Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Reinsalu: riik plaanib koduomanike õigusi laiendada

05.05.2016 Tõnu Toompark

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel korteriühistute liidu teabepäeval, et riik on võtnud kursi koduomanike õiguste laiendamisele, näiteks jõustub 1. jaanuaril 2018 uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

“Vähem kui kahe aasta pärast jõustuv seadus on väga suure kaaluga, kuna puudutab sadu tuhandeid Eesti elanikke. Seetõttu on oluline enne seaduse jõustumist inimesi tulevatest muudatustest teavitada, mida on korteriühistute liit ka tegema asunud,” rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Minister tõi välja, et uus seadus muudab korteriühistu tegevuse korteriomanikule arusaadavamaks. Mõningate muudatusena märkis ta ära, et senisest selgemalt on välja toodud iga korteriomaniku õigus saada juhatuselt ühistu kohta teavet ja tutvuda ühistu dokumentidega. Samuti on selgemini paika pandud reeglid laenu võtmise ja hoone renoveerimise kohta ning näiteks korteriomaniku kohustus oma korterit kütta. Ühistul aga tekib võimalus nõuda võlglasest omanikule kuuluva ja väga suure hüpoteegiga korteri mahamüümist, et saada kätte tasumata vee- või küttearved. See suurendab korteriomanike vastutustunnet naabrite ees.

Justiitsministeerium tegeleb ministri sõnul ka sellega, et kaitsta õiguslikult tugevamalt neid ausaid koduomanikke, kes oma kortereid välja üürivad.

Lisaks rääkis minister ka sellest, et valitsus on koduomanike seisukohalt langetanud mitu sisulise kaaluga otsust. Esiteks, kavatseb valitsus esitada rahandusministeeriumi eestvedamisel seaduseelnõu, et liitsihtotstarbega kinnistute puhul rakendataks koduomanikest korteriomanike osale täies mahus kodualuse maamaksu vabastust. Teiseks, antakse õigus omavalitsustele vabastada kaasomanike puhul maamaksust kokku iga kaasomanike peale 1200 meetri eest tiheasustuses.

Samuti nimetas minister seda, et valitsus jätkab korterelamute renoveerimisprogrammiga Euroopa Liidu struktuurvahendite eest ja sellest aastast kehtib lasterikaste perede kodutoetus kodu remontimiseks või soetamiseks neljalapseliste perede asemel juba kolmelapselistele peredele.

Kinnisvara tegu 2015 laureaat on Ülemiste Center OÜ

05.05.2016 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna toimunud kevadkonverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“ välja „Kinnisvara tegu 2015“ laureaadi, kelleks on Ülemiste Center OÜ.

„Ülemiste Center OÜ pälvis žürii enamuse poolehoiu Ülemiste keskuse muljetavaldava laienemise eest, mis algas 2013.aastal ja lõpetati 2015,“ ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Norra firma Linstow AS.

„Keskuse laienduse käigus suurendati ehitusalust pinda 50 000 ruutmeetrilt 92 000 ruutmeetrile s.h renoveeriti täielikult kogu vanem osa. Tänu sellele on Ülemiste keskus Eesti suurim moe- ja perekeskus. Suurt rõhku on pandud nii kauba- ja toidukohtade valikule kui ka sisekujundusele ja mõnusa ostukeskkonna loomisele,“ lisas Rüütel.

Ülemiste keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsa sõnul on „Aasta kinnisvara tegu 2015“ laureaadiks kuulutamine keskuse jaoks järjekordne meeldiv tunnustus. „Äsja oli meil rõõm teatada Euroopa kaubanduskeskuste konkursi võidust mainekal ICSC aastakongressil Milanos. Uus tunnustus aasta kinnisvarateo näol kinnitab Ülemiste keskuse erakordsust ning väärtustab tehtud otsuseid ja suurt meeskonnatööd tänase tulemuseni jõudmisel,“ ütles Pärnits.

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:

2014 – Technopolis Ülemiste AS, Ülemiste City linnaku arendamine
2013 – EfTEN Capital AS, EfTEN Kinnisvarafond
2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus
2011 – Citycon, Kristiine Keskuse ost

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Merko ehitab Juuliku liiklussõlme

05.05.2016 Tõnu Toompark

4. mail 2016 sõlmiti konsortsiumi, kuhu kuuluvad AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõtted AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra ja Tallinna Teede AS, ning Maanteeameti vahel leping Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlme ja teelõigu ehituseks.

