiseks, peaks olema üks kriteerium ka haldusreformiks. Omavalitsusel, kellel seda pole, ei ole ka elulootust ning selliselt juhul toimuks riiklik rahapumpamine musta ja põhjatusse auku.

Äripäev
online@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/05/06/liisa-oviir-oonestab-ettevotlust

Reinsalu: riik plaanib koduomanike õigusi laiendada

05.05.2016 Tõnu Toompark

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel korteriühistute liidu teabepäeval, et riik on võtnud kursi koduomanike õiguste laiendamisele, näiteks jõustub 1. jaanuaril 2018 uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

“Vähem kui kahe aasta pärast jõustuv seadus on väga suure kaaluga, kuna puudutab sadu tuhandeid Eesti elanikke. Seetõttu on oluline enne seaduse jõustumist inimesi tulevatest muudatustest teavitada, mida on korteriühistute liit ka tegema asunud,” rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Minister tõi välja, et uus seadus muudab korteriühistu tegevuse korteriomanikule arusaadavamaks. Mõningate muudatusena märkis ta ära, et senisest selgemalt on välja toodud iga korteriomaniku õigus saada juhatuselt ühistu kohta teavet ja tutvuda ühistu dokumentidega. Samuti on selgemini paika pandud reeglid laenu võtmise ja hoone renoveerimise kohta ning näiteks korteriomaniku kohustus oma korterit kütta. Ühistul aga tekib võimalus nõuda võlglasest omanikule kuuluva ja väga suure hüpoteegiga korteri mahamüümist, et saada kätte tasumata vee- või küttearved. See suurendab korteriomanike vastutustunnet naabrite ees.

Justiitsministeerium tegeleb ministri sõnul ka sellega, et kaitsta õiguslikult tugevamalt neid ausaid koduomanikke, kes oma kortereid välja üürivad.

Lisaks rääkis minister ka sellest, et valitsus on koduomanike seisukohalt langetanud mitu sisulise kaaluga otsust. Esiteks, kavatseb valitsus esitada rahandusministeeriumi eestvedamisel seaduseelnõu, et liitsihtotstarbega kinnistute puhul rakendataks koduomanikest korteriomanike osale täies mahus kodualuse maamaksu vabastust. Teiseks, antakse õigus omavalitsustele vabastada kaasomanike puhul maamaksust kokku iga kaasomanike peale 1200 meetri eest tiheasustuses.

Samuti nimetas minister seda, et valitsus jätkab korterelamute renoveerimisprogrammiga Euroopa Liidu struktuurvahendite eest ja sellest aastast kehtib lasterikaste perede kodutoetus kodu remontimiseks või soetamiseks neljalapseliste perede asemel juba kolmelapselistele peredele.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvara tegu 2015 laureaat on Ülemiste Center OÜ

05.05.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna toimunud kevadkonverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“ välja „Kinnisvara tegu 2015“ laureaadi, kelleks on Ülemiste Center OÜ.

„Ülemiste Center OÜ pälvis žürii enamuse poolehoiu Ülemiste keskuse muljetavaldava laienemise eest, mis algas 2013.aastal ja lõpetati 2015,“ ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Norra firma Linstow AS.

„Keskuse laienduse käigus suurendati ehitusalust pinda 50 000 ruutmeetrilt 92 000 ruutmeetrile s.h renoveeriti täielikult kogu vanem osa. Tänu sellele on Ülemiste keskus Eesti suurim moe- ja perekeskus. Suurt rõhku on pandud nii kauba- ja toidukohtade valikule kui ka sisekujundusele ja mõnusa ostukeskkonna loomisele,“ lisas Rüütel.

Ülemiste keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsa sõnul on „Aasta kinnisvara tegu 2015“ laureaadiks kuulutamine keskuse jaoks järjekordne meeldiv tunnustus. „Äsja oli meil rõõm teatada Euroopa kaubanduskeskuste konkursi võidust mainekal ICSC aastakongressil Milanos. Uus tunnustus aasta kinnisvarateo näol kinnitab Ülemiste keskuse erakordsust ning väärtustab tehtud otsuseid ja suurt meeskonnatööd tänase tulemuseni jõudmisel,“ ütles Pärnits.

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:

2014 – Technopolis Ülemiste AS, Ülemiste City linnaku arendamine
2013 – EfTEN Capital AS, EfTEN Kinnisvarafond
2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus
2011 – Citycon, Kristiine Keskuse ost

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko ehitab Juuliku liiklussõlme

05.05.2016 Tõnu Toompark

4. mail 2016 sõlmiti konsortsiumi, kuhu kuuluvad AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõtted AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra ja Tallinna Teede AS, ning Maanteeameti vahel leping Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme ja teelõigu ehituseks.

Lepingu raames rekonstrueeritakse E265/T-11 Tallinna ringtee 24,1 kuni 29,6 km ehk Kanama viadukti ja Saku viadukti vaheline lõik I klassi maanteeks (2+2 sõidurajaga). Uuele trassile ehitatakse Juuliku-Tabasalu ühendustee 3,35 km pikkune lõik koos Juuliku eritasandilise ristmikuga, mille valmides suletakse olemasolev liiklusohtlik Jälgimäe ristmik E265/T-11 28,29 km. Liiklussõlme ehitustööde käigus rajatakse kaks viadukti ja kaks silda.

Lepingu maksumus on ligikaudu 11 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad kevadel 2016 ning objekt valmib sügisel 2017.

Merko esimese kvartali tulemust hoidis kinnisvaraarendus, tänavu plaan alustada üle 500 korteri ehitust

05.05.2016 Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2016. aasta esimese kvartali müügitulu oli 46,8 miljonit eurot, EBITDA 1,2 miljonit ja kasum enne makse 0,3 miljonit. Merko keskendub jätkuvalt eratellijatele ja kinnisvaraarendusele, viimase müügitulu osakaal tõusis I kvartalis 42%ni kontserni kogutuludest. Esimeses kvartalis müüs Merko 101 korterit võrreldes mullu sama perioodi 62 korteriga.

„Baltimaade ehitusturu viimase aja arengutest tingituna ei saa esimese kvartali tulemustega kahjuks rahul olla. Madalseisus on insenerrajatiste ehitusmahud, mille puudumine on mõjutanud kasumlikkust ning riiklikud tellimused üldiselt. Kui 2014. aasta lõpus moodustasid riiklikud tellimused Merko portfellist ligi poole, siis täna vaid 20%,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „Esimese kvartali tulemustele avaldas mõju ka mitme suurema objekti plaanitust aeglasem ehituse käivitumine, seda tulenevalt projektlahenduste muudatustest ja kooskõlastuste venimisest,“ lisas Trink.

„Meie eesmärk on jätkuvalt tugevdada oma positsiooni ehituse peatöövõtu ja elukondliku kinnisvara turul Lätis ja Leedus, kus sarnaselt Eestiga on avaliku sektori tellimusi hetkel vähe ja erasektori ärikinnisvara projektide realiseerimine võtab kaua aega, ehk sel aastal tuleb nii-öelda purjetada vastutuules. Esimeses kvartalis soetasime enamusosaluse Norra ehitusettevõttes eesmärgiga luua alus Norra ehitusturul tegutsemiseks. Oleme plaanipäraselt jätkanud investeeringuid kinnisvaraarendusse ning korterite müügitulemused on rahuldavad kõigis kolmes Balti pealinnas. Loodame, et sarnaselt Vilniusele ja Tallinnale aktiveerub ka Riia korteriturg, kus Balti suurima linna kohta on viimastel aastatel uute korterite pakkumist selgelt liiga vähe. Kinnisvaraarenduse segmendi müügitulu moodustas esimeses kvartalis esmakordselt üle 40% kontserni kogutuludest, mis sisaldab ka kontsernile strateegiliselt mittevajalike kinnistute müüki. Korteriarenduses jätkame panustamist kvaliteetse toote arendamisele ja ehitamisele,“ selgitas Trink.

Merko müüs esimeses kvartalis 101 korterit kogumaksumusega 11,4 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2015. aasta 3 kuuga müüdud 62 korteriga. Esimeses kvartalis käivitas Merko Tallinnas Paepargi teise tornmaja ning Tartus Kaupmehe projekti viimase kortermaja ehituse. „Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning sarnaselt eelmisele aastale plaanime 2016. aastal alustada enam kui 500 uue korteri ehitusega,“ kommenteeris Trink.

Kontserni esimese kvartali müügitulu oli 46,8 miljonit eurot, mis sisaldab mittestrateegiliste kinnistute müüki. Ettevõtte esimese kvartali EBITDA oli 1,2 miljonit, kasum enne makse 0,3 miljonit ning puhaskasum 0,1 miljonit eurot.

2016. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 22,4 mln eurot, sealhulgas BAUHAUS Rocca al Mare kaubamaja ning Tallink tennisekeskus. Seisuga 31.03.2016 oli kontserni teostamata tööde jääk 243,5 mln eurot. Suuremate objektidena olid Merkol esimeses kvartalis Tallinnas töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus, Maakri Kvartali, Öpiku Maja, T1 kaubanduskeskuse projekteerimis- ja ehitustööd ning Lennujaama trammiliini projekteerimis- ja ehitustööd. Lätis ja Leedus on suuremates töösolevateks objektideks Riia lennujaama reisijate terminal, Kauno Algirdo elu- ja ärikvartal ning Narbuto 5 büroohoone.

Tallinnas võtab maad üürnike turg

04.05.2016 Kristina Sõmerik

Tallinna üürihinnad pole viimasel kahel aastal märkimisväärselt kasvanud ning on tõenäoline, et hakkame nägema korrektsiooni, sest nn „lagi“ on igas mõttes käes. Sarnaselt korterite müügituruga on ka üürisektoris tekkimas aina tugevnev klientide turg.

Selle põhjuseks on kaks olulist fakti. Esiteks on Tallinna üüriturul tekkimas mõningate korteritüüpide hulgas ülepakkumine. Eriti märkimisväärselt just kahetoaliste, sh uute osas, mida pakutakse ja ehitatakse üle kogu linna ning kus konkurents on juba suur ja seda ammu enam mitte ainult hinna, vaid ka sisutuse ja lisaväärtuste osas. Teiseks on asi meie üldises elatustasemes, mis tähendab, et paljude jaoks on hinnapiir ees. Kuna pakkumisi on palju, peavadki omanikud uute üüriliste leidmiseks rohkem aega varuma ja kui vaja, hinnakorrektsioone tegema.

Üks üürihuviline käib vaatamas 5-10 korterit ning uurib, kas ja kuidas on võimalik hinnas sobilikumale tasemel jõuda. Kui pole „just see“ eriline pakkumine, mille puhul mängivad rolli emotsioonid, tingitakse usinalt või võetakse samaväärne sobivam pakkumine. Samas, alati pole ka sobilik hind number üks argument, sest keskpäraseid kortereid on palju, üürnikud soovivad aga korralikku, pigem skandinaavialikku sisu. See ei tähenda midagi eksklusiivset, lihtsalt määrdunud tapeet, tugevalt kulunud ja kriuksuv mööbel ei ole enam see, mida tahetakse.

Samuti tähtsustatakse üha rohkem maja energiaklassi, sest see annab aimu eeldatavatest kuludest. Lisaks on endiselt olulised hea parkimisvõimalus, panipaik ja arenenud infrastruktuur (ühistranspordipeatused, lasteaia-kooli lähedus, kauplus/kaubanduskeskus, sportimisvõimalused, rohealad ja lastemänguväljakud).

Seega muutub üürisektor aina kliendikesksemaks, mille tõttu peavad omanikud enam pingutama. Üürnikud otsivad võimalusi oma elukeskkonna parandamiseks, olles järjest teadlikumad oma soovides ning otsustega nad liigselt ei kiirusta.