Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Swedbank: ECB preview – Another cut next week to be followed by a pause

30.05.2025 Adaur.ee

The ECB staff is likely to revise its inflation forecast downward
After another 25-basis point cut the ECB is likely to pause, but will resume easing in September

In May, manufacturing PMIs remained largely unchanged and still slightly below 50, indicating continued weakness. Services PMIs came in below expectations and slipped below the 50 mark, with notable weakness in Germany. We estimate that euro area headline inflation declined to 2.1% in May, while core inflation eased to 2.5%. Further disinflation remains likely, driven by both cheaper energy, a stronger euro, and easing in labour costs. We forecast that the euro area inflation will reach the ECB’s target of 2% already this summer. The ECB staff will also update its inflation and growth forecasts next week – while significant revisions are unlikely, downward adjustments to this year’s GDP growth and, especially, inflation are expected, paving the way for further easing if necessary.

The ECB is widely expected to cut interest rates by 25 basis points during the next week’s meeting, bringing the deposit interest rate to 2.0%. The Governing Council is likely to signal that monetary policy is no longer restrictive and will pause further interest rate cuts. It will have three full months before the September meeting to assess the impact of changes in US trade policy. We maintain our forecast that, following the June cut, the ECB will lower interest rates two more times this year – in September and December – bringing the deposit rate to 1.5%.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistikaamet: Täpsustatud andmetel tuleb majanduskasvu veel oodata

30.05.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 9,3 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv hinnasurve, mis vaatamata toodangu kiiremale kasvule jooksevhinnas hoiab reaalnäitajaid tagasi,“ selgitas Müürsepp.

Tegevusaladest pooled mõjutasid majandust esimeses kvartalis positiivselt ja pooled negatiivselt. Tugevaima positiivse panusega oli info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus (3,7%), tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (5,6%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (5,2%). Suurematest tegevusaladest kasvas veel töötleva tööstuse lisandväärtus 1,6%.

Suurima mõjuga pidurdasid sel korral majandust energeetika- (-22,4%) ja transpordisektor (-10,3%). Samuti oli negatiivne mõju põllumajandusel (-17,8%) ja kaubandusel (-3,3%) ning ka finantssektoril, mille lisandväärtus vähenes 1,6%.

Lisandväärtus ja maksulaekumine vähenesid

Lisandväärtus vähenes esimeses kvartalis kokku 0,2%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Valitsemissektori lisandväärtuse kasv küll veidi kiirenes, ettevõtlussektori lisandväärtus aga kahanes. Mittetulundussektori lisandväärtus vähenes esimest korda pärast 2023. aasta esimest kvartalit – 0,1%.

Lisandväärtuse kõrval hakkasid kahanema ka netotootemaksud. „Tagasihoidliku käibemaksu laekumise tõttu vähenesid netotootemaksud hinnamõjusid arvesse võttes 0,9%. Viimati oli maksude panus SKP-sse negatiivne 2023. aasta keskel,“ tõi Müürsepp välja.

Eratarbimine vähenes esimeses kvartalis 0,6%. Märgatavalt kahanesid inimeste kulutused majutusele ja toitlustusele. Samuti vähenesid väljaminekud muudele kaupadele ja teenustele, transpordile, rõivastele ja jalatsitele ning toidule ja eluasemele. Kasvu näitasid eelkõige kulutused kindlustus- ja finantsteenustele. Aasta varasemaga võrreldes kulutasid kodumajapidamised rohkem ka infole ja sidele, kodusisustusele ja tervishoiule.

Sarnaselt lisandväärtusele suurenes ka valitsemissektori lõpptarbimine varasemast kiiremini – 1,7%. See on enam kui üheski 2024. aasta kvartalis. Mittetulundussektori lõpptarbimine vähenes 1%.

Investeeringud paranesid ja väliskaubandus jätkas kasvu

Võrreldes varasemaga paranesid investeeringud, kahanedes vaid 0,1%. Suurima positiivse mõjuga olid valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelisse põhivarasse, mis kasvasid 102,5%. Kokku suurenesid valitsemissektori investeeringud 20,6%. Tugevat kasvu näitasid ka finantssektori investeeringud – 66,8%.

Seevastu mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste investeeringud vähenesid. Tuntavaima negatiivse mõjuga olid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse (-6,6%) ja kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (-12,4%).

Vaatamata lisandväärtuse kahanemisele jätkas väliskaubandus kasvamist. Eksport suurenes 5,4% ja import 5,8%. Summaarselt jäi netoeksport sarnaselt eelnevale kvartalile veidi negatiivseks. Ühtlasi tähendab väliskaubanduse jätkuv kasv, et selle osakaal SKP-s on tõusnud viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele.

Väliskaubanduse kasvu veab kaupade eksport (8,6%) ja import (7%). Eelkõige paistis esimeses kvartalis silma toornafta ja maagaasi, mitterahakulla ja muude transpordivahendite kaubandus. Negatiivse mõjuga oli elektrienergia sisseost. Teenuste ekspordi tagasihoidlikku kasvu (0,7%) toetasid eelkõige arvuti- ja töötlemisteenused. Teenuste impordi suurenemist (3,1%) vedasid samuti arvutiteenused, aga ka muud äriteenused. Negatiivse mõjuga oli ehitusteenuste ja raudtee kaubaveo sisseost.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,3% ja kasvas võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 0,1%.

Veel jõuad end registreerida koolitusele „Kinnisvaramaakleri ABC“

30.05.2025 Margot Toompark

Veel jõuad end kirja panna koolitusele „Kinnisvaramaakleri ABC“, mis toimub juba 02.–05.06.2025 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad kinnisvaravaldkonna baasteadmised Tõnu Toompark, Kristjan Lood, Evi Hindpere ja Kaido Kaljuste.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
baasteadmised kinnisvaraalastest õigusaktidest;
teavet pangalaenude ja notariaalsete toimingute kohta;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehinguid.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 02.–05.06.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Trigon Property Development: Notice of calling the annual general meeting of shareholders of AS Trigon Property Development

30.05.2025 Adaur.ee

AS Trigon Property Development (registry code 10106774, address Pärnu mnt 18, Tallinn 10141, hereinafter the „Company“) calls the annual general meeting of Company’s shareholders, which shall be held at 10:00 on 20 June 2025 (here and hereafter Estonian time, GMT+3) at the Company’s office, at Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV floor. Registration for the meeting starts at 09:00 on the date of the meeting.

Agenda of the meeting and the Management Board proposals for the draft resolutions to be adopted, which have been approved by the Supervisory Board:

1. Approval of the annual report of the Company for the financial year 2024

To approve the annual report of the Company for the financial year 2024, in accordance with which the balance sheet value of the Company as at 31 December 2024 was 1,873,680 euros and the net profit for the financial year was 167,409 euros.

2. Allocation of the net profit for the financial year 2024

To approve the net profit allocation proposal made by the Management Board and to carry the net profit for 2024 in the amount of 167,409 euros to accumulated profit.

3. Appointment of the auditor for the financial year 2025 and determining the remuneration policy for the auditor

To appoint AS PricewaterhouseCoopers (registry code 10142876, address Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) as the auditor of the Company for the financial year 2025. The auditing services will be paid for in accordance with the contract to be drawn up with the auditor.

4. Remuneration of the Supervisory Board member

To pay Supervisory Board member Aivar Kempi one-off payment in the amount of EUR 2,400 and starting from 21.06.2025 a monthly fee of EUR 200.

Organisational matters

Participation at the meeting

The list of shareholders entitled to participate in the general meeting will be determined as of 7 days prior to the general meeting, i.e. at the end of the working day of the Nasdaq CSD Estonian settlement system on 13 June 2025. Registration of participants will start an hour before the beginning of the meeting, i.e. at 09:00. We ask the shareholders and their representatives to arrive in good time, taking into account the time required to register the participants.

For participating in the general meeting, we kindly ask you to present:

Individual shareholders should submit an identity document, their representatives should also hold a valid written authorisation;
legal representatives of corporate shareholders should submit their identity document; the authorised representative should also hold a valid written authorisation document. In case the corporate shareholder is not registered in the Estonian Commercial Register, we ask to provide a valid extract from the relevant register where the legal person is registered and from which the representative’s right to represent the shareholder arises. The extract must be in English or translated into Estonian or English by a sworn translator or an official equivalent to sworn translator. The documents of a foreign shareholder must be legalised or authenticated by apostille, unless otherwise provided by an international agreement. The Company may also deem the shareholder’s voting right to be proven, if all the required information on the legal person and the representative concerned are given in a notarised power of attorney, issued to the representative in a foreign country, and the power of attorney is recognised in Estonia.

The shareholder may notify the Company of the appointment of a representative and the revocation of the proxy by sending the documents to Company’s e-mail address info@trigonproperty.com or take the above documents to the Company’s office at Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV floor, weekdays between 9:00 am – 5:00 pm by no later than 19 June 2025 at 17:00 (Estonian time).

In order to authorise a representative, the shareholder may use the template for power of attorney, which is published on the Company’s homepage http://www.trigonproperty.com/ and attached to the notice of adoption of resolutions on Nasdaq Baltic stock exchange homepage (www.nasdaqbaltic.com). Templates for revocation of the proxy are also available at the same place.

Shareholders, whose shares represent at least 1/20 of the share capital of the Company, may demand the inclusion of additional items on the agenda of the annual general meeting, if the corresponding request is filed in writing at least 15 days prior to the general meeting, i.e. at the latest by 23:59 on 5 June 2025, at the e-mail address info@trigonproperty.com or to the Company’s office at Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV floor. A draft decision or rationale must be submitted at the same time as the proposal to supplement the agenda.

Shareholders, whose shares represent at least 1/20 of the share capital of the Company, may submit to the Company in writing a draft resolution on each agenda item, by posting the draft to the e-mail address info@trigonproperty.com or to the Company’s office at Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV floor. The draft must be submitted in electronic form or by post so that it would be delivered to and received by the Company no later than 3 days before the general meeting, i.e. by 23:59 on 17 June 2025 at the latest.

At the general meeting, shareholders are entitled to receive information on the activities of the company from the Management Board. Management Board may refuse to provide information if there are reasonable grounds for assuming that it may cause significant damage to the interests of the company. In case the board refuses to provide information, the shareholder may require the general meeting to decide on the lawfulness of the request or to submit within two weeks an application to the court in petition proceedings, to oblige the Management Board to disclose information.

Documents related to the resolutions

Documents, concerning the general meeting, draft decisions of the general meeting and other documents submitted to the general meeting pursuant to law (including the Annual Report of the Company for the financial year 2024, together with the auditor’s report and the proposal for distribution of profit), as well as other information subject to disclosure, are available for examination as attached to the stock exchange announcement about the notice of adoption of resolutions published on Nasdaq Baltic stock exchange homepage nasdaqbaltic.com, on the Company´s website http://www.trigonproperty.com/, as well as on prior notice beginning from the notification of the general meeting until the day of the general meeting at Company’s office at Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV floor on working days from 9:00 am untill 5:00 pm. Please contact us in advance at info@trigonproperty.com to request access to the documents.

Information on shares and total number of votes, linked to the shares

As of 30^th of May 2025, the share capital of AS Trigon Property Development is divided into 4,499,061 shares with no nominal value. Each share grants its holder one vote.