Lepingu raames rekonstrueeritakse E265/T-11 Tallinna ringtee 24,1 kuni 29,6 km ehk Kanama viadukti ja Saku viadukti vaheline lõik I klassi maanteeks (2+2 sõidurajaga). Uuele trassile ehitatakse Juuliku-Tabasalu ühendustee 3,35 km pikkune lõik koos Juuliku eritasandilise ristmikuga, mille valmides suletakse olemasolev liiklusohtlik Jälgimäe ristmik E265/T-11 28,29 km. Liiklussõlme ehitustööde käigus rajatakse kaks viadukti ja kaks silda.

Lepingu maksumus on ligikaudu 11 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad kevadel 2016 ning objekt valmib sügisel 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Merko esimese kvartali tulemust hoidis kinnisvaraarendus, tänavu plaan alustada üle 500 korteri ehitust

05.05.2016 Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2016. aasta esimese kvartali müügitulu oli 46,8 miljonit eurot, EBITDA 1,2 miljonit ja kasum enne makse 0,3 miljonit. Merko keskendub jätkuvalt eratellijatele ja kinnisvaraarendusele, viimase müügitulu osakaal tõusis I kvartalis 42%ni kontserni kogutuludest. Esimeses kvartalis müüs Merko 101 korterit võrreldes mullu sama perioodi 62 korteriga.

„Baltimaade ehitusturu viimase aja arengutest tingituna ei saa esimese kvartali tulemustega kahjuks rahul olla. Madalseisus on insenerrajatiste ehitusmahud, mille puudumine on mõjutanud kasumlikkust ning riiklikud tellimused üldiselt. Kui 2014. aasta lõpus moodustasid riiklikud tellimused Merko portfellist ligi poole, siis täna vaid 20%,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „Esimese kvartali tulemustele avaldas mõju ka mitme suurema objekti plaanitust aeglasem ehituse käivitumine, seda tulenevalt projektlahenduste muudatustest ja kooskõlastuste venimisest,“ lisas Trink.

„Meie eesmärk on jätkuvalt tugevdada oma positsiooni ehituse peatöövõtu ja elukondliku kinnisvara turul Lätis ja Leedus, kus sarnaselt Eestiga on avaliku sektori tellimusi hetkel vähe ja erasektori ärikinnisvara projektide realiseerimine võtab kaua aega, ehk sel aastal tuleb nii-öelda purjetada vastutuules. Esimeses kvartalis soetasime enamusosaluse Norra ehitusettevõttes eesmärgiga luua alus Norra ehitusturul tegutsemiseks. Oleme plaanipäraselt jätkanud investeeringuid kinnisvaraarendusse ning korterite müügitulemused on rahuldavad kõigis kolmes Balti pealinnas. Loodame, et sarnaselt Vilniusele ja Tallinnale aktiveerub ka Riia korteriturg, kus Balti suurima linna kohta on viimastel aastatel uute korterite pakkumist selgelt liiga vähe. Kinnisvaraarenduse segmendi müügitulu moodustas esimeses kvartalis esmakordselt üle 40% kontserni kogutuludest, mis sisaldab ka kontsernile strateegiliselt mittevajalike kinnistute müüki. Korteriarenduses jätkame panustamist kvaliteetse toote arendamisele ja ehitamisele,“ selgitas Trink.

Merko müüs esimeses kvartalis 101 korterit kogumaksumusega 11,4 mln eurot (käibemaksuta), võrreldes 2015. aasta 3 kuuga müüdud 62 korteriga. Esimeses kvartalis käivitas Merko Tallinnas Paepargi teise tornmaja ning Tartus Kaupmehe projekti viimase kortermaja ehituse. „Jätkame investeerimist elukondliku kinnisvara projektidesse ning sarnaselt eelmisele aastale plaanime 2016. aastal alustada enam kui 500 uue korteri ehitusega,“ kommenteeris Trink.

Kontserni esimese kvartali müügitulu oli 46,8 miljonit eurot, mis sisaldab mittestrateegiliste kinnistute müüki. Ettevõtte esimese kvartali EBITDA oli 1,2 miljonit, kasum enne makse 0,3 miljonit ning puhaskasum 0,1 miljonit eurot.

