Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvara-aasta 2016: turg aktiivne, kuid suurt hinnatõusu ei tule

13.01.2016 Jaanus Laugus

Eesti kinnisvaraturg saab 2016. aastal olema tegusalt rahulik. See tähendab aktiivsust, aga samas ka stabiilsust. On segmente, kus hinnad teevad läbi korrektsiooni, samas kui üldine hinnatase veidi, pigem statistiliselt, kasvab.

Ka selle aasta kinnisvaraturu käekäiku mõjutab enim urbaniseerumine, mis hoiab eelkõige Tallinna ja selle lähiümbruse turu aktiivsena. Ühtlasi näeme tööjõu voolu ka Tartu linna ja selle ümbrusesse. Selle tulemusel prognoosime, et keskmine ruutmeetri mediaanhind on Tallinnas ja Tartus veidi tõusev. Kasv jääb 5-10% vahele, kuid eelkõige baseerub see madalama hinnaklassi kinnisvara kallinemisel.

Suurima tõusu teevad läbi Tallinna magalate hinnad. Maaklerite sõnul on märgatavalt tõusnud tehingukiirus magalakorterite madalamas ja keskmises hinnakassis, kusjuures soodsamate hindadega korterid, sh remontivajavad, leiavad ostjad nädalatega. Nõutud on eelkõige ühe- kuni kolmetoalised korterid väljakujunenud keskkondades Mustamäel, Õismäel, Pelgurannas ja Lasnamäel.

Samas näeme, et tipphindade osas toimuvad korrektuurid, trendijoon on langev. Arendajad on valmis tipphindades tegema kompromisse, tunda on paindlikkust kauplemises ja tingimustes. Seega võib öelda, et kõrgema hinnataseme puhul näeme pigem kuni 10% langust.

Sel aastal hästi müüv kinnisvaratoode on suunatud keskklassile, asub pigem Tallinna kesklinnast eemal, jääb hinnaklassi kuni 150 000 eurot (st 1700-2000 €/m2). Selliste kriteeriumitega uued korterid on arendusturul väga oodatud. Kallima hinnaklassiga arendaja peab olema hästi kapitaliseeritud, peab arvestama paindlikkuse ja märkimisväärse müügiaja pikenemisega, et pääseda läbikukkumisest.

Majade osas me hinnatõusu ei prognoosi. Trend on sarnane korteritega ning nn alumise otsa hinnad kerkivad, kuid eksklusiivsemat ja kallist eramut on raskem müüa, sest ostjaskonda napib. Arendajate fookus peaks olema toodetel, mille hinnaklass jääb 250 000 euro piiresse.

Tallinna lähiümbruse elamumaade, millel on detailplaneering ja olemas liitumised, ennustame kuni 10% hinnakasvu. Põhjuseks võib tuua asjaolu, et uusi, hoonestamata elamukruntidele orienteeritud arendusprojekte pole lähiperspektiivis lisandumas. Kõikidele nõudmistele vastava maaarenduse väljaehitamine on liiga kallis ning kinnistuste lõpphinnad sellist arendamist lähemas tulevikus ei soosi.

Seega, aasta tuleb aktiivne, huvi kinnisvara ostmise vastu on püsiv, kuid kuna hinnapiirid on praegu saavutatud, ei ole näe me hetkel põhjust nende kasvuks, pigem tuleb mõnes segmendis arvestada korrektsiooniga.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE: Harjumaa majade pakkumishind kasvas aastaga 4%

13.01.2016 Tõnu Toompark

Detsembris pakuti portaali KV.EE andmetel Harju maakonnas müügiks 2717 maja. Aastatagusega võrreldes on turul 7% enam majamüüjaid. Harju majade müüjate hinnaootus on aastaga kasvanud 4%. Detsembris küsiti keskmise Harjumaa maja ruutmeetri eest 1197 €/m².

Tallinna majade müügipakkumiste arv kasvas analoogselt kogu Harjumaale aastaga 7%. Tallinnas pakuti detsembris müügiks 1149 maja keskmise hinnaga 1287 €/m². Tallinna majade detsembrikuine pakkumishind jäi aastatagusele 1% alla.

