Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Kaamos: Käibemaksutõus ja langev euribor – Eesti eluasemeturul on erandlik ajaaken

Eesti kinnisvaraturg on viimastel kuudel märgatavalt elavnenud, mida kinnitab nii tehingute arvu kasv kui ka ostjate aktiivsus. Kaamos Kinnisvara tegevjuhi Taimo Mureri sõnul on selle peamisteks põhjusteks lähenev käibemaksutõus ja euribori langus, mis loovad ostjatele soodsa akna kinnisvaratehingute tegemiseks.

„Alates 1. juulist tõuseb käibemaksumäär 22 protsendilt 24 protsendile, mis tähendab, et näiteks 250 000-eurose uue korteri hind kallineb 5000 euro võrra. See on märkimisväärne summa, mis võib võrduda aastase intressimaksete osaga,“ selgitas Murer. „Seetõttu on nii mõnedki ostjad otsustanud tehingud enne juulit ära teha, et vältida lisakulu.“

Kodulaenuturg on viimastel kuudel püsinud võrdlemisi aktiivne. Kuigi aprillis jäi kodulaenulepingute arv varasema kuuga samale tasemele, kasvas väljastatud laenude rahaline kogumaht enam kui 10 protsenti, tänu keskmise laenusumma tõusule 141 000 euroni. Pealinnas on üldine korteritehingute arv kasvus juba üle poole aasta ja näitab ostjate kindlustunnet ning huvi suuremate või kvaliteetsemate kodude vastu – sageli just uusarendustes.

Samal ajal mõjutab turgu intressimäärade langus. Baasintress ehk 6 kuu euribor on langenud 2,3 protsendilt 2 protsendi lähedale ning Rahandusministeerium prognoosib, et see langeb 2025. aasta lõpuks juba 1,9 protsendini. „Koos pankade marginaalidega jääb uue kodu laenuintress juba tunduvalt alla 4 protsendi, mis muudab laenamise soodsamaks ja suurendab ostjate huvi,“ lisas Murer.

Inflatsioon püsib kõrge – pankade prognooside järgi võib Eesti tarbijahindade kasv 2025. aastal kiireneda kuni 5,5 protsendini. “See tähendab, et kinnisvara soetamine on paljude jaoks muutunud kaitseks raha ostujõu languse vastu. Tarbijahinnaindeks on alates 2021. aastast tõusnud hüppeliselt ja püsib kõrgel ka 2024–2025, mis teeb pikaajalise väärtuse säilitamise kinnisvaras atraktiivseks valikuks,” ütles Murer.

Kinnisvarahindade osas on oodata tõusu. “Tänavuseks kasvuks on ennustatud erinevate allikate kohaselt vähemalt 5 protsenti. See tähendab, et kinnisvara ostmine praegu ei ole mitte ainult soodsam, vaid ka mõistlik investeering tulevikku,“ märkis Murer.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

1Partner: kinnisvaratehingute kogumaht ületas mais 200 miljoni euro piiri

Mai jooksul tehti Tallinnas 955 kinnisvara ostu-müügitehingut ning tehingute koguväärtus ületas sel aastal esimest korda 200 miljoni euro piiri, mis on ligi 7% kõrgem kui aprillis ja 38% kõrgem kui aasta tagasi, kommenteeris 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Analüütiku sõnul on viimased kuud Tallinna kinnisvaraturul möödunud väga sarnases rütmis, kus tehinguaktiivsus kõigub kuust-kuusse vaid mõne protsendi võrra ja ka korterite keskmine ruutmeetri hind püsib endiselt 3000 euro ringis. “Turg püsib stabiilne, kuid on samas märgatavalt aktiivsem eelmise aasta kevadega võrreldes,” kinnitas Elia Vääri.

Möödunud kuul müüdi Tallinnas 764 korterit, mis on aprilliga võrreldes sisuliselt identsel tasemel, kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on korteritehingute aktiivsus tõusnud ligikaudu 18%. “Samas näeme, et prognoositud uut tehinguaktiivsuse kasvu hüpet või isegi jõnksu ülespoole ei ole uusarenduste hindu juuli alguses kergitava käibemaksu tõusu eel seni toimunud ja kuigi üks kuu on veel aega, siis pigem seda ka ei tule,” nendib 1Partner Kinnisvara analüütik.

