Oma kodu otsimine ja ostmine on emotsionaalne toiming ja nii juhtubki vahel, et ostutehing tehakse puhtalt tunde järgi, pööramata tähelepanu ühe või teise objekti puudustele. Korteri või maja üle vaatamisse on mõistlik kaasata ehitusekspert või järgida spetsialisti näpunäiteid.
Inimesed ostavad sageli emotsiooni ega soovi, et miski seda varjutaks. Samas peaks endale andma aru, et kinnisvara ostu juures ei tohi kiirustada: võetud laenukohustus võib kesta kaua ja seejuures peab iga samm olema läbimõeldud.
Kaasake ekspert
Eksperdi kaasamine on muutunud järjest tavapärasemaks, kuigi endiselt on inimesi, kes soovivad kokkuhoiu eesmärgil või teadmatusest siiski sellest teenusest loobuda. Valutava hambaga minnakse ju arsti juurde ja lastakse vaatamata teenuse hinnale see korda teha, sest vastasel korral peab hiljem maksma uue hamba tegemise ja paigaldamise eest väga suure summa. Samamoodi võiks kulutada näiteks 50 000 euro suuruse korteri ekspertiisiks kolm tundi ning mõnisada eurot, et säästa end hilisematest suurtest remondiarvetest.
Küsige dokumente ning elektrienergia- ja küttearveid
Esimese asjana tasub küsida müüjalt dokumente alates ehitus- ja kasutusloast kuni projektini. Kui müüjal neid ei ole, minge kohaliku omavalitsuse arhiivi, kus on olemas kõik kinnistu kohta väljastatud paberid. Seejärel võrrelge, kas projekt ja ruutmeetrite arv vastavad tegelikkusele. Kasulik oleks vaadata jooniseid ning teha mõni pisteline mõõdukontroll, et kontrollida, kas ehitis vastab projektile.
Paluge, et omanik näitaks teile viimase ühe või kahe aasta elektrikulu ja küttearveid. Ükskõik, kas pinda köetakse soojuspumba, gaasi või õliga, on kuludokumentide kaudu näha soojustuse kvaliteet. See on suur vahe, kas te maksate talvel kütte eest lisaks laenule ja muudele kommunaalkuludele 80 või 280 eurot. Ja ärge unustage elektri puhul üle vaadata nii elektritarbimise kui ka võrgutasude arveid.
Levinuim viga – asjatundmatu ehitamine
Levinuim viga Eesti korterite ja eramajade puhul on asjatundmatu ehitamine. Samas ei tee ehitajad meelega kehva tööd. Lihtsalt näiteks ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist näeb parimat lahendust oma valdkonnas, kuid ei oska arvestada üldpildiga. Seega ei lähe pusle kokku ning sealt tulenevadki vead, miks sein hallitab ning tekivad soojakaod. Ja kui näiteks soojustus on pandud kiirustades, ei saagi loota parimat tulemust.
Asjatundmatu ehitamise põhjus ongi kiirustamine, mis saab pahatihti alguse juba projekteerimise ja kavandamise staadiumis. Konsultandid peavad sageli tellijatel hoogu maha võtma, et ärge enne koppa mulda lööge, kui projekt on paberi peal täiesti valmis saanud. Paberil on asju palju lihtsam ja muidugi odavam ümber teha. Eestlased on selline omamoodi rahvas, kellele meeldib tellida majaehituseks peaaegu alati individuaalprojekt, samal ajal kui eurooplaste seas on levinud nn kataloogimajad, mida on ehitatud viis kuni 500 ja mille sõlmed ning probleemsed kohad on tänu kogemustele parimal viisil lahendatud.
Küsige julgelt, tehke pilti ja konsulteerige spetsialistiga
Kui te ehituseksperti eluaseme üle vaatamisse ei kaasa, võiks lisaks dokumentidele ning arvetele pöörata tähelepanu ka sõlmedele, torudele ja elektrisüsteemile, küsida nende hooldusjuhendeid ning esitada pistelisi küsimusi ventilatsiooni-küttesüsteemi hooldaja või teostatud hoolduste kohta. Kui tundub, et miski on kahtlane või kummaline, tasub kohe müüjalt selle kohta uurida, teha pilt ning konsulteerida asjatundjaga. Suurema kahtluse korral tasub siiski ekspert kohale kutsuda, lasta tal objekt üle vaadata ning otse müüjaga rääkida.
Ehitusalaste vigade nägemiseks on vaja kogenud silma. Nii kasutatud korteril kui ka uuel elamispinnal on omad plussid ja miinused. Kui ostetaval kinnisvaral ilmneb siiski teatud puudusi, on võimalik küsida õiglast hinda. Lõplik valik sünnib emotsioonide ja praktilise meele koostöös.
Artikli aluseks on intervjuu diplomeeritud ehituseksperdi Jüri Orgiga.
Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik
Selle nädala algusest jõustus muudatus, mille kohaselt makstakse korteriühistule jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuseks kuni 4000 eurot. 
Kinnisvarakoolis toimub 13/05/2016 “
Nordecon AS-i nõukogu kiitis 27.04.2016 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i konsolideeritud 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.
Balti Kinnisvaraportfell AS-i (registrikood 10830872, asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 18. mail 2016. a kell 11. Üldkoosoleku toimumise koht on ettevõtte asukoht aadressil Tallinn, A. Lauteri 5 (III korrus).
oOletame, et töötate mööblifirmas ja teie juurde tuleb klient, kes soovib küsida hinnapakkumist eritellimusel tehtavale mööblile. Selleks, et hinnapakkumist saaks teha, oleks teil vajalik teada palju olulist informatsiooni (mis materjalist, mis värvi, milliste mõõtmetega, millise funktsionaalsusega jne.), mille alusel saaksite hinnapakkumist koostama hakata. Tundub loogiline? Paraku ehituses kiputakse aeg-ajalt hinnapakkumisi küsima nii, kus kõike olulist informatsiooni ehitajale anda ei ole.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) poolt tellitud tarbijakäitumise uuringust järeldub, et tarbijatele on kõige olulisem kinnisvarafirma usaldusväärsus ja tuttavate soovitus. 
Tänases Postimehes ilmunud loole “Praagist ehitatud majad võivad osutuda varisemisohtlikuks” kommentaariks ütles Rae Kivitehase OÜ juhataja Sulev Koidu, et ta vabandab tehase nimel defektiga ehitusplokkide Magna partii pärast. Koidu kinnitas, et tehas vahetas kõik selle partii ehitusplokid välja ning Rae Kivitehas tagab nii materjalide täieliku ohutuse kui ka kõrge kvaliteedi.
Tartu linnas toimus 2016. aasta esimeses kvartalis 319 korteritehingut, mida on 16,1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tartu korteri keskmine ruutmeetrihind muutus aastaga vaid 0,5%, kasvades märtsis 1 211 eurole. Tartus ulatus korteri keskmine hind 63 160 euroni.
Pärnu korteritehingute arv kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6,2% ja keskmine ruutmeetri hind 12,1%. Pärnumaa korteritehingute arv kasvas 17,8%, kuid keskmine tehingu hind ja keskmine ruutmeetri hind jäid eelmise aasta tasemele.
Korterituru müügipakkumiste hulgas moodustavad ühe osakese „mägedel“ asuvad vanemate elamute korterid, milles on tehtud kas luksuslik või sellele pretendeeriv remont. Kuigi sellised renoveerimistööd on tehtud endale mõnusa elamiskeskkonna loomiseks, peab alati arvestama, et hiljem korteri müükipaneku korral võib selline remont olla justkui kahe teraga mõõk.