2016. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 22,4 mln eurot, sealhulgas BAUHAUS Rocca al Mare kaubamaja ning Tallink tennisekeskus. Seisuga 31.03.2016 oli kontserni teostamata tööde jääk 243,5 mln eurot. Suuremate objektidena olid Merkol esimeses kvartalis Tallinnas töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus, Maakri Kvartali, Öpiku Maja, T1 kaubanduskeskuse projekteerimis- ja ehitustööd ning Lennujaama trammiliini projekteerimis- ja ehitustööd. Lätis ja Leedus on suuremates töösolevateks objektideks Riia lennujaama reisijate terminal, Kauno Algirdo elu- ja ärikvartal ning Narbuto 5 büroohoone.

Tallinnas võtab maad üürnike turg

04.05.2016 Kristina Sõmerik

Tallinna üürihinnad pole viimasel kahel aastal märkimisväärselt kasvanud ning on tõenäoline, et hakkame nägema korrektsiooni, sest nn „lagi“ on igas mõttes käes. Sarnaselt korterite müügituruga on ka üürisektoris tekkimas aina tugevnev klientide turg.

Selle põhjuseks on kaks olulist fakti. Esiteks on Tallinna üüriturul tekkimas mõningate korteritüüpide hulgas ülepakkumine. Eriti märkimisväärselt just kahetoaliste, sh uute osas, mida pakutakse ja ehitatakse üle kogu linna ning kus konkurents on juba suur ja seda ammu enam mitte ainult hinna, vaid ka sisutuse ja lisaväärtuste osas. Teiseks on asi meie üldises elatustasemes, mis tähendab, et paljude jaoks on hinnapiir ees. Kuna pakkumisi on palju, peavadki omanikud uute üüriliste leidmiseks rohkem aega varuma ja kui vaja, hinnakorrektsioone tegema.

Üks üürihuviline käib vaatamas 5-10 korterit ning uurib, kas ja kuidas on võimalik hinnas sobilikumale tasemel jõuda. Kui pole „just see“ eriline pakkumine, mille puhul mängivad rolli emotsioonid, tingitakse usinalt või võetakse samaväärne sobivam pakkumine. Samas, alati pole ka sobilik hind number üks argument, sest keskpäraseid kortereid on palju, üürnikud soovivad aga korralikku, pigem skandinaavialikku sisu. See ei tähenda midagi eksklusiivset, lihtsalt määrdunud tapeet, tugevalt kulunud ja kriuksuv mööbel ei ole enam see, mida tahetakse.

Samuti tähtsustatakse üha rohkem maja energiaklassi, sest see annab aimu eeldatavatest kuludest. Lisaks on endiselt olulised hea parkimisvõimalus, panipaik ja arenenud infrastruktuur (ühistranspordipeatused, lasteaia-kooli lähedus, kauplus/kaubanduskeskus, sportimisvõimalused, rohealad ja lastemänguväljakud).

Seega muutub üürisektor aina kliendikesksemaks, mille tõttu peavad omanikud enam pingutama. Üürnikud otsivad võimalusi oma elukeskkonna parandamiseks, olles järjest teadlikumad oma soovides ning otsustega nad liigselt ei kiirusta.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EstateGuru kaasab investorite kapitali metsakinnistute tagatisel

04.05.2016 Tõnu Toompark

Eesti kapitalile kuuluv üle 20aastase tegevusajalooga metsafirma AS K.A.T. & Ko kaasab ligi 400 hektari metsamaa tagatisel raha olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks ja metsandusliku tegevuse laiendamiseks.

EstateGuru partneri Marek Pärteli sõnul on tegemist esimese EstateGuru laenuga, mis on tagatud metsamaaga. Samuti lisas ta, et tulenevalt investorite suurenenud soovist hajutada investeeringuid erinevat tüüpi varaklasside vahel, on EstateGuru välja pakkunud just sellise investeerimisvõimaluse.

Tema sõnul on laenu intress investoritele 11% aastas, laenusumma 210 000 eurot, igakuise intressimaksega tagasimaksegraafikuga ning perioodiga 24 kuud. Tagatiseks pakutava metsamaa turuväärtuseks on LVM Kinnisvara hinnanud 370 000 eurot. Laenuvõtja AS K.A.T. & Ko on pikaajalise tegevusajalooga ning heade majandusnäitajatega ettevõte, igakuiseid intressimakseid teenindatakse ettevõtte jooksva majandustegevuse tuludest (metsa ülestöötamisteenus, transporditeenus, puidukaubandus jmt). EstateGuru tagatisagendi kasuks seatakse tagatiseks võetavale metsamaale 1. järgu hüpoteek.