Draft notice for withdrawal of the power of attorney

Draft Power of Attorney

Draft resolutions of AS Trigon Property Development

TPD Annual report 2024 ENG

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Hepsor: Hepsor begins development of a business center in Rae municipality

30.05.2025 Adaur.ee

Hepsor AS subsidiary, Hepsor VT49 OÜ, has signed long-term lease agreements with Maxima Eesti OÜ and GYM Eesti OÜ and is set to begin the development of a new business center at Vana-Tartu Road 49, Rae municipality.

The planned two-story business center will have a total leasable area of 3,500 m². A Maxima store is planned for the ground floor, while a GYM fitness club will occupy the second floor. The signed lease agreements cover 88% of the total planned rental space.

We are starting the design phase of the building, with construction expected to begin in 2026. The opening of the building is planned for the summer of 2027.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Maa- ja Ruumiamet: Ehitisregister kolis e-ehituse platvormile

29.05.2025 Adaur.ee

Maa- ja Ruumiamet on astunud suure sammu digitaalse tuleviku suunas – avatud on uus e-ehituse platvorm, mis ühendab ehituse ja planeerimise andmed, teenused ning juhendmaterjalid ühtseks tervikuks. E-ehituse platvormile liikus ka ehitisregister ehk EHR.

Platvorm muudab ehitus- ja planeerimisvaldkonna andmed ja teenused kasutajale mugavamaks – kõik vajalik info on kättesaadav ühest kohast, lihtsalt ja loogiliselt. Platvormile liiguvad kõik senised ehitisregistri teenused, millele lisandub aasta lõpus ka planeeringute menetlemise infosüsteem PLANIS.

Tegemist on olulise digihüppega, millega Maa- ja Ruumiamet toob järk-järgult kõik maa- ja ruumiandmed ning vastavad teenused kasutaja jaoks kokku ühte aknasse. „Meie eesmärk on, et inimesed leiaksid vajaliku info ja teenused ühest kohast, arusaadavalt ja mugavalt. See aitab meil pakkuda paremaid teenuseid ja kasutada andmeid targemini. Lisaks võimaldab see vähendada süsteemide ülalpidamise kulu ja keerukust,“ rääkis Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik.

„E-ehituse platvorm avaneb uues vahekaardis on palju enamat kui lihtsalt uuendatud ehitisregister. See on kasutajasõbralik ruumiloomet toetav keskkond, mis aitab kaasa kogu ehitusvaldkonna digipöördele,“ sõnas Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson. „ Ühtegi hoonet ei ehitata ega renoveerita vaakumis – selle ümber on teised hooned, infrastruktuur, piirangud ja planeeringud. Uus platvorm võimaldab nende andmete seotust paremini visualiseerida ja teenustesse integreerida. Astume sammu lähemale sellisele lahendusele, kus näiteks arhitekt või koduomanik näeb ühes vaates kõiki krundil kehtivaid nõudeid ja võimalusi.“

E-ehituse platvorm on osa suuremast visioonist: ruumiloome peab olema nutikas, läbipaistev ja tõhus. See tähendab, et näiteks kui jõgi muudab kulgemist, uuendatakse automaatselt ka katastripiire ja see teave jõuab otse ehitajate, planeerijate ja maaomanikeni. Tulemuseks on kiirem töö ja vähem vigu.

Mis kasutaja jaoks muutub?

Ehitisregister on nüüd osa suuremast süsteemist – tuttavad teenused jätkavad tööd, kuid loogilisemas ja selgemas keskkonnas. Eriti pöörati tähelepanu nendele kasutajatele, kes puutuvad EHRi teenustega kokku vaid mõned korrad elu jooksul.
Kõik ehitusvaldkonnaks vajalik on ühes kohas – teenused ja juhendid on ühes keskkonnas ja enam ei pea mitme erineva veebilehe vahel liikuma.
Ligipääsetav igaühele – selgem, loetavam ja paremini kasutatav igale kasutajale, vastab EL-i ligipääsetavusstandardile.
Andmed on paremini seotud – näiteks krundi piirangud ja planeeringud on nähtavad koos teiste andmetega.
Teenused ühtne loogika ja parem töökindlus– süsteemi lihtsustamine võimaldab parandada töökindlust ja kasutusmugavust.

Mis on lähiajal lisandumas?

Vanemad teenused saavad uue mobiili- ja ligipääsetavussõbraliku välimuse.
Planeeringutega seotud teenused (2025.aasta lõpus).
Võimalus viia läbi projekteerimistingimuste avalikustamist.
Uuendatud energiamärgised ja projekteerimistingimused.
Ühtlustamine puurkaevude ja muinsuskaitse andmebaasidega.
BIM-põhiste ehituslubade edasiarendus.
Uus renoveerimisgiid.
Ühtne kontaktpunkt tuuleparkide rajamiseks.

E-ehituse platvorm on samm tulevikku, mis toob kõik ruumiloome tööriistad, andmed ja teadmised kasutaja jaoks ühte kohta lihtsalt ja selgelt.

E-ehituse platvorm on riiklik digikeskkond, mis koondab ehituskeskkonda puudutavad teenused ja andmed, sealhulgas varasemalt eraldi olnud ehitisregistri ja menetluskeskkonna funktsioonid ning toob juurde uusi võimalusi. Süsteemi kaudu saavad kasutajad lihtsamalt ja kiiremini ligi olulisele infole ning vajalikele teenustele. Platvormile on koondatud lisaks andme- ja menetlusteenustele ka ehitusvaldkonna juhendid, sealhulgas ehitusgiid, mis seni asus eraldi kodulehel.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Bigbank: Palgakasv lööb hinnatõusu, see omakorda stimuleerib hinnakasvu

29.05.2025 Raul Eamets

Statistikaameti poolt täna avaldatud I kvartali keskmise palga statistika näitab veelkord, et palgad ja hinnad kasvavad suhteliselt kiiresti. I kvartali keskmine palk oli 2011 eurot, mis on 6,1% kõrgem kui keskmine palk aasta tagasi esimeses kvartalis.