Korterite keskmine ruutmeetrihind oli mais 2938 eurot (aprillis 3061€) ning mediaanhind 2729 eurot ruutmeetri kohta (aprillis 2883€). Kalleim korter vahetas omanikku 1 157 000 euroga.

Lisaks korteritele müüdi pealinnas möödunud kuul ka 29 hoonestatud elamumaa kinnistut, millest kalleima hind ulatus 1 099 000 euroni ning 7 elamumaa krunti, nendest odavaim 132 000 euroga ja kalleim 872 300 euroga.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Tallinn: Tallinn kutsub kaasa mõtlema, kuidas Ristiku tänavat ümber kujundada

TallinnTallinn töötab koos kohalikega välja lahenduse Ristiku ja Härjapea tänavate ümber ehitamiseks, et muuta tänavaruum kaasaegseks, roheliseks ja kõigi kasutajatega arvestavaks. Ristiku tänava avalik arutelu toimub 10. juunil kell 17.30 Ristiku põhikoolis.

Ehkki Ristiku tänaval on olemas ehitusprojekt, on kohalik kogukond toonud selle osas välja olulisi murekohti. Samuti osutus see linna praeguseid rahalisi võimalusi arvestades liiga kulukaks. Seetõttu otsib linn nüüd sobivat lahendust, mis arvestaks eelarvelisi piiranguid, kogukonna ootusi ja tooks Ristiku tänavale uue kvaliteedi.

„Ristiku tänava tulevik sünnib koostöös kohalikega, oleme saanud palju murelikke kirju seal elavatelt inimestelt, kes muretsevad näiteks ohutuse ja müra pärast. Ka eelmine linna peaarhitekt Endrik Mänd kritiseeris nii eelmist projekti kui ka kohalike kehva kaasatust, mistõttu üritamegi nüüd vigade parandust teha,” lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Praegu on Ristiku projekt taas kavandamises: linn kaalub nii olemasoleva projekti ümber tegemist kui ka täiesti uue lahenduse loomist.

Arutelu all on ka parkimiskohtade vähendamine ja piirkiiruse langetamine, mis aitaks luua rahulikuma, turvalisema ja vaiksema linnaruumi kõigile liikujatele ja kohalikele elanikele.

Vajalik on täpsustada tehnovõrkude (nt vee- ja soojatrasside) lahendusi ning teha valikud tänavaruumi funktsioonide osas. Kohalike soove arvestades kaalub linn Ristiku tänava kõnniteede laiendamist, rattateede rajamist ja tänavahaljastuse lisamist, tänavavalgustuse rekonstrueerimist ning ristmike ümberehitamist.

„Kuna olemasoleva projekti murekohad on tõsised ja linna rahastusolukord muutunud, võtame sammu tagasi, et tänava kasutajate vajadused koos läbi arutada. Võimalusel kasutame olemasolevat projekti, kuid pole selles kinni. Parima lahenduse leidmiseks kutsumegi kõiki kohalikke avalikule arutelule kaasa rääkima ja mõtlema,“ selgitas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti linnakeskkonna kavandamise osakonna juhataja Aksel Johannes Part.

Ehitustööd algavad Ristiku tänaval kõige varem 2026. aastal. Projekti varasemate plaanide ja taustainfoga saab tutvuda veebilehel https://www.tallinn.ee/et/ristikutn.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Riigikohus: Tartu linn tohib Emajõe äärde matkaraja luua

Riigikohus jättis rahuldamata viie maaomaniku kaebuse Tartu linna üldplaneeringule, millega kavandatakse nende kinnistutele Emajõe-äärsele kallasrajale matkarada.

Tartu linnavolikogu kinnitas oktoobris 2021 linna uue üldplaneeringu, mille üks eesmärke on Emajõe-äärse rohekoridori väljakujundamine ja jõe avamine linnale. Muu hulgas näeb planeering Emajõe paremkaldale ette matkaraja, mis algab dendropargist ja kulgeb Kärevere silla poole.

Planeeringuga on matkarada kavandatud valdavas osas jõe kallasrajale. Raja turvalisuse ja läbitavuse huvides on lubatud seal pinnast tugevdada, eemaldada liikumist takistavat võsa, ehitada purdeid, laudteid ja sildu.

Viis maaomanikku vaidlustasid planeeringu halduskohtus, soovides, et matkarada ei tuleks nende kinnistutele. Kaebajad leidsid, et ainuüksi kallasraja olemasolu ei anna linnale õigust eramaale matkarada teha.

Maaomanikud olid mures, et matkaraja kasutajad rikuvad nende privaatsust ning võivad jõekallast reostada, puid ja põõsaid murda, eramaale tungida, küttepuid varastada jne. Lisaks ohustaks matkarada kaebajate arvates kaitsealuseid liike ja rikuks ehituskeeluvööndit.

Riigikohus: üldplaneeringu tähtsust ei tohi pisendada

Haldus- ja ringkonnakohus jätsid maaomanike kaebuse rahuldamata. Samale järeldusele jõudis täna avaldatud otsuses ka Riigikohus, kuid muutis ringkonnakohtu põhjendusi.

Riigikohtu halduskolleegium ei nõustunud teise astme kohtu seisukohaga, et maaomanike õigusi ei kitsenda ainuüksi matkaraja võimaliku asukoha määramine üldplaneeringus ning tööde alustamine eeldab linna ja maaomanike kokkulepet maa kasutamiseks.

Kolleegium märkis, et kuigi üldplaneering võib paljudes küsimustes olla üldine, reguleerib see matkarajaga seotud õigussuhteid siduvalt ja märkimisväärse konkreetsusega. Seaduse järgi võib planeeringu elluviimise tagamiseks seada kinnistule ka sundvalduse või maa sundvõõrandada, kui eesmärki pole võimalik saavutada maaomanike õigusi vähem piiraval moel.

Riigikohtu hinnangul ei ole kaebajate omandiõiguse piiramine praegusel juhul siiski intensiivne ja see on ka õigustatud. Kuna jõe ääres asub juba kallasrada, pidi linn arvestama eelkõige lisanduvat häiringut, mida matkarada võib kaebajatele kaasa tuua.

Kohus tõi välja, et matkarada asuks hoonetest piisavalt kaugel: elamutest 45–200 ja saunast 15–20 meetrit eemal. Raja väljaarendamine võib küll suurendada selle kasutamist ja ka õigusrikkumiste riski, kuid pole tõenäoline, et see osutuks suureks probleemiks.

Kaebajad pakkusid alternatiivina välja, et matkarada võiks kulgeda ümber nende kinnistute, aga Riigikohtu hinnangul ei vastaks selline lahendus planeeringu eesmärgile parandada avalikku juurdepääsu Emajõele.

Riigikohus nentis, et rohevõrgustiku eesmärgiks on lisaks elurikkuse kaitsele ja kliimamuutustega toimetulekule ka puhkevõimaluste loomine. Keskkonnamõjude hindamisel leiti, et matkaraja arendamisel poleks kaitsealustele liikidele olulist ebasoodsat mõju.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid mais 0,1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1%. Eelmise aasta maiga võrreldes tõusis indeks aga 4,6%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Esialgsel hinnangul mõjutasid mais tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim toit ja mittealkohoolsed joogid,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Tarbijahinnaindeksi mai andmed avaldab statistikaamet 6. juunil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 17. juunil.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Koolitus „Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“ toimub 12.06.2025

Martina ProosaKinnisvarakoolis toimub 12.06.2025 koolitus „Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel vajalikke teadmisi kinnisasja müügilepingute sõlmimiseks ja täitmiseks.

Muu hulgas saab teada:

  • mida ostja ja müüja peavad kinnisasja müügilepingut sõlmides tähele panema;
  • kes peab tõendama puuduse olemasolu;
  • millal ja kuidas esitada kinnisasja puudustega seotud nõudeid;
  • millistel juhtudel on võimalik kinnisasja müügilepingust taganeda või alandada ostuhinda.

Koolitus „Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“ toimub 12.06.2025 kell 10.00–15.15 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Statistika: korteritehingute hinnatõusu taga on tehingud uute korteritega

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2024. a Eesti keskmine korteritehingute hind oli maa- ja ruumiameti andmetel 2040 €/m², mis on 10 aasta tagusest 119% rohkem. Korteritehingute märgatav hinnatõus ületab keskmise palga kasvu, mis on 10 aasta peale ainult 97%.

Korteritehingute hindade muutust võiks vaadata korteri vanuse lõikes. Korteri vanus annab otseseid vihjeid korteri kvaliteedi osas.

Eesti korteritehingute hinnad kõikides vanuseklassides, mida 10 aasta tagusega võrrelda saab, on hinda kasvatanud oluliselt alla Eesti keskmise. Enne 2015. a valminud korterite keskmine kallinemise määr jääb 74 ja 101% vahele ning on keskmiselt 85%.

Siit on otsetee järeldada, et korterite 119-protsendilise kallinemise taga on uute korterite turule lisandumine. St tehinguid tehakse uute, kaasaegsemate ja seega kallimate korteritega.

Teine oluline järeldus on elamispindade kättesaadavuse osas. Uhiuus korter on muutunud raskemini kättesaadavaks, sest keskmine palk on kerkinud aeglasemalt kui korterite hinnad on kerkinud. Samaväärse korteri kättesaadavus näiteks Tallinnas ja Tartus on aga valdavalt paranenud, sest nende hinnatõus on palgakasvule alla jäänud.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kesklinna korterituru detailne ülevaade 06.2025

Tõnu ToomparkKesklinna kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Kesklinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Rahandusministeerium: Esimeses kvartalis oli Eesti majandus aastatagusel tasemel

2025. aasta esimeses kvartalis oli Eesti majanduse reaalmaht sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult aastatagusega samal tasemel. Majanduskasvu toetas muu hulgas eksportiv tööstus ja hoidis tagasi energeetika ning mõned sesoonsed tegurid. Eratarbimist hoiab tagasi sõidukite etteost, palga ostujõu langus ja madal kindlustunne.

Täpsustatud andmetel jäi Eesti majanduse põhi 2023. aasta lõppu ja 2024. aasta algusest alates on majandus tasapisi kosunud. Eelnenud kvartaliga võrreldes 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti SKP siiski veidi vähenes (-0,3%), mis on seletatav mitme ühekordse teguriga. Euroala majandus tõusis eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes 0,3%, mis on suhteliselt hea tulemus, kuid see tugines peamiselt meist kaugemal olevatele riikidele. Eesti majanduse jaoks kriitilise tähtsusega Soome kasv oli vaid 0,1% ja Rootsi majandus jäi aasta lõpuga samale tasemele.

Esimeses kvartalis andis majandusarengusse suurima negatiivse panuse energeetika. Kütteenergia tootmises on see seletatav mullusega võrreldes soojema talvega, mistõttu oli vajadus toasooja järele väiksem. Elektritootmise lisandväärtust aga pärssisid meie elektrivõrgu desünkroniseerimisega seotud lisakulud.

Eratarbimine oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes languses ja sellel on mitu põhjust. Esiteks autode aktiivne etteostmine eelmise aasta lõpus, mis vähendab müüki sellel aastal. Samuti mängis rolli lihavõttepühade nihkumine aprillikuusse, kui eelmisel aastal olid need märtsis. See vähendas käibeid majutusasutustes. Tarbimine sõltub lisaks sissetulekute muutusele ka säästmiskäitumisest ja elanike madal kindlustunne ei soosi praegu tarbimist säästude arvelt.

Esimeses kvartalis pärssis elanike tarbimisvõimalusi ka maksudejärgse töise tulu ostujõu vähenemine. Kuigi keskmise brutopalga kasv (6,2%) ületas selgelt inflatsiooni (4,5%), jäi netopalga kasv hinnatõusule alla. Intressimäärade languse tõttu jääb laenuvõtjatele sellel aastal kätte oluline summa, mis aitab säilitada ostujõudu. Pensionäride olukord oli parem, kuna esimeses kvartalis kasvasid pensionid veel mulluse pensioniindeksi järgi 10,6%, seega pensionäride ostujõud kasvas ja peaks seda tegema kogu aasta jooksul.

Eesti majanduse raskused viimastel aastatel on seotud eksportiva töötleva tööstusega. Töökohtade arv on seal vähenenud juba üle kahe aasta, kuigi selle tempo on viimasel ajal mõnevõrra taandunud. Nüüd on rõõm tõdeda, et tööstustoodangu eksport, mis pöördus aastases võrdluses kasvule juba eelmisel sügisel, jätkas kasvu ka selle aasta algul ja seda vaatamata eksporditurgude jätkuvale nõrkusele. Kaupade ekspordi kasv on aasta algul olnud Eestis kiirem kui lähiriikides ja ekspordipartnerid leitakse üha rohkem ka väljaspool traditsioonilisi Põhjamaid.

Prognoosid näitavad, et majandusolud peaksid Eesti jaoks järgnevatel kvartalitel paranema. Viimased kolm aastat on meie kaubanduspartnerite jaoks olnud keerulised ja koos idakaubanduse lakkamisega on see hoidnud tagasi ka meie arengut. Paranemise märke on aga näha ja vähemalt tööstusettevõtjate kindlustunne on juba poolteist aastat stabiilselt paranenud. Loodetavasti ei väära seda trendi piirangud vabakaubandusele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Trigon Property Development: AS Trigon Property Development aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Trigon Property DevelopmentAS Trigon Property Development (registrikood 10106774, aadress Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, edaspidi „Aktsiaselts“) kutsub Aktsiaseltsi aktsionäride korralisele üldkoosolekule, mis toimub 20. juunil 2025. a algusega kell 10.00 (siin ja edaspidi Eestis kehtiv kellaaeg, GMT+3). Koosolek toimub Aktsiaseltsi kontoris asukohaga Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV korrus. Koosolekule registreerimine algab koosoleku päeval kell 09:00.

Üldkoosoleku päevakord ja Aktsiaseltsi nõukogu poolt kinnitatud juhatuse ettepanekud otsuste eelnõude kohta:

          1.     Aktsiaseltsi 2024. a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada Aktsiaseltsi juhatuse poolt koostatud Aktsiaseltsi 2024 a. majandusaasta aruanne, mille kohaselt Aktsiaseltsi bilansimaht 31.12.2024 a. seisuga oli 1 873 680 eurot ning aruandeaasta puhaskasum oli 167 409 eurot.

          2.     Aktsiaseltsi 2024. a majandusaasta kasumi jaotamine

Kiita heaks juhatuse poolt esitatud kasumi jaotamise ettepanek ja kanda 2024. aasta puhaskasum summas 167 409 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.

          3.     Aktsiaseltsi 2025. a majandusaastaks audiitori valimine ja audiitori tasustamise korra määramine

Valida Aktsiaseltsi 2025.a. majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876; aadress Pärnu mnt. 15, 10141 Tallinn). Audiitorteenuste eest tasumine toimub audiitorühinguga sõlmitava lepingu alusel.

          4.     Nõukogu liikme tasustamine

Maksta nõukogu liikmele Aivar Kempi ühekordsest tasu summas 2 400 eurot (bruto) ja määrata alates 21.06.2025 tema kuutasuks 200 eurot (bruto).

Korralduslikud küsimused

Üldkoosolekul osalemine

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 13. juuni 2025. a Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Osavõtjate registreerimine algab tund aega enne koosoleku algust, s.o kell 09:00. Palume aktsionäridel ja nende esindajatel olla aegsasti kohal, arvestades osalejate registreerimisele kuluvat aega.

Üldkoosolekul osalemiseks palume esitada:

  1. füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendav dokument; esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
  2. juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal isikut tõendav dokument; volitatud esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri. Juhul, kui juriidiline isik ei ole registreeritud Eesti äriregistris, palume esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada. Väljavõte peab olema inglisekeelne või tõlgitud eesti või inglise keelde vandetõlgi või vandetõlgiga võrdsustatud ametiisiku poolt. Välisriigi aktsionäri dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. Aktsiaselts võib aktsionäri hääletusõigust pidada tõendatuks ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Aktsiaseltsi esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti teel aadressil info@trigonproperty.com või viies eelpool nimetatud dokumendid Aktsiaseltsi kontorisse, Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV korrus, tööpäeviti ajavahemikus 9:00–17:00 hiljemalt 19. juuni 2025. a kell 17:00.

Aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada volikirja blankette, mis on avaldatud Aktsiaseltsi kodulehel http://www.trigonproperty.com/ ning lisatud otsuste vastuvõtmise teatele Nasdaq Balti börsi kodulehel (www.nasdaqbaltic.com). Samas on avaldatud ka blanketid volituse tagasivõtmiseks.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 5. juuni 2025. a kell 23:59 Aktsiaseltsi e-posti aadressile info@trigonproperty.com või Aktsiaseltsi kontorisse aadressil Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV korrus. Päevakorra täiendamise ettepanekuga samaaegselt tuleb esitada otsuse eelnõu või põhjendus.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Aktsiaseltsi aktsiakapitalist, võivad Aktsiaseltsile esitada kirjalikult iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, saates vastava eelnõu kirjalikult Aktsiaseltsi e-posti aadressile info@trigonproperty.com või Aktsiaseltsi kontorisse, Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV korrus. Eelnõu peab jõudma elektrooniliselt või posti teel edastatult selliselt, et see on Aktsiaseltsi poolt kätte saadud mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 17. juunil 2025 a kell 23:59.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Otsustega seotud dokumendid

Üldkoosolekuga seotud materjalidega ja üldkoosoleku otsuste eelnõudega ning muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega (sealhulgas 2024. aasta majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepanekuga on) ja muude avalikustamisele kuuluvate andmetega on võimalik tutvuda Nasdaq Balti börsi kodulehel (www.nasdaqbaltic.com) avaldatud börsiteates aktsionäride otsuste vastuvõtmise kohta, Aktsiaseltsi kodulehel (http://www.trigonproperty.com/) ja üldkoosolekust teatamisest alates kuni üldkoosoleku toimimise päevani Aktsiaseltsi kontoris, Pärnu mnt 18, Tallinn, 10141, IV korrus, tööpäeviti ajavahemikus 9:00–17:00. Dokumentidega tutvumisest palume ette teatada Aktsiaseltsi e-posti aadressil info@trigonproperty.com .

Teave aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarvu kohta

AS Trigon Property Development aktsiakapital jaguneb 30. mai 2025. a seisuga 4 499 061 nimiväärtuseta aktsiaks. Iga aktsia annab ühe hääle.

Volikirja tagasivotmise blankett

Volikirja blanket

AS Trigon Property Development aktsionaride otsuste eelnou

TPD Aastaaruanne 2024 EST

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinn: Tallinna haigla projekteerimiseks esitati kolm pakkumust

TallinnTallinna haigla projekteerimise hankele esitati tähtajaks, 29. maiks kolm pakkumust kahelt erinevalt pakkujalt.

SA Tallinna Haigla Arendus juhatuse liikme Marika Priske sõnul on linn astunud taas sammu lähemale, et uus haigla saaks projekti, mille alusel on võimalik haiglakompleksi ehitama asuda. „Tallinna haigla tuleb teha targalt, läbimõeldult ja inimestele päriselt toimivana. Kaks rahvusvahelist arhitektuuriekspertiisi annavad väga hea sisendi, et projekteerimisel nende arvesse võtmisel teha väga hea ja hästi toimiv haigla nii patsientidele kui töötajatele,“ ütles Marika Priske.

Pakkumised esitasid Osaühing SIRKEL&MALL koos ettevõttega INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. ning AS Infragate Eesti koos PLANHO CONSULTORES S.L.P. ja arhitekt11 OÜ-ga. SIRKEL&MALL’i juhitud ühispakkujad esitasid kaks pakkumust.

Järgmisena seisab hankijal ees põhjalik töö pakkumuste läbivaatamise ja hindamisega. SA Tallinna Haigla Arendus hindab esitatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Projekteerimistööde leping soovitakse sõlmida tänavu suvel, et alustada seejärel põhiprojekti koostamisega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Swedbanki värske majanduskommentaar – SKP langes ootamatult

SwedbankStatistikaamet korrigeeris SKP-d täna oluliselt allapoole. 1,2% majanduskasvust sai kuu aega hiljem täpsustatud andmetel 0,3% majanduslangus. See ei ole siiski lõplik – SKP hinnangut täpsustatakse ja korrigeeritakse veel mitme aasta jooksul.