“Metsamaade puhul on väga oluline riskide ja tagatiste õiglane hindamine. Projekti analüüsimisel oleme täiendava riskianalüüsi tarbeks kasutanud ka Eesti juhtiva raieõiguste enampakkumiste keskkonna AS Timber metsaekspertide eksperthinnangut. AS Timber hinnangul on tagatiseks pakutavate kinnistute kiirmüügihind (30 päevase müügiperioodi korral) 326 800 eurot. Eksperthinnang tugineb www.timber.ee kasvava metsa raieõiguste enampakkumiskeskkonnas läbi viidud tehingute statistikale, AS Timber metsaekspertide hinnangule ning metsamajandamiskavas Keskkonnaameti poolt kinnitatud takseerandmetele,” ütles Pärtel.

EstateGuru on suurim kinnisvaralaenude ühisrahastuse keskkond Baltikumis. Tänaseks on estateguru.co keskkonnaga liitunud juba üle 3600 investori 27-st riigist. Rahastatud on 44 kinnisvaralaenu enam kui 7,8 miljoni euro ulatuses. Tagastatud laenude põhiosa ületab 1,4 eurot ning investoritele on intressidena tänaseks välja makstud 260 010 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kuuülevaade: aprillis kaubeldi Tallinnas väga kallite kodudega

04.05.2016 Tõnu Toompark

Aprillis müüdi Tallinna kalleim korter 655 000, maja 925 000 ning krunt 1,3 miljoni euro eest, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul turul raha liigub, müüdi jälle miljoniline elamu ning tehingute koguväärtus oli aprillis 28 protsenti kõrgem kui aasta tagasi samal ajal.

“Tallinnas on praegu paarsada uusarendust ja noored vaatavad kahetoalise magalakorteri asemel pigem uut linna piirile. Intress on soodne ja raha voolab kinnisvaraturule vähemalt paar-kolm aastat, kuni seda Euroopas juurde trükitakse. Võrreldes 2000ndate keskpaiga buumiga on igakuine laenumakse praegu 30-40 protsenti odavam ning koos palgatõusuga jääb inimestel lihtsalt raha üle,” rääkis Vahter.

“Pangad kontrollivad ülekuumenemist ja otsest ohtu pole. Ainus märk, mis mulle praegu negatiivse deja vu tunde tekitab, on kuldkiivriga ehitussaate tagasitulek,” ütles Vahter, meenutades 2007. aasta majanduslangusele eelnenud palagani.

Aprillis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1102 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 132 miljonit eurot, mis on 24 protsenti enam kui eelmisel kuul.

Aprillis müüdi Tallinnas 753 korterit, mis on kaheksa protsenti vähem kui märtsis. Korteri keskmine ruutmeeter maksis aprillis 1590 eurot, mis on märtsiga võrreldes 2,1 protsenti enam. Kalleim korter müüdi 655 000 ning odavaim 1 000 euro eest.

Aprillis müüdi Tallinnas 20 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kaheksa võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 925 000 ning soodsaim 6688 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 11 elamumaa krunti, mis on viie võrra rohkem kui märtsis. Kalleim hoonestamata krunt müüdi aprillis 1 320 000 ja odavaim 60 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Reidi tee ühendab Tallinna Vanasadama ja Russalka ristmiku

04.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse Tallinna Kommunaalametile nõusolek osalemiseks Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Reidi tee ehitus Tallinnas“, abikõlbliku kogumaksumusega summas 28 500 960 eurot ning volitatakse Tallinna Kommunaalameti tegevusvaldkondi koordineerivat abilinnapead ja kommunaalameti juhatajat alla kirjutama projektis osalemiseks vajalikele dokumentidele.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on Tallinna tänavavõrgu põhiprobleeme on aastaid olnud selle ida- ja kirdeosas ning lääne- ja lõunaosas paiknevate linnaosade ühendamine linnakeskust läbimata. Mitmed olulised läbimurded ja ristmike uuendamised – nt Reidi tee, Haabersti ring – on edasi lükatud eelkõige rahaliste vahendite puudumise tõttu.

„Reidi tee, varasema nimetusega Põhjaväil, rajamine võimaldab raskeliikluse kesklinnast mööda juhtida ning loob kiirema, mugavama ja ohutuma ühenduskoridori Tallinna sadamatest riigi põhimagistraalideni, millede kaudu toimub rahvusvaheline liiklus ja kaubavedu. Kokku rajatakse 1,7 km uut teed ja rekonstrueeritakse 1,05 km Tallinna–Narva maanteelõiku,“ selgitas Klandorf. „Oluline on ka see, et kui Tallinna tänavate infrastruktuuri väljaarendamisel on seni lähtutud enamjaolt mootorsõidukite liiklusruumi vajadustest, jättes kergliiklejad ja nende ohutuse teisejärguliseks, siis Reidi tee ehituse tulemusena rajatakse 2,3 kilomeetrit kergliiklusteid ning rannapromenaad.“

Juurdepääs sadamasse toimub hetkel Narva mnt – Tuukri tn – Uus-Sadama tn kaudu ning väljapääs Petrooleumi tn – Tuukri tn – Narva mnt kaudu. Pääs sadamatest põhimaanteedele E67 – Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele ja E20 – Tallinn-Narva maanteele on mitterahuldav. Tuukri ja Petrooleumi tänav ei ole arvestatud sadamast tuleva raskeliikluse koormusega. Samas kasvab aasta-aastalt sadamatest vajadus efektiivse ühenduse järele olemasolevate teedega. Praegusel hetkel on Tallinna linna peamiseks transpordiprobleemiks asjaolu, et raskeliiklus toimub linna südames, millega omakorda lisanduvad sõidukite sõidukiiruste vähenemine, ummikud tipptundidel paljudel tänavatel ja liiklusõnnetuste arvu kasv. Samuti kaasneb ka sõidukite poolt põhjustatud müra ja saastatuse kasv.

Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015 korraldusega nr 93 „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ on projekt „Reidi tee ehitus Tallinnas“ kinnitatud perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavasse projekti rakendamise eeldatava tähtajaga I pa 2016 – II pa 2017 ning abikõlbliku kogumaksumusega 28 500 960 eurot, millest maksimaalne välistoetus Tallinna linnale on 24 225 816 eurot ja projekti abikõlblik omafinantseering 4 275 144 eurot. Projekti rahastatakse 85 % ulatuses Ühtekuuluvusfondi meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ tegevuse „Uute maanteelõikude ehitamine” raames.

Projekti omafinantseeringule lisandub projektiga seotud lisafinantseering projektijuhtimise teenuse osutamiseks ning tasuvusanalüüsi alusel eelarvet ületava mitteabikõlbliku ehitusmaksumuse katmiseks summas 3 057 040 eurot. Projekti kogumaksumus koos mitteabikõlblike kuludega on 31 558 000 eurot.

Projekti ehitusega seotud tegevuste kavandatav elluviimise aeg on oktoober 2016 kuni detsember 2017.

Tallinna Linnavolikogu 11. juuni 2015 määruse nr 10 „Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2016-2019“ peatükis „Saadavad toetused“ on tõdetud, et vastu võetud siseriiklikest määrustest on üks olulisemaid majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014 määrus nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020”, mille alusel koostatud investeeringute kavasse on arvatud Tallinnast Haabersti ristmiku rekonstrueerimine, Reidi tee ehitus, Gonsiori tänava rekonstrueerimine, Rail Balticu terminali lennujaamaga ühendamine ning vanasadama ja kesklinna vahelise liikluskeskkonna arendamine maksimaalse võimaliku toetusega kokku 72,1 miljonit eurot. Eelarvestrateegia peatükis „Olulisemad investeeringute objektid ja projektid“ on märgitud, et teede ja tänavate valdkonnas on strateegiaga hõlmatud perioodil kavas teostada mitmeid suuremahulisi teeobjekte välisraha toel koostöös riigi ja teiste partneritega. 2016. aastal on kavas alustada Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega ja Reidi tee ehitustöödega ning lõpetada nimetatud tööd 2017. aastal.

