Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Pro Kapital: AS Tallinna Moekombinaat osaluse omandamine

28.12.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv äriühing AS Pro Kapital Eesti sõlmis 21.12.2016 ostulepingu oma tütarettevõtte AS Tallinna Moekombinaat vähemusosaluse ostmiseks.

Ostulepingu kohaselt omandas AS Pro Kapital Eesti 550 000 euro eest 343 750 AS Tallinna Moekombinaat A-aktsiat, mis moodustavad 1,61% kõigist AS Tallinna Moekombinaat aktsiatest. Aktsiate eest tasuti rahas 21.12.2016. Osaluse omandamise järgselt kuulub AS-le Pro Kapital Eesti 91,9% AS Tallinna Moekombinaat aktsiatest.

Tehing ei oma olulist mõju Emitendi kasumile, varadele ja kohustustele.

Aktsiate müüjaks oli Katmandu Stiftung, Liechtensteinis registreeritud ettevõte, milline on Hr. Ernesto Preatoni kontrolli all. Hr. Ernesto Preatoni ja temaga seotud isikud on AS Pro Kapital Grupp suurimad aktsionärid. Tegemist on tehinguga seotud isikuga, Emitendi juhatuse ega nõukogu liikmed ei ole tehingust isiklikult huvitatud.

AS Tallinna Moekombinaat tegevusvaldkonnaks on kinnisvara arendustegevus ja majandustegevuseks on Tallinnas asuva T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse arendamine.

Osaluse omandamise eesmärgiks oli suurendada Pro Kapitali osalust T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskust arendavas ettevõttes.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Tutvustatakse Pirita rannaala detailplaneeringu lähteseisukohti

28.12.2016 Tallinn.ee

Pirita Linnaosa Valitsuses toimub 31. jaanuaril 2017 kell 16 Pirita rannaala detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohti tutvustav avalik arutelu.

Lahendusettepanekuga saab tutvuda Pirita linnaosa valitsuse hoones (Kloostri tee 6) 16.-31. jaanuarini 2017 igal tööpäeval tööpäeva ulatuses.

Planeeritava ala suurus on 44,92 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pirita supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine, Pirita rannaala kinnistule ehitusõiguse määramine rannapaviljonide, ajutise vabaõhulava ja tribüünide ning randa teenindavate objektide ja rannapromenaadi ehitamiseks, Merivälja tee 3 kinnistul asuva Vaba Aja Keskuse laiendamiseks ning Merivälja tee 5b kinnistule kuni 2-korruselise ärihoone ehitamiseks. Lisaks määratakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning keskkonnaalased tingimused supelranna ja rannametsa kaitseks.

Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetega, kuid sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks. Detailplaneeringu koostaja on Ruum ja Maastik OÜ.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Pirita Linnaosa Valitsuse koostöös 2012. aastal Pirita rannaala arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse saamiseks korraldatud avaliku arhitektuurivõistluse võidutöö „Väät”.

Kuna Pirita rand peab tulevikus kujunema Tallinna esindusrannaks, siis tuleb parandada puhkeala kvaliteeti luues tervikliku ja kaasaegse rekreatsiooniala, mis arvestaks suure külastajate arvuga.

Detailplaneeringus nähakse ette randa teenindavate objektide (spordi- ja mänguväljakud, riietumiskabiinid ja rannainventari) ning rannapromenaadi rajamine. Lisaks määratakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Planeeritav ala piirneb läänest Läänemere, idast Mähe-Kaasiku tee ja Merivälja tee ning lõunast Pirita jõega.

Planeeritaval alal asuva sotsiaalmaa (üldkasutatava maa) sihtotstarbega Pirita rannaala hoonestamata kinnistu suurus on 425 886 m², kinnistu omanik on Tallinna linn; lisaks jääb planeeringualasse mitu äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistut ning Mähe-Kaasiku tee ja Supluse pst tänava maa-alad.

Pirita rand on ligikaudu 2,45 km pikkune liivarand, mis Merivälja poolses otsas muutub kiviseks. Tõusvale liivaalale järgneb üleminek rannametsaks, mis algab põõsastikuga ja läheb üle männi- ja segametsaks. Pirita rannapiirkond on kasutusel peamiselt suvehooajalise puhke- ja supluskohana. Ülejäänud aastaaegadel on antud piirkond populaarne jalutus- ja sportimispiirkond. Enamkülastatav on endisest rannahoonest Pirita jõe pool olev ala. Ranna liivaalal paiknevad riietuskabiinid, laste mänguväljakud, istepingid ja muu inventar. Metsas kulgeb paralleelselt rannajoonega jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud kergliiklustee (nn. promenaad).

Praktilised nõuanded käsiraamatus “Kinnisvaramaakleri ABC”

28.12.2016 Margot Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Soodushind käsiraamatule “Tööleping ja töölepingu seadus”

27.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest.

Käsiraamat sisaldab praktilisi näiteid ja kohtulahendeid, raamatu lõppu on lisatud näited sagedamini praktikas koostatavatest dokumentidest.

Käsiraamatu autor on tööõiguse spetsialist Niina Siitam. Niina Siitam on osalenud mitmete tööõigusaktide väljatöötamisel, avaldanud tööõigusalaseid artikleid ja esinenud arvukate loengutega.

Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes kupongi “jõulud2016” ning see raamat on sulle -10% soodsam.
Pakkumine kehtib kuni 15/01/2017.

Lisainfo

Pealkiri “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni”
Raamatus on 216 lehekülge
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin (pdf-fail)
Ilmumine 2016
ISBN 978-9949-9655-4-0
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Pindi Kinnisvara: Ühistud vahetavad jõuliselt lepingupartnereid

27.12.2016 Tõnu Toompark

Korrashoiuteenuste turg on 2016. aastal olnud väga jõuline- ühistud vaatavad aastaid kehtinud haldus/hoolduslepingud kriitiliselt üle ning rõhuvad erinevalt varasemast odava hinna asemel teenuste sisule ja kvaliteedile.

Pindi Kinnisvarahalduse kvaliteedijuht Heliis Anto ütles, et tänavu on teenuseosutaja vahetamiseks tehtud päringute arv ajaloo suurim. „Kuu keskmisena pöördub meie poole 40-50 uut klienti, kelle korralikuks teenindamiseks kasvatame agressiivselt ka meeskonda- hetkel otsime uusi haldureid, hooldustehnikuid, hooldusjuhti ja koristusega tegelevaid spetsialiste,“ rääkis Anto.

Anto sõnul peitub ühistute aktiivsuse taga ühelt poolt suurenenud teadlikkus, millised üldse korrashoiuteenused oma kvaliteedilt olla võivad. Oluliseks peab ta ka elanike suurenenud maksevõimet, mis ei sunni enam igalt poolt kokku hoidma ja valima pretsedenditult odavaimat pakkumist. „Kord nädalas niiske lapiga trepikoja üle tõmbamine ei ole mingisugune kvaliteet, ehkki see on odav. Muru ei niideta ka ammu enam vikatiga ja ainult üks kord suve jooksul,“ tutvustas Anto ekstreemsemaid näiteid, milliseid teenuseid on kokkuhoidlikumad ühistud varasemalt tellinud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse käsiraamat annab head nõu nii ühistu liikmetele kui ka ühistu juhtidele

27.12.2016 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Uus koolitus Kinnisvarakoolis “Kinnisvara korrashoiu süsteem”

27.12.2016 Margot Toompark

28/02/2017 toimub uus koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Kinnisvara korrashoiu süsteemi loomine kooskõlas uue ehitusseadusega annab ettevõttele võimaluse hallata oma kulusid ja olla oma lepingulistes suhetes täpsem.

Viimase aasta jooksul on toimunud seadusandluses mitmeid muudatusi, mis mõjutavad kinnisvara korrashoiu valdkonda.

Üheks tähtsamaks muudatuste allikaks on 2016 aasta 1 juulist kehtima hakanud uus ehitusseadustik, mis nõuab uut lähenemist kinnisvara korrashoiu teenuse osutamisel.

Kinnisvara korrashoiu süsteemi loomine kooskõlas uue ehitusseadusega annab ettevõttele võimaluse hallata oma kulusid ja olla oma lepingulistes suhetes täpsem.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 28/02/2017 kell 10:00-17:15 (8 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: kõrge tööhõive aitab hoida korteritehingute arvu

27.12.2016 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel oli 2016 III kvartalis hõivatute arv Eestis 653 300, mis on aastatagusest 1,2% vähem.

Vaatamata tööga hõivatute arvu vähenemisele ja tööpuuduse näitaja mõningasele kasvule võib siiski väita, et tööga hõivatute arv on üsnagi kõrgel tasemel.

Kõrge tööga hõivatuse tase tähendab kinnisvaraturu mõttes suurt arvu palgateenijaid ehk inimesi, kel on potentsiaal vajadusel võtta laenu, mille abil finantseerida koduostu tehingut.

Samuti loob töökoha olemasolu kindlustunnet, mis peegeldub otseselt kõrges elamispindade nõudluses ehk korteritehingute arvus.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Rikkaks üüriäris: kas üüriinvesteering teha omavahendite või pangalaenu arvelt?

25.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus otseselt investori sisemisest taotlusest ja tema nägemusest üüriärist. Loomulikult mängib suurt rolli, kas üüriinvestoril on investeeringu tegemiseks olemas omakapital või mitte.

Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine sugugi vajalik olla. Siis ehk piisabki vaba raha kinnisvarasse paigutamisest, et jooksvalt väikest üüriraha voogu nautida pelgamata, et ajutine vakantsuseperiood tekitab olukorra, kus pangalaenu tasumisega raskused tekkivad.

Kui investori eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, on üsna tõenäoliselt mõistlik kasutada finantsvõimendust ehk kaasata laenukapitali.

Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu, mis ainult omakapitali kasutades saamata jääks.

Piltlikult kirjeldades saab 50 000 euro omanik osta omavahenditest ainult ühe korteri. Kaasates koguinvesteeringust 50% ulatuses võõrkapitali ehk laenu saab juba osta kaks samaväärset korterit, mis mõlemad jooksvat üüritulu teenivad.

Lihtsustatuna: kui laenuraha eest tuleb aastas tasuda näiteks 5% intressi ehk 50 000-eurose laenu pealt 2500 eurot, on seda ületav üüritulu juba üüriinvestori kasum.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Baltic Horizon fondi osakute noteerimine Nasdaq Stockholmil börsil

23.12.2016 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fund (Fond) fondivalitseja informeerib, et Fondi osakud on nüüd täiendavalt noteeritud (dual-listed) ka Nasdaq Stockholmi börsi alternatiivfondide nimekirjas. Täna on Fondi osakute esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil.

Turutegija Fondi osakutele Nasdaq Stockholmi börsil on Mangold Fondkommission AB. Fondi päritoluriik korraldatud teabe avalikustamise tähenduses on Eesti.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6.juulil 2016. Fondi börsitähis (ticker) NASDAQ Tallinna börsil on NHCBHFFT, Nasdaq Stockholm börsil NHCBHFFS.

Fondivalitseja Northern Horizon Capital AS omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Pindi Kinnisvara: Aasta tegija ärikinnisvaras: stock-office

23.12.2016 Tõnu Toompark

2016. aasta oli tähelennuks stock-office-tüüpi äripindadele, kus on kombineeritud ladu, büroo ja kaubanduspind.

Pindi Kinnisvara ärikinnisvara maakler Hannes Käbi sõnas, et stock-office-tüüpi pindasid oli turul ka enne, kuid tänavu jõudsid need laiemalt turuosalejate teadvusesse. „Nutikalt projekteeritud pinnad, kus on kombineeritud mitu funktsiooni, on lahenduseks suurele hulgale ettevõtjatest, kes varem on pidanud tegelema ajamahuka ja kalli logistikaga oma erinevate pindade vahel,“ selgitas Käbi.

Käbi lausus, et teiseks oluliseks trendiks on tänavu olnud Tallinna ja selle lähiümbruse ärimaade tehingute aktiveerumine. „Ettevõtted on laienemisfaasis ja aastaid söötis seisnud maatükid on saanud endale uued omanikud,“ lisas ta.

Lisaks on Käbi sõnul üha suurem nõudlus rahavooga ärihoonete vastu. „Investoritel on vaba raha palju käes ja korralikult toimivate rahavoo objektide vastu on huvi kasvutrendis, ostjateks on lisaks kohalikele investoritele ka mitmed välisrahastusega ettevõtted, paraku on pakkumisi väga vähe,“ lisas Käbi.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool alustab 2017. aastat koolitusega “Kinnisvara ABC”

23.12.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 24-26.01.2017 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolituse “Kinnisvara ABC“ eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaate kinnisvara valdkonnast ning tutvustada osalejatele õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitusel osaleja teab, mis toimub kinnisvaraturul ja millised on turu trendid. Oskab vahet teha erinevatel kinnisvarateenustel ja tunneb kinnisvaraarenduse põhimõtteid ning orienteerub ehitamise-ja planeerimise põhimõistetes.

“Kinnisvara ABC“ koolitus toimub kolmel õppepäeval (kokku 18 akadeemilist tundi):

teisipäev 24/01/2017 kell 13.00-18.00;
kolmapäev 25/01/2017 kell 13.00-18.00;
neljapäev 26/01/2017 kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
+372 506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Rikkaks üüriäris: kas välismaalaselt saab küsida kõrgemat üürihinda?

23.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli eeldavad üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest murumütsiga üürnikest kõrgemat üürihinda. Pole harv, kui oodatakse, et välismaalased on rumalad, kes on nõus maksma üürihinda oluliselt üle kohaliku keskmise turutaseme.

Paraku on üüripakkumised portaalides kättesaadavad nii kohalikele, kui piiritagustele üürnikele. Sageli otsivad välismaalastest üürikorteri otsijad endale maakleri, kes on kohaliku turuinfoga rohkemal või vähesemal määral kursis.

Tegelikkus ongi see, et sageli ootavad lääne poolt tulevad välismaalased hoopis, et Eestis on võimalik ühiselamu toa hinnaga saada üürile luksuslik kesklinnakorter.

Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest. Ehk siis välismaalased soovivad keskmisest kvaliteetsemat hoone ja korteri kvaliteeti.

Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest.

Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha maksimaalselt kuni kolme kuu üüri ulatuses.

Hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulu kui tulu.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Väärtuslikud Nõmme kinnistud ootavad uut omanikku

22.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele Nõmme linnaosa valitsuse kasutuses oleva, kuid uue administratiivhoone valmides vakantseks jääva kinnisvara.

Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Vabaduse pst 77 kinnistu pindalaga 2700 m² on enampakkumisel alghinnaga 316 000 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega 1513 m²suuruse Nõmme-Kase tn 12b kinnistu alghind on 318 000 eurot. Mõlemad kinnistud müükase tingimusega, et kinnistutele seatakse nende võõrandamisel tähtajaline isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks, tagamaks Nõmme linnaosa valitsusele seniste ruumide kasutamise võimalus kuni aadressil Valdeku tn 13 uue haldushoone valmimiseni ehk 1. oktoobrini 2017.

Valdeku tn 13 krundil asuv endine koolimaja rekonstrueeritakse Nõmme Majaks, kuhu koondatakse kokku kodanikele linnateenuseid pakkuvad asutused, mis praegu paiknevad eri asukohtades. Ehitustööd lõpetatakse 2017. aasta kevadel.

Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus asuv elamumaa sihtotstarbega Männiku tee 29 kinnistu pindalaga 1475 m²on enampakkumisel alghinnaga 39 500 eurot.

Alghinnaga 50 500 eurot on enampakkumisel Seebi tn 38-60 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 45,9 m² ning alghinnaga 39 200 eurot Kopli tn 85-9 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 53,2 m². Kopli tn 85 on riikliku kaitse alune arhitektuurimälestis.

Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 12. jaanuariks 2017.

Jõuluhind käsiraamatule “Kuidas müüa kinnisvara?”

22.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks.

Vaatame kogu kinnisvara müümise protsessialgusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni. Käsiraamat on praktilise joonega. St anname lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.