Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
 

USA firma ehitas elektrit tootvast klaasist maja

GuardianMaailma juhtiv klaasitootja Guardian Industries ehitas uue teadus- ja tehnoloogiakeskuse, mida katavad ainulaadsed elektrit tootvad klaasid.

“Tehnoloogia- ja arenduskeskuse välisseinade ehitamisel on kasutatud uue põlvkonna energiasäästlikku klaasi SunGuard SNX 51/23 ja fotoelektrilisest klaasi, mis muudab päikeseenergia otse elektriks,” tutvustas Sheldon Davis, Guardiani asepresident uurimis- ja arendustegevuse alal, lisades, et innovaatiline klaassein suudab toota kogu hoone valgustamiseks, kütmiseks ning jahutamiseks kuluva energia.

Guardiani teadus- ja tehnoloogiakeskus asub USAs Michiganis Carletoni külas. Keskuse uues 2500 ruutmeetri suuruses osas asuvad tehnoloogialaborid ja hiigasik elektriline demosein erinevate klaasitöötluse tehnoloogiate esitlemiseks. Samuti saab keskuses näha ja testida tuleviku klaasitooteid.

Teadus- ja arenduskeskuses tegeletakse igapäevaselt innovaatilise klaastoodete arendamisega. “Laienenud ning uute tehnoloogiliste võimalustega keskuses saame tootearenduse tsüklit kiirendada ning tuua meie klientideni nii Euroopas kui mujal turgudel maailma innovaatilisimaid ja energiasäästlikumaid klaastooteid,” sõnas Davis.

Guardian on Ameerika juhtiv klaasitootja, mille lahendusi kasutatakse ehitusmaterjalidena kaubanduses, hoonetes, sisekujunduses ja autotööstuses. Tänu pidevale koostööle teadlastega on Guardian esirinnas oma uuenduslike toodetega, sealhulgas kõrge efektiivsusega klaaskatete arendamisel. Guardianis ja selle tütarettevõttes töötab üle 17 000 inimese ning ettevõte tegutseb Põhja-Ameerikas, Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Käsiraamat pärimisest: “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu lõppvaatuseks on alati surm. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Riigikohtu praktika: Korteriomandi kasutamine vastuolus selle sihtotstarbega

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal SolutionsKohtuasjas nr 3-2-1-3-15 tehtud otsusega keelas kohus äri- ja kortermaja hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise.

Riigikohtu hinnangul oli isikute tegevus nimetatud pinnal vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega ja seega keelatud. Kasutusloas oli ehitise kasutamise otstarbeks lisaks elamule märgitud ka ilu- ja isikuteenuse osutamisega seotud hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun. Tegelikkuses peetakse vaidlusalustes ruumides aga tantsustuudiot ja seal antakse tantsutunde.

Riigikohus märkis otsuses, et tantsustuudio pidajatel on võimalik vastavalt ehitusseadusele ja korteriomandiseadusele koos korteriomanike enamusega taotleda vaidlusaluste ruumide kasutusotstarbe muutmist. Kasutusotstarbe muutmiseni ei ole tantsutundide andmine lubatud.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Pro Kapital: Võlakirjade märkimise tulemused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 17.07.2015 börsiteatega, et Pro Kapitali juhatus otsustas alustada tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) järjekorras teise märkimiseks pakkumise protsessiga.

Juhatus on otsustanud teisel märkimisperioodil märgitud Võlakirjade jaotuse järgnevalt:

  1. Pro Kapital emiteerib 64 Võlakirja väljalaskehinnas kokku EUR 6 483 911,04;
  2. Iga Võlakirja nimiväärtus on EUR 100 000;
  3. Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi 8% kalendriaastas;
  4. Teisel märkimisperioodil jaotatud Võlakirjade emiteerimise planeeritud kuupäevaks on 31.07.2015 või sellele lähedane kuupäev;
  5. Võlakirjade lunastamistähtpäev on 01.06.2020;
  6. Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:
    1. kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA; In Vitam UAB; PK Invest UAB and Pro Kapital Bonum UAB;
    2. kaks pangakontot, mis on avatud seoses Võlakirjade emiteerimise kavatsusega (võla teenindamise konto deposiitkonto);
  7. Võlakirjad registreeritakse Euroclear Sweden AB juures;
  8. Pro Kapital kavatseb taotleda Võlakirjade kauplemisele võtmist Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas.