Technopolis Ülemiste puhaskasum oli möödunud aastal 6,5 miljonit eurot

04.05.2016 Tõnu Toompark

Ülemiste City ärilinnakut arendava AS Technopolis Ülemiste käive oli möödunud aastal 11 miljonit eurot ning puhaskasum 6,5 miljonit eurot. Ettevõtte omakapital kasvas aruandeperioodi lõpuks 51 miljoni euroni. Aasta olulisemad valminud hooned olid linnaku esindushoone Lõõtsa tn 5 ning ajaloolisesse hoonekarkassi sulatatud moodne parkimismaja.

“2015. aasta oli Technopolis Ülemiste jaoks mitmete varem alustatud projektide realiseerumise aasta,” ütles Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees Gert Jostov. “Majandustulemused on rõõmustavad, mille eelduseks olid mitmed õnnestunud projektid. Tööd oli palju. Jaanuaris avasime linnaku esimese parkimismaja aadressil Valukoja 4c, milles on kuuel korrusel kokku ca 280 parkimiskohta. Parkimismaja oli Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu poolt korraldatud konkursi „Aasta betoonehitis“ nominentide hulgas ning sai eriauhinna arhitektuurile ja ehitajale.”

“Oktoobris avasime linnaku kõrgeima 13-korruselise Bernhard Schmidti nimelise Lõõtsa tn 5 asuva büroohoone, mis vastab kõrgeimatele keskkonna- ja kvaliteedistandarditele ja millele taotleme rahvusvahelist LEED Gold sertifikaati,” rääkis Gert Jostov. “Hoone silmapaistev fassaad on inspireeritud QR koodist ning selle lõunakülge katavad 275 ehitusintegreeritud päikesepaneeli, mis on suurim ühe ehitise külge kinnitatud päikesepaneelide installatsioon Eestis. Hoone pälvis Tallinna linna poolt väljaantava „Tallinna parima arendusprojekti“ tiitli. Pärast uue büroohoone valmimist kasvas Technopolis Ülemiste rendile antav pind ca 74 000m²-ni, millega oleme suurim büroohoonete omanik Tallinnas.”

“Mullu renoveerisime ka aadressil Sepapaja 2 asuva hoone välisfassaadi, kuhu tuleb toidukauplus 7000-le linnaku töötajale,” sõnas Gert Jostov. “Uutest arendusprojektidest on hetkel projekteerimise ja ehitusloa taotlemise järgus uus 13-korruseline büroohoone aadressil Lõõtsa tn 12 ja ca 420 kohaline parkimismaja aadressil Lõõtsa tn 11. Planeeritavate hoonete valmis ehitamiseks on lähiaastatel plaanis investeerida ca 18 miljonit eurot. Jätkame aktiivset kasvu.”

Arhitektuurikavandi kohaselt muutub Ülemiste City ärilinnak järgneva 15 aasta jooksul multifunktsionaalseks ning ööpäevaringselt toimivaks äri- ja elukeskkonnaks, kus inimesed elavad ja töötavad. Linnakus töötavate inimeste arv kasvab eeldatavalt 15 000 inimeseni ning linnaku elanike arv ca 5000 inimeseni. “Ülemiste piirkonnast kujuneb järgneva 10-15 aasta vältel kõige kiiremini kasvav piirkond Tallinnas, millest võib välja kasvada eraldi linnaosa,” lisas Gert Jostov.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 51-protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc ja 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste. Ettevõttes töötab 20 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Tallinna majade müügipakkumiste arv vähenes aastaga 9 protsenti

04.05.2016 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti aprilli kuus Tallinnas müügiks 839 maja. Aastataguse ajaga võrreldes on majade müügipakkumiste kuu keskmine arv vähenenud 9%. Tallinna majade keskmine pakkumishind oli aprillis 1346 €/m² ehk aastatagusest 1% rohkem.

Majade müügipakkumiste arv on vähenenud kõikides Tallinna linnaosades välja arvatud Haaberstis, kus see on kasvanud 3% võrra. Vastupidiselt pakkumiste arvule on majade keskmine pakkumishind portaalis KV.EE kasvanud enamuses Tallinna linnaosades.

Arvestades seni veel positiivsena püsivaid arenguid korteriturul, mis võimaldavad korterist majja kolimist hõlpsamaks muuta, võib eeldada, et majade pakkumishinnad jätkavad vaikset kasvu ja nende pakkumine tõmbab vähehaaval koomale.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	04/2015	04/2016	Muutus, %	04/2015	04/2016	Muutus, %
Haabersti	139	143	3%	1 546	1 572	2%
Kesklinn	83	77	-7%	1 529	1 526	0%
Kristiine	86	86	0%	1 278	1 299	2%
Lasnamäe	78	51	-35%	347	367	6%
Mustamäe	42	29	-31%	311	319	3%
Nõmme	181	169	-7%	1 403	1 357	-3%
Pirita	232	231	0%	1 596	1 604	1%
P-Tallinn	53	39	-26%	1 002	1 128	13%
Vanalinn	13		NA	3 218		NA

Tallinn	926	839	-9%	1 333	1 346	1%

Eesti	3 365	3 114	-7%	959	1 033	8%
Harjumaa	2 108	2 049	-3%	1 158	1 240	7%

Harku vald	258	233	-10%	992	1 112	12%
Jõelähtme	59	21	-64%	867	777	-10%
Kiili vald	15	21	40%	789	1 167	48%
Rae vald	122	257	111%	1 488	1 551	4%
Viimsi vald	272	239	-12%	1 339	1 417	6%

Narva	21	35	67%	435	453	4%
Pärnu	52	60	15%	954	1 008	6%
Tartu	321	273	-15%	946	944	0%

Pro Kapital: Võlakirjade märkimise tulemused

03.05.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 20.04.2016 börsiteatega, et Pro Kapitali juhatus otsustas alustada tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) märkimiseks pakkumise protsessiga.

Juhatus on otsustanud Võlakirjade jaotuse järgnevalt:

Pro Kapital emiteerib 150 Võlakirja nimiväärtusega kokku EUR 15 000 000;
Iga Võlakirja nimiväärtus on EUR 100 000;
Iga Võlakirja väljalaskehind on EUR 97 000, mida suurendatakse arvestusliku kogunenud, kuid tasumata intressi võrra;
Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi 8% kalendriaastas;
Võlakirjade lunastamistähtpäev on 01.06.2020;
Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:

kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA, In Vitam UAB, PK Invest UAB ja Pro Kapital Bonum UAB;
kuna emiteeritud Võlakirjade kogusumma ületab EUR 25 000 000, siis pandib AS Pro Kapital Eesti kooskõlas Võlakirjade tingimustega täiendavalt talle kuuluvad AS-i Tallinna Moekombinaat aktsiad;
kolm pangakontot, mis on avatud seoses Võlakirjade emiteerimisega (tingdeponeerimiskonto, võla teenindamise konto, deposiitkonto);

Võlakirjad on registreeritud Euroclear Sweden AB juures ja võetud kauplemisele Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas.

Käesolev teade avaldatakse Tallinna Börsi reeglistiku Nõuded Emitendile punkti 7.6. kohaselt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinna päeval tutvustatakse peatänava projekti

03.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna päeval, 15. mail piiratakse Pärnu maantee Vabaduse väljaku ja Viru ringristmiku vahelisel lõigul autoliiklust, tutvustamaks linlastele ja linna külalistele Tallinna peatänava projekti.

Sellega seoses on nimetatud teelõik kella 13.30-st kella 16.00-ni mootorsõidukite liikluseks suletud, läbi pääseb vaid ühistransport. Ühtlasi kehtestatakse suletud tänavalõigul lubatud suurimaks kiiruseks 30 km/h.

Musumäe parklasse üles seataval laval tutvustatakse peatänava ideed tutvustamine, räägitakse rohelise pealinna tegevustest, propageeritakse linnas jalgrattaga liiklemist ning tutvustatakse Tammsaare pargi rekonstrueerimisega seonduvat.

Ürituse avab abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. Kavas on peatänava arhitektuurikonkursi tutvustus ja võitjate autasustamine, Tallinna laste ja noorte lillepeo tutvustus ning ülevaade käimasolevast majade fassaadide supergraafikaga kaunistamise projektist.

Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Arhitektide Liit ja Tallinna linn kuulutasid välja ideekonkursi Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Tallinnale uue, 21. sajandisse kuuluva peatänava loomiseks.

„Lõppeesmärk on luua Tallinna südalinna inimkeskne ja kaasaegne linnaruum ning ühendada südalinna killustatud toimepiirkonnad tervikuks,“ ütles Taavi Aas. „Peatänava projekt hõlmab Pärnu maantee südalinnapoolset lõiku ja Narva maantee algust, teises etapis ka peatänavaga külgnevaid kvartaleid.“

Aasa sõnul lähtutakse projekti realiseerimisel jagatud linnaruumi kontseptsioonist. „See tähendab linnaruumi kasutamise mitmekesistamist, ajaveetmise võimaluste ning jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste parandamist, samuti autoliikluse rahustamist ja turvalisemaks muutmist,“ selgitas Aas.