Mõõdukas kasv hindade varjus

SKP langus 2025. aasta esimese kvartalis on seotud eelkõige kiire hinnatõusuga. Hindade mõju arvestamata ehk jooksevhindades kasvas Eesti majandus mõõdukalt. Ettevõtete majandusnäitajad peegeldavad samuti majanduse olukorra paranemist. Nii käive kui ka kasum suurenesid esimeses kvartalis. Palgakasvu aeglustumisest hoolimata pigistab ettevõtjaid tööjõukulude liiga kiire tõus. Personalikulud kerkisid muudest kuludest rohkem ja moodustasid esimeses kvartalis 15% ettevõtete kogukuludest.

Tegevusalade lõikes oli aasta esimestel kuudel pilt kirju. Mõnel sektoril läks hästi ja mõnel kehvasti. Majanduskasvu andis tugeva panuse info ja side tegevusala, mis moodustas esimeses kvartalis kümnendiku majanduses loodud väärtusest. Energeetikas, transpordis ja kaubanduses loodud lisandväärtus esimeses kvartalis vähenes. Kaubandust mõjutas autode tagasihoidlik müük, mille taga oli automaksu kehtestamine aasta alguses.

Ekspordi väljavaated ja tarbimise survepunktid

Positiivne oli Eesti kõige suurema tegevusala ehk töötleva tööstuse tootmismahu kasv. Tööstuse käekäik sõltub olulisel määral ekspordist, kus pilt on läinud paremaks. Samas tulenes esimese kvartali tugev ekspordi kasv osaliselt varude soetamisest enne USA tollide tõusu aprilli algul. Konjunktuuriinstituudi tööstusettevõtete hulgas tehtud maikuu küsitluse tulemused näitavad juba imporditollidega seotud segaduse mõju – Eesti ettevõtete hinnang oma eksporditellimustele muutus mais märgatavalt pessimistlikumaks.

Tarbimine kahanes aasta esimestel kuudel. Majapidamised kulutasid vähem nii hädavajalikule kui ka meelelahutusele. Tarbimist mõjutab töötajate ostujõu vähenemine. Keskmise netopalga ostujõud väheneb sel aastal 3%, kuna palgakasv aeglustub, hinnatõus kiireneb ja maksutõusud võtavad täiendava tüki tarbija rahakotist.

Investeeringute maht jäi esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes samale tasemele. Erasektori investeeringud vähenesid. Kasvasid aga valitsussektori investeeringud kaitsesse.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE kinnisvara-podcast: Kinnisvaraobjekti varjatud puudused – ostja ja müüja vaade

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 113. osas on külas kinnisvarajurist Evi Hindpere. Räägime varjatud puudustest ehk lepingueseme lepingutingimustele mittevastavusest nii ostjate kui müüjate vaatest. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Alustuseks avab Evi Hindpere mõiste „varjatud puudus“ tausta. Arutame, kas on võimalik, et mõnel kinnisvaraobjektil puuduseid ei ole.

Seejärel asume ostja kingadesse. Evi Hindpere annab kommentaari hulgale praktilistele näidetele, kas tegemist võib olla varjatud puudustega.

Seejärel pöörame laua ümber ja vaatame varjatud puudustega seonduvat müüja vaatest. Evi Hindpere toob välja, milline on kinnisvaramüüja mõistlik käitumine puuduste osas. Võtame jutuks, millised on müüja võimalused kinnisvara varjatud puudustega seonduvate riskide vältimiseks.

Evi Hindpere toob olulise nüansina välja maakleri vastutuse ja mõistliku käitumise, mis haakub varjatud puudustega.

Saate lõpetuseks annab Evi Hindpere oma mõtte, mida saate kuulajad-vaatajad võiksid varjatud puuduste kontekstis endaga podcastist kaasa võtta.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eesti Pank: Esimese kvartali majanduskasv oli valdkondade lõikes üsna ebaühtlane

Eesti PankStatistikaameti hinnangul vähenes Eesti SKP selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,3%. Sama suur oli SKP langus ka võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga.