Pro Kapital teavitab, et OÜ Svalbork Invest, milline on Hr. Ernesto Preatoni perekonna liikme kontrollitav ettevõte, märkis võlakirju EUR 5 876 044,38 suuruses summas. Hr. Ernesto Preatoni ja temaga seotud isikud on Pro Kapitali suurimad aktsionärid.

Pro Kapital tegevjuht Paolo Michelozzi kommentaar Võlakirjade teise märkimise osas: “Oleme rahul teisel märkimisel jaotatud võlakirjade summaga ning meil on heameel, et üks suuremaid Pro Kapitali aktsionäre otsustas osaleda võlakirjade märkimises”.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Metsa müük nõuab eriteadmisi

Domus KinnisvaraVõrreldes klassikalise kinnisvara müügiga on metsa müük kordades riskantsem tehing, sest õiglase müügihinna kujundamine nõuab eriteadmisi. Korteri, maja või majaosa ligikaudse hinna saab iga omanik ise tuletada, kui sisestab vastavad andmed mõnda kinnisvaraportaali. Sellist meetodit metsaomanik kahjuks kasutada ei saa, sest iga metsamaa on erinev.

Asja teeb veel keerulisemaks asjaolu, et omanikul on valida mitme võimaluse vahel, kuidas metsast rahavoogu tekitada: kas müüa kogu kinnistu, kasvava metsa raieõigus või tellida metsa ülestöötamise teenus ja müüa siis metsamaterjali?

Kui kinnisasja ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu koostab notar, selgitades välja lepinguosaliste tahte, kontrollides selle vastavust seadusele ja headele kommetele, tagades nii õiguskindluse, siis kasvava metsa raieõiguse müügilepingutega on lugu keerulisem. Nende lepingute sõlmimiseks ei ole seadusandja kehtestanud erapooletu õigusteadmistega isiku poolset kontrollikohustust. Kasvava metsa raieõigust müües on metsaomanikul võimalik kasutada kahte erinevat lepingu vormi: “müügihind kasvava metsa väärtuse alusel” ja “müügihind metsamaterjali mõõtmise alusel”.

Soovitan metsaomanikel, kes soovivad müüa kasvava metsa raieõigust, kasutada just esimest varianti, sest siis tuleb ostjal tasuda müügihind täies ulatuses enne raiete alustamist ja kogu risk sortimendi väljatuleku ja kvaliteedi osas on ostja kanda. Teisel juhul on sortimendi väljatuleku ja kvaliteedi risk kanda metsamüüjal ja lõplik müügihind kujuneb alles peale raiet metsamaterjali mõõtmistulemuse alusel.

Tuleb rõhutada, et eraisikust metsamüüja, kes ei tegutse metsandusvaldkonnas ega oma eriteadmisi ja ei kaasa müügiprotsessi spetsialisti, on lepingus alati nõrgem pool ning lõppkokkuvõttes ka tehingus kaotaja pool. Eriteadmisi omav ostja võib läbirääkimistel metsaomanikule pakkuda küll kõrgemat hinda, aga pahatihti selgub hiljem, et lepingutingimused on metsaomaniku kahjuks. Harvad pole juhud, kus lepingus on sätestatud müüja kõrgendatud vastutus metsa koosseisu ja kvaliteedi osas või on maksetingimused müüja kahjuks.

Lehar Lindre
Domus Kinnisvara metsandusvaldkonna juht



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistika: uued korterid kergitavad keskmist tehinguhinda

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2015 II kvartali korteriomanditehingute arv oli maa-ameti andmetel 5084. Üle viie tuhande oli korteritehingute arv viimati 2007. aastal ehk kinnisvarabuumi tipus.

Aastane korteritehingute arvu kasv on 16%. Nii võime öelda, et korteriturg on vägagi aktiivne. Korterituru aktiivsuse taga on paljus uusarenduste aktiivne sektor. Uue korteri ostja ostab ühe ja müüb sageli vana korteri – see on faktor, mis võimendab tehingute arvu.

Eesti korteritehingute keskmine hind 2015 II kvartalis oli 1044 €/m2. Sedavõrd kõrgel oli tehingute keskmine hind viimati 2008. aastal, mil hinnad olid juba langema hakanud. Korteritehingute keskmine hind kasvas aastaga 13%.

Kiire hinnatõusu süüdlast peame taas otsima uusarenduse turult. Uute ehk keskmisest kallimate korterite tehinguhinnad ajavad keskmise üles. Kõrgem hind ei tähenda sugugi, et kinnisvara väärtus oleks aastaga sedavõrd palju tõusnud.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Haven Kakumäel algasid täna suuremahulised sadama ehitustööd

Kakumäe JahisadamKakumäel algasid täna ehitustööd, mille tulemusena kerkib kahe aastaga Kakumäele kogu Läänemere regioonis ainulaadne merekompleks. Ehitustööde orienteeruv maksumus ulatub 20 miljoni euroni.

„Täna algavate ehitustööde esimeses etapis valmivad 2017. aasta maiks nii sadama-ala kui ka vajalik juurdepääsutee – Nooda tee,” rääkis Haven Kakumäe OÜ juhatuse esimees Neeme Kaarma. „2017. aasta sügisel valmivad aga juba ka sadama administratiivhoone ja kaasaegne aluste hotell – soe talvehoid ehk elling. Täna julgen kinnitada, et rajame siia Kakumäele 2017. aastaks Läänemere piirkonna unikaalseima, kõrgetele nõuetele vastava sadama ning selle juurde kuuluva infrastruktuuri.“

Neeme Kaarma sõnul lähevad ehitustööd maksma orienteeruvalt 20 miljonit eurot. „Summa võib esmapilgul tunduda suur, kuid iga sadamasse investeeritav sent on meil hoolikalt läbi kalkuleeritud – sadama vesiehituse ja infrastruktuuri väljaarendamiseks vajalike ettevalmistustega, olgu need siis tehnilised projektid, disain või funktsionaalsed lahendused, on me tipptasemel meeskond koos vastava ala spetsialistidega pikki kuid tööd teinud,“ lisas Neeme Kaarma. „Kõike ikka selle nimel, et 2017. aasta maiks oleks Tallinnas üks väga hea merelepääsu koht juures. Kindlasti kinnistab Haven Kakumäe Tallinna kohta Läänemere-äärsete sadamalinnade auväärses nimistus.“

Sadama ja sadama-ala ehitustööd teostab AS BMGS Eesti filiaal.

AS BMGS Eesti filiaali (www.bmgs.ee) põhitegevusaladeks on ehituse peatöövõtt sadamaehituse objektidel, vundamendi- ja vaiatööd ning sillaehitustööd. Läti ettevõte AS BMGS on suurim sadamaehitusega tegelev ettevõte Balti riikides.

Haven Kakumäe OÜ (www.kjs.ee) kavatseb Kakumäe poolsaarel asuva Haven Kakumäe ja selle ümbruse väljaarendamisse investeerida ligikaudu 70 miljonit eurot. Esimeses etapis rajatakse uus juurdepääsutee (Nooda tee) ning rahvusvahelistele nõuetele vastav sadam, järgmises etapis aga elling ning sadamahoone nii jahtklubi, laste purjekooli, toitlustuskohtade kui ka teiste vaba aja veetmise võimaluste jaoks. Eraldi on projektis tähelepanu pööratud linnaelanike soovidele, näiteks tulevase kompleksi võimaluste olemasolevate rekreatsioonialadega ühendamiseks ja puhkamisvõimaluste mitmekesistamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Arco Vara: 2015. aasta saab olema kriisi järel Bulgaaria kinnisvaraturu parim aasta

Arco VaraVõimaldades pikaaegset kindlustunnet, on kinnisvara taas eelistatud investeering. Tänu suurenevale lastega perede hulgale kinnisvaraturul on pidevas tõusutrendis kolme magamistoaga korterid. Enamikel juhtudel otsitakse 80-90 m² üldpinnaga kodu, mille müügihind jääb vahemikku 45 000 kuni 60 000 €.

2015. aasta algab Bulgaaria kinnisvaraturul erakordselt dünaamiliselt. See on olnud 2008.a. majanduskriisi järel tugevaim aasta, seda mitte üksnes nõudluse ja sooritatud tehingute, vaid ka hinnavahemiku kasvu osas, kus tarbijad on olnud Arco Real Estate’i andmeil aktiivseimad selle aasta esimesed viis kuud.

Kinnisvara on kindlalt eelistatud investeering – olenemata sellest, kas ostetakse enda tarbeks või rentimiseks. See pakub pikaaegset raha hoiustamist ja kaitset majanduse tagasilöökide eest.

Kinnisvaraturu soodustamine tingis kommertspanga (CCB) sulgemise 2014. aastal ning seega panga kuulutamise maksejõuetuks. “CCB effekt” ajendas siiski naasma turule ostjaid, kes on oma sissetulekute ja väljavaadete suhtes enesekindlad. Tänu kinnisvarahindade stabiliseerumisele ja viimastel kuudel täheldatud uue kasvu püüdlustele ei soovi nad enam kodu ostmist edasi lükata.

Samuti pakub kinnisvarainvesteering pikaajalist kaitset ostjate säästudele. Paljud pered on otsustanud soetada tänu madalale hinnale parema asukohaga ning uue, avarama ja mugavama kodu, kasutades selleks eelmise kodu müüki ja sääste.

Kinnisvarasse investeerimise kasumlikkus ületab ka teise konventsionaalse Bulgaaria investeeringu – pangahoiuse – kasumlikkust. Teiseks stiimuliks kodu soetamisel on madal hüpoteegimäär, mis näitab langust ka sel aastal. Krediiditeenuste osas pakub klientidele lisakaitset 2014. Aastal kehtestatud tarbijakrediidi seaduse parandused hüpoteeklaenude osas. Samuti aktiveerub nii hüpoteegiturg, kus ootab kehtestamist uhiuus hüpoteeklaenu seadus.

CCB sulgemise järel eelmisel aastal arenes Bulgaaria kinnisvaraturg mõõdukalt – nõudlus oli suurim kahe magamistoaga ja 70 m² üldpinnaga kodu järele, mille müüghind oli umbes 50 000 €, aga ka kolme magamistoaga ja 120 m² üldpinnaga kodu järele, müügihinnaga 80 000 – 90 000 €. Panga spetsiaalse järelevalve kehtestamine on tõstnud nõudlust majade järele, millel on suurem pindala, hea asukoht ja madal müügihind. Selle tõendiks on Arco Real Estate’i andmeil peaaegu 40% järelevalve kasv. Põhjus – masstarbija otsustab investeerida säästetud raha kinnisvarasse, otsimata krediidiasutustelt lisafinantseeringut.

Ostjate aktiivsus näitab kasvutrendi ka sel aastal. Nõudlus 2015. a. algusest kuni 2015 mai lõpuni kasvas 50% võrreldes 2014. a. sama perioodiga. Kinnisvara tutvustamine 2015 jaanuaris-mais kasvas 2014. a. jaanuarist maini enam kui 5%, samal ajal kui müük kasvas märkimisväärsed 2.5 korda. See omakorda tähendab, et ostjad on tehnigu sõlmimises enesekindlamad.

Ostjate huvi väikeste korterite vastu on seevastu pidevalt langenud. Ajavahemikus 2015. a. jaanuar kuni mai ulatuvad ühe magamistoaga korterite ja stuudiote tehingud 26%-ni, võrreldes 2014. a. sama perioodi 28%-ga ja 2013.a. sama perioodi 29%-ga.

Kahe magamistoaga kodude tehingud ületavad siiski kriitilise 30%, kuigi huvi vähendab turu peamine ostjagrupp – lastega pered. 2015. a. jaanuarist maini jõudsid need tehingud vastavale tasemele 31% kuni 37%, võrreldes 2014. ja 2013. a. sama perioodi 35%-ga. Siiski ollakse pidevalt huvitatud kolme magamistoaga korteritest. 2015. a. jaanuaris kuni mais küündisid tehingud 43%-ni, võrreldes 2013. ja 2014. a. sama perioodi 35% ja 36%-ga.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pirital valmis šikk restoran Tuljak

1Partner Kinnisvara1Partner Ehitus andis tellijale üle Pirital originaalilähedaselt renoveeritud legendaarse restorani Tuljak.