Majade pakkumishindade tõus on portaali KV.EE andmetel suhteliselt valdav puudutades peale Tallinna enamust suuremaid majade turu piirkondi. Vaid üksikutes valdades on majade müügipakkumiste hinnad aastaga langenud. Tegemist on tavapärasest suuremate hinnalangustega, mis viitab eelkõige müügipakkumiste struktuursele muutusele .

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	12/2014	12/2015	Muutus, %	12/2014	12/2015	Muutus, %
Harku vald	306	318	4%	1 040	1 109	7%
Jõelähtme vald	62	42	-32%	971	1 014	4%
Keila linn	57	40	-30%	961	865	-10%
Keila vald	106	123	16%	815	932	14%
Kernu vald	75	58	-23%	453	437	-4%
Kiili vald	27	42	56%	767	1 201	57%
Loksa	19	27	42%	619	700	13%
Maardu linn	126	122	-3%	1 050	1 126	7%
Paldiski	26	25	-4%	406	342	-16%
Raasiku vald		13	NA		929	NA
Rae vald	150	192	28%	1 392	1 506	8%
Saku vald	85	99	16%	763	911	19%
Saue linn	32	59	84%	960	983	2%
Saue vald	45	72	60%	1 214	1 073	-12%
Tallinn	1 077	1 149	7%	1 299	1 287	-1%
Viimsi	350	336	-4%	1 256	1 374	9%

Eesti	4 836	4 827	0%	928	997	7%
Harjumaa	2 543	2 717	7%	1 151	1 197	4%
Narva	62	86	39%	458	496	8%
Pärnu	296	303	2%	942	971	3%
Tallinn	1 077	1 149	7%	1 299	1 287	-1%
Tartu	414	403	-3%	905	979	8%

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Uus käsiraamat pakub abi ehitusseadustiku tõlgendamisel ja rakendamisel

13.01.2016 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai advokaadibüroost Glikman, Alvin & Partnerid.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai (advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid)
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Muudatus OÜ Viimsi Haldus juhtimises

13.01.2016 Tõnu Toompark

12.01.2016 otsustas Viimsi vallavalitsus muuta OÜ Viimsi Haldus nõukogu koosseisu, tehes ühtlasi ettepaneku kutsuda tagasi Viimsi Haldus OÜ juhatuse liige Madis Saretok. Põhjusena toob vallavalitsus välja usalduse kuritarvitamise valla ettevõtte nimel sõlmitud kinnisvaratehingute teostamisel ning vallale otsuste langetamiseks eksitava informatsiooni esitamise. Ajutise juhatuse liikmena nimetas nõukogu ametisse senise Viimsi Vesi AS-i juhi Raul Vanema, eesmärgiga selgitada välja kõigi võimalike seotud tehingute taust ning tagada OÜ Viimsi Haldus edasine juhtimine läbipaistvalt.

11.01.2016 OÜ Viimsi Haldus nõukogu koosolekul selgus asjaolu, et Viimsi Haldus OÜ juhatuse liige Madis Saretok ning nõukogu liige Kristel Menning on ametipositsiooni ära kasutades esitanud ühingu nõukogule eksitavat informatsiooni. Selle tulemusena sõlmiti vallale kahjulik kinnisvaratehing Staadioni kinnistu võõrandamiseks. Tehingu tegelike asjaolude ilmnemisel tegi vallavanem Alvar Ild OÜ Viimsi Haldus üldkoosolekuna vallavalitsusele ettepaneku muuta koheselt OÜ Viimsi Haldus nõukogu koosseisu. Ühtlasi tegi Ild muudetud nõukogule ettepaneku koheselt tagasi kutsuda OÜ Viimsi Halduse juhtimisest senine juhatuse liige Madis Saretok usalduse kaotamise põhjusel ning nimetada ametisse senine Viimsi Vesi AS-i juht Raul Vanem, et selgitada välja kõigi võimalike tehingute taust ning tagada edasine äriühingu juhtimine läbipaistvalt.

Võimuliidu esimees Märt Vooglaid märgib, et koalitsiooni kõigi liikmete usaldust on kuritarvitatud. Vooglaid: „Valimisliidu Parteivaba Viimsi liikme Madis Saretokiga koostöö jätkamiseks me võimalust ei näe.“

Vallavanem Alvar Ild kinnitas, et Viimsi vallavalitsus teeb kõik endast oleneva, et tehing tagasi pöörata ja vallale kahju tekitanud inimesed vastutusele võtta. „Volikogu liikmena on Madis Saretokil rahva mandaat ja usaldus, mis peaks eeldama, et ta ausalt ja südamega oma tööd teeb. Tänane olukord on aga kahetsusväärne. Loodan väga, et ka õigusorganid siin oma otsuse teevad,“ sõnas Ild.

12.01.16 vallavalitsuse korraldusega kutsuti OÜ Viimsi Haldus nõukogu liikme kohalt tagasi Vallo Palvadre, Kristel Menning ning Heiki Virronen. Viimsi Haldus OÜ nõukogu jätkab alates 12.01 senise 7 liikme asemel 4-liikmelisena koosseisus Aarne Jõgimaa, Oksana Šelenjova, Margus Kruusmägi ja Ain Pinnonen. Nõukogu moodustati kehtiva koalitsiooni kõigi partnerite ühest esindajast.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Selgusid 2015. aasta Tartu parimad ehitised

13.01.2016 Tartu.ee

Linnavalitsus kinnitas tänasel istungil konkursi „Aasta parim ehitis 2015“ võitjad.

Konkursi žürii esimees abilinnapea Jarno Laur sõnas, et 2015. ehitusaastale võib Tartus joone alla tõmmata ning tunda rõõmu, et linn sai rikkamaks paljude ilusate hoonete võrra. „Erilist heameelt teeb valminud korterelamute arv, aga ennekõike nende arhitektuurne kvaliteet.

Seetõttu oli tänavu just korterelamute puhul raske valikut teha. Et paljud tiitlid ja äramärkimised jäävad Ülejõe linnaossa, näitab selle piirkonna – eriti Raatuse, Kivi ja Roosi tänavate potentsiaali kesklinna kasvualana,“ lisas Laur.

“Tänavused võidutööd paistavad silma selle poolest, et valdavalt asuvad nad ajaloolistes piirkondades või on ise suisa muinsuskaitse all. Keerulistest situatsioonidest hoolimata on kõik osapooled – tellija, projekteerija, ehitaja – andnud endast parima ja nii on saavutatud välis- ja sisearhitektuurselt ning ka tehniliselt laitmatud tervikteosed,” kommenteeris konkursi tulemusi arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja linnaarhitekt Tõnis Arjus.

Konkursi „Aasta parim ehitis 2015″ võitjad:

uute korterelamute alagrupis: Raatuse tn 68, ära märgiti Kivi tn 55/57/59 korterelamute grupp ja Laseri tn 4.
ümberehitatud ja laiendatud korterelamute alagrupis: Raatuse tn 49, ära märgiti Roosi tn 47.
ümberehitatud ja laiendatud ajalooliste puitelamute alagrupis: Kalevi tn 11, ära märgiti Vaksali tn 8 ja Kuu tn 9.
uute üksikelamute alagrupis: Herne tn 64, ära märgiti Side tn 12.
ümberehitatud ja laiendatud muude hoonete alagrupis: L. Puusepa tn 6 ja L. Puusepa tn 8, ära märgiti Tähe tn 4 ja Nooruse tn 9.
ajaloolises piirkonnas ehitatud uute korterelamute alagrupis: Jakobi tn 25, ära märgiti Tähtvere tn 40.

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2015 IV kvartal

13.01.2016 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Ober-Haus: hinnaindeks 12/2015

12.01.2016 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes detsembris pärast novembris toimunud tõusu 1,0%, kuid võrreldes 2014. aasta detsembriga oli indeks 4,7% kõrgemal.

Tallinna korteriturgu tervikuna mõjutab uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk, mis on peatanud vanemate korterite hinnatõusu. Viimase aasta jooksul on müügi- ja üüripakkumiste hulk liikunud tõusutrendis. Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 0,1% ja oli 1 556 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta detsembriga on ruutmeetri hind 3,8% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 8,8% madalam. Tallinna korteriturgu tervikuna iseloomustas 2015. aastal tehingute arvu 16,3% ja rahalise mahu 26,3% kasv võrreldes 2014. aastaga, põhjuseks arendustegevuse aktiviseerumine ja tehingud uute korteritega.

Tallinnas toimus detsembris korteriomanditega 901 tehingut, mis oli 2015. aasta rekord. Detsembris oli tehinguid 19,8% rohkem kui novembris ja 26,2% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Detsembris oli üle 300 tehingu uute korteritega, mis on parim tulemus peale 2008. a alanud majanduskriisi ja üle kahe korra suurem kui viimasel aastal keskmiselt.

Kuigi statistika näitab Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinnatõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt. Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind oluliselt Haabersti ja Mustamäe linnaosas, vastavalt 9,4% ja 7,5%. Selle põhjuseks olid tehingud keskmisest kallimate ja uute korteritega.

Hinnalangus oli suurim Pirital 11,2%, Nõmmel 9,9% ja kesklinnas 6,9%. Hinnalanguse põhjuseks oli eelkõige tehingute vähenemine uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes 2014. detsembriga on suurim hinnatõus toimunud Haaberstis ja Kristiines, vastavalt 20,8% ja 17,4%. Nimetatud trendi põhjuseks olid tehingud uute korteritega Vana-Rannamõisa teel, Paldiski maanteel ja Rästa tänaval.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 1,2% 1167-le eurole, pärast eelmise kuu 3,9% tõusu. Pärnus langes pinnaühiku hind 5,1% ja oli 921 eurot ruutmeeter. Jõhvis ja Narvas keskmised pinnaühiku hinnad tõusid ja olid vastavalt 288 ning 503 eurot ruutmeeter.

Ober-Haus: hinnaindeks 12/2015

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eesti Kaupmeeste Liit palub Konkurentsiametil ümber vaadata senine seisukoht seoses eksklusiivsus- ja sihtotstarbekokkulepetega kaubanduskeskuste üürilepingutes

12.01.2016 Tõnu Toompark

Kaupmeeste Liit pöördus täna Konkurentsiameti poole, paludes ametil ümber vaadata selle seisukoht seoses eksklusiivsus- ja sihtotstarbekokkulepetega kaubanduskeskuste üürilepingutes. Vajadus teema analüüsimiseks kerkis hiljutise Euroopa Kohtu otsusega SIA Maxima Latvija ja Läti Konkurentsiameti vaidlusele, mille järeldusi arvesse võttes ei ole liidu hinnangul Eesti Konkurentsiameti senine seisukoht antud teemal enam ajakohane.

Kaupmeeste Liit on arvamusel, et Konkurentsiameti senine konkurentsiseaduse kohaldamine kaubandusvaldkonnas tavapärastele üürilepingutele on olnud jäik ja pole arvestanud teiste Euroopa riikide konkurentsiametite ega Euroopa Kohtu senist praktikat. „Konkurentsiameti poolt 2014. aastal Kaupmeeste Liidule antud seisukoha järgi ei ole üürilepingus üürnikule antud eksklusiivsus üldjuhul konkurentsiõigusega kooskõlas,“ ütles liidu tegevjuht Riin Savi. „Ameti senise seisukoha järgi on igasugused kokkulepped üürilepingus, mis sisaldavad üürniku ainuõigust või üüripinna siht- või kasutusotstarbe piiramist, käsitatavad kaubaturu piiramisena või jagamisena,“ lisas ta. Praktilisest aspektist tähendab see kriminaalmenetluse alustamise ohtu iga üürilepingu suhtes, mis sisaldab ühte neist kahest üüritingimusest.

Savi selgitas, et Konkurentsiameti senised seisukohad antud küsimuses on toonud kaasa ebakindluse nii üürnike kui üürileandjate igapäevases majandustegevuses ja hägustanud õigusselgust, mis on aga hädavajalik igapäevase äritegevuse normaalseks kulgemiseks. „Olukord vajab lahendamist juba pikemat aega, Kaupmeeste Liit on viimase kolme aasta jooksul teinud Konkurentsiametile mitmeid ettepanekuid õigusliku ebaselguse leevendamiseks ja lahenduste leidmiseks“. „Muuhulgas on liit esitanud ametile ettepaneku ühiselt koostada juhend, mis aitaks ettevõtjatel hinnata kaubanduskinnisvara üürilepingutes sisalduvate tavapäraste tegutsemispiirangute vastavust konkurentsiseadusele,“ selgitas liidu tegevjuht.

Kaupmeeste Liidu algatus õigusliku ebaselguse leevendamiseks on seni lõppenud sisuliste tulemusteta. „Samas on tänaseks Euroopa Kohus teinud otsuse SIA Maxima Latvija ja Läti konkurentsiameti vahelises vaidluses, kus selgitatakse, et üürilepingutes sisalduvad konkurentsipiirangud ei ole eesmärgi poolest konkurentsi kahjustavad,“ ütles Savi. „Otsuse kohaselt võivad piirangud olla konkurentsireeglitega vastuolus vaid juhul, kui põhjalikuma analüüsi tulemusel selgub, et sellistel lepetel on konkurentsi kahjustavad tagajärjed, see aga sõltub eelkõige lepingu poolte seisundist turul ja lepingu kestusest“. Seega on Euroopa Kohus andnud seisukoha, mis on kooskõlas Kaupmeeste Liidu senise nägemusega, ning mille tulemusena vajab liidu hinnangul Konkurentsiameti senine seisukoht ümber vaatamist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Analüütikud skeptilised: üüritulu maksuleevendus on pseudolahendus ega muuda midagi

12.01.2016 Liina Valdre

Kui kinnisvaraanalüütikud on nõus, et üüriturgu peaks olema läbipaistvam, siis puudub neil usk selle aasta algusest jõustunud maksumuudatusse, mis lubab üürile andjatel üüritulult 20 protsenti kulusid maha arvata.

Kinnisvarabüroo Uus Maa anaüütiku Risto Vähi hinnangul on nii üürileandjad kui üürilevõtjad hakanud asja ametlikult ja ausalt ajamist hindama. „Väga palju üürileandjaid on hakanud ise makse maksma ja üürilevõtjad on uurinud, et kas see või teine korteri pakkuja on aus või mitte. Aususes nähakse stabiilsust,“ selgitab Vähi.

Samas ei usu Vähi, et neile, kes praegu üürivad mustalt, 20 protsendi maha arvestamine kuigi ahvatlevalt mõjuks. „Mina tegin kunagi ettepaneku, et igal inimesel võiks olla üks korter maksuvaba, sest näen, et see korter võiks olla inimesele teiseks pensionisambaks. Üks korter võiks olla maksuvaba ja kui on rohkem kortereid, siis võiks maksustada,“ tegi Vähi omapoolse pakkumise.

Ka kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark leiab, et üürituru korrastamine kui selline on väga mõistlik mõte, kuid ka tema jääb 20 protsendi maha arvestamise mõju osas skeptiliseks. „Olen seisukohal, et tegemist on pseudolahendusega, mis justkui peaks üürileandjatele leevendust pakkuma, kuid tegelikus elus seda ei tee,“ leidis Toompark.

„Tegemist on endiselt maksuga, mis rakendub kogu üüritulule. Oletame, et inimene teenis 3000 eurot aastas üüritulu ja tegi seda maksude mitte maksmise nimel mustalt. Tema maksukohustus oleks olnud 20 protsenti ehk 600 eurot. Maksusoodustusega tuleks maksukohustus 120 eurot väiksem ehk 480 eurot,“ on küsimus Toompargi sõnul selles, et kas see vahe on piisavalt suur, et panna ebaaus üürileandja ümber mõtlema.

Kui tegemist on veel väikelinna üürileandjaga, kelle üüritulu ei ole aastas mõõdetav mitmete tuhandete eurodega, vaid jääb aastas näiteks 1200 euro peale ehk 100 euro peale kuus. Sellisel juhul on maksuleevendus vaid 48 eurot aastas.

Toompark käib omalt poolt lahenduseks välja idee, mille erinevad eriala liidud on ka välja käinud. Nimelt näeb ta lahendust selles, et üürile andmine oleks eraisikust üürileandjale sootuks tulumaksuvaba. „See võtab ära igasuguse motivatsiooni üüritulu varjata. Üksi üürnik ei läheks sellises olukorras üürnikuna korterisse, kus temaga keeldutakse kirjalikku ehk turvalisust tagavat lepingut sõlmimast,“ põhjendas ta.

„Kui selise soodustus oleks ajaliselt piiratud – näiteks 10 aastaks – ja rakendatav väikestele üürileandjatele ehk neile, kellel on vaid üks korter, siis oleks kõikidel üürituru osalistel oluline motivatsioon turgu forsseeritud sammudega korrastama hakata,“ leiab Toompark.

Ta lisab, et kui turg korrastub, siis ilmub hallist ja mustast sektorist päevavalgele hulk üürileandjaid ning kui need üürileandjad soovivad kunagi väljaüüritud korterit müüa, siis rakenduks neile tulumaksukohustus müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. „Seni on seda maksukohustust edukalt välditud, sest kodu müümine on tulumaksuvaba. See on olnud omakorda täiendav motivaator, miks on olnud põhjust üürisuhet peidus hoida,“ lisas Toompark.

Ei ole piisav muudatus

Ka Ingvar Allekand Domus Kinnisvarast leiab, üürileandjad on ise tasapisi liikumas sinnapoole, et ei soovi võtta maksuriske ning pigem deklareerivad oma tulu korrektselt. Siin ei ole tema hinnangul küsimus maksuameti tegemistes või tegemata jätmistes.

„Kuid selline käitumine on minu arvates väga tugevalt seotud majandustsükliga – niipea, kui olud raskemaks lähevad, hakkavad inimesed ka kulusid kokku hoidma ja on valmis selle nimel suuremaid riske võtma. Seega, kui tahta püsivat tulemust saavutada, siis tuleb midagi muuta süsteemis,“ leiab Allekand.

Üüritulust 20 protsendi maha arvamine ei ole Allekandi sõnul kindlasti piisav muudatus, vaid pigem kosmeetiline. „See ei lahenda minu arvates mitte midagi. Ei üürileandja probleeme, mille tõttu üürikorterite turg niiöelda lonkab, ega muuda midagi ka üürnike käitumises.“

Omalt poolt teeb Allekand ettepaneku, et üüriga kaasneva kulu maksuvabastus tuleb anda üürnikule analoogselt eluasemelaenude intressi tulumaksuvabastusele. „See motiveerib üürnike oma üürisuhet deklareerima ning ei jäta võimalust varjatud üürituluks,“ leiab ta.

Sellega koos tuleks Allekandi sõnul ära lahendada ka elukondliku üüriga seotud käibemaksu küsimused, mis lahendaks ära ka mõne olulise probleemi üürileandjate jaoks.“Seega usun, et praegune muudatus seaduses ei muuda midagi olulist reaalses elus.“

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/analuutikud-skeptilised-uuritulu-maksuleevendus-on-pseudolahendus-ega-muuda-midagi?id=73405167

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Riik loodab üüriturult kuni kaheksa miljonit eurot juurde saada

12.01.2016 Liina Valdre

Lisaraha loodetakse saada, lubades üürile andjatel üüritulult 20% kulusid maha arvata.

Sel aastal kehtima hakanud seadusemuudatuse eesmärk on muuta eluruumide üüriturg läbipaistvamaks, vähendada üürilepingutega seotud vaidlusi ja suurendada maksutulu. Lihtsustatult öeldes soovib maksuamet motiveerida neid, kes seni üürisid oma eluruume välja n-ö mustalt. Kaudse hinnangu järgi jääb riigil praegu üüritulult saamata üle 10 miljoni euro, millest 7–8 miljonit tahetakse kätte saada.

Maksuameti hinnangul maksavad inimesed meelsamini makse siis, kui see on lihtne.

Seejuures deklareeris 2014. aastal üüri- või renditulu 5246 inimest kokku 12,5 miljoni euro eest ehk 37% rohkem kui aasta varem – seda igasuguse maksuleevenduseta.

„Üüritulu maksustamise muudatused kahandavad küll maksustatavat tulu, kuid samal ajal peaksid rohkem motiveerima inimesi saadavat üüritulu deklareerima. Mahaarvamise eesmärk on võtta arvesse, et tulu saades peab üürileandja kandma ka renoveerimis- ja korrashoiukulusid,” selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.

Tõestama ei pea

Kulude tegelikust suurusest olenemata ei pea maksuametile kuludokumente esitama. Maksuameti hinnangul maksavad inimesed meelsamini makse siis, kui see on lihtne. Ent edaspidi on tuludeklaratsioonis nõutav üüritulu saamise või mittesaamise kinnitus.

Kui korteri üür on 100 eurot kuus, on maksuleevenduse mõju kõigest 48 eurot aastas.

Kui üüritulu oleks 400 eurot kuus ehk 4800 eurot aastas, oleks rahaline võit, mis inimesele seadusemuudatusega tekib, 192 eurot aastas. On kaheldav, kas sellest summast piisab, et panna inimene üüritulu kohta riigile aru andma.

„Kui korteri üür on näiteks 100 eurot kuus ehk 1200 eurot aastas, on maksuleevenduse mõju kõigest 48 eurot aastas,” märkis kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvarafirmade liit, maksumaksjate liit ja omanike keskliit on esitanud julge idee, et elamispindade üürileandmine võiks eraisikust üürileandja jaoks olla sootuks tulumaksuvaba. Jegorovi sõnul ei ole ministeerium ühe konkreetse tululiigi täielikku maksuvabastust kunagi arutanud.

Ülempiiri pole

Seadusemuudatus

Selle aasta algusest jõustunud seadusemuudatus võimaldab eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist üürimisega seotud kulude katteks tuludeklaratsioonis maha arvata 20%. Mahaarvamist saab teha ainult eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist. Mahaarvamine toimub tuludeklaratsioonis, mistõttu ei ole seda võimalik kasutada tuludeklaratsiooni esitamata.

Mahaarvamine tehakse kulude kohta, mis on seotud dokumentaalse tõendita üürimisega. Seega ei sõltu see reaalsetest kulutustest ja katab ka eluruumi amortisatsiooni komponenti.Mahaarvamisel puudub summaline ülempiir.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/riik-loodab-uuriturult-kuni-kaheksa-miljonit-eurot-juurde-saada?id=73381617

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eesti Ehitusinseneride Liit kuulutab välja konkursi “Aasta Ehitusinsener 2015”

12.01.2016 Tõnu Toompark

Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) kuulutab välja konkursi „Aasta Ehitusinsener 2015“, jätkates kahel eelmisel aastal alustatud traditsiooni. Konkursi eesmärgiks on väärtustada ehituse valdkonna insenerikutset ning tunnustada inseneritegevusega silmapaistnud isikuid.

Tingimused „Aasta Ehitusinsener 2015“ aunimetuse saaja nominentide esitamiseks on järgmised:

Nominente võib esitada projekteerimise, ehituse, omanikujärelevalve, hariduse, teaduse ja tehnika valdkonnas.
Nominentide esitamise viimane tähtaeg on 31.01.2016.
Arvesse lähevad konkursi väljakuulutamise aastal valminud tööd.

Nominentideks võivad olla ehituse valdkonna insenerid (k.a. bakalaureuse kraadiga insenerid). Nominendid ei pea olema EEL-i liikmed.

Nominentide esitamiseks tuleb täita „Aasta Ehitusinsener 2014“ ankeet ning saata e-posti aadressil: sandra.uustal@ehitusinsener.ee või lihtposti teel: Eesti Ehitusinseneride Liit, A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn.

„Aasta Ehitusinsener 2015“ aunimetuse saaja tehakse teatavaks EEL-i 2016 a. esinduskogul.

„Aasta Ehitusinsener 2013“ tiitli pälvis Tiit Joosti AS-st Merko Ehitus Eesti.

„Aasta Ehitusinsener 2014“ tiitli pälvis Jaanus Somelar OÜ-st Pakrum.

Eesti Ehitusinseneride Liit on Eesti Vabariigi ehitusala inseneride vabatahtlik ühendus, kuhu kuulub ca 500 ehitusvaldkonna inseneri ning kollektiivliikmetena Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, Eesti Geotehnika Ühing ning Eesti Veeinseneride Liit.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Novembris turistide arv majutusettevõtetes vähenes

12.01.2016 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus 2015. aasta novembris 207 000 sise- ja välisturisti ehk 3% vähem kui 2014. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Novembris peatus majutusettevõtetes 124 000 välisturisti, mis oli 7% ehk ligi 10 000 turisti võrra vähem kui 2014. aasta novembris. 69% turistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Soome turistide arv vähenes novembris 5%. Jätkuvalt väheneb Venemaalt saabuvate turistide arv, novembris peatus majutusettevõtetes 38% vähem Venemaa turiste kui 2014. aasta samal kuul.

Läti turistide arv suurenes 2% võrra. Eesti turismi suurematest partnerriikidest saabus eelmise aasta novembriga võrreldes rohkem turiste Saksamaalt, Suurbritanniast ja Poolast. Vähem turiste saabus Rootsist, Norrast ja Prantsusmaalt. Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv. 77% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu linn, kus peatus vastavalt 7% ja 4% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest.

40% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 83 000, mida oli 4% rohkem kui 2014. aasta novembris. 53% siseturistidest olid puhkusereisil ja 30% tööreisil. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu maakonnas 17% ning Tartu maakonnas 12% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Novembris pakkus külastajatele teenust 887 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta. Täidetud oli 42% tubadest ja 32% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis novembris keskmiselt 36 eurot ning oli euro võrra kallim kui 2014. aasta novembris. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju ja Lääne maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis vastavalt 43 ja 38 eurot.

Majutamine piirkonniti, november 2015
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	887	173	53	96	254	311
Toad	18 158	7 775	1 162	1 278	4 163	3 780
Voodikohad	40 606	16 456	2 421	3 058	9 535	9 136
Tubade täitumus, %	42	58	42	22	34	26
Voodikohtade täitumus, %	32	43	37	18	29	18
Majutatud	207 006	120 547	13 786	9 608	35 405	27 660
Ööbimised	387 179	212 102	26 633	16 296	82 409	49 739
Eesti elanikud	136 668	36 978	16 228	11 095	37 917	34 450
väliskülastajad	250 511	175 124	10 405	5 201	44 492	15 289
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	36	43	33	31	27	28

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.12.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Analüütikud skeptilised: üüritulu maksuleevendus on pseudolahendus ega muuda midagi

12.01.2016 Liina Valdre

Ei ole piisav muudatus

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/analuutikud-skeptilised-uuritulu-maksuleevendus-on-pseudolahendus-ega-muuda-midagi?id=73405167

Statistika: positiivne majanduskasvu ootus hoiab kinnisvaraturu aktiivsena

12.01.2016 Tõnu Toompark

2015 III kvartali majanduskasv oli statistikaameti andmetel 0,7%. Tegemist on viimaste aastate ühe napina näitajaga.

Käesolevaks 2016. aastaks on majanduskasvu ootused kõrgemal jäädes valdaval 2,0 ja 3,0 protsendi vahele.

Lootuses, et prognoosid realiseeruvad ja majandus saab järgmissel aastal taas hoo sisse on elamispindade turul põhjust olla jätkuvalt aktiivne.

Majanduse kiiremalt kasvule pöördumine võtab maha riskid, et tööpuudus peaks oluliselt kasvama või et pankadel oleks põhjust elamispindade finantseerimise kraane kinni keerata. See omakorda lubab tarbijatel tõsiselt kodu ostmisele mõelda, sest valikuvõimalus on lai.

SKT jooksev- ja 2005. a. referentshindades, miljard €

SKT muutus (majanduskasv) püsivhindades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Maa-ameti kaardid avanevad nüüd ka mobiilsetes seadmetes

11.01.2016 Tõnu Toompark

Maa-ametil valmis populaarsest X-GIS maainfo kaardirakendusest uus versioon, mis põhineb mobiilisõbralikul HTML5 tehnoloogial ja on lisaks arvutitele kasutatav mobiilsetes seadmetes.

Uuel rakendusel on kaks kasutajavaadet: täisversioon ja mobiilne versioon. Mobiilses versioonis saab täiendavalt kaardil kuvada ka kasutaja asukohta ning oma liikumist ja liikumissuunda jälgida, kui aktiveerida jälgimisrežiim (teist korda asukoha määramise nuppu vajutades). Liikudes näidatakse kaardil seadme liikumise suunda ning nihutatakse aluskaarti kaasa nii, et liikuja on kogu aeg kaardi keskpunktis.

Uus teenus täidab senise tühja koha Maa-ameti kaardirakenduste portfellis (mobiilsed kasutajad) ja näitab prototüübina suunda, kuhu ametil on plaanis kaardirakendusi arendada, vabanedes järk-järgult vanast tehnoloogiast ning pakkudes oma kasutajatele tänapäevastele standarditele vastavaid teenuseid.

Senised 2007. aastast kasutusel olevad flash-tehnoloogial põhinevad kaardirakendused töötavad esialgu paralleelselt edasi, sest eelkõige mobiilsetele kasutajatele mõeldud uude rakendusse ei ole X-GIS-i kogu funktsionaalsus ning temaatilised andmekihid veel üle viidud.

Uus versioon on kättesaadav Maa-ameti geoportaalist või aadressilt http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis