Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Keskmine brutokuupalk tõusis II kvartalis aastaga ligi kuus protsenti

01.09.2015 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis I kvartaliga võrreldes 7,1% ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,8%.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 2,9% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (5,9%). Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuueteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta II kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%).

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.

Keskmine netokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 871 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (netokuupalga kasv oli 7,3%). Netokuupalga kiirem kasv oli tingitud tulumaksumäära alanemisest 21%-st 20%-ni, töötuskindlustusmakse määra alanemisest 1%-st 0,8%-ni ning samuti miinimumpalga tõusust 355 eurost 390 euroni alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

Keskmine brutotunnipalk oli 2015. aasta II kvartalis 6,61 eurot ja see tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (10,7%) ning vähenes kahel tegevusalal – muudes teenindavates tegevustes (0,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (0,1%).

Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta II kvartalis töötajate arv 1,3% väiksem kui 2014. aasta II kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes kuuel tegevusalal: 1) finants- ja kindlustustegevus; 2) info ja side; 3) kunst, meelelahutus ja vaba aeg; 4) töötlev tööstus;
5) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; 6) majutus ja toitlustus.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu II kvartalis 1459 eurot ja tunnis 9,87 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tõusnud vastavalt 5,8% ja 6,2%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kuus kinnisvaraalases tegevuses ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (vastavalt 11,5% ja 11,1%).

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, I kvartal 2013 – II kvartal 2015
Aasta	Kvartal	Keskmine brutokuupalk, eurot	Muutus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, %
2015	I	1 010	4,5
2015	II	1 082	5,8
2014	I	966	7,3
	II	1 023	4,8
	III	977	5,0
	IV	1 039	5,3
2013	I	900	6,3
	II	976	8,5
	III	930	8,8
	IV	986	7,6

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2015. aastal on valimis 12 074 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Veel on võimalus registreerida Kinnisvara ABC koolitusele

01.09.2015 Tõnu Toompark

08-10.09.2015 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara ABC“.

Koolitus annab vajalikud baasteadmised kinnisvaraturust ning kõik koolituse läbinud saavad sellekohase Kinnisvarakooli tõendi.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

MTA andmetel oli selle aasta II kvartali mediaanväljamakse 794 eurot kuus

01.09.2015 Tõnu Toompark

2015. aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa üle 1,64 miljardi euro, mis maksti välja 559 528 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 794 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2014. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 551 306 inimesele ja väljamaksete summa oli üle 1,54 miljardi euro. Võrreldes möödunud aasta II kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 8222 võrra rohkem. Mediaanväljamakse oli 2014. aasta II kvartalis 753 eurot kuus.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01 kuni 2015 aastani ja alates 2015 aastast koodidega 10,12,13,15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena).

Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Statistika: eluasemelaenude käive kasvas aastaga 23 protsenti

01.09.2015 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli eluasemelaenude käive ehk uute eluasemelaenude väljastamine 2015 II kvartalis 245 miljonit eurot. See on aastatagusest 23% rohkem.

Eluasemelaenude juurdekasvumäär on kõrge, kuid see ei tohiks olla liialt hirmutav. Laenukasvu taga on aktiivne kinnisvaraturg, kus tehakse palju tehinguid uute korteritega. Uute korterite maksumus on kõrge ja see sunnib koduostjaid võtma enam laenu.

Eluasemelaenude jääk on kasvanud 2015 II kvartali lõpu seisuga 6,18 miljardi euroni. Aastane laenujäägi juurdekasv on 3,8%.

Laenujäägi kasv on oluliselt kiirem kui sisemajanduse kogutoodangu kasv. Nii võiks laenujäägi kasvu pidada pigem kiireks.

Samas on eluasemelaenude jäägi suurenemine oluliselt aeglasem, kui palkade kogusumma kasv. Nii ei peaks tänaste tempode juures laenujäägi liiga kiire kasvu pärast siiski suurt muret tundma.

Eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi aastane juurdekasv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Veneetsia arhitektuuribiennaal toob järgmisel suvel fookusesse arhitektuuri eesliinil peetavad lahingud

31.08.2015 Tõnu Toompark

Veneetsias tutvustati 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali plaane.

Maailma arhitektuurimaastiku suurimat rahvusvahelist sündmust kureerima kutsutud Tšiili arhitekti Alejandro Aravena visioon kannab pealkirja “Sõnumeid rindejoonelt” (Reporting from the Front). Eestit esindas sündmusel kultuuriministeerumi arhitektuuri- ja disaininõunik arhitekt Veronika Valk, kes kuulub ka Eesti ekspositsiooni kuraatori leidmiseks välja kuulutatud konkursi žüriisse. Eesti kuraatorivõistluse esimese etapi tähtaeg on samuti täna.

Kommenteerides peakuraator Aravena sõnastatud teemapüstitust, ütles Veronika Valk, et Eestil on biennaali rahvusvahelises kontekstis mitmeid võimalusi edukalt kaasa rääkida: “Uue biennaali fookuses on n-ö ‘arhitektuur läbi tegutsemise’ (ingl k architecture through acting). Aravena küsimusepüstitus kutsub osavõtvaid riike vaatama seda, mida oleme õppinud nendest lugematutest uuringutest ja raportitest, mida kõikjal elukeskkonna parendamiseks on läbi viidud – kuidas nende tulemusi on tegelikult ellu rakendatud, nii et tulemuseks ei ole mugav, keskpärane lahendus, vaid midagi enamat.

Aravena kutsub üles tulema biennaalile selliste projektide ja lahendustega, mis on arhitektuuri “eesliinil” või “rindejoonel” selle sõna parimas tähenduses. Oodatud on arhitektuur ja mõtlemine, mis tahab mugavustsoonist välja murda, olulisematele probleemidele lahendusi pakkuda, igas riigis isemoodi.”

Teema “Sõnumeid rindejoonelt” küsib, kuskohas jookseb arhitektuuri rindejoon erinevates riikides üle maailma. Mis tekitab iga osaleva riigi arhitektuuris ja linnaehituses ängi? Kuidas ängist, rahulolematusest elukeskkonnaga üle saadakse? Peakuraatori sõnul tuleb arhitektidel selleks probleemidele näkku vaadata, julgeda neile päriselt, arhitektuuri vahenditega vastu astuda. Millistes paikades on sel juhul arhitekte-linnaehitajaid saatnud edu? Küsimus on sellisena sedavõrd hoomamatu, et sellele vastamiseks tulebki biennaalile eri kultuuriruumide tarkus, töövahendid ja -võtted, taktikad ja strateegiad kokku tuua. Seda kõike selleks, et me näeksime, et klaas on poolenisti täis, mitte poolenisti tühi.

Valk kommenteerib, et igal riigil on loomulikult õigus minna oma rada ja mitte arvestada biennaali üldteemaga, kuid selge on ka see, et mida enam paviljone peateemaga haakuvad, seda mitmekülgsem ja rikkalikum debatt tuleb, ning ka Eestil on debatis osaledes parem võimalus rahvusvahelisel arhitektuurimaastikul silma paista. Aravena loodab, et väljenduste paljusus pakub meile võimaluse näha paremaid ja mitmekihilisemaid vastuseid keerulistele probleemidele, muudab kogu biennaali kogemusterohkemaks. Väljapaneku lähtekoht võib tulla väljaspoolt arhitektuuri, olla vastuoluline ja kompleksne – arhitektuuri jõud peitub tema sünteesivõimes.

Järgmise Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorikonkursi esimene voor lõppes täna kell 15, teise vooru edasi pääsevad kolm tööd, mille märgusõnad antakse teada hiljemalt 22. septembril.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Juulis tööstustoodangu maht vähenes

31.08.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta juulis 6% vähem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Kui 2015. aasta jaanuarist maini töötleva tööstuse toodang võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas, siis mais pöördus kasv languseks. Mais toodeti 1% vähem, juunis 1% rohkem ning juulis 2% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Juulis põhjustas toodangu mahu vähenemist eelkõige langus elektroonikaseadmete, keemiatoodete ja ehitusmaterjali tootmises.

Elektroonikaseadmete 12%-lise languse põhjuseks oli eelmise aasta juuli kõrge võrdlusbaas. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud juulis eelmise aasta mahtu. Kuigi mõningates suurema osatähtsusega tööstusharudes (puit- ja metalltoodete ning elektriseadmete tootmine) toodang suurenes, ei korvanud see teiste tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi juulis 68% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta juuliga võrreldes toodangu müük ekspordiks 10% ja müük kodumaisele turule 4%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta juulis nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 1% vähem toodangut kui juunis.

2014. aasta juuliga võrreldes toodeti elektrit 37% ja soojust 4% vähem. Elektritoodangu vähenemise põhjuseks oli omatoodangu osaline asendamine odavama importtoodanguga.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuli 2015 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-0,8	-6,0	-6,0
Energeetika	4,4	-31,8	-31,8
Mäetööstus	-13,6	-18,2	-18,2
Töötlev tööstus	-0,6	-1,6	-1,6
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-1,6	-12,2	-12,2
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,4	8,5	8,5
toiduainete tootmine	-1,8	-1,1	-1,1
metalltoodete tootmine	-5,7	2,8	2,8
elektriseadmete tootmine	6,3	3,8	3,8
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-3,9	-5,0	-5,0
mööblitootmine	6,3	13,5	13,5
mootorsõidukite tootmine	-11,8	8,2	8,2
ehitusmaterjali tootmine	-9,7	-10,0	-10,0
masinate ja seadmete tootmine	18,8	22,0	22,0

Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on aruanne „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.08.2015 ja aruanne „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.08.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Juulis jaemüügi kasv jätkus

31.08.2015 Tõnu Toompark

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 9%, teatab Statistikaamet.

2015. aasta juulis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 480 miljonit eurot, seega jäi juulis kauplustesse 365 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta juuliga võrreldes 23%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas eelmise aasta juuliga võrreldes 55%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 49%).

Juulis jätkus tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste jaemüügi kasvu kiirenemine, millele avaldasid osaliselt mõju juulis toimunud soodusmüügikampaaniad. Kui juunis pöördus jaemüük neis kauplustes pärast langust taas tõusule ja kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 9%, siis juulis oli kasv 17%. Juulis kiirenes mõnevõrra ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste jaemüügi kasv. Neis kauplustes kasvas jaemüük võrreldes 2014. aasta juuliga 14%.

Ka toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv näitas juulis mõningast kiirenemist. Kui eelneval kolmel kuul kasvas jaemüük neis kauplustes eelmise aasta sama kuuga võrreldes iga kuu 1%, siis juulis oli kasv 2%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta juuliga võrreldes püsivhindades 2%.

Juuniga võrreldes suurenes juulis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2015. aasta seitsme kuuga (jaanuar–juuli) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli juulis 558,7 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86%. 2014. aasta juuliga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 8%, eelmise kuuga võrreldes 6%.

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.08.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Riik lihtsustab ettevõtlus- ja elamumaa võõrandamise korda kohalikele omavalitsustele

31.08.2015 Tõnu Toompark

Valitsus kiitis heaks riigihalduse ministri Arto Aasa ettepaneku lihtsustada ja kiirendada riigimaa andmist tsiviilkäibesse ning ettevõtluse ja elamuehituse arenguks riigimaa võõrandamist kohalikele omavalitsustele.

“Ettevõtluseks vajaliku riigimaa võõrandamise korra lihtsustamine kohalikele omavalitsustele toetab piirkonna arendustegevust ning soodustab ettevõtlust,” ütles riigihalduse minister Arto Aas. “See tihendab omavalitsuste koostööd ettevõtjatega ja aitab luua uusi töökohti.”

Edaspidi saab riik kohalikule omavalitsusele võõrandada ettevõtlusmaad 65% hariliku väärtuse eest (välja arvatud olulisteks investeeringuteks vajalik maa) ning selle eest tasumise tähtaeg riigile on kuni 5 aastat. Olulisteks investeeringuteks vajalikku ettevõtlusmaad saab omavalitsus taotleda tasuta, edasivõõrandamise puhul kehtib riigile hüvitise maksmise nõue 65% harilikust väärtusest. Taotlusi võtab vastu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Pikendatakse ka riigilt tasuta saadud vara võõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel riigile hüvitise tasumise tähtaegu: senise kolme kuu asemel on võõrandamisel maksetähtaeg kuni viis aastat ning hoonestusõiguse seadmisel 10 aastat. Lisaks pikendatakse elamumaa võõrandamise maksetähtaega seniselt kahelt aastalt viiele aastale.

“Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel paremini planeerida rahalisi ressursse, sest senised maksetähtajad on osutunud lühikeseks, näiteks maa edasivõõrandamiseks vajalike mitmete toimingute sh detailplaneeringute jaoks,” lisas Aas.

Samuti tehakse ettepanek muuta planeerimisseadust, et avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste ehitamiseks sõlmitava halduslepinguga võetud õigused ja kohustused kinnistu võõrandamisel lähevad üle asja omandajale. See lihtsustab omavalitsustele riigi reservmaadele detailplaneeringute koostamisel kavandatavate avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamist.

Järgmise sammuna valmistab rahandusministeerium ette riigivaraseaduse ja planeerimisseaduse muudatused.

Maakatastris on registreeritud 97% Eesti pindalast, millest on reformitud ehk tsiviilkäibes olevast maast riigi omandis erihuvita ehk “vaba” elamu-, äri- ja tootmismaad kokku 639 ha. Kõige rohkem on vaba elamu-, äri- ja tootmismaad Tallinnas 61 ha ja Maardu linnas 39 ha. Omavalitsuste ainuomandis on 19 108 ha hoonestamata maad sh 1 047 ha elamu-, äri- ja tootmismaad, neist suurima portfelliga on Tahkuranna vald (133,8 ha), Tartu linn (69 ha) ja Rae vald (62,5 ha).

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Maakler: “mägede” korteri müügiperiood on kasvanud kahe kuu võrra

31.08.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara konsultandi Monika Murumetsa sõnul on Tallinna mägedes tekkinud ostjaturg – kortereid on müügis palju, hinnad pigem langevad ja müügiperiood pikeneb.

Murumetsa sõnul on äärelinna piirkonnad märkamatult täitunud langevate hindadega korteritega. “Objekte on müügis tavapärasest rohkem ja hinnad seetõttu senisest enam kaubeldavad,” ütles kinnisvaraekspert ja lisas, et tehinguni jõudmine oleneb müüja paindlikkusest.

“Turuküllastumise tingimustes on keskmine magalakorteri müügiaeg kasvanud kolmelt kuult viiele. Omanikul on valida kas anda hinnas järgi, lükata müük paremate aegade ootuses edasi või siis üürida korter välja,” ütles Murumets ja lisas, et selliseid perioode on ka varem ette tulnud ning kogemuse ja õigete müügivõtetega on võimalik leida kompromiss.

Ostja jaoks on uus turuseis üle aastate hea aeg kinnisvara soetamiseks. “Soodsam turusituatsioon on juba turule toonud väikeinvestorid, kes loodavad korteri kiirmüügi hinnaga kätte saada ja kallimalt edasi müüa.”

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Colliers International sisenes elukondliku kinnisvara turule

31.08.2015 Tõnu Toompark

Colliers International, kelle senine peamine fookus on olnud ärikinnisvara teenuste vahendamine, sisenes elukondliku kinnisvara turule. Elukondliku kinnisvara müügimeeskonda asub juhtima Maia Daljajev .

Colliers on seni tegutsenud ärikinnisvara turuanalüütikuna, hindajana, vahendusteenuse pakkujana ja investeeringute nõustajana. Otsus siseneda elukondliku kinnisvara turule tuli soovist oma kliente senisest paremini teenindada ning tagada ettevõtte jätkuv areng. Colliers’i eesmärk on nõustada ja vahendada eelkõige uusarenduste projekte ning järelturuga tegeletakse vastavalt vajadusele.

„Aktiivne kinnisvaraturg on loonud meie klientidele soodsad võimalused laiendada oma tegevust ka elukondliku kinnisvara arenduse valdkonnas. Kuna siseneme elukondliku kinnisvara turule aktiivsuse kõrghetkel, siis on meie eesmärk jätkuvalt pakkuda kõrgetasemelist ja professionaalset teenust, kus keskendustakse alati kvaliteedile, mitte kvantiteedile,“ kommenteeris Colliers International partner Avo Rõõmussaar.

Maia Daljajev on kinnisvara sektoris töötanud 11 aastat ning on selle aja jooksul vahendanud hulgaliselt müügi- ja üüritehinguid, nõustanud kinnisvaraarendajaid ning juhtinud maaklerteenuse üksusi ning tema sõnul on Colliers Internationaliga liitumine talle kindlasti uus ja põnev väljakutse: „Colliers’i puhul näen ma suure potentsiaali ning arengule orienteeritud ettevõtet ning minu jaoks on kahtlemata väljakutseks asuda juhtima ning arendama ettevõtte uut valdkonda.“

Värskelt rekonstrueeritud Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool avas uksed

31.08.2015 Tõnu Toompark

Neljapäeval, 27. augustil avati pidulikult põhjaliku uuenduskuuri läbinud väärika ajalooga Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli õppehoone.

Ehitustööde käigus rajati koolikompleks, mis on projekteeritud vastavalt koolis õppivate tundeelu- ja käitumishäiretega laste vajadustele. Ligi 5 100 ruutmeetri suurune koolikompleks koosneb täielikult rekonstrueeritud peahoonest ja uuest spordisaalist.

Koolihoone remont-restaureerimise ja rekonstrueerimise projekti koostas AS Amhold (arhitekt Jane Teresk), ehitustöid teostas Riito Ehituse AS. Kogu ettevõtmist juhtis ja koordineeris Riigi Kinnisvara AS.

Projekti kogumaksumuseks (projekteerimine, ehitamine, sisustamine ja omanikujärelevalve) kujunes ligi 5 miljonit eurot. Summale lisandub käibemaks. Ehitust rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi põhikool tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele. Renoveeritud koolimajas on ruumi kuni 140 õpilasele. Ehitustööde ajal tegutses kool Sisekaitseakadeemia ruumides.

Arco Vara: Uus kord korrastab ehitisregistrit ja sunnib maaomanikke tegutsema

31.08.2015 Evelin Kanter

Käesoleva aasta 1. juulist hakkasid kehtima uus ehitusseadustik (edaspidi EhS), planeerimisseadus ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (edaspidi EhSRS).

Nimetatud uute õigusaktide jõustumine tõi endaga kaasa paraja segaduse, mis vajab põhjalikku nö lahti harutamist. Siinkohal on paslik märkida, et segaduses ei ole mitte ainult nn tavalised inimesed, kes igapäevaselt seadustega kokku ei puutu, kuid keda paratamatult üleöö kehtima hakanud uus kord oluliselt mõjutab, aga ka vastavad asjassepuutuvate erialade spetsialistid. Tänaseks vähem kui 2 kuud kehtinud uued õigusaktid muutsid märkimisväärselt varasemalt kehtinud korda. Käesolevast artiklist leiate kasulikku informatsiooni muudatuste kohta seoses ehitisregistriga.

EhSRS on seadnud ehitisregistrile tulevikuks 3 olulist eesmärki:

aasta 1. jaanuariks ehitisregistri andmete korrastamine, sh sinna seni kandmata hoonete kandmine;
alates 2016. aasta 1. aprillist esitatakse ehitus- ja kasutusteatis, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa taotlus ning seonduvad dokumendid otse ehitisregistrile. Kuni 2016. aasta 1. aprillini esitatakse vastavad dokumendid pädevale asutusele.
alates 2016. aasta 1. aprillist ehitisregistrisse kantud andmetele õigusliku tähenduse omistamine,- see tähendab, et tulevikus võib ehitisregistris kajastuva info õigsuses olla veendunud ja sellele tugineda (analoogselt kinnistusraamatuga).

Kirjeldatud eesmärkide seadmine ehitisregistrile tähendab seda, et kõik maaomanikud peaksid nüüd tähelepanu pöörama kõikidele nende maal paiknevatele ehitistele. Need ehitised, mis on kuni 20 m²pinnaga ja kuni 5 m kõrgused, on ehitisregistrisse kandmise kohustusest vabastatud, st näiteks välikäimla ja koerakuudi pärast ei ole maaomanikel põhjust muretsemiseks.

Juhul, kui ehitise ehitamiseks või kasutamiseks on tegelikkuses olemas õiguslik alus (nt ehitusluba või kasutusluba), võib kinnisasja omanik esitada ehitisregistrile EhS § 60 lõikes 5 sätestatud ehitisregistrile andmete esitamise teatise (https://www.riigiteataja.ee/akt/126062015010) koos ehitise dokumentatsiooniga ning selle alusel kantakse vastav ehitis registrisse.

Keerulisem on olukord aga sellisel juhul, kui ehitisel puudub ehitamiseks või kasutamiseks õiguslik alus. Ehitised, mis ei ole siiani ehitisregistrisse kantud, jaotatakse kahte rühma:

ehitised, mis on ehitatud enne 2003. aasta 1. jaanuari;
ehitised, mis on ehitatud enne 2015. aasta 1. juulit.

Olemasolevate ehitisregistrisse kandmata ehitiste puhul, millel puudub ehitise kasutamise õiguslikku alust tõendav dokument, asutakse hindama ehitise ohutust. Kehtib üldpõhimõte, et ohutuse hindamisel lähtutakse õigusaktidest, mis kehtisid ehitise ehitamise ajal. St maaomaniku suhtes ei tohi rakendada rangemaid ohutusnõudeid (täpse korra sätestavad EhSRS § 28 ja § 29). Juhul, kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitise ehitamise aja kohta, lahterdatakse ehitis teise rühma ehk nende ehitiste hulka, mis on ehitatud enne 2015. aasta 1. juulit, mis omakorda tähendab, et ehitise ehitisregistrisse kandmisel rakendatakse ehitise ohutuse kontrollimisel rangemaid nõudeid, st nõudeid mis kehtisid enne 2015 1. juulit. Uus kord on mõnevõrra leebem võrreldes varasemalt kehtinud reeglitega

Lihtne näide:
Vana talumaja kõrvalhoone, millel pole ehitusaega tõendavaid dokumente– kehtivad vanad rangemad nõuded.

Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitise ehitusprojekt. Vastava ehitusprojekti puudumisel aga viiakse läbi ehitise audit, mille tellib ning mille eest tasub kinnisasja omanik. Juhul, kui audit tuvastab, et ehitis ei ole ohtlik, on võimalik ehitis registrisse kanda, kuid ehitise ohtlikkuse korral kohustub ehitise omanik toimima järgnevalt vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse poolt välja antud ettekirjutustele viimaks ehitis nõuetega vastavusse. Ettekirjutuste mitte täitmise korral on ehitise omaniku suhtes võimalik rakendada sunniraha, mille ülemmäär on füüsilisele isikule 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.

Pärast seda, kui ebaseaduslik ehitis on nö registriküps, on võimalik ehitis kanda ehitisregistrisse, kuid ehitise omanik kohustub selle eest tasuma riigilõivu summas 500 eurot. Riigilõivu summa võib esmapilgul tunduda ehmatavalt suur, kuid siinkohal tasub mõelda, milliseid kulusid tulnuks kanda ehitise õiguspärase ehitamise ja kasutusele võtmise korral (detailplaneeringu kohustuslikkuse korral selle kehtestamiseks tehtavad kulud, ehitusloa taotlemise kulu, sh ehitusprojekti kulu, kasutusloa taotlemise kulu jne). Selliselt mõeldes on kõnealune riigilõivu summa tegelikult marginaalne.

Arco Vara soovitab maaomanikel aegsasti enda maal olevate ehitiste dokumentatsioon üle vaadata ja kontrollida ehitise andmete olemasolu ehitisregistris (www.ehr.ee). Juhul kui selgub puudujääke, siis tuleks esimesel võimalusel asuda probleemset ehitist legaliseerima, kuna protsess võib võtta palju aega. Täpsemat infot on võimalik küsida kohalikust omavalitsusest.

Artikli allikas on
Arco Vara

Riik lihtsustab ettevõtlus- ja elamumaa võõrandamise korda kohalikele omavalitsustele

31.08.2015 Tõnu Toompark

„Ettevõtluseks vajaliku riigimaa võõrandamise korra lihtsustamine kohalikele omavalitsustele toetab piirkonna arendustegevust ning soodustab ettevõtlust,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas. „See tihendab omavalitsuste koostööd ettevõtjatega ja aitab luua uusi töökohti.“

„Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel paremini planeerida rahalisi ressursse, sest senised maksetähtajad on osutunud lühikeseks, näiteks maa edasivõõrandamiseks vajalike mitmete toimingute sh detailplaneeringute jaoks,“ lisas Aas.

Järgmise sammuna valmistab rahandusministeerium ette riigivaraseaduse ja planeerimisseaduse muudatused.

Maakatastris on registreeritud 97% Eesti pindalast, millest on reformitud ehk tsiviilkäibes olevast maast riigi omandis erihuvita ehk „vaba“ elamu-, äri- ja tootmismaad kokku 639 ha. Kõige rohkem on vaba elamu-, äri- ja tootmismaad Tallinnas 61 ha ja Maardu linnas 39 ha. Omavalitsuste ainuomandis on 19 108 ha hoonestamata maad sh 1 047 ha elamu-, äri- ja tootmismaad, neist suurima portfelliga on Tahkuranna vald (133,8 ha), Tartu linn (69 ha) ja Rae vald (62,5 ha).

Elu korteriühistus: Parkimiskohtade vaidlus

31.08.2015 Kätri Sarapuu

Kuidas saab lahendada parkimisküsimus maja hoovis? Nimelt pargivad enamus korteriomanikke iga kord erinevatele kohtadele. Kuidas oleks võimalik parkimiskohad kindlaks määrata?

Erinevalt laiale arusaamale, et parkimiskohad hoovis tuleb kokku leppida korteriühistu koosolekul, ei ole see siiski nii. Korteriühistu koosolekul on küll võimalik kokku leppida parkimiskohtade korraldus, kuid sellisel juhul peavad kokkuleppega olema nõus kõik korteriomanikud.

Riigikohus on enda lahendis nr 3-2-1-151-10 leidnud, et korteriomanikul on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist. Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Kui mõni kinnisasja omanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimese lause kohaselt, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtusse võib pöörduda ka juhul kui korteriomanike kokkuleppel kehtib ebaõiglane parkla kasutuskord, mis ei arvesta kõigi korteriomanike huvidega või otseselt rikub nende õigusi. Sellisel juhul asendab kohtuotsus senise korteriomanike kokkuleppe.

Kui korteriomanikud on saavutanud lihtkirjaliku kokkuleppe korteriomanike üldkoosolekul, ei ole see siiski aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga, sest kokkulepe ei seo parkimiskohta kindla korteriga. Parkimiskohtade jaotus peaks parkimiskoha kinda korteriga sidumiseks olema kindlasti kantud kinnistusraamatusse. Selleks, et kinnistusraamatusse parkimiskohtade jaotus kanda, on vajalik 100% korteriomanike notariaalne nõusolek. Lihtkirjaliku kokkuleppe alusel on parkimiskohti võimalik siduda mitte korteritega, vaid kindlate isikute või autoomanikega. Tuleb siiski meeles pidada, et selline kokkulepe ei laiene korteriomaniku õigusjärglasele.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kaitseministeerium sõlmis liitlaste kasarmu projekteerimis- ja ehitustööde lepingu

31.08.2015 Tõnu Toompark

Tallinn, 28. august 2015 – Kaitseministeerium ja Nordecon AS sõlmisid sellel nädalal hankelepingu Tapale liitlaste kasarmu projekteerimis- ja ehitustööde alustamiseks.

„Eesti tahab olla liitlastele hea võõrustaja, nende kohaolu sõltub suuresti sellest, milliseid väljaõppe- ja teenistustingimusi me suudame pakkuda,“ ütles hankelepingu allkirjastanud Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe. „Uus kasarmu ehitatakse Eestis rotatsiooni korras teenivatele liitlasüksustele ja siia lühemaks ajaks õppustele saabuvatele liitlastele.“

“On heameel tõdeda, et sõlmitud lepingu alusel on meil taaskord võimalus tõestada väga nõudlikule tellijale, et Nordeconi meeskond oskab ja suudab hästi ehitada nii Eesti kaitseväele kui ka tema liitlastele,“ ütles Nordecon AS juhatuse esimees Jaano Vink.

Tapa sõjaväelinnakusse kavandatavas kolmekordses kasarmus saab olema 300 magamiskohta, 13 õppeklassi, 32 töökohta, ruumid erinevateks ladudeks, varustuse hoolduseks ja õppetööks simulaatoritega. Suletud brutopinda saab hoonel olema kokku ca 5100 m2. Projekt koostatakse Võrru ehitatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukooli kasarmu-õppehoone baasil.

Kasarmu valmimine on planeeritud järgmise aasta kevadesse. Lepingu maksumus koos käibemaksuga on 4,6 miljonit eurot ja raha tuleb Vabariigi Valitsuse eraldatud liitlaste vastuvõtmiseks kavandatud vahenditest.

Vabariigi Valitsus kiitis veebruaris heaks nn liitlaste kohaloleku põlistamise paketi, millega rajatakse järgmisel viiel aastal 40 miljoni euro eest liitlastele vajalikku taristut ja parandatakse väljaõppetingimusi. Lisaks kasarmu rajamisele on kavas kuni 50 inimesest koosneva NATO staabielemendi taristu rajamine Tallinnasse. Samuti on plaanis luua tingimused selleks, et Eestisse saaks eelpaigutada mehhaniseeritud pataljoni varustuse ja relvastuse. Oluline on ka väljaõppevõimaluste arendamine kaitseväe keskpolügoonil, et meie ja liitlaste üksused saaksid seal rasketehnikaga harjutada.

Liitlased reageerisid mullusele julgeolekuolukorra järsule muutumisele Euroopas kiiresti, suurendades mitmekordselt sõjalist kohalolekut Eestis. Alates möödunud kevadest on Eestis rotatsiooni korras pidevalt väljaõpet läbi viinud Ameerika Ühendriikide maaväe üksused, hetkel on liitlaste kontingent majutatud konteinerlinnakusse.

Foto: Tapale ehitatav liitlaste kasarmu projekt koostatakse 2014. aastal Võrru ehitatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukooli kasarmu-õppehoone baasil.