Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kuidas lahendada koduomaniku parkimisprobleeme?

21.04.2016 Kustas Kõiv

Milline on ideaalnägemus ideaalsest parkimiskorraldusest? Omanikud ei pea jooksvalt parkimisele mõtlema ega tegelema parkimismuredega, elanikud on rahul, korrarikkumisi pole ning kõik on kontrolli all. See pole enam unistus, vaid reaalne võimalus.

Kas Sina tead, kelle autod pargivad Sinu parklas? Kas tead, kellele on tõkkepuu puldid välja jagatud ja mitu autot tegelikult ühe isiku poolt parklasse lastakse? Kas võid olla kindel, et parklas pole ühtki loata autot? Kas oled valmis olukorraks, kus mõni parkimiskoha omanik on ühel hetkel ilma kohata?

Ilmselt mitte. Parklates toimuv ei ole läbipaistev. Puudub info eeltoodud murede kohta. Kes, millal, kus, kui mitme autoga parkis? Info puuduse tõttu puudub ka kontroll.

Kuigi parklaid on erinevaid – piiratud ligipääsuga (tõkkepuu või värav) ja avatud ligipääsuga, nummerdatud parkimiskohtadega ja vaba parkimisega, on enamikel korteriühitustel ja ühiskasutatavatel parklatel täpselt sama mure.

Lubadeta autod parklas

Paljud lahendavad selle nii, et võtavad operaatorteenuse pakkujad, mis ei lahenda probleemistiku tuuma. Jah, liiklust reguleerivad märgid pannakse välja ning tekitatakse parkimisload, mida tuleb parkiva auto esiklaasil hoida, kuid jällegi – parklat saab lihtsasti kuritarvitada.

Tegemist on iganenud ja ebaefektiivse lahendusega – on irooniline, et tõkestatud parklasse siseneb kontrolör, kes teeb lubadeta autodele trahvi! Küsigem endalt – miks lubadeta autod üldse parklas on?

Lisaks tekitavad probleeme füüsilised parkimisload ja puldid. Omades mitut autot, tuleb neid ühest autost teise tõsta. Neil on tendents ka lihtsalt ära kaduda ning uute hankimine on ebameeldiv, rääkimata uue puldi soetusmaksumusest (40 – 60€).

Mis on lahendus?

Lahenduseks on uus ja lihtne digitaalne parkimisplatvorm, mis koosneb kahest komponendist – veebikeskkonnast ja modemist.

Veebikeskkond võimaldab jälgida parklas toimuvat mugavalt internetist. Ja modem ühendab parkla värava või tõkkepuu internetiga ning võimaldab seda üle võrgu juhtida.

Mis edasi? Pulte ja parkimislube ei ole tarvis. Parkla haldaja sisestab veebikeskkonda mobiilinumbrid, millega parklasse pääseb. Samuti sisestatakse autode registrinumbrid ning lubatud autode arv ühe korteri kohta. Parklasse pääseb autojuht telefonikõne või mobiilirakendusega.

Nüüd on igal ajahetkel teada, kelle autod on parklas, millal autod sisenesid ja lahkusid. Kogu parkimisajalugu säilitatakse veebikeskkonnas ning seda infot saab igal ajal välja võtta. Kui mõni omanik vahetub, kustutatakse tema number veebikeskkonnast ning see asendatakse uue omaniku numbriga.

Kogu süsteemi hind jääb vahemikku 20€ – 100€ /kuus sõltuvalt parkimiskohtade arvust. Ülesseadmine viiakse läbi väravaautomaatika ettevõtte poolt loetud päevade jooksul. Parkla haldajale väljastatakse veebikeskkonna aadress, kasutajanimi ja parool ning parkimine võib alata.

Kaasaegseima lahenduse pakkuja Eestis on Barking OÜ. Tegemist on ettevõttega, mille teenus valiti parimaks Eesti E-teenuseks 2015.

Tellimine ja info: www.barking.ee/yhistud või info@barking.ee, +372 5131364

Kustas Kõiv, Barking OÜ tegevjuht

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2016. a I kvartalis

21.04.2016 Tõnu Toompark

Tehingute andmebaasi laekunud 2016. aasta esimese kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2016. aasta esimeses kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 854 tehingut ligikaudu 643 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati esimeses kvartalis kokku 12 825 kinnisvara tehingut 720 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas esimese kvartali jooksul omanikku 31 199 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 34 312 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Harju maakonnas – 3 581 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 421 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2015. aasta esimeses kvartaliga 9,7% ning eelmise kvartaliga võrreldes 1,9%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 5,9%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,0% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 22,7%.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Uuring “Eesti elanike hoiakud ja olukord eluasemeturul”

21.04.2016 Tõnu Toompark

Uuringu eesmärgiks oli uurida Eesti elanike hoiakuid, vajadusi ja motiive eluasemeturu olukorra kontekstis, mis võimaldaks välja töötada elamupoliitika (ennekõike riiklikult toetatud üürielamute programmi) uued eesmärgid ja meetmed, mis arvestavad sihtgruppide vajaduste, ootuste ja võimalustega.

Poliitika paremaks teostamiseks on vajalik analüüsida, kas valikuvõimaluse tagamine läbi kvaliteetse ning eelduslikult turuhindadest madalama üüritasemega riiklikult toetatud üürielamufondi rajamine oleks eluasemeturul halvemas positsioonis olevate sihtgruppide jaoks piisavaks meetmeks vältimaks ääremaastumist, väljarännet ja aidates kaasa võimalikult laiema hulga Eesti piirkondade majandusarengule.

Probleemipüstituse käigus valiti lähtuvalt sotsiaaldemograafilistest trendidest välja tundlikud sihtgrupid ning eesmärgiks seati valitud sihtgruppide analüüs erineva suurusega tõmbekeskuste tasanditel. Antud uurimisülesande puhul lähtuti sellest, et hankija saab elamupoliitikat paremini suunata, kui hankijale on teada:

sihtgruppide hoiakud ja olukord (kelle eluasemeprobleemide lahendamine on vajalik)
tõmbekeskused (kus elanikkonna valikud ja huvid sõltuvad eluaseme ja tööturu valikuvõimalustest).

Eesti elanike hoiakud ja olukord eluasemeturul

Eha Võrk: Teeme linnahalli kolme aastaga korda

21.04.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsuse poolt ette valmistatud ja linnavolikogule esitatava ajakava kohaselt avatakse täielikult rekonstrueeritud linnahall 2019. aasta kevadel.

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule otsuse eelnõu „Tallinna Linnahalli rekonstrueerimine“. Kava kohaselt on suveks konstruktsioonid avatud ja tehniline seisukord üle vaadatud ning ekspertiisid, analüüsid ja konsultatsioonid läbi viidud, seejärel saab koostada projekteerimise lähteülesande ning sügiseks renoveerimisprojekti koostamise hanke ette valmistada ja läbi viia. Rekonstrueerimisprojekt valmib 2017. aasta sügisel.

„Tallinna Linnahall kui arhitektuurimälestis tuleb rekonstrueerida vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ja ehituskonstruktsioonide ekspertiisile,“ rõhutas abilinnapea Eha Võrk. „Linnahalli rekonstrueerimisprojektiga ei kavandata linnahalli olulisi laiendusi või välisilme muutmist.“

Abilinnapea lisas, et rekonstrueerimist ette valmistavate lammutustöödega saab tegelda paralleelselt projekteerimisega. „Seega saame projekti valmides kohe, veel enne 2017. aasta lõppu ehitustöödega alustada,“ selgitas Võrk. „Täielikult uuendatud linnahall saab avamisküpseks 2019. aasta kevadeks.“

Linnavalitsus moodustas linnahalli rekonstrueerimise ja ümbritsevate alade arendamise koordineerimiseks 7. oktoobri 2015 ajutise komisjoni. Praeguseks on tellitud ja koostamisel Tallinna Linnahalli ehituskonstruktsioonide ekspertiis, et uurida linnahalli ehitise tarindite ja ehitusmaterjalide seisukorda, määrata kahjustuste põhjused ja ulatus ning teha ettepanekud puuduste likvideerimiseks. Audit valmib 3. juuniks 2016. 23. märtsil 2016 algatas linnavalitsus Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga määrata moodustatavatele kinnistutele ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks ning tingimused Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pro Kapital: Auditeeritud majandusaasta aruanne 2015

21.04.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp nõukogu kiitis 19.04.2016 heaks 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruande.

Ettevõtte 2015. aasta auditeeritud konsolideeritud müügitulu moodustas 18,322 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta 10,335 miljoni euroga suurenes käive 77,3%. Ettevõtte 2015. aasta auditeeritud puhaskahjum moodustas 2,010 miljonit eurot, 2014. aastal teenis ettevõte kasumit 21,235 miljonit eurot, mida oluliselt mõjutas Ettevõtte juhtkonna otsus ümber klassifitseerida osa varudena kajastatavaid varasid kinnisvarainvesteeringutena õiglasesse väärtusesse.

2015. aastal jätkas Ettevõte ehitustöödega kahes elamuarendusprojektis, Tondi Elukvartalis Tallinnas ning Šaltinių Namai elamukompleksis Vilniuses. Tondi Elukvartalis valmis teine korterelamu 31 korteriga, jätkuvad kolmanda elamuhoone ehitustööd ning Ettevõte kaalub soodsa turukonjuktuuri jätkudes ka järgnevate hoonete ehitustöödega alustamist. Vilniuses valmis täiendav korterelamu kokku 19 korteri ja äripinnaga ning ehitustööd jätkuvad veel ühe elamuhoone osas kokku 44 korteri ja äripinnaga.

Lisaks allkirjastas Ettevõtte projekteerimis- ning ehitustöövõtulepingu AS-iga Merko Ehitus Eesti Tallinnas Peterburi tee 2 asuva T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse rajamiseks ning alustati ehitustöödega. Riias jätkas Ettevõte Tallinase elamukompleksi ning Kliversala arendusprojekti esimese etapi projekteerimistöödega.

AS Pro Kapital Grupp 2015. aasta konsolideeritud ja auditeeritud aastaaruanne on kättesaadav ka Ettevõtte kontoris Põhja pst 21 Tallinn kui ka Ettevõtte koduleheküljel www.prokapital.com.

Kesisest majanduskasvust hoolimata püsis nõudlus tööjõu järele tugev

20.04.2016 Orsolya Soosaar

Hõive kasv 2015. aasta teisel poolel ei aeglustunud
Tööpuudus oli 2015. aastal väike, 6,2%, aga aasta teisel poolel suurenes registreeritud töötute arv
Tootlikkus 2015. aasta teisel poolel kahanes ja tööjõu ühikukulu aastakasv püsis kiire. Tööjõukulu sai kasvada ettevõtete kasumite arvelt, mis teeb tööandjad edaspidiste negatiivsete šokkide korral haavatavamaks

Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata püsis tööjõu nõudlus 2015. aasta teisel poolel tugev – hõive suurenes ning kogu majanduse palgafondi kasv SKP arvestuses kiirenes. Osalt võib vastuolu seletada sellega, et majanduskasvu aeglustumine polnud laiapõhjaline, vaid sellesse andsid märkimisväärse panuse teatud tegevusalad, mille osakaal hõives pole kuigi suur.

Tööjõu-uuringu järgi kasvas hõive 2015. aasta teisel poolel samas tempos kui aasta alguses ehk 2,8%, kuid selle taga oli erakordselt suur hõive kolmandas kvartalis. Hõivehinnangut võis mõningal määral suurendada töötajate registri hilinenud mõju. Ettevõtete andmetel põhinevad hinnangud näitasid, et 2014. aastaga võrreldes hõive kasv aeglustus, kuid hõive kahanemist näitas vaid üks uuring.

Tänu hõive suurenemisele kahanes 2015. aasta kokkuvõttes tööpuudus 6,2%ni. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta näitasidki töötuse puhul mõnevõrra pessimistlikumat pilti kui tööjõu-uuringu hinnang. Aasta teisest neljanda kvartalini registreeritud töötute arv kvartali võrdluses kasvas ning suurenes ka töösuhte lõpu tõttu arvele võetud, sh koondatud inimeste arv. Koondamise tõttu sisestati registrisse küll rohkem inimesi kui 2014. aastal, kuid siiski märksa vähem kui 2013. aastal.

Tööealiste arv 2015. aastal vähenes, kuid samal ajal kasvas tööjõus osalemine ning kokkuvõttes tööjõu hulk majanduses suurenes. Inimesi motiveerib tööturul osalema toetuste ja pensionitega võrreldes kiiremini tõusnud palgatase. Madal tööpuuduse määr tähendab ühtlasi, et tõenäosus tööd leida on suurem, mis omakorda motiveerib inimesi tööjõus osalema. Ilma tööjõus osalemise kasvuta oleks tööpuudus olnud veelgi väiksem ning palgasurve seni nähtust suurem.

Tööjõukulude kasv jäi 2015. aasta teisel poolel kiireks. Palgad kasvasid tempokamalt avalikus sektoris, sealhulgas hariduses ja tervishoius, kuid Eesti eraettevõtetes oli palgatõus mõõdukam. Peamine palgasurveallikas oli vaba tööjõu vähesus, mida näitasid madal tööpuuduse määr ja hõivatute suur osakaal tööealiste seas, aga ka palgakokkulepped avalikus sektoris. Palgaväljamakse andmed näitasid, et palgakasv oli endiselt kiirem madalamapalgaliste seas, seda peamiselt tänu miinimumpalga tõusule. Eelmise aasta lõpus palgakasv aeglustus veidi, kuid tööjõukulude eri näitajaid kõrvutades ei saa veel kindlalt väita, et palgakasv on hakanud nõrga majanduskonjunktuuriga kohanema.

2015. aasta teisel poolel tööjõu tootlikkus kahanes ja tööjõu ühikukulu aastakasv püsis ligikaudu sama kiire kui aasta esimesel poolel, 5,6%. Vastupidiselt prognoosidele tuleb nentida, et tööjõukulud pole seni eriti kohanenud. Tööandjate kindlustunde uuringu tulemused näitasid, et 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses pigem suurenes nende ettevõtete osakaal, kes ootavad hõive kasvu. Samuti suurenes selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust tootmist takistavaks teguriks. See viitab, et tööjõupuudus ja sellest tulenevalt ka surve palkadele jäävad lähitulevikus püsima. Pikemas plaanis tähendab tööjõu ühikukulu kasv, et ettevõtete kasumimarginaal väheneb, ja see omakorda teeb ettevõtted haavatavamaks edaspidiste negatiivsete šokkide korral.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Endover Kinnisvara uuele arendusele Aurora Park joostakse tormi

20.04.2016 Tõnu Toompark

Järgmise aasta kevadel Harku järve lähedusse kerkiva Endover Kinnisvara ainulaadse park-õuealaga arenduse Aurora Park korteritest üle 50% leidis omaniku juba enne avaliku müügi algust.

Endover Kinnisvara Eesti piirkonna juhi Oliver Makko sõnul võttis ettevõte Aurora Pargi arendust alustades eesmärgiks luua peredele võimalikult täiuslik elukeskkond ja seda taskukohase hinnaga.

“Aurora Pargis saab tänapäevase terviklikult lahendatud arenduse väärtuseid lubada endale ka väiksema rahakotiga ostja,” ütles Makko. “See on tänasel tõusvate kinnisvarahindadega turul selgelt eristuv ja toonud ka kõrgendatud aktiivsuse ostjate poolt.”

Aurora Pargi korterite ruutmeetrihinnad algavad 1229 eurost. Keskmine on aga 1530 eurot, mis teeb sellest Tallinna ühe soodsaima arenduse.

“Magalate amortiseerunud paneelmajast uude ja kvaliteetsesse korterisse kolimise samm on sageli palju lühem, kui inimesed arvavad,” ütles Makko. “Nõukogudeaegsete majade elukaar on lõpusirgel, nende ülalpidamiskulud kõrged ja planeeringud sageli ebamõistlikud. Praegune turusituatsioon soodustab vana korteri vahetamist mõistliku hinnaga uue vastu ja väga paljud inimesed seda võimalust ka kasutavad.”

Aurora Pargi teeb eriliseks roheline park-õueala, kus on pikniku- ja grillipaigad, mänguväljakud, uisu- ja hokiväljak, pallimänguplats, lemmikloomaala ning mitmed teised vabaajaveetmise võimalused. Lühikese jalutuskäigu kaugusel on Harku järv, selle lähedal asuvad terviserajad, koolid, lasteaiad ja kaubanduskeskused.

“Lähtume iga oma arenduse puhul põhimõttest, et see ei pea ainult sobituma ümbritsevasse keskkonda, vaid tooma ümbruskonda uue kvaliteedi, rääkima oma lugu ja kujunema teenäitajaks. Nii ka Aurora Pargiga,” lausus Makko. “Tänu pidevale dialoogile klientidega loome kodusid, kus inimesed tahavad elada ja seda on meie müüginumbrid ilmekalt tõestanud.”

Aurora Pargi ehitus algab sel suvel ning see valmib 2017. aasta kevadel. Selle on projekteerinud arhitekt Tormi Sooväli, siseviimistluslahendused töötas välja sisearhitekt Helen Kolks. Aurora Pargi kõigil korteritel on rõdud, esimese korruse korteritel ka puidust terrassid.

Korterite hinnad algavad 46 000 eurost. Saadaval on 34,2- kuni 92,6-ruutmeetrised 2-4-toalised korterid.

Endover Kinnisvara on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 21 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab praegu Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 9 hoonet.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ehitustööd tänaval tekitavad pragusid hoonetele ning korteri siseviimistlusele

20.04.2016 Tõnu Toompark

Ehitustööd tänaval ning naaberkrundil tekitavad kohati tugevaid vibratsioone ning põhjustavad lähedal asuvate hoonete vajumisi ning pragusid korterite siseviimistluses. Reeglina kindlustusseltsid selliseid kahjusid ei hüvita ning kahjude eest vastutab ehitusettevõte. Anname siinkohal nõu, kuidas sellise kahju puhul käituda.

If Kindlustuse kliendid teatavad aastas kümnetest kahjudest, kus ehitustegevus hoone lähedal on põhjustanud kahju kodu siseviimistlusele, enamjaolt on tegemist pahteldatud seinale tekkivate pragudega.

If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Piret Jõhviku sõnul on selliste kahjude puhul vastutav ehitustöid teostav ettevõte ning üldjuhul on neil sõlmitud ka vastutuskindlustus. „Tavaline kodukindlustus tõesti ei kata majavälisest vibratsioonist põhjustatud kahjusid, kuid õnneks on täna juba enamikel ehitajatel sõlmitud ka vastutuskindlustus puhuks, kui nad oma tegevusega kellelegi kahju peaksid põhjustama. Ehitustööde teostaja on üldjuhul ära märgitud infotahvlil tööde läbiviimise kohas, kuid ka omavalitsusest saab selle kohta infot,“ lisas Jõhvik.

Jõhvik soovitab ehitustandri läheduses elavatel inimestel kodune siseviimistlus ning maja fassaad igaks juhuks fotodele jäädvustada juba enne kahju juhtumist, et oleks hiljem lihtsam kahju tõendada ning ehitustegevusega seostada. Kahju korral tuleb kindlaks teha kahju suurus ning ehitustööde teostajale esitada hüvitamise nõue.

Jõhvik toob veel ühe näite, kui 2014. aastal Tondil trammiteed ehitati ning tee aluspinnase tihendamisel tekkinud tugev vibratsioon kõrval asunud elamu hiljuti renoveeritud fassaadile praod tekitas. Töid teostanud ettevõte keeldus kahju hüvitamisest, kuna ei suudetud tõestada, et praod just selle ehitustegevuse tõttu tekkisid. Seetõttu ongi oluline fikseerida hoone olukord fotodel olukorras, kus teie maja ees või kõrval taolisi ehitustöid teostama hakatakse.

Ülemiste keskus võitis rahvusvahelisel konkursil esikoha

20.04.2016 Tõnu Toompark

Eile kuulutati välja Euroopa kaubanduskeskuste konkursi võitjad, kus tihedas konkurentsis tuli võitjaks Ülemiste keskus Istanbulis asuva Maltepe Park ostukeskuse ees.

Ülemiste keskus pälvis esikoha parima laienduse kategoorias ja keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsa sõnul on võit suur tunnustus mitte ainult ostukeskuse, vaid kogu Eesti jaoks. “Võimalus sellisel tasemel võistelda ja tulla esikohale Türgi ees, kes on kaubanduskeskuste investeeringute mahult Euroopas esirinnas, on väga suur asi! See näitab, et Eesti kaubanduskeskused on Euroopa kõrgeimal tasemel. Palju tööd on ära tehtud ja meie pingutusi on hinnatud,” lisas Pärnits.

Enne võitja selgitamist külastas rahvusvaheline žürii kõiki finaali jõudnud kaubanduskeskusi. Külastuse käigus hinnati lisaks sise- ja välisdisainile ka keskuse juhtimisvõimekust, klienditeenindust, majandustulemusi enne ja pärast laiendamist ning rolli ühiskonnas. “Žürii oli ringkäigul väga põhjalik ja viis ennast meie keskuse tegemistega hästi kurssi. Otsuse langetasid oma ala professionaalid, kellel on kogemus paljude teiste kaubanduskeskustega Euroopas.”

Konkursi European Shopping Centre Awards finaali jõudis 12 Euroopa kaubanduskeskust. Võisteldi kolmes kategoorias: kaubanduskeskuste laiendused, uusarendused ja varem ehitatud kaubanduskeskused. Ülemiste keskuse suurim konkurent oli Istanbulis asuv Maltepe Park ostukeskus, kus on 75 000 m2 kaubapinda ja 250 poodi. Võitjad kuuluti välja iga-aastasel ICSC (International Council of Shopping Centers) aastakongressil Milanos.

Uuenenud Ülemiste keskus valmis 2014. aasta oktoobris. Pärast uuendusi on keskusest saanud ligi 60 0000 m2 suurune Eesti suurim moe- ja perekeskus, milles on suurt rõhku pandud nii kauba- ja toidukohtade valikule kui ka sisekujundusele ja mõnusa ostukeskkonna loomisele. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Norra firma Linstow AS.

Fakte ICSC-st ja konkursist

International Council of Shopping Centers (ICSC) asutati 1957. aastal.
Ühenduses on üle 60 000 liikme 90 riigist. Liikmete hulka kuuluvad kaubanduskeskuste omanikud, arendajad, investorid.
Konkurss European Shopping Centre Awards toimub 1975. aastast.
Igal aastal tunnustatakse silmapaistvaid ja uuenduskuuri läbinud kaubanduskeskusi.
Konkursil võisteldakse kolmes kategoorias: kaubanduskeskuse laiendused; uusarendused, olemasolevad kaubandusekeskused.
European Shopping Centre Awards on Euroopa mainekaim ja olulisim kaubanduskeskuste konkurss.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks märtsis tõusis

20.04.2016 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga -2,0%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus kütteõlide ja metalltoodete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus elektriseadmete tootmises.

2015. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, märts 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Märts 2016 – veebruar 2016, %	Märts 2016 – märts 2015, %
KOKKU	0,8	-2,0
Töötlev tööstus	0,7	-1,3
Mäetööstus	1,5	-5,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	1,1	-8,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta märtsis võrreldes veebruariga 1,1% ja võrreldes 2015. aasta märtsiga -3,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid märtsis keskmisest enam naftasaaduste, turbatoodete ja ehitusmaterjalide hinnad, samas langesid metalltoodete ja elektriseadmete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,9% ja võrreldes 2015. aasta märtsiga -5,0%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid märtsis keskmisest enam naftasaaduste, elektrienergia ja tekstiiltoodete hinnad, samas langesid rõivaesemete ning paberi ja pabertoodete hinnad.

Uute korterite turu viimased arengud

20.04.2016 Tõnu Toompark

Kas tead, mida põnevat toimub uute korterite turul? Kas oskad aimata, kui palju ühes või teises piirkonnas uusi kortereid müügiks pakutakse? Millised on hinnad, kes need tõusevad või langevad? Kui paljude korteritega tehinguni jõutakse?

Kui pead seda infot vajalikuks, saan sind aidata. Jälgin igakuiselt uute korterte turgu Tallinnas ja Harjumaal.

Loen kokku korterhaaval pakkumise kõikide projektide raames. See annab asjaliku pildi müügitempodest, samuti hindadest ja nende dünaamikast.

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset inerpreteerimist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on. Kontakteeru alloleval telefoninumbril ja lepime kokku.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE: Elamispindade müügipakkumiste arv paneb hinnad surve alla

20.04.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jõudnud 85,9 punktile. Hinnaindeksi kõrval on alates eelmise aasta lõpust kasvanud elamispindade pakkumiste arvu indeks. Pakkumiste arvu indeks on kerkinud 101,6 punktile.

Elamispindade pakkumiste arv on viimase nelja kuuga märkimisväärselt suurenenud. Veel jõulude eel oli portaalis KV.EE 17 550 elamispindade pakkumist. Tänaseks on see kasvanud 18 859 pakkumisele ehk jõulueelse ajaga võrreldes 7,5%.

Vaatamata pakkumiste arvu suurenemisele on keskmine elamispindade pakkumishind kasvanud. Keskmine pakkumishind 1128 €/m² on aastatagusest ajast 10,1% kõrgemal. See ületab märkimisväärselt tehinguhindade kasvu. Eesti korteritehingute keskmine hind on aprilli esialgsetel andmetel kasvanud aasta baasil napi ühe protsendi võrra.

Nii võikski lähitulevikult oodata KV.EE pakkumishindade kasvu pidurdumist ja lähenemist reaalsete tehinguhindade dünaamikale. Arvestades aktiivset elamuarenduse turgu Tallinnas või pakkumiste arvu kasvule prognoosida jätku. Toob ju sageli uue korteri ostja turule oma vana eluaseme, mis suurendab pakkumiste arvu ja seeläbi survet pakkumishindadele veelgi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Hoone vanus ei mõjuta korterite hinnatõusu

20.04.2016 Tõnu Toompark

Elamispindade turu arengud on viimastel aastatel olnud tormilised. 2013. aasta lõpus käivitus Tallinnas uute korterite arendamine mahus, mis jääb vaid napilt alla möödunud kümnendi kinnisvarabuumi tippaastatele.

Arendustegevus on laiendanud koduostjate valikuvõimalust luues erineva asukoha- ja kvaliteediomadustega pakkumist nii Tallinna kesklinna, äärelinna ja pealinna piir tahagi. Alternatiivid loovad tarbijatele hõlpsamad võimalused sobiliku, ostja vajadusi rahuldava kodu leidmiseks. Samuti töötavad arendajad järjest agressiivsemalt reklaamisõnumite tarbijateni viimise nimel. Need tegurid tõstavad tehingute arvu ja kasvatavad elamispindade tehingute rahalist käivet.

Korterite hinnad huvitavad kõiki turuosalisi

Kinnisvara arendamise mahtudest on huvipakkuvam teema olnud korterite hinnad. See puudutab igaüht: koduomanikule pakub huvi temale kuuluva vara väärtus; kodu ostmist plaaniv inimene mõtleb tulevikukulutusele; üürnikud on huvitatud kinnisvara ostu-müügihindade dünaamikast, sest üürihind on sellest üks-üheses sõltuvuses.

Korterite hinnad on kasvanud kiirelt. Tallinna 2015. aasta keskmise korteritehingu ruutmeetrihind oli 1548 eurot, mis oli eelmisest aastast 6,7% rohkem. Palju on kirjutatud selles, et korteritehingute hinnatõusu taga on olnud uute ja seega kallimate korterite massiline arendamine ning nende korteritega kasvanud tehingute arv. Kui tehingute struktuuri lisandub järjest enam uusi ja kallimaid kortereid, on summaarse tehinguteportfelli keskmine hind kasvamas.

Kas hoone vanus mõjutab hinnatõusu kiirust?

Hinnatõusu kommentaaride juures on jäänud kõlama kuulujutt, et uute korterite hinnad on kerkinud vanadest kiiremini, sest uuem ja kvaliteetsem kinnisvara on ostjate poolt enam soositud. Kõlab ratsionaalselt, et miks peaks ostma vana korteri remontivajavasse elamusse, kui sama suure laenumakse abil on võimalik soetada korter uhiuude majja.

Heites pilgu korteritehingute keskmisele hinnale hoone esmakasutusaasta ehk vanuse alusel näeme, et erineva vanusega korterite hinnad on aastate jooksul liikunud ligikaudu paralleelselt. Alates 2009. aastast on korterite hinnad pea sirgjooneliselt kasvanud.

Vaadates 2016. aasta väga esialgseid tehinguhindade andmeid näeme me hinnatõusu olulist pidurdumist. Selle info baasilt saame järeldada, et kinnisvara väärtus on kasvanud ligikaudselt samaväärselt kõikides vanuseklassides ilma suuremate erisusteta.

Tehingute struktuur mõjutab keskmist hinda

2016. aasta alguse andmetele tuginedes märkame kõige uuemate korterite vanuseklassi puhul hinnakõvera langusesse pöördumist. Keskmise hinna muutuse juures tuleb ikka ja jälle silmas pidada tehingute struktuuri. Kui üldise hinnatõusu tõi endaga kaasa uute korterite osakaalu suurenemine, on nende uute korterite üldise hinnalanguse taga teistsugune struktuurne muutus.

Aktiivne korteriturg on esmajoones pakkumisse toonud kõige enam kortereid Tallinna kesklinnas, kus asub ligikaudu 40% Tallinna korterituru pakkumisest. Tallinna kesklinnas tehti 2015. aastal 21% korterituru kogu tehingute arvust.

Nüüdseks on korteriarendus luksuslikust ja eriti kallist kesklinnast laienenud äärelinna piirkondadesse, kus hinnatasemed on odavamad. Äärelinna kalliste, kuid siiski kesklinnaga võrreldes odavamate uute korteritehingute osakaalu suurenemine on viinud alates 2011. aastast valminud korterite tehingute keskmise hinna langusesse Tallinna lõikes.

Siiski ei saa me rääkida kinnisvarahindade langusest, sest äärelinna korteritega tehakse tehinguid enam-vähem sama hinnaga, mis aasta tagasi. Samuti pole allapoole tulnud kesklinna korterite väärtused. Küll aga peab nentima, et korterituru konkurents on enam kui tihe. Paljus konkureerivad arendusprojektid omavahel hinna baasilt ehk tehinguni jõuab see arendaja, kes pakub ostjale kõige soodsamat hinda.

Arendajate jaoks ei tee konkurentsiolukorda kergemaks asjaolu, et tänased kliendid on märksa targemad ehk ostuotsust langetades kriitilisemad, kui nad olid seda veel mõni aasta tagasi. Klientide ülemuslikku positsiooni toetab lai pakkumiste valik, kus ostuotsusega ei pea liialt kiirustama kartuses, et muidu sobilik pakkumine nina alt ära napsatakse.

Pakkumisel on potentsiaali suureneda

Kokkuvõtteks võib öelda, et täna oleme turuolukorras, kus uute korterite aktiivne pakkumine on mõjutamas kogu korterituru olukorda. Uute korterite tehingute osakaal moodustab kogu turust 20-25%. Uute korterite pakkumiste arv on kõrge, kuid müügitemposid arvestades hetkel ülepakkumisest rääkida (veel) ei saa. Samas on paisu taga hulk arendusprojekte, millel on potentsiaali lähiajal pakkumisse juurde tulla.

Suure pakkumise tõttu on hinnad surve all, kuid statistika näitab, et tehingute keskmised hinnad veel kerkivad, kuigi järjest aeglasemas tempos. Arvestades, et hinnadünaamika on erinevates hoonete vanuseklassides olnud siiani üksjagu sarnane, ei ole põhjust arvata, et see peaks muutuma.

Edasisist hinnatõusu suruvad peale siiani veel kerkivad palgad, madal tööpuuduse näitaja ja olematud intressimäärad. Hinnatõusule hoiab vastu olematu inflatsioon, pigem kerkiv tööpuudus ja pidurduv palgatõus, samuti ettevõtjate madal kindlustunne.

http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2016/04/20/hoone-vanus-ei-mojuta-korterite-hinnatousu

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

EfTENi emissioon märgiti täpsustatud andmetel 1,35 kordselt üle

20.04.2016 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS emissiooni käigus märgiti aktsiaid täpsustatud andmetel kokku 14,9 miljoni euro ulatuses ehk emissioon märgiti 1,35 kordselt üle. Aktsiaid märkis 210 investorit. Aktsiaemissiooni planeeritud maksimaalne maht on 11 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i fondijuht Viljar Arakase sõnul läks eelismärkimise korras jagamisele 63% emissiooni mahust, kuna seadusest tulenevalt on olemasolevatel aktsionäridel eelisõigus märkida aktsiaid ulatuses, mida nad omasid enne uut emissiooni. „Seniste aktsionäride aktiivne osalemine on suur tunnustus meile, märk usaldusest ning aktsionäride rahulolust fondi tegevusega,“ ütles Arakas.

Uue emissiooni järgselt on EfTEN Real Estate Fund III AS-i investeerimata omakapital 12,5 miljonit – lisaks 11 miljonile, mis sai kaasatud uue emissiooni käigus, on 1,5 miljonit investeerimata eelmisel suvel kaasatud vahenditest. Võttes arvesse võimendust on fondi investeerimisvõimekus 36 miljonit eurot.

„Kavatseme kapitali esimesel võimalusel sobivates investeerimisobjektides tööle panna, kuid konkreetset investeerimistempot me endale ei sea – investeerime vaid fondi konservatiivsetele investeerimispõhimõtetele vastavatesse objektidesse,“ lisas Arakas.

Järgmine emissioon võiks toimuda Arakase sõnul kõige varem käesoleva aasta oktoobris – seda eeldusel, et kaasatud uus omakapital on edukalt tööle pandud.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse. Möödunud suvel toimunud esimese aktsiaemissiooni käigus investeerisid EfTEN Real Estate Fund III AS-i 160 aktsionäri kokku 13,8 miljonit eurot omakapitali.

Fondi esmaemissiooniga kaasatud kapital on investeeritud kahte esimesse objekti Leedus: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus ning Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja.

Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi põhikirjale võib Fond III investeeringut finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS investeerib ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid) või nendega seotud väärtpaberitesse Eestis, Lätis ja Leedus. Fond on sobilik pikaajalistele investoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv.

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 42 ärihoonet, kus asub rohkem kui 700 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.03.2016 on 400 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Ober-Haus: hinnaindeks 03/2016

20.04.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis kolmandat kuud järjest ja oli märtsis 0.3% kõrgemal kui veebruaris. Võrreldes 2015. aasta märtsiga oli indeks 3% kõrgemal.

Tallinnas toimus veebruaris korteriomanditega 819 tehingut, mida on 18% rohkem kui veebruaris ja 12% rohkem kui eelmise aasta märtsis. Uute korterite osakaal kogu tehingute arvust moodustas 22% ja trend on kasvav. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 0.7% ja oli 1 568 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta märtsiga oli ruutmeetri hind 0.8% madalam ja võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 8% madalam.

Kuigi statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see ühtlaselt laiendatav kogu korteriturule kuna tehingute struktuur on erinev. Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind Haaberstis 14%, Pirital 10%, Lasnamäel 6%, Kristiines 6% ja Nõmmel 1%.

Hinnatõusu põhjuseks Haaberstis olid tehingud uute korteritega Astangu tänaval ja Pirital tehingud Tohu tänaval. Kesklinnas langes keskmine ruutmeetri hind 4%, Põhja – Tallinnas 2% ja Mustamäel 1%. Selle põhjuseks oli tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Võrreldes 2015. märtsiga on suurim hinnatõus toimunud Haaberstis – 23%, Mustamäel 15% ja Lasnamäel 10%. Peamiseks hinnatõusu põhjuseks on kasvanud tehingute hulk uute korteritega. Aastaga on hinnad keskmiselt langenud Kristiines 4.6%, Kesklinnas 4%, Pirital 0.3%, Põhja – Tallinnas 0.1%.

Tallinna korteriturgu tervikuna mõjutab akiivne arendustegevus ja uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu. Alanud aasta jooksul on pakkumiste hulk liikunud tõusutrendis – võrreldes eelmise aasta märtsiga on pakkumine kasvanud 10%.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 7.5% 1 157-le eurole ja Pärnus tõusis 4.6% ja oli 939 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes 230-le ja Narvas tõusis 437 eurole ruutmeeter.

Ober-Hausi-Kinnisvara-korterite-hinnaindeks-märts-2016