Tallinna peatänava lahendus, mida ideekonkursil otsitakse, peab sobima nii vormilt kui sisult Tallinna kui võimaliku Euroopa rohelise pealinna konteksti.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Värske käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

03.05.2016 Tõnu Toompark

Ilmunud on uus käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni“, mille autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere. Käsiraamatu koostamise eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest.

„Praktiline käsiraamat on abimees abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Haaberstisse rajatakse eritasandiline ristmik

03.05.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse Tallinna Kommunaalametile nõusolek osalemiseks Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas”.

Linnavolikogu otsuse elnõu kohaselt nõustutakse projekti kogumaksumusega summas 20 016 646 eurot ning volitatakse Tallinna Kommunaalameti tegevusvaldkondi koordineerivat abilinnapead ja kommunaalameti juhatajat alla kirjutama projektis osalemiseks vajalikele dokumentidele

Projekti tulemusena rekonstrueeritakse ja uuendatakse Tallinn-Paldiski maanteelõiku koos ristmiku ja mahasõitudega 3,48 km ulatuses. Haabersti eritasandilise ristmiku rajamine parandab Paldiski maantee – Rannamõisa tee – Ehitajate tee ristmiku läbilaskevõimet tipptundidel ning muudab liikluse sujuvamaks.

Haabersti ristmik on olulise rahvusvahelise kaubaveo üldvõrku kuuluva Tallinn-Paldiski põhimaantee trassiosa, millel on väga suur liikluse ja raskeliikluse osakaal ning mida kasutavad lisaks linna ühistranspordile ka maakonnaliinid. Ristmik on nii linna kui Harju maakonna seisukohast tähtis liiklussõlm, mis ühendab kesklinna elamurajoonidega (Õismäe, Astangu, Tiskre, Pikaliiva) ja linna lähipiirkondadega (Keila, Tabasalu, Vääna).

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on Tallinna läänepoolse lähiümbruse ja lähivaldade elamute ning kaubandus- ja kultuuriobjektide ehitus kriitiliselt suurendanud liikluskoormust. Haabersti ristmiku läbilaskevõime on ammendunud ja, eriti hommikustel tipptundidel, tekivad ummikud. Ummikute tekkimise peamiseks põhjuseks on Paldiski mnt ja Rannamõisa tee läbilaskevõime, mis ei võimalda ristmikult sujuvat väljasõitu. Sõidutee kattekonstruktsioon on amortiseerunud, puudub sadevete kanalisatsioon ja kohati puuduvad asfalteeritud kõnniteed. „Nimetatud probleemid tingivad vaieldamatu vajaduse Haabersti mitmetasandilise ristmiku investeeringuprojekt ellu viia,“ selgitas Klandorf ja lisas, et Haabersti ristmik on ka kõige suurema liiklusõnnetuste arvuga ristmik Tallinnas.

Eelarvestrateegia peatükis „Olulisemad investeeringute objektid ja projektid“ on märgitud, et teede ja tänavate valdkonnas on strateegiaga hõlmatud perioodil kavas teostada mitmeid suuremahulisi teeobjekte välisraha toel koostöös riigi ja teiste partneritega. 2016. aastal on kavas alustada Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega ja Reidi tee ehitustöödega ning lõpetada nimetatud tööd 2017. aastal.

Projekti kogumaksumus koos mitteabikõlblike kuludega on 20 016 646 eurot, millest välistoetus on 16 703 520 eurot ning linnaeelarve kokku (omafinantseering ja projektiga seotud lisafinantseering) 3 313 126 eurot.

Koolitus “Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused” toimub 05/05/2016

03.05.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 05/05/2016 koolitus “Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused”. Koolitust viib läbi RMK kinnisvaraosakonna juhtaja Andrus Lauren.

Kinnisvarakoolituse „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ eesmärk on anda osalejatele põhjalik ja selgitav ülevaade erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis.

Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvaraomanikele, kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes töötavatele inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega, korteriühistute juhtidele ja liikmetele ning kinnisvaramaakleritele, kes vahendavad tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus “Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused” toimub 05/05/2016 kell 9:00-14:00