Kui siia kõrvale panna hinnatõus, siis võrreldes eelmise aasta I kvartali keskmist hinnaindeksit selle aasta I kvartali keskmise hinnaindeksiga, saame hinnatõusuks 4,5%. Näeme, et palgad kasvasid kiiremini kui hinnad.

Võttes natuke pikema perioodi ehk 2022 I kvartali kui meil algas majanduslangus ning võrdleme hinnakasvu ja palgakasvu samal perioodil, siis näeme, et 3 aastaga on palgad kasvanud 31%, hinnad samal ajal 27,6%, seega ka pikaajaliselt on palgakasv löönud hinnakasvu. Need kaks muutujat mõjutavad teineteist ka vastastikku. Hinnakasv paneb töövõtjaid palka juurde küsima ning kõrgem palk suurendab nõudlust, mis omakorda toidab inflatsiooni. Sellepärast nimetataksegi seda palgad-hinnad spiraaliks.

Kui vaadata kuidas aasta jooksul on kasvanud palk era- ja avalikus sektoris, siis näeme, et palgakasvu edetabelit juhivad kohalikud omavalitsused, kus keskmine palk on aastaga kasvanud 6,4%, edasi tuleb riigisektor 5,8% ning erasektoris kasvasid palgad aastaga 5,4%. Statistikas eristatakse kahte avaliku sektori valdkonda – riik ja kohalikud omavalitsused. Riigi alla kuuluvad keskvalitsus, ministeeriumid ja riiklikud ametid. Ka kolme aasta vaates on palgad kasvanud kõige kiiremine KOV-des, 38%, järgneb riik 32% kasvuga ja erasektor 29% kasvuga.

Kui vaadata kui palju palgaerinevused maakondade vahel on muutunud, siis kolm aastat tagasi oli Valgamaal keskmine palk 1084 eurot, Tallinnas 1830 eurot, mis tähendab, et Valgamaa keskmine palk oli 59,2% Tallinna palgast. See oli kõige suurem erinevus maakonna ja pealinna vahel. Selle aasta esimeses kvartalis oli vahe 61,6%. Valga on kukesammu võrra Tallinnale lähemale tulnud. Viies maakonnas on vahed pealinnaga suurenenud, ülejäänutes vähenenud. Kõige rohkem on vahe vähenenud Ida-Virus, kus kolm aasta tagasi saadi 64,3% Tallinna palgast, täna saadakse 66,7%. Positiivne nihe seegi.

Statistikaamet: Aprillis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv kiirenes

29.05.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta aprillis 900 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas müügimaht 6%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, siis aprillis kasv mõnevõrra kiirenes. „Müügimahu suurenemist mõjutasid aprillis mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas aastaga vastavalt 18% ja 7%,“ selgitas Pihlak.

Tööstuskaupadest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 34% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 3% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 2% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil. Müügimaht aga vähenes 7% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, 6% muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning 2% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes jäi müügimaht 2024. aasta aprilli tasemele.

Toidukaupade kaupluste müügimaht aprillis kasvama ei hakanud ning jäi eelmise aasta aprilli tasemele.

Märtsiga võrreldes suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügimaht 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal kasvas müügimaht eelmise kuuga võrreldes samuti 2%.

Selle aasta nelja esimese kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4%.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse ettevõtte põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Tallinn: Avalik arutelu Harju maavarade planeeringust Tallinnas

29.05.2025 Tallinn.ee

Valminud on Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu ja selle mõjude hindamise eelnõud. Tallinnas toimub avalik arutelu teisipäeval, 17. juunil 2025 algusega kell 18.00 Nõmme Maja saalis (Valdeku 13).

Planeeringuga määratakse riikliku huviga võimalikud alad, kus võib tulevikus kaaluda ehitusmaavarade uurimist või kaevandamist. Eelnõude avalik väljapanek toimus 14. aprillist kuni 14. maini 2025. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kutsub kõiki huvilisi tutvuma materjalidega, esitama tagasisidet ning osalema avalikel aruteludel.

Tallinnas toimub avalik arutelu teisipäeval, 17. juunil 2025 kell 18.00 Nõmme Maja saalis (Valdeku 13). Neljapäeval, 19. juunil 2025 kell 18.00 algab arutelu veebis (liitumislink lisatakse planeeringu veebilehele päev enne arutelu).

Teemaplaneering ei sea kinnisomandile kitsendusi ega anna kaevandamisõigust. Planeeringuga määratletakse võimalikud riigi huviga alad, kus on võimalik taotleda uuringu- või kaevandamisluba. Konkreetses kohas kaevandamiseks tuleb luba taotleda Keskkonnaametilt, kes kaevandamisloa andmise võimalikkuse üle otsustab. Loa menetlusse kaasatakse kohalik omavalitsus ja sealsed elanikud. Kohalik omavalitsus saab loa menetluse käigus kaasa rääkida ja täiendavaid tingimusi seada

Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda, kuhu kuulub 16 omavalitsust – Keila, Loksa, Maardu ja Tallinna linnad ning Anija, Harku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Viimsi, Saue, Saku, Rae, Lääne-Harju, Kuusalu ja Raasiku vallad. Teemaplaneeringuga täpsustatakse kehtivat Harju maakonnaplaneeringut kogu Harju maakonna ulatuses.

Riigi huviga kaevandamiseks sobilikke alasid ei ole planeeritud Viimsi, Kose, Raasiku, Kiili valda ega Keila, Maardu ja Loksa linna.

Teemaplaneeringu materjalid on kättesaadavad veebilehel:
https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/harju-maakonna-maavarade-teemaplaneering

Millerhawk tõi rootslaste kinnisvaraportfelli tagasi Eesti kapitali kätte

29.05.2025 Adaur.ee

Eesti kapitalil põhinev investeerimisettevõte Millerhawk sõlmis eile lepingu neljast suuremast kaubandushoonest koosneva kinnisvaraportfelli omandamiseks, mis kuulus varasemalt Rootsi investorile. Kunagi eestlaste poolt arendatud kinnisvara jõudis nüüd, 15 aastat hiljem, taas kodumaise omaniku kätte.

Tegemist on 14 300 m² suuruse kogupinnaga portfelliga, mis hõlmab kolme Bauhofi kauplust Haapsalus, Kuressaares ja Võrus ning üht A1000 jaeketi hoonet Valgas. Kõik objektid on pikaajaliste rendilepingutega täielikult välja üüritud ning tagavad stabiilset rahavoogu.

“See portfell ei ole lihtsalt järjekordne investeering – see on osa meie kinnisvaraloo taastulekust,” sõnas Millerhawki juhatuse liige Marko Kull. “Eesti investorid arendasid need hooned, rootslased hoidsid neid 15 aastat ning nüüd toome need tagasi Eesti juhtimise alla. Meil on olemas kogu vajalik pädevus, et need hooned ajakohastada ja rohkem lisaväärtust luua.”

Tehingule lisab kaalu asjaolu, et Bauhofi kaubamärk kuulub Balti regiooni suurimale jaekaubandusgrupile Vilniaus Prekyba, millele kuulub ka Maxima kaubanduskett.

“Profiililt tugev portfell sobitub hästi meie pikaajalisse strateegiasse investeerida stabiilsetesse, tulu teenivatesse varadesse Balti riikides,” lisas Kull. “Elu ja äri ei arene vaid Harjumaal – tegemist on hoonetega, millel on selge arengupotentsiaal ja seda nii füüsiliselt kui ka kaubanduslikult.”

Ligi pool aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena omandas Millerhawk portfelli ettevõttelt Sõbra Ärikeskus OÜ. Tehingut nõustasid investeerimisnõustajad Colliers Baltics ning juriidiline nõustaja oli advokaadibüroo Walless partner Minni-Triin Park. Finantspartnerina kaasati Coop Pank. Tehingu hinda osapooled ei avalda.

Tehingu peamised faktid:

Asukohad: Haapsalu, Kuressaare ja Võru Bauhof. A1000 Valgas.
Kogupind: 14 300 m²
Renditulu: ca 1,2 miljonit eurot aastas
Üürnikud: Bauhof Group AS, A1M OÜ (A1000)
Keskmine rendilepingute pikkus: üle 8 aasta

Millerhawk OÜ (www.millerhawk.com) on kinnisvaraarendus ja -haldusettevõttena juhtiv keha, mille alt arendatakse ja hallatakse ärikinnisvara. Millerhawkile kuulub ka elukondliku kinnisvara arendaja Avalon. Investeerimisgrupil on mitmed arendused Tallinnas ja Maardus ning Harjumaal Rae, Saue ja Harku vallas.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Trigon Property Development: 2025. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

29.05.2025 Adaur.ee

Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 31.03.2025 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.

2024. aasta kolmandas kvartalis müüdi 0,09 hektariline transpordimaa sihtotstarbega kinnistu hinnaga 31 920 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2024. aasta neljandas kvartalis müüdi 0,70 hektariline kinnistu hinnaga 300 000 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 31.03.2025 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2025. aasta esimese kvartali puhaskahjum 21 409 eurot ja puhaskahjum aktsia kohta 0,00476 eurot.

Seisuga 31.03.2025 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 875 897 eurot. Ühingu omakapital oli 1 833 366 eurot, mis moodustas 95,178% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

EUR	31.03.2025	31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid	338 369	370 856
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	61 218	31 586
Varud	1 526 664	1 471 238
Käibevara kokku	1 926 252	1 873 680
AKTIVA KOKKU	1 926 252	1 873 680
Võlad tarnijatele ja muud võlad	92 886	18 906
Lühiajalised kohustused kokku	92 886	18 906
Kohustused kokku	92 886	18 906
Aktsiakapital arvestuslikus väärtuses	449 906	449 906
Ülekurss	226 056	226 056
Kohustuslik reservkapital	287 542	287 542
Jaotamata kasum	869 861	891 270
Omakapital kokku	1 833 366	1 854 774
PASSIVA KOKKU	1 926 252	1 873 680

Lühendatud koondkasumiaruanne

EUR	I kv 2025	I kv 2024
Üldhalduskulud	-24 855	-9 303
Ärikahjum	-24 855	-9 303
Finantstulud	3 446	1 484
ARUANDEPERIOODI KOONDKAHJUM	-21 409	-7 820
ARUANDEPERIOODI KOONDKAHJUM KOKKU	-21 409	-7 820

2025 I kv vahearuanne EST

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Vundament hakkab taas kandma: ehitusmaterjalide sektoris paistavad taastumise märgid

29.05.2025 Heili Klandorf-Järvsoo

Ehitusmaterjalide sektori taastumine on alanud: Soome ja Rootsi ehitusturg näitavad põhjast välja tulemise märke ning see parandab ka Eesti ehitusmaterjalide tootjate väljavaateid. Suurimaks proovikiviks on konkurentsivõime kasvatamine.

Swedbanki iga-aastasest mahukast tööstusuuringust selgub, et ehitusmaterjalide sektori taastumine on alanud: tänavu prognoosivad ehitusmaterjalide tootjad oma toodangumahu kasvu keskmiselt 6% ja müügitulu kasvu keskmiselt 5%.

„Viimased paar aastat on ehitusmaterjalide tootjatele olnud ehitusmahtude vähenemise pärast keerulised, kuid tänavuse Swedbanki tööstusuuringu tulemused näitavad, et ettevõtetel on jalad kindlalt maas ja nad on tuleviku suhtes mõõdukalt optimistlikud. Tundub, et vundament hakkab taas kandma,“ märkis Swedbanki ehitusmaterjalide tootjate sektori juht Gerli Puusild.

Müügi- ja toodangumahu kasv terendab

Müügitulu suurenemist prognoosib 57% ja toodangumahu suurenemisega arvestab 69% ettevõtjaid. Keskmiselt prognoositakse müügitulu kasvu 5%, mullu olid ettevõtjad märksa ettevaatlikumad ja hindasid müügitulu kasvu 1% juurde.

„Ehitusmaterjalide tootjatel on eelseisvale aastale mõõdukalt positiivne ootus,“ sõnas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Marina Vaganova. „Pärast keerulist ja ebastabiilset perioodi on näha esimesi märke tootmismahtude taastumisest ning müügi kasvust. Ootame stabiilset arengut, millele annavad hoogu koduturu elavnemine ja meie lähinaabrite tellimuste järkjärguline taastumine. Ehkki kasv ei pruugi olla kiire, usume, et suund on selgelt ülespoole.“

Soome ja Rootsi ehitusmaterjalide sektorite taastumine

Kolme peamise sihtturuna toovad ettevõtjad välja Soome, Läti ja Rootsi. „Swedbanki andmed näitavad, et Soomes on ehituslubade väljastamise vähenemine peatunud ning Rootsis on lubade väljastamine asunud suurenema, kuid hüppelist kasvu pole siiski oodata,“ sõnas Puusild.

„Meie hinnangul on turgude rahunemine Soomes ja Rootsis oluline märk sellest, et nõudlus asub pöörduma positiivsemaks. Need turud on Eesti tootjate jaoks olulise tähtsusega ning juba praegu näeme kasvavat huvi ja aktiivsust, mis annab kindlust vaadata tulevikku lootusrikkamalt,“ lisas Vaganova.

Uutele turgudele plaanib minna pea iga kolmas ettevõte, seejuures on 29% jaoks uus turg ka USA. „Kui tollid peaksid tõusma või turule pääs muutuma keerulisemaks, võib see mõjutada nii tooraine hinda kui ka meie ekspordivõimalusi. Eriti haavatavad on need tooted, mille valmistamine sõltub energia- või metallimahukatest sisenditest. Seetõttu peavad ettevõtted olema paindlikud, mitmekesistama tarneahelaid ja otsima võimalusi hinnakokkuleppeid pikemalt fikseerida, et tagada stabiilsus isegi keerulises rahvusvahelises keskkonnas,“ märkis Vaganova.

Konkurentsivõimelise omahinna tagamine on väljakutse

Vaatamata sellele, et ehitusmaterjalide sektori taastumine on alanud, toovad ettevõtted endiselt esile tööjõupuuduse kui peamise murekoha. Ettevõtjate jaoks kujutab suurimat murekohta konkurentsivõimelise omahinna tagamine – selle tõi esile 83% ettevõtjatest. Sellest järgmine riskikoht on võtmetöötajate hoidmine ja värbamine, hindas 48% ettevõtjaid. Sektori keskmiseks palgakasvuks prognoositi 3%. Töötajate arv suureneb 13% ettevõtete hinnangul ja jääb 83% hinnangul samale tasemele. Peamiselt on sektoris puudus masinaoperaatoritest – nii hindab 52% ettevõtteid (2024. aastal 39%), värbamise põhimure on aga kandidaatidel vajaliku kvalifikatsiooni ja oskuste puudumine.

Automatiseeritud ja digitaliseeritud on üle 40% ettevõtteid, kuid automatiseerimisse ja digitaliseerimisse investeerimine on vähenenud. Uuringu andmetel suunavad ettevõtted veerandi kogu investeeringumahust automatiseerimisse ja digitaliseerimisse, aasta varem oli see näitaja 36%. „Digitaliseeritud ja automatiseeritud tööprotsessidega ettevõtete arv on aasta-aastalt kasvanud, aga investeerimisjulgus on väike ja suure mahuga investeeringuid ette ei võeta,“ tõdes Puusild. Investeeringute maht sektoris kahaneb mullusega võrreldes 3%. Tänavu tehtavate investeeringute eesmärk on aga üks ja ainus – efektiivsuse kasvatamine.

Kokkuvõttes annab nii siseturu kui välisturgude positiivne liikumine märku, et ehitusmaterjalide sektori taastumine on käimas, kuigi teel on ka mitmeid takistusi.

14. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales 212 Eesti tööstusettevõtet, neist 23 on ehitusmaterjalide tööstuse ettevõtted.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Mainor Ülemiste: Mainor Ülemiste AS auditeeritud konsolideeritud 2024 majandusaasta aruanne

29.05.2025 Adaur.ee

Mainor Ülemiste AS auditeeritud konsolideeritud 2024. a majandusaasta aruanne on kinnitatud aktsionäride üldkoosoleku otsusega 28.05.2024.

2024. aastal tegeles ettevõte jätkuvalt Ülemiste City büroolinnaku arendamisega, sh. uute hoonete ehitamise ja olemasolevate kaasajastamise, pindade väljaüürimise ning üürnikele vajalike teenuste osutamise ja arendamisega, uute kinnisvaraprojektide ettevalmistamisega.

2024. aastal sõlmis Mainor Ülemiste AS lepingu kõikide Technopolis Ülemiste AS aktsiate ostuks ning tehingu tulemusena sai Mainor Ülemiste Asist taas Ülemiste City ainuarendaja.

Mainor Ülemiste AS konsolideeritud käive moodustas 2024. aastal 52 453 tuhat eurot (2023: 18 142 tuhat eurot), muud äritulud 10 141 tuhat eurot (2023: 4 614 tuhat eurot) ja puhaskasum 51 884 tuhat eurot (2023: 7 937 tuhat eurot), millest kinnisvara ümberhindlus moodustas 7 615 tuhat eurot (2023: 4 584 tuhat eurot). Ettevõtte omakapital majandusaasta lõpu seisuga oli 233 170 tuhat eurot.

Kokku investeeriti 2024. aastal hoonete ehitusse ja seadmete parendamisse 22 166 tuhat eurot. Pangalaene võeti 2024. aastal 29 428 tuhat eurot ja tagastati laene 28 007 tuhat eurot.

Mainor Ülemiste ASi kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on 447 835 tuhat eurot seisuga 31.12.2024, suurenedes võrreldes eelmise aruandeaastaga 241 383 tuhande euro võrra.

Mainor Ülemiste AS 2024. a auditeeritud konsolideeritud majandusaasta aruanne on kättesaadav Nasdaq Tallinn veebilehel.

Mainor Ulemiste AS auditeeritud konsolideeritud aruanne 2024

KV.EE: Tallinna korteripakkumiste eest küsitakse aastatagusest 3% rohkem

29.05.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaali KV.EE 04.2025 Tallinna korterite aktiivsete müügikuulutuste arv oli 4794, mis on aastatagusest 8% rohkem. Poole aasta tagusega võrreldes on korterite müügipakkumisi siiski 2% võrra vähemaks jäänud.

Aastaga on korterite müügipakkumiste arv suurenenud kõikides Tallinna linnaosades peale Haabersti ja Mustamäe. Haabersti korterite müügipakkumiste arvu 19-protsendilise vähenemise taga võib näha piirkonna uute korterite müügipakkumiste tagasihoidlikku tagasitõmbumist portaalis KV.EE.

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind 04.2025 portaalis KV.EE oli 3680 €/m² ehk eelmisest aastast 3% rohkem. Mõõdukas hinnakasv on aset leidnud kõikides Tallinna linnaosades peale Haabersti ja Vanalinna.

Haabersti 3% hinnalangus on taas põhjendatav uute korterite pakkumiste mõninga vähenemisega. Enamiku linnaosade hinnatõusu võib osalt pidada näiliseks. Hindu tõstetakse, et hinnaläbirääkimisse jõudmisel ostjatele allahindlust pakkuda ja ta seeläbi kiiremini tehingusse tõmmata. Korterite tehinguhinnad ei kinnita, et korterite hinnad oleksid sellisel määral kerkinud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	04.2024	04.2025	Muutus, %	04.2024	04.2025	Muutus, %
Haabersti	784	633	-19%	3 563	3 471	-3%
Kadriorg	89	145	63%	4 187	4 499	7%
Kesklinn	1 009	1 153	14%	4 216	4 327	3%
Kristiine	309	391	27%	3 561	3 808	7%
Lasnamäe	652	626	-4%	2 621	2 638	1%
Mustamäe	459	524	14%	2 900	2 928	1%
Nõmme	166	196	18%	3 002	3 072	2%
Pirita	143	150	5%	3 750	3 907	4%
Põhja-Tallinn	774	884	14%	3 972	4 166	5%
Vanalinn	70	92	31%	4 940	4 675	-5%

Tallinn	4 454	4 794	8%	3 561	3 680	3%

Eesti	9 693	10 557	9%	2 651	2 724	3%
Harjumaa	5 582	6 001	8%	3 333	3 436	3%

Narva	314	353	12%	757	713	-6%
Rakvere	99	113	14%	1 765	1 774	1%
Pärnu	723	837	16%	2 797	2 929	5%
Tartu	928	946	2%	2 618	2 807	7%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Tallinn: Tallinn tunnustas 2024. aasta silmapaistvaid restaureerimistöid

29.05.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnaplaneerimise amet tunnustas 27. mail eelmisel aastal eeskujulikult restaureeritud ja korrastatud ajalooliste hoonete omanikke, arhitekte ja ehitusettevõtteid. Tunnustused andsid üle abilinnapea Madle Lippus ja linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Leevi Laever.

Abilinnapea Madle Lippus rõhutas tunnustusüritusel peetud tänukõnes, et ajaloolise ehituspärandi korrastamine on alati keerukam ja ajamahukam kui tavaline ehitustegevus, mistõttu tuleb seda ka eriliselt väärtustada. „Ükski hoone või detail ei saa korda iseenest, selle taga on alati inimene, tema huvi pärandi vastu ning soov seda säilitada. Omavalitsuse ülesanne on võimalikult hästi kõiki pärandist hoolivaid omanikke toetada ning tunnustada. Seekordne eriti pikk tunnustatavate nimekiri teeb rõõmsaks, kuivõrd näitab ilmekalt, et koostöö linna ja omanike vahel toimib aina paremini,” lausus Lippus.

Linn tunnustas tänavu ligi 60 omanikku, arhitekti, ehitusettevõtet ja meistrit eelmisel aastal 33 objektil tehtud restaureerimistööde eest. Välja anti ka neli 1000-eurost preemiat. Preemia said Andrei Kovõlin (Scandinor OÜ) vanalinna uste ja akende restaureerimise, sh Kuninga tn 6 peaukse ja Rüütelkonna hoone aaderdatud uste restaureerimise eest, Isabel Aaso-Zahradnikova Hans Pawelsi kenotaafi kõrgetasemelise uurimise ja konserveerimise eest, Siim Randmäe (Ehitusekspertiisibüroo OÜ) Katariina kiriku katuse konstruktiivse lahenduse eest ja perekond Schimanski Valgevase tn 14 hoone heaperemeheliku hooldamise eest. Rahvalemmiku tiitli pälvis C. R. Jakobsoni tn 6 hoone restaureerimine.

Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap tõdes, et sel aastal tunnustati rekordarvul restaureerimistöid – leidus nii suuremahulisi kui ka väiksemaid, ent kõik on tehtud pühendumuse ja armastusega. “Ühtki neist ei saa teisele eelistada, sest iga korrastatud detail rikastab meie linnaruumi. „Iga töö taga on inimesed, kelle hool ja oskused väärivad esiletõstmist. Meil kõigil on põhjust uhkust tunda – need hooned on meie linna ühine pärand ja uhkus,“ lisas Pihlap.

Tunnustuse saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Tallinna linna esindajad muinsuskaitse ja miljööalade valdkonnast, abilinnapea büroost ja linnavolikogust ning ka riigi muinsuskaitseameti esindaja.

2024. aastal eeskuju andvate restaureerimistööde eest pälvisid tunnustuse:

Tallinna Linnateatri hoonete kompleksi tervikliku restaureerimisega seotult: Salto arhitektid OÜ; Urve Rukki; Tiina Linna; Ehitus5ECO OÜ; Tallinna Linnateater.
Terviklikult restaureeritud Kungla tn 3 eest Kungla tn 3 // 3a
korteriühistu.
Terviklikult restaureeritud Graniidi tn 26 eest NORAL Arendus OÜ ja
arhitektuurbüroo DIA Project Management OÜ.
Terviklikult restaureeritud Mooni tn 11 eest Mooni tn 11 korteriühistu ja
arhitektiuuribüroo OÜ Visahing Designer Agency.
Terviklikult restaureeritud ajaloolise hoone Magdaleena tn 4 sobitamisel
kaasaegse arhitektuuriga eest arendaja Liven AS ning OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso.
Eeskujuliku restaureerimistöö eest C. R. Jakobsoni tn 6 korteriühistu.
Eeskujuliku restaureerimistöö eest Nisu tn 6 korteriühistu.
Eeskujuliku restaureerimistöö eest Wismari tn 27 omanikud Otto Narusing ja
Helena Kaisma.
Eeskujuliku restaureerimistöö ja miljöösse sobiva uusehituse projekteerimise
ja püstitamise eest Toom-Kuninga tn 26/1 arendaja Neptuun OÜ ja arhitektid RAAM
Arhitektid AI OÜ.
Eeskujuliku restaureerimistöö eest Pärnu mnt 268 omanikud Piret Kruuser
ja Kristel Sildve.
Eeskujuliku restaureerimise eest Koidu tn 92 korteriühistu.
Eeskujuliku restaureerimise eest Kasvu tn 11 korteriühistu.
Eeskujuliku restaureerimise eest Paide tn 9a omanik Oskar Ander Oja.
Eeskujuliku restaureerimise eest Tööstuse tn 43 korteriühistu ja
fassaaditöö tegijat OMA Fassaad OÜ.
Eeskujuliku restaureerimise eest Tööstuse tn 47 arendaja Endover OÜ.
Eeskujuliku restaureerimise eest Päikese pst 57 omanik Ivar Anton.
Eeskujuliku restaureerimise eest Harku tn 22 omanikud Maarja Linda Vaks
ja Toomas Vaks.
Eeskujuliku restaureerimise eest Küti tn 15 korteriühistu.
Eeskujuliku restaureerimise eest J. Kunderi tn 36 // Laulupeo tn 14
korteriühistu.
Eeskujuliku restaureerimise eest Väikese Illimari 12 hoone omanik Eesti
Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja projektijuht Janar Vilde.
Restaureerimise ja hea tunnetusega laiendamise eest ajaloolises keskkonnas
Koidu tn 57 omanikud Jürgen Saks ja Jaan Saks.
Restaureerimise ja hea tunnetusega laiendamise eest ajaloolises keskkonnas
Kopli tn 68a arendaja Invego OÜ ja arhitektid Martin Aunin, Annika Puust, Margid Saar ja Margit Remi.
Restaureerimise ja hea tunnetusega laiendamise eest ajaloolises keskkonnas
A. Adamsoni tn 17 omanikud Meelis Asi ja Lemme Asi, meisterlik plekksepp Taavi Ratnik Katuse Service OÜ-st ning arhitekt Ainar Luik Arhitektuuribüroost Emil Urbel OÜ.
Rüütelkonna hoonekompleksi tervikliku ja eeskujuliku restaureerimise eest
Riigikantselei ja töö tegijat AS Oma Ehitaja.
Meisterlikud restauraatorid Rüütelkonna hoone aadlivappide
restaureerimisel Elis Otti, Siiri Pank ja Jaak Rand Sihtasutusest Eesti Vabaõhumuuseum Kanut.
Rataskaevu tn 5 ja Rataskaevu tn 7 hoonekompleksi tervikliku
rekonstrueerimise ja tänavaruumi korrastamise eest Bombay Group OÜ.
Tunnustus ja rahaline preemia vanalinna uste ja akende
restaureerimise, sh Kuninga tn 6 peaukse ja Rüütelkonna hoone aaderdatud uste
restaureerimise eest Andrei Kovõlin (Scandinor OÜ).
Tunnustus ja rahaline preemia Hans Pawelsi kenotaafi
kõrgetasemelise uurimise ja konserveerimise eest Isabel Aaso-Zahradnikova.
Tunnustus ja rahaline preemia Katariina kiriku katuse konstruktiivse
lahenduse eest Siim Randmäe (Ehitusekspertiisibüroo OÜ).
Pirita kloostrikirikute varemete restaureerimist korraldanud projektijuht Viktor
Kutšma (OÜ Aruna-Ehitus).
Katariina kiriku katuse taastamise projektijuht Uku Villems (OMA Katused
OÜ).
Heaperemeheliku hooldamise eest ja rahaline preemia Valgevase tn 14 omanik Anneli Schimanski.
Toomkiriku edelakabeli ja harjatorni pieteeditundelise ja eeskujuliku restaureerimise eest Tallinna Piiskopliku Toomkiriku Sihtasutus.