Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Eesti Ehitusettevõtjate Liit: Renoveerimisteemaliste tudengitööde konkurss ootab osalejaid

05.06.2025 Adaur.ee

Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) viib läbi renoveerimisteemaliste üliõpilastööde konkursi, mille eesmärk on innustada tudengeid valima uurimissuundadeks hoonete renoveerimisega seotud teemad ning aidata kaasa kvaliteetsete renoveerimisteadmiste levikule.

Konkursile on oodatud kõik teadusartiklid, bakalaureuse-, magistri-, doktori- ja diplomitööd ning muud asjakohased üliõpilastööd, sealhulgas ka grupitööd, mis on avaldatud või kaitstud ajavahemikus 1. september 2023 kuni 16. juuni 2025. Tööde esitamise tähtaeg on 16. juuni 2025 kell 23.59.

Tegemist ei ole pelgalt konkursiga, vaid võimalusega suunata noori spetsialiste Eesti ehitusvaldkonna jaoks strateegiliselt oluliste teemade juurde. Edukas võistlustöö aitab kaasa ka riikliku pikaajalise hoonete renoveerimisstrateegia eesmärkide saavutamisele.

Preemia määratakse silmapaistvamatele töödele, tunnustades nii üliõpilasi kui ka nende juhendajaid. Parimad tööd saavad esile tõstetud ning nende tulemusi levitatakse laiemalt ehitus- ja teadusringkondades.

Konkursi korraldaja loodab, et ettevõtmine toob esile värskeid ideid ja praktilisi lahendusi, mis toetavad energiatõhusust, kestlikkust ja olemasolevate hoonete kvaliteeti.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

05.06.2025 Adaur.ee

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi.

Inflatsioon on praegu EKP nõukogu keskpika aja eesmärgiks seatud taseme, st 2% lähedal. Eurosüsteemi ekspertide värske ettevaate põhiprognoosi kohaselt on koguinflatsioon 2025. aastal keskmiselt 2,0%, 2026. aastal 1,6% ja 2027. aastal 2,0%. Märtsi ettevaatega võrreldes on nii 2025. kui ka 2026. aasta inflatsiooniprognoosi allapoole korrigeeritud, kajastades peamiselt eeldatavalt madalamat energiahinda ja euro tugevamat vahetuskurssi. Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks inflatsiooni keskmine näitaja (energia ja toiduainete komponenti välja jättes) olema 2025. aastal 2,4% ning 2026. ja 2027. aastal 1,9%, mis on märtsi ettevaatega võrreldes üldjoontes sama.

SKP keskmine reaalkasv peaks olema 2025. aastal 0,9%, 2026. aastal 1,1% ja 2027. aastal 1.3%. Muutumatu kasvuprognoos 2025. aastaks kajastab nii oodatust tugevamaid näitajaid esimese kvartali kohta kui ka nõrgemat väljavaadet ülejäänud aastaks. Ehkki kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus pärsib tõenäoliselt ettevõtlusinvesteeringuid ja eksporti, seda eelkõige lähiaja vaates, peaksid valitsuste suuremad investeeringud kaitse- ja taristuvaldkonda toetama kasvu keskpika aja jooksul. Reaalsete sissetulekute kasv ja tugev tööturg ergutavad kodumajapidamiste kulutusi. Koos soodsamate rahastamistingimustega peaks see muutma majanduse üleilmsete šokkide suhtes vastupidavamaks.

Suurt ebakindlust silmas pidades hindasid eksperdid ka seda, kuidas erinevad kaubanduspoliitikad võivad mõjutada kasvu ja inflatsiooni mõningate alternatiivsete illustreerivate stsenaariumite kohaselt. Need stsenaariumid avaldatakse koos ekspertide ettevaatega EKP veebilehel. Stsenaariumianalüüsi kohaselt tähendaks lähikuudel jätkuv kaubanduspingete süvenemine seda, et nii kasvu- kui ka inflatsiooninäitajad jäävad põhiprognoosiga võrreldes madalamaks. Kui aga kaubanduspingetele leitaks soodne lahendus, peaks kasv ja vähemal määral inflatsioon kujunema põhiprognoosis eeldatust kiiremaks.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Ehkki palgakasv püsib endiselt hoogne, jätkub selle märgatav aeglustumine ning kasumid korvavad osaliselt selle mõju inflatsioonile. Samuti on leevenenud kartused, et aprillis täheldatud turupingete tõttu suurenenud ebakindlus ja turgude volatiilne reaktsioon võivad karmistada rahastamistingimusi.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Eeskätt praeguses erakordse ebakindluse keskkonnas on EKP nõukogu otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. EKP nõukogu intressimääraotsused sõltuvad jätkuvalt nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 11. juunist 2025 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
APP ja PEPPi portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Riik toetab kalasadamate arendamist

05.06.2025 Adaur.ee

Eesti traalpüügiettevõtjad ja kohalikud omavalitsused saavad taotleda toetust investeeringuteks traalpüügisadamates ning sadamate mereliste ligipääsude parendamiseks. Samuti toetatakse kontrolli- ja järelevalveseadmete soetamist.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul tõstab toetusmeede oluliselt Eesti kalapüügisektori konkurentsivõimet.

„Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus enamik kalasadamatest on erastatud. Kui muudes riikides tehakse vajalikud sadamainvesteeringud reeglina riigi või kohaliku omavalituse eelarvest, siis Eestis jäävad need kulutused enamasti erasektori kanda. Vajalikud investeeringud kaetakse kalapüügiga teenitud tuludest, mis vähendab võrreldes teiste riikidega Eesti traalpüügisektori konkurentsivõimet ja seepärast tuleb neile pakkuda riigipoolset toetust,“ ütles minister.

Ministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu lisas, et toetuse abil saab parendada ka kalasadamateni viivate laevateede taristut.

„Rannikuäärsetel laevateedel ei ole konkreetset omanikku ning avalikke laevateid kasutavad mitmed sadamad. Mure seisneb selles, et kalasadamate omanikel puudub raha avaliku taristu ehitamiseks või rekonstrueerimiseks, kuna mahukaid investeeringuid ettevõtlusega tagasi teenida on äärmiselt keeruline,“ rääkis Suu.

Ta lisas, et kohalikud omavalitused on väga huvitatud oma territooriumil kalanduse ja laevanduse arendamisest, kuid ei suuda samuti iseseisvalt vajalikke investeeringuid teha. „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rahastuse kasutamine on siin seetõttu väga otstarbekas,“ ütles kalanduspoliitika osakonna juhataja.

Ettevõtjad ja kaluriorganisatsioonid saavad taotleda toetust

sadamataristu parendamiseks;
investeeringuteks, mis parendavad sadama töötajate ja laevameeskondade olmetingimusi;
investeeringuteks, mis aitavad kasutusele võtta taastuvenergia tootmise ja salvestamise lahendusi ja parandavad sadama varustuskindlust;
Euroopa Liidu kontrollimäärusest tulenevate nõuete täitmiseks, näiteks saagi kaalumissüsteemi soetamiseks.

Kohalikud omavalitused ja riigiasutused saavad küsida toetust investeeringuteks, mis parendavad ligipääse kalasadamatele veeteedelt ning suurendavad laevade mereohutust sadamatesse sisenemisel.

Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetuse eelarve on viis miljonit eurot, millest 70 protsenti kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30 protsenti riigieelarvest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Aprilli rekordilise tööstustoodangu kasvu taga on siseturu taastumine

05.06.2025 Adaur.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambingu sõnul jätkusid töötlevas tööstuses aprillis varasemate kuude positiivsed arengud. Kasv oli mitte ainult selle aasta kiireim, vaid ka viimase kolme aasta kiireim. Tootmismaht kasvas aastaga paari protsendi võrra, kuid tööpäevade arvu erinevust arvestades oli kasv selle aasta kiireim (4,4%). Kui varasemalt toetas müüki suuresti eksport, siis viimased paar kuud on siseturu taastumine aidanud müüki suurendada. Aprillis jäi eksport aastatagusele tasemele, seda tulenevalt ka väiksemast tööpäevade arvust. Enam kui pooltes tööstusharudes kasvas tootmine võrreldes eelmise aastaga.

Suurematest harudest jätkas kasvutrendil toiduainetööstus. Puidutööstuse jaoks on viimased aastad olnud rasked, kuid tasapisi on olukord paranenud ning aprillis jõudis tootmine pluss-poolele. Kuigi mahud ei ole puidutööstuses veel täielikult taastunud, siis kasum on kasvama hakanud ning tänavu esimeses kvartalis kasvas sektori kasum kolmandiku võrra. Müügitulu hakkas kasvama juba varem ja seda peamiselt hinnatõusu tõttu.

Tootmismahult on aasta algus olnud rekordiline muude transpordivahendite (laevad, paadid, ujuvkonstruktsioonid jmt) tootjatele, ka aprillis jätkus kiire kasv. Masinatööstuse jaoks oli erinevalt eelnevatest kuudest aprill oluliselt positiivsem. Harusid, kus tootmine suurenes aastaga kümnendiku võrra või rohkemgi, oli teisigi, kuid mitmel juhul oli ka aastatagune võrdlusbaas nõrk ning vaatamata kiirele kasvule ei ole taastunud veel mõne aasta tagune olukord.

Negatiivse poole pealt võib välja tuua arengud põlevkiviõli tootmises, kus koos tootmise langusega on oluliselt kukkunud hinnad seoses nafta odavnemisega, mistõttu on tugevasti langenud müügi- ja eksporditulu. Mõnevõrra väiksemas ulatuses on taolised arengud iseloomustanud ka keemiatööstust. Mahud on viimastel kuudel langenud ka elektroonikatööstuses.

Sarnaselt majandusnäitajatele on ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale ja väljavaadetele paranenud, kuid viimastel kuudel on esile kerkinud ka negatiivsemaid noote. Eesti Konjunktuuriinstituudi aprillikuine küsitlus näitas, et ebapiisav nõudlus oli tootmist takistava tegurina viimase paari aasta madalaimal tasemel (ent siiski peamine probleem), kuid pea iga kümnes vastanu viitas muudele probleemidele, mis võib olla seotud kerkivate kaubanduspiirangute ja sellega seotud määramatusega. Mais ettevõtjate kindlustunne langes tulenevalt mitmete näitajate, nagu tellimuste, toodangu mahu ja töötajate arvu muutuse prognoosi alanemise tõttu.

Hepsor: Teade Hepsor AS üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise kohta koosolekut kokku kutsumata

05.06.2025 Adaur.ee

Hepsor AS, registrikood 12099216 (edaspidi Selts) on otsustanud omandada Seltsi seniselt Läti maajuhilt ning tulevaselt Seltsi juhatuse liikmelt Martti Krass talle (läbi Hugomon OÜ) kuuluva vähemusosaluse Hepsor Latvia OÜ-s ning asendada see osalusega Seltsis. Tehingu eesmärgiks on joondada tulevase juhatuse liikme huvid grupi kui terviku huvidega ja sellest tulenevalt viia Martti Krassi osalus Seltsi tasandile.

Seltsi juhatus avaldab eeltooduga seoses vastavalt äriseadustiku §-le 299¹ alljärgnevad otsuste eelnõud aktsionäride otsuste vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata.

Otsuste eelnõude kohta palume hääletamiseks õigustatud aktsionäridel esitada oma seisukohad (otsuste poolt või vastu) digitaalselt allkirjastatud hääletusvormil, mis on kättesaadav Seltsi veebilehel https://hepsor.ee/investorile/uhingujuhtimine/aktsionaride-uldkoosolek, hiljemalt 12. juunil 2025 kell 23:59 Eesti aja järgi, saates oma seisukoha Seltsi e-posti aadressile investor@hepsor.ee, või omakäeliselt allkirjastatuna aadressile Järvevana 7b, 10112 Tallinn. Kui hääletussedeli allkirjastab füüsilise isiku esindaja või juriidilise isiku volitatud esindaja, kelle esindusõigus ei nähtu äriregistrist palume edastada ka volikiri. Palume hääletussedeli ja esindusõigust tõendavate dokumentide edastamiseks valida viis, mis tagab nende kättetoimetamise eelnimetatud tähtajaks. Kui aktsionär ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

Käesolevate otsuste eelnõude avaldamise kuupäeva seisuga on Seltsi aktsiakapital 3 854 701 eurot. Seltsil on 3 854 701 lihtaktsiat, iga aktsia annab hääletamisel 1 hääle. Hääletamiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga seitse päeva enne hääletamise tähtaega, st 5. juuni 2025, Nasdaq CSD SE arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Seltsi juhatus esitab aktsionäridele hääletamiseks järgmised aktsionäride otsuste eelnõud:

1. Hepsor Latvia OÜ vähemusosaluse omandamise heakskiitmine

Kiita heaks tehing, millega Selts omandab Hugomon OÜ-lt Hepsor Latvia OÜ osa, millega on esindatud 20% Hepsor Latvia OÜ osakapitalist, järgmistel põhitingimustel:

Selts tasub Hepsor Latvia OÜ osa eest Hugomon OÜ-le 20 000 eurot rahas ning emiteerib Hugomon OÜ-le 57 821 Seltsi aktsiat, kusjuures Seltsi aktsiate emiteerimisel tasub Hugomon OÜ aktsiate eest mitterahalise sissemaksena Hepsor Latvia OÜ osaga;
Seltsi nõukogule antakse põhikirja muudatusega õigus Seltsi aktsiakapitali suurendamiseks ja uute aktsiate väljalaskmiseks Hugomon OÜ-le;
Uute aktsiate märkimisõigus antakse Hugomon OÜ-le ning olemasolevate aktsionäride märkimisõigus välistatakse.

Nõukogu ettepanek eelnõu osas: võtta vastu eeltoodud sõnastuses.

2. Põhikirja muutmine

Muuta Seltsi põhikirja ja võtta Seltsi põhikiri vastu uues redaktsioonis, üldkoosolekule esitatud kujul.

Nõukogu ettepanek eelnõu osas: võtta vastu eeltoodud sõnastuses.

3. Märkimise eesõiguse välistamine

Välistada Seltsi aktsionäride märkimise eesõigus aktsiakapitali suurendamisel ja 57 821 uue aktsia väljalaskmisel seoses Hugomon OÜ-lt Hepsor Latvia OÜ osa omandamisega.

Nõukogu ettepanek eelnõu osas: võtta vastu eeltoodud sõnastuses.

Aktsionäride otsuseid on võimalik hääletada:

Hääleõigusliku aktsionäri või tema volitatud esindaja poolt täidetud ja digitaalselt allkirjastatud või paberkandjal allkirjastatud ja skaneeritud hääletussedeli edastamisega e‑maili teel aadressile investor@hepsor.ee hääletusperioodi jooksul.
Hääleõigusliku aktsionäri või tema volitatud esindaja poolt täidetud ja omakäeliselt allkirjastatud hääletussedeli paberkandjal esitamise või saatmisega Seltsi kontorisse aadressil Järvevana 7b, 10112 Tallinn selliselt, et see jõuab kohale hiljemalt hääletusperioodi lõpuks.

Aktsionäri isikusamasuse tuvastamise võimaldamiseks tuleb e-maili teel edastatav hääletussedel digitaalselt allkirjastada kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS määruse mõttes (Eestis näiteks ID‑kaardiga, mobiil-ID-ga või kvalifitseeritud e-allkirja standardile vastava uuema smart-ID kontoga). Paberkandjal allkirjastatud ja skaneeritud hääletussedeli edastamisel e‑maili teel või paberkandjal allkirjastatud hääletussedeli saatmisel posti teel tuleb koos hääletussedeliga edastada koopia aktsionäri või aktsionäri esindaja isikut tõendava dokumendi (nt pass või ID‑kaart) isikuandmetega leheküljest (sh dokumendi kehtivuskuupäev). Aktsionäri esindajal tuleb edastada lisaks kehtiv kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikiri eesti või inglise keeles. Volikirja vorm on kättesaadav Seltsi veebilehel: https://hepsor.ee/investorile/uhingujuhtimine/aktsionaride-uldkoosolek.

.Juhul, kui aktsionäriks on välisriigis registreeritud juriidiline isik, palume edastada ka väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud, millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne esindusõigus). Välisriigis registreeritud juriidilise isiku registridokumendid (välja arvatud lihtkirjalik volikiri) palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. Juhul, kui registridokumendid on muus keeles kui eesti või inglise keel, tuleb lisada vandetõlgi või vandetõlgiga võrdsustatud ametiisiku poolt eesti- või ingliskeelsed tõlked.

Hääletusvorm, volikirja blankett, põhikirja uus redaktsioon, juhatuse otsus eelnõude kohta, nõukogu otsus päevakorra kohta ja ettepanekud eelnõude osas on kättesaadavad Seltsi veebilehel: https://hepsor.ee/investorile/uhingujuhtimine/aktsionaride-uldkoosolek.

Vastuvõetud otsused tehakse aktsionäridele teatavaks börsiteatena ja Seltsi veebilehel. Täiemahuline protokoll koos esitatud arvamustega esitatakse aktsionärile tema nõudmisel. Vastavalt äriseadustiku § 299¹ lõikele 5 on aktsionäride kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.

Küsimusi otsuste eelnõude kohta saab esitada Seltsi e-posti aadressile investor@hepsor.ee kuni aktsionäridele seisukoha esitamiseks antud tähtajani.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

KV.EE: Üürikorterite pakkumishind näitab märke kerkimisest

05.06.2025 Tõnu Toompark

05.2025 kinnisvaraportaali lisatud Tallinna korterite üüripakkumiste hind oli 13,4 €/m². Aastatagusega võrreldes on hind kerkinud tagasihoidliku 1,3%. Maikuiste üüripakkumiste hind on sama, mis kuu varasemalt aprillis pakkumisse lisandunud üüripakkumistel.

Muutused üürihinnas on mitteolulised, kuid siiski optimismi sisendavad. Korterite üüripakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE on alates märtsist 2025 vähenenud. Üüripakkumiste vähenemise kiirus on märkimisväärne – aktiivseid üüripakkumisi oli portaalis KV.EE 19% vähem kui veebruaris.

Vähenenud üüripakkumine stabiilse või isegi suureneva üürinõudluse tingimustes ütlevad ühehäälselt, et üürihinnad peavad kerkima.

Üürihindade suurenemine on vajalik, sest üürihinnad on väga pikalt vindunud väga madalal tasemel. Madal üürihindade tase tähendab kehva rahavoolist üüritootlust. Kehv üüritootlus viib omakorda vähemate uute üüriinvesteeringuteni, mis vähendab elamispindade kättesaadavust.

Väiksem üürikorterite pakkumine ajab iseeneslikult üürihindu ülespoole, et luua üüriinvestoritele uut motivatsiooni üürikorterite kaardile panustamiseks ja pakkumise laiendamiseks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinn: Filmistuudio rajamine Paljassaarde sai linnavalitsuse heakskiidu

05.06.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus andis nõusoleku seada Paljassaare tee 5 kinnistule hoonestusõigus Tallinnfilmi rajatava filmistuudio ehitamiseks. Uus filmilinnak peab valmima 2030. aastaks ning eelduseks on, et selle ehitamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Abilinnapea Margot Roose sõnul on tegemist märgilise sammuga, mis ühendab linnaruumi arendamise ja filmitööstuse kasvuvõimalused. „Filmistuudio rajamine Paljassaarde annab tugeva tõuke Eesti loovmajanduse arengule, loob linna uusi põnevaid töökohti ning tõstab Tallinna atraktiivsust innovaatilise ja rahvusvahelise kultuurikeskusena. Filmilinnaku projekt on näide sellest, kuidas riik ja kohalik omavalitsus saavad ühiselt toetada nii kultuuri, linnaruumi arengut kui ka majandust,“ sõnas Roose.

Tallinnfilmi ülesanne on arendada Eesti filmi ja luua tugev tootmiskeskkond, mis toetab nii kohalikke loovisikuid kui ka rahvusvahelisi koostööpartnereid. Paljassaarde planeeritav filmistuudio loob kaasaegse infrastruktuuri, mis vastab rahvusvahelistele nõudmistele ning avab uusi võimalusi ühisprojektideks, investeeringuteks ja talentide kaasamiseks.

Projekt kuulub riiklikult tähtsate kultuuriobjektide programmi ning on selgelt suunatud pikaajalise väärtuse loomisele. Filmistuudio rajamine aitab ellu viia Tallinna ruumilise arengu eesmärke, elavdab Paljassaare piirkonda ja tugevdab linna positsiooni loovsektori innovatsiooni keskuse ja kultuuripealinnana.

Statistikaamet: Tööstusettevõtted tootsid aprillis 4% rohkem

05.06.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta aprillis püsivhindades 4% rohkem toodangut kui mullu samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 4,4% ja energeetikas 0,6%, kahanes aga mäetööstuses 2,1%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul näitavad aprilli andmed, et töötleva tööstuse toodangu kasv on muutunud laiapõhjaliseks. „Aprillis suurenes tööstustoodangu maht enamikes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (3,1%), elektriseadmete (7,3%), metalltoodete (6,6%) ja toiduainete tootmine (6,1%),“ tõi Bunder välja.

Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes keemiatoodete (7,6%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (3,2%) tootmine.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta aprillis 65,2% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta aprilliga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 5,3% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 10,4% ning müük ekspordiks 2,6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti aprillis võrreldes märtsiga tööstuses kokku 0,9% ning töötlevas tööstuses 0,8% rohkem toodangut.

Energeetikas kasvas aprillis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 42%, soojuse tootmine aga vähenes 10,7%.

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Hepsor: Notice on the Adoption of Resolutions of the General Meeting of Hepsor AS Without Convening the Meeting

05.06.2025 Adaur.ee

Hepsor AS, registry code 12099216 (hereinafter the Company), has decided to acquire the minority shareholding in Hepsor Latvia OÜ from the Company’s current Latvian Country Manager and future member of the management board of the Company, Martti Krass (through Hugomon OÜ), and to replace it with a shareholding in the Company. The purpose of the transaction is to align the interests of the future member of the management board with the interests of the group as a whole and, accordingly, to bring Martti Krass’s participation to the level of the Company.

The management board of the Company hereby publishes the following draft resolutions of the shareholders in accordance with § 299¹ of the Commercial Code, to be adopted without convening a general meeting.

Shareholders eligible to vote are requested to submit their votes (for or against the proposed resolutions) using the voting form available on the Company’s website (https://hepsor.ee/en/for-investors/corporate-governance/general-meeting/), signed digitally, no later than 11:59 PM Estonian time on June 12, 2025. The completed voting form should be sent to the Company’s email address investor@hepsor.ee, or submitted in hard copy with a handwritten signature to Järvevana 7b, 10112 Tallinn. If the voting form is signed by a representative of a natural person or an authorized representative of a legal person whose right of representation is not evident from the commercial register, a power of attorney must also be provided. Shareholders should choose a delivery method that ensures documents arrive by the aforementioned deadline. If a shareholder does not express their position by the deadline, it is considered a vote against the resolution.

As of the date of publication of these draft resolutions, the Company’s share capital is EUR 3,854,701, divided into 3,854,701 ordinary shares, each granting one vote. The list of shareholders entitled to vote will be determined based on the Nasdaq CSD SE settlement system records as of the end of the business day on June 5, 2025 (seven days before the voting deadline).

The management board of the Company submits the following draft shareholder resolutions for voting:

1. Approval of the acquisition of a minority shareholding in Hepsor Latvia OÜ

To approve the transaction whereby the Company acquires the share of Hepsor Latvia OÜ from Hugomon OÜ, which represents 20% of the share capital of Hepsor Latvia OÜ, on the following main terms and conditions:

The Company will pay 20,000 euros in cash to Hugomon OÜ for the share of Hepsor Latvia OÜ and will issue 57,821 shares of the Company to Hugomon OÜ, whereas upon the issue of the Company’s shares, Hugomon OÜ will pay for the shares with the share of Hepsor Latvia OÜ as a non-monetary contribution;
By amending the articles of association, the Supervisory Board of the Company is given the right to increase the share capital of the Company and to issue new shares to Hugomon OÜ;
The subscription right for the new shares will be given to Hugomon OÜ and the pre-emptive subscription right of the existing shareholders will be excluded.

Proposal of the supervisory board regarding the draft resolution: to adopt the resolution as drafted above.

2. Amendment of the articles of association

To amend the articles of association of the Company and adopt the articles of association of the Company in the new wording, in the form presented to the general meeting.

Proposal of the supervisory board regarding the draft resolution: to adopt the resolution as drafted above.

3. Exclusion of pre-emptive subscription rights

To exclude the Company’s shareholders’ pre-emptive subscription rights upon the increase of the share capital and the issuance of 57,821 new shares in connection with the acquisition of the share of Hepsor Latvia OÜ from Hugomon OÜ.

Proposal of the supervisory board regarding the draft resolution: to adopt the resolution as drafted above.

In order to vote on the resolutions of shareholders:

send the voting form, completed and digitally signed by the shareholder entitled to vote or by his/her authorised representative, or send a paper voting form, signed and scanned, by e-mail to investor@hepsor.ee during the voting period; or
submit the paper voting form, completed and signed by the shareholder entitled to vote or his/her authorised representative, or send it to the Company’s office at Järvevana 7b, 10112 Tallinn, so that it arrives at the latest by the end of the voting period.

In order to enable the identification of the shareholder, the voting form submitted by e-mail must be digitally signed with a qualified e-signature within the meaning of the eIDAS Regulation (in Estonia, for example, with an ID card, mobile ID or a newer smart-ID account complying with the qualified e-signature standard). When sending a paper-signed and scanned voting form by e-mail or when sending a paper-signed voting form by post, a copy of the personal data page (including the date of validity of the document) of the identity document of the shareholder or the shareholder’s representative (e.g. passport or ID card) must be sent together with the voting form. In addition, the shareholder’s proxy must submit a valid power of attorney in a form that can be reproduced in writing in Estonian or English. The form of proxy is available on the Company’s website: https://hepsor.ee/en/for-investors/corporate-governance/general-meeting/.

In case the shareholder is a legal person registered abroad, please also submit an extract from the relevant (commercial) register where the legal person is registered, which gives the person the right to represent the shareholder (statutory right of representation). Unless otherwise provided by the foreign treaty, we kindly ask you to legalise or apostille the registration documents (except for a power of attorney in writing) of a legal person registered abroad. If the registration documents are in a language other than Estonian or English, translations into Estonian or English by a sworn translator or an official who is an equivalent of a sworn translator must be attached.

The voting form, the proxy form, the new articles of association, the management board resolution on the draft resolutions, the supervisory board resolution on the agenda and proposals for the draft resolutions are all available on the Company’s website: https://hepsor.ee/en/for-investors/corporate-governance/general-meeting/.

The adopted resolutions will be made known to the shareholders in the form of a stock exchange release and on the Company’s website. The full minutes, together with the opinions delivered, shall be made available to the shareholder upon request. Pursuant to § 299¹ (5) of the Commercial Code, all written positions submitted by shareholders will form an integral part of the voting protocol.

Questions on the draft resolutions can be submitted to the Company’s e-mail address investor@hepsor.ee until the deadline for shareholders to submit their comments.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Swedbank: Intressimäärade langus jätkub

04.06.2025 Tõnu Mertsina

Juba homme on oodata Euroopa Keskpangalt uudiseid intressimäärade osas. Vaatame, milline on euroala seis enne nende teadaannet.

Vaatamata kaubanduspoliitilistele pingetele, on euroala majandus hästi vastu pidanud ja alates eelmise aasta teisest poolest on see isegi tasapisi paranenud. Samas ei ole kasv tugev ja käesoleva aasta esimese kvartali tõus 1,2% jäi alla pikaajalisele keskmisele. Samuti on risk, et kõrgemad tollimaksud võivad hakata euroala majanduskasvu tugevamalt pidurdama aasta teisel poolel. Muidugi sõltub see USA tollimaksudest ja sellest, kas ja kuidas Euroopa Liit nendele vastab. USA kaubanduspoliitikat peetakse üha suuremaks riskiks euroala majandusele, samas kui inflatsiooni nähakse üha väiksema ohuna.

Nõrk majanduskasv ja aeglustuv inflatsioon lubavad keskpangal intressimäärasid kärpida

Inflatsioon euroalal aeglustub. Nii nagu oodati, langes euroala inflatsioon mais alla keskpanga sihiks seatud 2% piiri – aastases võrdluses tõusid hinnad 1,9% ja kuises võrdluses jäid need samale tasemele. Samuti on aeglustumas palgakasv, mis peaks vähendama survet hindade, eriti just teenuste hindade, kasvuks. Samuti liiguvad allapoole energia hinnad ja euro tugevnemine USA dollari suhtes muudab dollaris denomineeritud kaupade impordi odavamaks. OPEC-i naftatoodangu suurendamine on selle tooraine hinda maailmaturul tublisti langetanud ja peaks nafta hindu veelgi allapoole tooma.

USA-s tollitariifide tõttu kiirenev inflatsioon euroalal hindu kergitada ei pruugi. Föderaalreservi rangem rahapoliitika pidurdab tõenäoliselt koos kaubanduspoliitiliste pingete ja suurema ebakindlusega maailmamajanduse kasvu, mis piiraks hinnakasvu ka euroalal. Samas ei ole veel selge, kas ja kui suures mahus püüab Hiina oma kaupu, mida varem eksporditi USA-sse, osaliselt muudele turgudele ümber suunata. Ka see aeglustaks tõenäoliselt euroalal hinnakasvu.

Euroopa Keskpank jätkab intressimäärade langetamist ilmselt ka sügisel

Euroopa Keskpanga homne 0,25 protsendipunktine intressikärbe paistab olevat vaid vormistamise küsimus. See on ökonomistide üldine konsensuslik arvamus. Nii langeb rahapoliitika juhtimiseks olev keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 2 protsendini. Seejärel võib keskpanga nõukogu võtta aega, et jälgida ja hinnata USA kaubanduspoliitika mõju euroalale ning suure tõenäosusega jätkub intressimäärade langetamine ka sügisel, septembris ja ilmselt pärast seda veel korra. Nii peaks meie praeguse hinnangu järgi Euroopa Keskpanga intressimäär langema selle aasta lõpuks 1,5 protsendini.

Kui jaanuaris arvas keskpanga nõukogu, et nende „rahapoliitika on endiselt piirav“ ning märtsis kirjutati juba, et „rahapoliitika muutub märgatavalt vähem piiravaks“, siis aprillis kaotati piirava rahapoliitika mõte hoopiski. Kuigi keskpanga intressimäär on juba arvestusliku neutraalse intressimäära (ligikaudu 2%) lähedal, mis enam ei piira ja veel ei toeta majandusaktiivsust euroalal, võib keskpank vajada täiendavat „mänguruumi“ kaubanduspoliitikast tuleneva suurenenud ebakindluse ja ohu tõttu euroala majandusele.

Olgu veel mainitud, et see hinnanguline neutraalne intressimäär on riigiti üsna erinev, sealhulgas Eestis peaks see olema kõrgem. Ehk, teisisõnu, Eesti majandusaktiivsuse ergutamiseks peaks piisama ka veidi kõrgemast intressimäärast.

Madalamad intressimäärad toetavad Eesti majanduskasvu

Koos keskpanga intressimäärade langusega väheneb ka euribor, mis suurendab majapidamiste ja ettevõtete laenukohustustest vabaks jäävat raha. Eestis laenulepingute aluseks olev 6-kuu euribor on langenud 2023. aasta oktoobrisse jäänud tipust juba üle 2 protsendipunkti. Enam kui 12 miljardi eurose eluasemelaenuportfelli ja ettevõtete üle 11 miljardi euro suuruse laenuportfelli juures on see Eesti majandusele juba märgatav leevendus. Samas tuleks arvestada, et väheneb ka tähtajalistele hoiustele makstav intress. Aprillis oli majapidamistel tähtajalisi hoiuseid ligi 4,5 miljardit eurot, mis oli 35% kogu nende hoiuste portfellist.

Intressimäärade langus on suurendanud majapidamiste eluaseme- ja ettevõtete poolt võetud laenude käivet. Selle aasta esimese nelja kuuga on uusi eluasemelaene võetud 40% rohkem ja ettevõtted on laenanud 26% rohkem, kui aasta tagasi. Nii oli aprillis majapidamiste eluasemelaenude portfell tervikuna ligi 9% ja ettevõtete laenuportfell 12% suurem, kui aasta varem.

Laenukasv tähendab aga suuremaid investeeringuid, mis omakorda toetab majandusaktiivsust. Selle aasta esimese nelja kuuga on aastataguse madala võrdlusbaasi pealt kinnisvaratehingute arv Eestis suurenenud ligi 10% ja korterite mediaanhind 8%. Osad majapidamised võivad laenukohustustest vabaks jäävat raha kasutada tarbimises. See oleks leevendus sel aastal, koos inflatsiooni mõjuga, vähenevale netopalgale ja ostujõu langusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Bigbank: mais oli kodulaenulepinguid vähem, kuid taotlusi rohkem

04.06.2025 Adaur.ee

Kodulaenulepingute arv langes mais eelnenud kahe kuuga võrreldes ligi kuuendiku võrra, uusi taotlusi esitati rohkem ja keskmine laenusumma oli 122 023 eurot, mis on 14% võrra väiksem kui aprillis, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti sõnul oli väike samm tagasi mõnevõrra ootamatu, sest reeglina on mai aktiivne kuu ning märts ja aprill andsid põhjust loota enamat. “Läheneva käibemaksu tõusu eel oli pigem ootus, et just uusarenduste kodudega tehakse veel mais ja juunis rohkem tehinguid, kuid meie laenuportfelli uurides sellise trendi teket näha ei ole,” kommenteeris Taavet lisades, et maikuine taotluste arvu kasv võib siiski viidata sellele, et juunis tavapärasest rohkem tehinguid uusarenduste kodudega teha jõutakse.

Aprilli 141 tuhande suuruse keskmise laenusummaga võrreldes ei ole langemine 122 tuhandele Bigbanki juhi sõnul samas midagi tavapäratut. “Ka see näitaja kinnitab, et suurem osa tehinguid toimus järelturul. Suures plaanis peegeldab 120-150 tuhande vaheline koridor päris hästi Eesti keskmise koduostja tänast laenuvõimekust. Nii sõltubki konkreetse kuu keskmine lepingumaht, kas konkreetses perioodis on rohkem lepinguid sõlmitud nii-öelda ülemises või alumises otsas,” selgitas Arthur Taavet.

Kuigi mitmed olulised trendid, ennekõike Euribori langus ja palgakasv, on koduostjate jaoks olnud positiivsed, hoiab paljusid täna tagasi jätkuvalt hoogne üldine hinnatõus, mis mõjutab oluliselt pere igapäevast eelarvet ja investeerimisvõimekust. “Samas on selge, et inflatsioonilises keskkonnas raha väärtus pikas plaanis langeb ja seda enam oleks põhjust pingutada investeerimise nimel,” selgitas Arthur Taavet ja lisas veel, et üldine hinnatõus mõjutab kindlasti ka ehitussektorit, mistõttu võib olla suhteliselt kindel, et uued rajatavad kodud ei saa kindlasti olla tänasega võrreldes oma maksumuselt odavamad.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht on üle 2,5 miljardi euro, millest ärilaenude portfell moodustab üle 600 miljoni euro.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tartu: Detailplaneering annab võimaluse 22 korterelamu ehitamiseks Kvissentali

04.06.2025 Tartu.ee

Linnavalitsus suunas tänasel istungil volikokku eelnõu Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks.

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus 22 kahekorruselise kaheksa korteriga elamu rajamiseks Kvissentali linnaosas. Planeeringuala suurus on 5,2 hektarit. Ühe hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 414 m².

Parima ruumilise terviklahenduse tagamiseks korraldati planeeringu algatamise järel kolme kutsutud osalejaga tervet planeeringuala hõlmav planeeringuvõistlus. Detailplaneering lähtub planeeringuvõistluse tulemustest.

Planeering näeb ette, et kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja olemasolevasse miljöösse sobiv, hoonestus peab moodustama arhitektuurse terviklahenduse.

Hoonetevaheline ala on kavandatud puhke- ja haljasalana. Planeeringus on näidatud suuremate kogukonnale mõeldud ühiskasutatavate mängu- ja puhkealade põhimõtteline asukoht. Krundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala, haljastus peab olema mitmerindeline ja liigirohke, rajada tuleb kõrghaljastusgrupid ning parklaid ääristavad põõsaribad. Hoonestuse rajamisel kujundatakse ümber ala pinnaveesüsteem.

Planeeringus on arvestatud keskkonnamõju strateegilises hindamises toodud ettepanekutega.

Ruumilised illustratsioonid

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Bigbank: Hinnatõus raugemise hoogu ei näita

04.06.2025 Raul Eamets

Statistikaameti poolt täna avaldatud harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi kiirhinnang näitas jätkuvat hinnakasvu. Kui eelmisel kuul oli inflatsioon aastases võrdluses 4,5%, siis mais kasvasid hinnad 4,6%. Aasta algusest on hinnad kallinenud 2,3%. Kuna juulis ootab meid ees ka käibemaksu tõus, siis hinnatõusu langust oodata ei ole. Pigem muutub järjest realistlikumaks Eesti Panga prognoos, mis ennustas selle aasta inflatsiooniks 6%.

Statistikaameti andmetel mõjutas mais üldist hinnatõusu kõige rohkem toiduainete hinnatõus. Toiduainete hinnatõusu mõju näitab selgesti, kui haavatav meie majandus on, sest me sõltume sisseveetavast toorainest ja pooltoodetest. Maailmaturu toiduainete hinnatõusu mõju oleks tõenäoliselt väiksem (mitte olematu), kui me suudaksime end ise toiduga piisavalt varustada.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eesti suurim eakatekodude kett Südamekodud laieneb Lätti ja Leetu

04.06.2025 Adaur.ee

Eesti suurim üldhooldusteenuseid pakkuv eakatekodude kett Südamekodud laiendab hoolekandevaldkonnas tegevust Lätti ja Leetu.

Südamekodud AS otsib võimalusi investeerida Lätis ja Leedus hoolekandeasutuste infrastruktuuri ja teenusepakkujate arendamisse. Eestis teeb Südamekodud AS tihedat koostööd EfTEN Capital AS-iga, kus EfTENi valitsetavad kinnisvarafondid omavad hooldekodude kinnistuid ning Südemekodudele kuuluvad hoolekandeasutuste operaatorettevõtted. Mõlemad pooled näevad, et Eesti turul juba töötava koostöömudeliga võiks laieneda ka Läti ja Leedu turule.

Eften Capital ja Südamekodud näevad hooldusteenuste valdkonnas suurt potentsiaali ühisteks investeeringuteks kogu Balti regioonis. Investeeringud hoolekandetaristusse, uute eakatekodude hoonete rajamine või olemasolevate renoveerimine on plaanis nii Lätis kui Leedus.

“Südamekodud on viimastel aastatel teinud järjepidevaid investeeringuid kvaliteetsesse eakate hoolekandeteenuse arendamisse, loonud uusi töökohti ja suurendanud oluliselt hooldekodukohtade arvu Eestis,” ütles Südamekodud AS nõukogu esimees Martin Kukk.

“Täna on Eestis 12 Südamekodu, milles on enam kui 1200 kohta eakatele. Südamekodudes töötab enam kui 500 inimest. Investeerimisotsused on tehtud Eestis veel ca 500 eakatekodukoha rajamiseks,” rääkis Martin Kukk. Südamekodud on Eesti suurim eakatekodude kett, mis on panustanud hooldusteenuse kvaliteedi järjepidevasse täiendamisse, keskendudes töötajate pädevusele, teenusesaajate vajadustele, aga ka kvaliteetsele elukeskkonnale. “Meie eesmärk on viia see kompetents ka Lätti ja Leetu,” lisas Kukk.

Esimese kinnisvarafondina Baltikumis on EfTEN Real Estate Fund AS investeerinud hooldekodudesse juba enam kui viis aastat. Täna omab fond koostöös Südamekodudega Eestis nelja hooldekodu. “EfTEN Capitali jaoks on hoolekandevaldkond atraktiivne pikaajaline investeerimissuund. Näiteks Skandinaavias on juba aastaid loodud ainult hooldekodudele spetsialiseeruvaid kinnisvarafonde. Kuna elanikkond vananeb kõikides Balti riikides, saavad hooldekodud olema järgnevate aastate jooksul Baltikumi ärikinnisvaras kõige kiirema kasvuga sektoriks.” selgitas EfTEN Capital AS juhatuse liige ja tegevjuht Kristjan Tamla. “Senise Eestis tehtud koostöö baasilt Südamekodudega on tulevikus ühiselt Lätti ja Leetu laienemine loogiline samm.”

Südamekodud ja EfTEN Capital näevad kavandatavas koostöös strateegilist võimalust rajada kaasaegseid hoolekandeasutusi, mis toetavad nii vananeva rahvastikuga ühiskondade vajadusi kui ka kohalikku majandust läbi töökohtade loomise ja investeeringute.

Südamekodud on Eesti suurim eakate hooldusteenuse pakkuja – gruppi kuulub 12 eakatekodu üle Eesti, kus elab üle 1200 eaka ning töötab enam kui 500 inimest. Grupi eakatekodud tegutsevad Tartus, Kärus, Piigastes, Lihulas, Värskas, Saaremaal, Kundas, Kohtla-Järvel, Valklas, Paides, Tallinnas Meriväljal ja Pirital. Algamas on ehitus Tallinnas Hiiul, kuhu tuleb Nõmme Südamekodu, mis saab olema grupi 13. eakatekodu, pakkudes turvalist ja tänapäevast kodu 170 eakale.

EfTEN Capital AS on Balti riikide ärikinnisvara investeeringutele keskenduv fondivalitseja. EfTEN Capital AS-le on Finantsinspektsiooni juhatuse 14.01.2009 otsusega antud fondivalitseja tegevusluba ning 20.11.2014 otsusega alternatiivfondi fondivalitseja tegevusluba. Fondivalitseja juhib kaheksat fondi, ettevõte haldas 2024. aasta lõpus 65 kinnisvaraobjekti ning valitsetavad varad ületasid 1,2 miljardi euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Suurprojekt: eestlased rajavad Balile enam kui 100 koduga luksusarenduse

03.06.2025 Adaur.ee

Eesti ettevõtjate kinnisvaraarendusfirmad Investland Bali ja Avalon Asia rajavad Balile 12 miljoni dollari eest eest 107 korteri ja loftiga luksusliku kinnisvaraarenduse Element Residence, mis on ajaloo suurim eestlaste investeering Aasia kinnisvarasektorisse.

Investland Bali partneri Kristjan Ploompuu sõnul on nad pika kinnisvaraarenduskogemusega Avalon Asia juhi Ahti Kiiliga teinud koostööd juba kümmekond aastat ning praeguse projektiga alustati ühiselt enam kui aasta tagasi. „Soetasime mullu populaarsesse Bali Canggu kuurortpiirkonda parima võimaliku asukohaga 5000-ruutmeetrise ookeanivaatega krundi. Projekteerimine on lõppenud, ehitushange käib ning juba alustasime pinnasetöödega,“ ütles Ploompuu.

Avalon Asia juhi Ahti Kiili sõnul valmib arendus kolme aastaga, mille jooksul rajatakse etappidena seitse hoonet. “Pea 10 000-ruutmeetrise netopinnaga on see üks suurimaid arendusi Lõuna-Balil. Siia tuleb Euroopa ehitusstandardite järgi 107 korterit ja lofti, katusekohvik, maa-alune parkimine, jõusaal ning ligi 120-ruutmeetrit avalikke õuebasseine. Piirkonna parimad kohvikud, restoranid, jõusaalid ja klubid on jalutuskäigu kaugusel ning akendest avaneb panoraamvaade ookeanile,“ ütles Kiili.

„Projekti nimi Element Residence sisaldab nelja teemat: maa, õhk, tuli ja vesi, mis on nii sisekujunduses kui ka välisilmes ja detailides välja toodud, hõlmates näiteks nii suuri veeseinasid kui kivist käsitsi nikerdatud valgusteid ja detaile,“ lisas Kristjan Ploompuu.

„Kompleksi arhitektuurilahenduse tegi ESA Architects, mis on rajanud Balile mitmed olulised maamärgid ja viietärni-kuurordid. Eraldi rõhk pannakse haljastusele, mis saab olema troopiliselt lopsakas, 50 erineva puu- ja taimeliigiga. Samuti kasutame keskkonnasõbralikke ja käsitööna valmivaid materjale,“ rääkis Kiili.

Arenduse partneri Kristjan Ploomuu sõnul algavad müüdavad eluruumid 40-ruutmeetristest stuudiokorteritest, mis koos kogu disainmööbli ja sisustusega maksavad 140 000 dollarit ning lõpevad 150-ruutmeetriste kahekorruseliste loft-tüüpi suurte terrassidega katusekorteritega.

„Element Residence on suunatud ka Eesti ostjatele, kuid suures plaanis on see rahvusvaheline projekt. Näiteks on suur huvi juba Dubai investorite poolt. Balil kasvab nõudlus kinnisvara ja puhkekorterite järgi kiiresti ning hooaeg on aastaringne, mistõttu on prognoositav aastane neto üüritootlus 10-14%,“ rääkis Ploompuu.

„Näeme iga päev ise siin elades kui suure potentsiaaliga on Bali kinnisvarasektor ning seetõttu on lisaks sellele projektile plaanis veel mitmeid teisi elukondlikke arendusi kui ka ärihooneid,“ lisas Ploompuu.