Statistikaameti uus hinnang erineb märkimisväärselt varasemast kiirhinnangust. Hinnangu negatiivsemaks muutmist põhjendati kõikumisega automüügis, kuid see ei saanud olla üllatus ka kiirhinnangu koostamise ajal, sest vastavad andmed on juba mõnda aega avalikud. Pealegi – kuna Eestis autosid suure mahus ei toodeta, peaks sõidukite lisandumine mõjutama eeskätt importi ja avaldama SKP-le üsna vähe mõju.

Ehkki majandus tervikuna oli esimeses kvartalis languses, on mõnes tegevusharus kasv juba üsna kiire. Majanduskasvu vedavate tegevusalade pilt sarnanes tavapärastele kasvuaastatele: kasvu vedasid eelkõige info ja side valdkond ning kõrge lisandväärtusega teenused. Info ja side valdkonnas kasvas lisandväärtus aastaga 13%, tervishoius ligi 9% ning kutse-, teadus- ja tehnikategevuses 5%.

Suured kasvuerinevused paistavad silma ka tööstussektori sees. Tööstussektori eksport euroala riikidesse on jätkanud paranemist, kuid mitte-euroala turgude suunal kahanes see esimeses kvartalis võrreldes neljanda kvartaliga (vt joonis). Erinevalt eelmise aasta lõpust ei ole tööstussektori ootused lähikuudeks enam paranenud. Seda võib osalt seletada määramatusega, mis on seotud oodatavate piirangutega maailmakaubanduses. Samas näitavad ettevõtete hinnangud valmistoodangu varudele, et nende tase on pigem liiga väike. See osutab võimalusele, et edaspidi toodang suureneb.

toostussektori_ekspordiindeksid

Nõudluse poolelt vaadatuna oli SKP arengus positiivne märk ekspordi kasv: kaupade ja teenuste eksport oli püsihindades ligikaudu 5% suurem kui aasta varem. Investeeringud seevastu kahanesid veidi, mille põhjuseks olid kaks varaklassi: elamud ja transpordivahendid. Viimase puhul mängis ilmselt osaliselt rolli automaksu kehtestamine. Samas investeeringud erinevatesse masinatesse ja seadmetesse suurenesid – selle taga on tõenäoliselt muuhulgas kaitseinvesteeringud. Ettevõtete investeeringud jäid laias laastus eelmise aasta sama perioodi tasemele, majapidamiste investeeringud kahanesid, samas kui valitsemissektori omad kasvasid.

Tegevusalade lõikes tuli kõige suurem osa majanduslangusest energeetikasektorist, mis panustas majanduslangusesse 0,7 protsendipunkti. Lisandväärtuse maht kahanes seal aastases võrdluses 22%. Elektritootmine oli aga 11% suurem kui aasta varem, kuid soojatootmine vähenes 9%.

Suurt negatiivset mõju majanduskasvule avaldasid veel põllumajandus ja metsandus, ehitus ning veondus ja laondus. Kõiki neid sektoreid iseloomustab küllaltki suur lisandväärtuse hinna kallinemine. Rahalises väärtuses kahanes nende valdkondade lisandväärtus märksa vähem ja mõnes ka kasvas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hepsor: Hepsor alustab ärikeskuse arendust Rae vallas

HepsorHepsor AS tütarettevõte Hepsor VT49 OÜ sõlmis pikaajalised üürilepingud Maxima Eesti OÜ ja GYM Eesti OÜ-ga ning alustab uue ärikeskuse arendust aadressil Vana-Tartu mnt 49, Rae vald.

Arendatava kahekorruselise ärikeskuse planeeritav üüripind on 3 500 m² . Esimesele korrusele on kavandatud Maxima kauplus ning teisele korrusele GYM spordiklubi. Sõlmitud üürilepingud katavad kokku 88% kogu kavandatavast üüripinnast.

Oleme alustamas hoone projekteerimistöödega, ehitustegevusega on kavas alustada 2026. aastal ning hoone avamine on planeeritud 2027. aasta suveks.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused