Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Üürikoolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

7 sammu eduka korterimüügini

30.06.2016

Center KinnisvaraPlaanid korterit müüa? Imelihtne, eks? Mis seal siis ikka keerulist saab olla – telefoniga pildid valmis, kähku kõne maaklerile või kuulutus ise portaali üles. Ja edasi istud jalg üle põlve ning ootad, kuni tuleb huviline, kel raha puuga seljas ning kiirelt käed lööb.

Nii võib minna. Paljudel on ilmselt läinudki. Kuigi kui tegemist pole just metsiku vedamisega ja mitmete asjaolude kokkulangemisega, on selline asjade kulg pigem märk liiga väiksest müügihinnast ning sellest, et müüja saab turusituatsiooni arvestades lihtsalt pügada.

Palju tõenäolisemalt on paljud kinnisvaramüüjad aga olnud olukorras, kus kõik need sammud on justkui astutud, mõni huvilinegi käib kohal, kuid jutt nendega jääb ümmarguseks ning soovitud tehingut ei paista ega paista. Kehvemal juhul saab isegi need, kes telefoni teel huvi tunnevad, üles lugeda ühe käe sõrmedel. Omanik aga muudkui ootab ja ootab..

Mida siis teha? Iga kinnisvaratehing on eriline ja standardseid lahendusi reeglina pole. Siiski on mõned universaalsed soovitused, mida jälgides on suurem tõenäosus suurendada nii huvi oma objektide vastu kui ka lõpuks kiiremini tehinguni jõuda.

  1. Raha, raha, raha…
    Peamine põhjus, miks korterite müügiperiood plaanitust oluliselt pikemaks võib venida, on ebareaalne hinnaootus. Põhimõtteliselt on igale asjale võimalik leida ostja, kuid mitte tingimata selle hinna eest, mida ostja esimese hooga soovib saada.
    Soovitus: vaata Maa-amet tehingute statistikat, võrdle sarnases asukohas ja seisukorras korterite hindu portaalides ning konsulteeri pädevate tuttavatega.
  2. Hinda oma võimeid.
    Nii adekvaatse hinna määramise kui kogu müügiprotsessi puhul tasub reaalselt oma võimeid hinnata ning mõelda, kas saad kogu protsessiga ise hakkama. Ja kas sul on ka aega sellega tegeleda. Jah, kinnisvara müümine on jõukohane igale vähegi haldussuutlikule inimesele, kuid see võtab omajagu aega ja asjaajamist.
    Soovitus: kui ennast täiesti kindlalt ei tunne, tasub pöörduda abi saamiseks maakleri poole.
  3. Üks pilt ja tuhat sõna.
    Ka kinnisvara puhul kehtib see vanasõna, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Esimese otsuse, kas üldse konkreetse korteriga edasi tegeleda, teeb ostja reeglina just piltide järgi. Tänapäeval saab täitsa adekvaatsed pildid ka telefoniga tehtud, kuid isegi see nõuab pisut silma ja kogemust.
    Soovitus: panusta heade piltide saamisse pigem rohkem kui vähem.
  4. Kui sul on juba läinud nii hästi, et kuulutus on üleval ning võetakse ühendust ja soovitakse korterit vaatama tulla, siis sellesse ei tasu suhtuda liiga lõdvalt.
    Esimene emotsioon kujuneb sekunditega ning seda muuta on kaunis keeruline.
    Soovitus: korista, tuuluta, pane talveriided kappi, pese ära nõud, tee voodi ära, pane mustad riided kokku, vii välja kassiliiv jnejne. Seda kõike tasub teha juba ka enne kuulutuse jaoks piltide tegemist.
  5. Kui sa ise enam korteris ei ela ning on kindel soov korter maha müüa, vaata kriitilise pilguga üle ka kogu korteri sisustus.
    Katkine riiul, kaks erinevat öökapikest ühes väikses magamistoas, autokleepsudega kaunistatud peegel, viis tumbat diivani kõrval ja muust sellisest võid täitsa vabalt ka loobuda. Ostjad hindavad pigem avarust ja võimalus toas ilma logistikuhariduseta end ümber pöörata.
    Soovitus: mida vähem nende jaoks üleliigsena tunduvat kola seal parasjagu on, seda parem.
  6. Pisiremont – jah või ei?
    Enamasti tekib ka küsimus, kas müügiks tasub korterit pisut „putitada“. Universaalset vastust siin ei ole ja sageli otsivad ostjad just sellist korterit, mis tervenisti ümber ehitada või remontida. Kui aga usud, et su korter on pigem selline, kus uus ostja kohe ei hakka seinu maha võtma, siis võib aknapalede ülevärvimist, katkise segisti väljavahetamist või väikseid pahtliparandusi täitsa kaaluda.
  7. Ole tark ja oska vastata küsimustele.
    Ostja jaoks on see võibolla tema elu tehing ning ta tahab veenduda kõigis pisiasjades. Ja mida rohkem ta teada tahab, seda parem – nii on tõenäosus, et tagantjärgi tuleb hakata midagi klaarima, oluliselt väiksem.
    Soovitus: tee selgeks, kas majas on korteriühistu ja mis on remondiplaanid, kui suur on maja laenujääk, kes on sinu naabrid, kas majal on lokaalne katlamaja, kas keldriboksid kuuluvad ka ametlikult korteri juurde jne.
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes mais veelgi

30.06.2016

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui aprillis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis mais müügitulu kasv kiirenes veelgi.

2016. aasta mais oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 557,9 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta maiga võrreldes 13%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskauba (nn kaubamajad) jäi müügitulu eelmise aasta maiga võrreldes samale tasemele. Enim suurenes müügitulu apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes neljandiku. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 19%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 15%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Mais suurenes nende kaupluste müügitulu eelmise aasta maiga võrreldes 5%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu suurenes 2015. aasta maiga võrreldes püsivhindades 6%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes mais jaekaubandusettevõtete müügitulu püsivhindades 8%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2016. aasta viie kuuga (jaanuar–mai) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii väheneb ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suureneb administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte kolme tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

EfTEN Real Estate Fund III omandas DSV logistikakeskused Balti riikides

30.06.2016

EftenEfTEN Capitali kinnisvarafond EfTEN Real Estate Fund III AS omandas maailma ühelt suurimalt logistikakontsernilt DSV kolm äri- ja logistikakompleksi Eestis, Lätis ja Leedus.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul vastab tehing ideaalselt fondi profiilile. „Tegu on maailma ühe juhtiva logistikaettevõttega, mis rendib lepingu kohaselt meilt hooneid vähemalt kümneks aastaks. Fondi jaoks oli see hea võimalus siseneda logistikasegmenti, kaasates kõiki kolme Balti riiki,“ ütles Arakas.

EfTEN Real Estate Fund III omandas sale-and-leaseback tehinguga kolm DSV logistikakeskust Tallinnas (Pärnu mnt 535), Riias (Krustpils tn 31) ja Vilniuses (Stasylu tn 21). Kõik kolm logistikakeskust asuvad põhimagistraalide ääres, ehitatud või renoveeritud vahemikus 2000-2006 ning väga heas seisukorras. Kokku omandas EfTEN tehinguga ligi 33 000 ruutmeetrit kontori- ja logistikapinda, mida DSV rendib turutasemele vastava hinnaga. Riia logistikakeskuse laiendamiseks algavad 2017. aasta sügisel ehitustööd, mille käigus suureneb hoonepind veel ligi 4300 ruutmeetri võrra.

Leedu tehing jõustub kohe, Eesti tehing pärast Konkurentsiameti loa saamist, Läti tehingu jõustumiseks on vajalik lõpule viia formaalne protseduur Riia linna eelisostuõigusest loobumise teatise saamiseks. Tehingu hind ei kuulu vastavalt lepingule avalikustamisele. Tehingut nõustas Colliers International ja EfTENit esindas kõigis Balti riikides advokaadibüroo FORT.

DSV on maailma üks juhtivaid transpordi- ja logistikafirmasid. Ettevõttel on 80 riigis üle maailma enam kui 800 kontorit ja 300 logistikaüksust, kus töötab üle 40 tuhande inimese. Kõigis Balti riikides on DSV turuliider.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud avalik kinnine alternatiivne investeerimisfond, mis teeb investeeringuid Balti riikides rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid). Fond juhindub investeerimistegevusest väärtust lisavast ja oportunistlikust strateegiast. Fond on suunatud peamiselt pikaajalistele jaeinvestoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv. Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. Fond on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 42 ärihoonet, kus asub rohkem kui 700 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1. märts 2016 on 400 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tartu korraldab Tähetorni platsi ja Pirogovi treppide ideekonkursi

29.06.2016

Tartu vapptartTartu Linnavalitsuse otsustas korraldada ideekonkursi Tähetorni esise platsi ja Pirogovi nõlva treppide arhitektuurse lahenduse leidmiseks.

Ideekonkursi eesmärgiks on leida maastikuarhitektuurne lahendus Tartus Tähetorni platsile ja selle lähiümbrusele ning sellega sobituv kavand Pirogovi trepistikule. Seda eelkõige 24. veebruari liputseremoonia toimumise hõlbustamiseks, aga ka suviste ürituste korraldamiseks. Otsitav lahendus peaks kogu ala paremini siduma südalinna ja Toomemäe pargiga

Ideevõistlus on kaheetapiline. Esimeses etapis oodatakse osalevate ettevõtete portfoolioid, mille põhjal valib žürii viis edasijõudvat osavõtjat, kellele tehakse ettepanek esitada võistlustöö. Porfoolioid oodatakse 15. juuliks 2016, viielt edasijõudnult oodatakse lõplikke eskiislahendusi 23. septembriks 2016.

Teises etapis hinnatakse esitatud võistlustöid ja koostatakse paremusjärjestus. Preemiad makstakse järgmiselt: 1. koht 4500 eurot, 2. koht 2500 eurot, 3. koht 1500 eurot ja 4.-5. koht 1000 eurot.

Võitjaga sõlmitakse läbirääkimiste tulemusena leping arhitektuurse ja insenertehniliste eriosade projektide koostamiseks.

Ideekonkursi žüriis on Jarno Laur (žürii esimees, abilinnapea), Tõnis Arjus (žürii aseesimees, linnaarhitekt), Anna-Liisa Unt (linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnakujundusteenistuse arhitekt), Kaido Kepp (volitatud arhitekt), Eesti Arhitektide Liidu poolt nimetatud liige (volitatud arhitekt).

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Индекс доступности жилья SEB: Житель Таллинна в состоянии приобрести на 10 квадратных метров меньшую квартиру, чем житель Риги

29.06.2016

SEB PankСогласно индексу доступности жилья SEB, в первом квартале житель Таллинна со средним уровнем дохода был в состоянии приобрести в спальном районе 42,4 и житель Вильнюса 42 квадратных метра жилплощади. В странах Балтии квартиры вторичного рынка больше всего по карману в Риге, где житель мог, не принимая на себя излишних рисков и обязательств по кредиту, приобрести типовую квартиру площадью в 52 квадратных метра.

По сравнению с первым кварталом 2015 года, индекс доступности квартир спальных районов в Таллинне за 12 месяцев упал на 0,8 квадратного метра. В то же время получающий среднюю зарплату житель Риги, не принимая на себя излишних рисков и обязательств по кредиту, смог приобрести себе типовую квартиру, которая на 0,9 квадратного метра больше. Наибольший рост произошел в Вильнюсе, где доступность квартир вторичного рынка улучшилась на 1,1 квадратного метра.

«Хотя в Эстонии в сравнении с южными соседями за год реальная заработная плата росла быстрее всего, в Латвии и Литве рост цен на недвижимость остался посредственным. Кроме того, доступность квартир в некоторой степени улучшил небольшой спад средней процентной ставки по жилищному кредиту в Литве по сравнению с первым кварталом прошлого года», – прокомментировал директор дивизиона по розничным банковским услугам SEB Тыну Сепп.

*Публикуемый SEB индекс доступности жилья показывает размер квартиры в квадратных метрах, которую житель со средним доходом в состоянии приобрести в кредит, не принимая на себя слишком высокого риска (срок кредита 25 лет, самофинансирование 20 процентов и платеж по кредиту не превышает 30 процентов от дохода заемщика). Индекс учитывает четыре фактора, влияющие на рынок жилья: цену на недвижимость (средняя типовая квартира в спальном районе или новостройке), уровень дохода, инфляцию и процентную ставку.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB home purchasing power index: A resident of Tallinn can buy an apartment 10 square metres smaller than a resident of Riga

29.06.2016

SEB PankAccording to the SEB home purchasing power index, in the first quarter of the year a person living in Tallinn and earning an average income was able to purchase 42.4 square metres of new living space in a dormitory district, while a resident of Vilnius could purchase 42 square metres. In the Baltic States, secondary market apartments are the most affordable in Riga, where a resident could buy a standard apartment of 52 square metres without taking excessive risks and loan obligations.

When compared to Q1 2015, the purchasing power index of apartments in dormitory districts declined by 0.8 square metres in 12 months. At the same time, a resident of Riga earning an average income was able to afford a standard apartment which is 0.9 square metres larger, without taking excessive risks and loan obligations. The biggest increase occurred in Vilnius, where the accessibility of secondary market apartments improved by 1.1 square metres.

“While real wages grew the fastest in Estonia during the year, compared to our neighbours to the south, then in Latvia and Lithuania the increase in real estate prices was more modest. The accessibility of apartments was also somewhat improved by the slight decrease in the average home loan interest rate in Lithuania when compared to the first quarter of last year”, commented Tõnu Sepp, Director of the Retail Banking Division.

*The SEB home purchasing power index indicates, in square metres, the size of a flat that a resident with average income is able to purchase using a loan without taking an overly high risk (with a loan expiry date of 25 years, down payment of 20 per cent, and loan payment does not exceed 30 per cent of the borrower’s income). The index takes into consideration four factors that influence the home loan market: property price (average standard apartment in dormitory suburbs), income, inflation, and the interest rate.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Neljapäeval arutletakse Tartu üldplaneeringu eskiisi avalikustamise tulemuste üle

29.06.2016

TartuNeljapäeval, 30. juunil kell 17 toimub Tartu raekoja saalis avalik arutelu, kus kõne all on Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamused ja küsimused.

Abilinnapea Jarno Lauri sõnul joonistub avalikustamisel laekunud ettepanekute puhul välja kolm olulisemat tulipunkti, mis on toonud ülejäänud teemadest selgelt eristuva vastukaja. “Kuna eskiislahenduses olid muudatused, mis vajavad läbivaidlemist, kerkisid ootuspäraselt esile eriavamused näiteks Raja 31a kinnistule üksikelamute asemel väikesemahuliste korterelamute ehitamisest ning Ihaste tee 18 kinnistu hoonestamise osas. Samavõrra ootuspärane on ka debatt Tähtvere silla vajalikkusest. Nende teemadega loodame kompromisse ja lahendusi otsida nii, et planeeringu põhilahendusse jõuaks kõiki rahuldav variant,” lisas Laur.

Linnavolikogu algatas Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise 2014. aasta lõpus. Võrreldes kehtiva planeeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramupiirkondade planeerimisele seni hoonestamata aladel. Olulisel kohal on ka linna ja lähiregiooni sidumine. Uus linna üldplaneering võimaldab paindlikumat maakasutuse käsitlemist ning selgemini on välja toodud linna ruumilise arengu suundumused.

Üldplaneeringu koostamine on pikk protsess koos mitmete avalike väljapanekute ja aruteludega. Kui sel aastal anti lühike ülevaade üldplaneeringu koostamise protsessist ja lähteseisukohtadest, tutvustati planeeringu eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning 30. juunil 2016 esitletakse eskiislahenduse avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamusi, siis 2017. aastal toimuvatel aruteludel minnakse juba konkreetsemaks – arutletakse täismahus planeeringu põhilahendust ning tutvustatakse kavandatavate tegevustega kaasneda võivat keskkonnamõju.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine on toimunud erinevate osapoolte koostöös. Eskiisi koostamisse kaasas linn Tartu teadlasi, ettevõtjaid ning tegi koostööd asumiseltside ja paljude teiste huvirühmadega. Eskiisi avalikustamise eesmärk oli tagaside saamine laiema avalikkuse poolt.

Üldplaneeringu info: http://tartu.ee/uldplaneering

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

SEB eluaseme ostujõu indeks: Tallinna elanik saab osta ligi 10 ruutmeetrit väiksema korteri kui Riia elanik

29.06.2016

SEB PankSEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt sai keskmise sissetulekuga Tallinna elanik esimeses kvartalis soetada magalapiirkonnas 42,4 ja Vilniuse elanik 42 ruutmeetrit elamispinda. Balti riikidest on järelturu korterid kõige taskukohasemad Riias, mille elanik sai endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata osta 52 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri.

Võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga langes magalapiirkondade korterite ostujõu indeks Tallinnas 12 kuuga 0,8 ruutmeetri võrra. Samas kui keskmist palka teeniv Riia elanik sai liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada endale 0,9 ruutmeetri võrra suurema tüüpkorteri. Suurim tõus toimus Vilniuses, kus järelturu korterite kättesaadavus paranes 1,1 ruutmeetri võrra.

„Kuigi Eestis kasvas aastaga reaalpalk võrreldes lõunanaabritega kõige kiiremini, siis Lätis ja Leedus jäi kinnisvarahindade kasv tagasihoidlikumaks. Lisaks parandas korterite kättesaadavust mõnevõrra ka Leedu keskmise kodulaenu intressi väike langus võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga,“ kommenteeris SEB jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

*SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse ei ületa 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (keskmine tüüpkorter magalapiirkonnas), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Suur kinnisvaraturu ülevaade “Korterituru suundumused suvi 2016”

29.06.2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜValminud on suur elamispindade sektori ülevaade “Korterituru suundumused suvi 2016”. Ülevaade võtab kokku tänase elamispindade turu seisu ja selle perspektiivid lähitulevikus.

Ülevaade annab selge pildi, millised on turu olulisemad riskitegurid, millel tasub silm peal hoida. Ajaliselt teeb ülevaade prognoose poole-pooleteise aasta perspektiivis.

Suur osa turuülevaatest on pühendatud uusarendustele. Uusarenduste turg on aktiivne ja selle turusegmendi suundumused on paljus mõjutamas kogu eelamispindade ja korteriturgu.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark / +372 525 9703 / tonu@adaur.ee.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

KV.EE: Kesklinna äripindade müügipakkumiste hind on aastaga kerkinud 28%

29.06.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti mai kuus Tallinnas müügiks 455 äripinda keskmise hinnaga 1661 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade müügipakkumiste arv kerkinud napi 3% võrra. Pakkumiste hinnad on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud aga koguni 22%.

Linnaositi on müügipakkumiste arvu muutused olnud vastassuunalised. Kesklinnas kui turu suurimas piirkondades, kus asub pool äripindade müügipakkumistest, on ostjat otsivate äripindade arv suurenenud 21%.

Äripindade müügipakkumiste arv on lisaks kesklinnale suurenenud Mustamäel, Nõmmel ja vanalinnas. Teistes Tallinna linnaosades on äripindade müügipakkumisi portaalis KV.EE aastataguse ajaga võrreldes vähemaks jäänud.

Tallinna 22-protsendilise äripindade pakkumishindade suurenemise taga on samuti peaasjalikult kesklinna linnaosa. Tallinna kesklinna äripindade müüjate hinnaootus on portaali KV.EE andmetel aastatagusest 28% kõrgemal. Nii küsiti tänavu mai kuus kesklinna äripinna ruutmeetri eest aastataguse 1619 euro asemel 2068 eurot.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
05/2015 05/2016 Muutus, % 05/2015 05/2016 Muutus, %
Haabersti 23 18 -22% 922 1 121 22%
Kesklinn 187 227 21% 1 619 2 068 28%
Kristiine 24 16 -33% 1 011 977 -3%
Lasnamäe 57 51 -11% 724 814 12%
Mustamäe 17 21 24% 1 085 1 437 32%
Nõmme 26 30 15% 819 824 1%
Pirita 19 18 -5% 2 243 1 479 -34%
P-Tallinn 69 48 -30% 1 121 1 359 21%
Vanalinn 18 24 33% 2 668 2 652 -1%
 
Tallinn 443 455 3% 1 356 1 661 22%
 
Eesti 613 647 6% 1 013 1 214 20%
Harjumaa 467 488 4% 1 307 1 584 21%
 
Narva 13 16 23% 449 421 -6%
Pärnu 13 21 62% 790 711 -10%
Tartu 27 21 -22% 1 096 1 458 33%

 Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Millega lõppeb see, kui palgad kasvavad kasumitest kiiremini?

29.06.2016

Eesti Pank

  • Majanduse struktuuri muutus selgitab tööjõu kallinemist vaid osaliselt
  • Teiste OECD riikide kogemus näitab, et kui tööjõutulu osakaal kasvab neli aastat järjest, nagu Eestis praegu on juhtunud, kahaneb see viiendal aastal rohkem kui pooltel juhtudel
  • Tööjõu ühikukulu kasvuga on OECD riikides sageli kaasnenud aeglasem majanduskasv

Eesti majanduse tasakaalustamatuse kõige ilmsem tunnus on viimastel aastatel olnud palga- ja kapitalitulu vahekorra muutus.Varem on tööjõutulu suhe loodud väärtusesse olnud Eestis väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid viimaste aastate kiire palgakasvu tõttu on see suurenenud. Majandusarenguga kaasneb suhteliselt tööjõumahukama teenuste sektori osatähtsuse kasv hõives, millega suureneb tööjõutulu roll majanduses. Allolev joonis näitab aga, et Eesti majanduse viimaste aastate tööjõumahukuse kasvu taga pole majanduse struktuuri muutus, vähemalt mitte tegevusalade tasandil.

Eesti majanduses aastaid kestnud tööjõutulu osakaalu kasv paneb küsima, kui kaua see veel jätkub. Aastatel 1970–2014 oli OECD riikides 51 sellist tööjõutulu osakaalu kasvuperioodi, mis kestsid vähemalt neli aastat ehk sama kaua, kui see praegu on Eestis kestnud. Tööjõutulu osakaalu muutuse järgi ühel aastal ei saanud täpselt ennustada selle näitaja arengut järgmisel aastal. Nelja järjestikuse kasvuaasta järel suurenes siiski tõenäosus, et tööjõutulu osakaal hakkab kahanema. Viiendal aastal pärast nelja järjestikust kasvuaastat kahanes tööjõu­tulu osakaal 60%l vaadeldud perioodidest ja selle kasv jätkus 40%l perioodidest.

OECD riikides on tööjõu ühikukulu kasvuga kaasnenud aeglasem majanduskasv. Mida kauem tööjõu ühikukulu suurenes, seda suurem oli kaotus SKPs (vaata joonis 2). Neli aastat järjest kestnud tööjõu ühikulu kasv tõi kaasa keskmiselt ligi 3%lise kaotuse SKP tasemes. Joonisel olevad tulbad näitavad kumuleeritud kaotust SKPs alates tööjõu ühikukulu kasvu episoodi algusest võrreldes olukorraga, kui tööjõu ühikukulu poleks kasvanud1.

Andmetes esinenud seost tööjõu kallinemise ja SKP kaotuse vahel ei saa pidada täielikult põhjuslikuks, sest ka majanduse olukorra halvenemine ise põhjustab tööjõu ühikukulu kasvu. Ettevõtted ei saa müügitulu lühiajalise kahanemise tõttu tööjõukulusid vähendada ning turu kehv seis võimendub seetõttu kasumites. Samal ajal halvendab tööjõu ühikukulu suurenemine konkurentsivõimet, mis põhjustab omakorda majanduskasvu aeglustumise. Seda kinnitab ka tõsiasi, et tööjõu ühikukulu pikemate järjestikuste kasvuperioodide korral aeglustus SKP kasv rohkem.

Tööjõutulu osakaalu tsüklilised kasvuperioodid võivad laheneda kahel viisil. Üks neist on n-ö kasvutsüklist väljakasvamine, mis tähendab, et kui majanduskasv kiireneb, ei hoogustu tööjõu­kulude kasv enam endisel määral. See võimaldab ettevõtetel kasumimarginaale ja konku­rentsivõimet taas suurendada. Teine võimalus on see, et kasumimarginaalide vähenemine sunnib osad ettevõtted turult lahkuma. See toob esialgu kaasa tööjõukulude kahanemise ning töötuse kasvu. Suurem vaba tööjõu hulk vähendab edaspidi palgasurvet ning ellu jäänud parema tootlikkusega ettevõtete kasumimarginaalid kasvavad.

1 Hinnangud kaotusele SKPs on leitud ökonomeetrilise mudeli abil. Joonisel 2 olevad tulbad väljendavad tööjõu ühikulu kasvu episoodi pikkust kirjeldavate fiktiivsete muutujate regressiooni koefitsientide hinnanguid, mida on korrigeeritud viitajaga endogeense muutuja mõjuga. Mudelis on arvesse võetud riikide erinevat arengutaset ning arvestatud on ka riigiüleste ajapõhiste ühiste efektidega. Viimased aitavad arvesse võtta üleilmse majandustsükli mõju, näiteks finantskriise.

Orsolya Soosaar, Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomistid

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvaramaakleri töö on astumas uude ajastusse

29.06.2016

Domus KinnisvaraSisenedes 2007. aastal kinnisvaramaailma, sai mulle väga kiiresti selgeks, et enamus inimesi vihkavad maaklereid, sest „kõik maaklerid on rahaahned petised“ või muud sellist. Aasta hiljem, siirdudes tööle avalikus sektoris, olin ma surmkindel, et minust ei saa enam iialgi maaklerit. Täna, olles kutseline kinnisvaramaakler, Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti regiooni juht ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige, tõden seda, et ma armastan oma tööd ja kinnisvaraga seonduv on minu elu.

Aga kust tuleb see negatiivsus, millega maaklereid rünnatakse? Mis toidab kuvandit, et maaklerid on ainult raha peal väljas? Sellise argumendiga võiks ju rünnata igat tasulist tööd alates müügiinimestest õpetajateni. Milline on tegelikult tänapäevane maakleritöö ning mida see nõuab inimeselt, kes seda tööd teeb?

Oma tööd tehes olen näinud igasuguseid maaklereid. Ka selliseid, kellel puudub reaalne erialane ettevalmistus ning kelle helesinine unistus ongi ratsa rikkaks saada. Turg  on täis neid nii öelda kapitaguseid maaklereid, kelle ainus konkurentsieelis on pakkuda küll väikese tasu eest ent siiski olematu kvaliteediga teenust. Saad nii palju kui maksad, kehtib ka siin. Ja kui teenusepakkujal pole kaubamärki, mille eest hea seista, siis puudubki vajadus otsida lahendusi, anda kliendile head nõu või luua pikaajalisi kliendisuhteid, järelteenindusest rääkimata. Kahjuks sellised „maaklerid“ annavadki ainest negatiivsele kuvandile. Kõikvõimas meedia aga otsib skandaali ning sisusse süvenemata materdamine on selle leidmiseks lihtsaim viis. Avalikkuse ette ei jõua kunagi sõnumid:  „Tänu maaklerile leidsin oma unistuse kodu“. Ent sellised sõnumid on olemas, need on heade maaklerite argipäev.

Milline on hea maakler? Üheks tähtsamaks iseloomustavaks jooneks saab pidada ausust ja väga heaks maakleriks saab ennast pidada see, kelle juurde kliendid tulevad ise. Mõiste „väga hea“ hõlmab endas erialast pädevust, usaldusväärsust, kogemust, professionaalsust ja ka referentsi. Hea maakler austab ise ennast ja oma ametit ning ei tee kompromisse selle kahjuks. Ja kuigi hea maakleri jaoks on klient kuningas, suudab ta alati panna ka kliendid ennast ja ametit austama.  Nii usungi, et pikemas perspektiivis jäävad kinnisvaramaastikul ellu need, kes armastavad oma tööd, sest südamega ja kliendi jaoks tulemuslikult ei saa seda ainult raha pärast teha.

Kuidas aga parandada ühiskonna arusaama maakleritest? Kuidas saada lahti turusolkijatest, kes heade maaklerite nime määrivad? Kinnisvara vahendustegevus ei tohiks olla kiirema, kavalama ja nahaalsema „jutuvestja“ eesõigus, vaid see peaks olema parimate privileeg. Eelneva ettevalmistuse ja erialaste teadmisteta ei tohiks olla õigust rahaliselt niivõrd vastutusrikaste tehingute korraldamiseks. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda on arvamusel, et maakleri kutse, mida on võimalik omandada ainult kutseeksami sooritamisel, peab olema seadusega reguleeritud ehk kohustuslik. Nii kaua kuni seda pole tehtud, on riskid maandamata ning ootamatud ebapädevusest tulenevad olukorrad varmad tekkima. Arvestades kõiki täna kehtivatest seadustest tulenevaid riske, mis võivad nii ostjat, kui müüjat tulla kimbutama ka pärast tehingu toimumist, on pädeva inimese nõuanne kuldaväärt.

Seni kuni Eesti riik probleemiga ei tegele, on võtnud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda järgmise sammu maaklerite tegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Eelmise aasta sügisel valmis Maaklerite register, kuhu saavad registreeruda kõik aktiivselt tegutsevad kinnisvaramaaklerid. Registreerides võtavad maaklerid endale kohustuse järgida oma töös lisaks kutsestandardile kinnisvaramaaklerite teenuse standardit ja kehtivad õigusakte. Registreeritud kinnisvaramaakler võtab endale kohustuse töötada eetiliselt ja normide rikkumise korral on kliendil võimalik sellest teada anda Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtule. Aukohus menetleb konkreetset juhtumit ja väljastab osapooltele otsuse. Halvimal juhul ootab maaklerit registrist välja arvamine, kuid kui on tegemist lisaks ka kutselise maakleriga, siis on võimalik ka kutse äravõtmine.

„I have a dream“, ehk mul on unistus, kus kinnisvaramaastikul toimub kauaoodatud puhastus. Olen ennast alati maailmaparandajana tundnud. Maakleriteenus pole enam see, mis ta oli varem, enne digitaalajastu kiiret arengut. Meie teenus on aja jooksul saanud uue vormi ja maaklerid uue rolli. Maaklerid pole enam ammu puhtalt vahendajad, me oleme nõustajad, konsultandid.

Inimeste arusaam kinnisvara müügist on tihti seotud ainult kuulutuse ülespanekuga kinnisvaraportaali. Küsimus „Milleks mul ikkagi maaklerit tarvis on?“ vajab aktiivse maakleri töös vastamist igapäevaselt. Miks see nii on? Lihtne vastus, paljud maaklerid ise pole endale teadvustanud, et vana rasva peal ei saa enam edasi liugu lasta. Need töömeetodid, mis olid kasutusel kümme aastat tagasi, ei pruugi enam olla efektiivsed. Maakleriteenus ei sisalda enam ainult kuulutuse riputamist portaali, vaid on seotud teadmistega seadustest, infotehnoloogiast, majandusest, rahandusest, klienditeenindusest, psühholoogiast, foto- ja videograafiast jne. Ka tavalise magalarajooni korteri müük on turundusprojekt, mis hõlmab kõike alates sihtgrupi määratlemisest kuni võrkturunduseni sotsiaalmeedias.

Domus Kinnisvara Tartu kontor on juba pikka aega pakkunud praktikakohta noortele, kes unistavad kinnisvaramaakleri elukutsest ning pannud neile südamele, et algus on selle elukutse puhul alati väga raske – sul võib kuluda aasta või kaks enne, kui sul tekib püsiklientuur ning saad rahulikult ja stabiilselt oma tööd teha. Meie firmas saavad noored endale mentori, kes nende tööl silma peal hoiavad ja välja õpetavad. Maaklerite õppe riikliku programmi puudumist peab kompenseerima firmasisene õppeprogramm nii meil kui ka teistes suuremates maaklerfirmades. Kahe aasta möödumisel ootame me kõigilt valmisolekut kutseeksami sooritamiseks. Siinkohal panen ma südamele kõikidele maaklerfirmadel – panustage oma maaklerite koolitamisesse pidevalt ja nõudke kutseeksamile minekut. See pole ainult kasulik maaklerile, vaid ka ettevõttele. See on kasulik kliendile ja ausale kinnisvaraturule.

On olemas kinnisvaraalane õpe Eesti Maaülikoolis, kuid õppekava on tugevalt suunitletud viimastel aastatel järjest rohkem geodeesiale ja maaparandusele, mistõttu järelkasvu kinnisvara spetsialistele on sealt oodata järjest vähem. Reaalsed teadmised maakleri erialal on siiamaani tulnud üldjuhul kogemustest. Probleemi lahendamiseks on Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda alustanud koostööd Tallinna Majanduskooliga kinnisvaramaakleri õppekava väljatöötamisel, mis aitaks leida ettevõtetel kvalifitseeritud töötajaid. See oleks järgmine samm edasi kinnisvaramaakleri kutse juurutamisel ühiskonda ning maaklerite maine parandamisele.

Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Kui kinnisvaraspetsialisti tööle tekib reaalne tunnustus, siis hakkab sellega kaasnema ka reaalne vastutus. Nii ühe kui teise tulemuseks on läbipaistev ja senisest märksa ühtlasema teenusekvaliteediga kinnisvaraturg, millest eelkõige võidavad tarbijad.

Sandra Metsa
Kutseline maakler
Lõuna-Eesti regiooni juht

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tallinna Kaubamaja kvartali arhitektuurivõistluse tingimuste eelnõu avalik väljapanek

28.06.2016

TallinnTallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet avalikustavad ajavahemikus 30.06 – 7.07.2016 Kaubamaja tn, Estonia pst, A. Laikmaa tn ja Rävala pst vahele jääva kvartaliosa arhitektuurivõistluse tingimuste eelnõu.

Avalikustamise eesmärgiks on koguda kokku seisukohad, millest peavad tulevikus lähtuma arhitektid, kes esitavad oma tööd arhitektuurikonkursile alale parima linnaehitusliku lahenduse leidmiseks.

Hetkel kehtib alal 2 detailplaneeringut. Gonsiori tn 2 // Kaubamaja tn 1 detailplaneering (kehtestatud aprill 2002) ning Rävala pst 6 detailplaneering (kehtestatud mai 2013). Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on lahendada mõlemad kinnistud ühtse kaasaegse südalinna rikastava terviklahendusega. Arhitektuurivõistluse tingimuste eelnõu avalik arutelu toimub 8. juulil kell 12.00 Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne 18).

Arhitektuurivõistluse tingimuste eelnõu materjalidega saab ülalnimetatud ajavahemikus tutvuda tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses, Nunne tn 18, hoovimajas toas 32 ning Tallinna Linnavalitsuse, asukohaga Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis esmaspäeval 8.15‑18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15‑17.00 ning reedel 8.15‑16.00.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Abimees üürileandjale: käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

28.06.2016

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Üliõpilaste loodud vahendustasuta üürikuulutuste portaal sihib USA turgu

28.06.2016

Tartu ÜlikoolOn aja küsimus, mil Tartu ülikooli äri- ja projektiideede konkursi „Kaleidoskoop“ võitjad, vahendustasuta üürikuulutuste lehe Konku loojad võtavad suuna USA turule. Rahvusvahelises programmis „Network Globally, Act Locally“ osalenud noored paistsid USAs silma ning võitsid ideega teise koha ja 2000 USA dollarit oma äriidee elluviimiseks.

Programmis osales kokku üheksa tiimi Tartu ülikoolist, USA Charlestoni kolledžist ja Nebraska Wesleyan ülikoolist. Tartu ülikoolist osalesid programmis veel parkimise haldamise tarkvara arendanud Need2Park ja töövahendusportaal Hire Young.

Programmi esimeses pooles viibiti Tartus ning viimaseks nädalaks sõideti USAsse, kus noored idufirmad esitlesid oma äriideid kohalikele ettevõtete juhtidele. Programm lõppes neli minutit kestnud esitlusega, kus kasutati kõiki uusi teadmisi ja arenguideid, mis mõne nädala jooksul oli Eesti start-up-ettevõtetelt ja USA ettevõtjatelt kogutud.

Esimese koha ja 3000 USD sai Nebraska Wesleyan ülikooli äriidee Sip Safe, teisele kohale tuli Tartu ülikooli õigusteaduse üliõpilase Joonas Põdra ja geenitehnoloogia eriala tudengi Karl-Sander Erssi Konku. Kolmas koht ja 1000 USD läks taaskord Nebraska Wesleyan ülikooli ideele Financial Patch. Ülejäänud kuus meeskonda said oma idee arendamiseks 500 USA dollarit.

TÜ ideelabori juht Maret Ahonen ütles, et Tartu ülikooli üliõpilased olid suurepärased ja näitasid üles hämmastavalt ettevõtlikku vaimu: „Nad õppisid kiiresti ja jõudsid lühikese nädala jooksul USAs sõlmida kohtumisi ettevõtjatega, et selgitada välja oma toote või teenuse potentsiaal USA turul.”

Ahonen usub, et kuna kõigil Tartu ülikooli meeskondadel on registreeritud ettevõtted ja nende ettevõtmise iseloom lubab rahvusvahelist väljavaadet, siis on vaid aja küsimus, mil nad laienevad Eestist välja. „See programm andis neile hea võimaluse ehk veidi turvalisemas keskkonnas hinnata oma ettevõtmise potentsiaali välismaal. Nüüd, kui nad said oma ettevõtmisele positiivset vastukaja ja ideid ettevõtmise arendamiseks, on ainuke võimalus pakkuda veel kvaliteetsemat toodet või teenust, et jõuda kaugele.“

Konku üks eestvedaja, TÜ õigusteaduse üliõpilane Joonas Põder kiitis programmi ja ütles, et tänu sellele õnnestus neil tutvuda erineva ärikultuuri, turu ja eluoluga ning nad said lühikese aja jooksul palju õpitud.

Ettevõtlikele noortele ütleb Põder, et ettevõtlus algab probleemist ja selle lahendusest: „Kui sul on mure ja leiad sellele lahenduse, mis on piisavalt uudne ja muutlik, võib ka sinust saada ettevõtja. Konku eksisteerib just probleemi ja lahenduse olemasolu tõttu.“

Programmi lõppvõistlusel Nebraska Wesleyan ülikoolis tervitas ettevõtlikke noori Lincolni linnapea Chris Beutler. Kohal oli ka programmi rahastav Harry Huge ja Eesti suursaatkonna asejuht Washingtonis Marki Tihhonova-Kreek.

Kui tänavu osales programmis kolm ülikooli, siis tuleval aastal liituvad programmiga tõenäoliselt ka TTÜ ja Lõuna-Carolina militaarkolledž The Citadel. Projekti rahastasid osalevad ülikoolid ning Harry ja Reba Huge’i sihtasutus.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
1 2 3 … 1,068 1,069 1,070 … 1,642 1,643 1,644