1Partner Ehituse juhi Üllar Hinno sõnul renoveeriti Valve Pormeisteri poolt kuuekümnendatel projekteeritud muinsuskaitsealune hoone võimalikult originaalilähedasena. “Taastasime algupärased hoonet ilmestavad karniisid uurimistöödel leitud originaallaudisega, puhastasime välja vahepeal krohviga kaetud telliskivist seinad ja säilitasime kõik, mida võimalik. Mis oli hävinud, selle taastasime fotode järgi. Restoranipidaja tellis retrovõtmes mööbli ja lasi originaalvalgustid ning sisustuselemendid taastada,” kirjeldas Hinno.

Üllar Hinno sõnul pole nõukogudeaegset tipparhitektuuri varem nii põhjalikult restaureeritud ja tulemusena sündis üks riigi stiilsemaid restorane.

Lisaks restoranile renoveeriti originaalilähedasena ka suur terrass, hoonet ümbritsev haljasala ning jäätisekiosk. “Hoovis tuli mullakihi alt välja väga huvitav detail – kunagi kinni aetud, kuid korralikult säilinud bassein, mis taastati,” lisas Hinno.

Üllar Hinno sõnul avas hoones uksed restoran Tuljak, mille restoran ja väliterrass mahutavad kuni 300 inimest ja mille süda on suure võimsusega köök.

“Renoveerimine on alati kompromisside otsimise kunst ja kuna lisaks muinsuskaitsjatele ja projekteerijatele olid ka hoone omanikud ja restoranipidajad pidevalt juures, siis selliste fantastiliselt pühendunud inimestega saabki ainult hea tulemus tulla,” rääkis Hinno.

Hoone arendas Baltek Arendus OÜ. Hoone restaureerimisprojekti koostas Apex Arhitektuuribüroo ning tööd viis ellu ka NOA restorani ehitanud 1Partner Ehitus. Hoone sisekujunduse tegi Tarmo Piirmets arhitektuuribüroost Pink koos Martti Siimanniga. Omanikujärelevalvet teostas Tarmo Jõulu ja muinsuskaitselist järelevalvet Maris Mändel. Tuljaku hooviala haljastuse originaalilähedase projekti koostasid ja teostasid Lylian Meister ja Maarja Gustavson.

Uue kohviku Tuljak osanikud on samad, kes Kaberneemes asuval OKO-l ning Viimsi ja Pirita piiril asuval NOA-l – Martti Siimann, Tõnis Siigur ja Marko Zukker.

Tunnustatud arhitekt Valve Pormeister projekteeris Lillepaviljoni juurdeehituseks kohviku “Tuljak” (Pirita tee 26E) aastatel 1964–1965, 1990ndatel muudeti restoran ümber restoran Carinaks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Merko: Kaupmehe korteriarenduse käivitamine

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõte AS Merko Tartu on käivitanud Tartumaal Tartu vallas asuva Kaupmehe korteriarenduse, mis hõlmab kolme kortermaja kokku 90 korteriga. Ettevõte on alustanud esimese 30 korteriga maja ehitust, mis valmib veebruaris 2016.

Kaupmehe kortermajad (merko.ee/kaupmehe) asuvad Tartu vallas Kaupmehe tänaval mõneminutilise autosõidu kaugusel Tartu linnasüdamest. Majad kerkivad Pärna allee elupiirkonna kõrvale, kus Merko on arendanud ja ehitanud 10 kortermaja ning müünud ligi 300 korterit.

Kolmekorruselistel B-energiaklassiga kortermajadel on eraldi gaasikatlamaja, korterid on vesikeskküttega, küttekehadeks radiaatorid ning vannitubades elektriline põrandaküte. Kortermajade arhitekt on Janno Põldme ning korterite sisekujunduse on loonud OÜ Põldme. Koduostja saab valida kolme siseviimistluspaketi vahel. Valgusküllaste 2- kuni 4-toaliste korterite juurde kuulub parkimiskoht ja panipaik. Korterite hind jääb vahemikku 58–101 tuhat eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

merko-kaupmehe-1 merko-kaupmehe-2 merko-kaupmehe-3 merko-kaupmehe-4

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigikohtu praktika: Kinnisasja müügitehingu tagasitäitmine ostja pankroti korral

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal SolutionsKohtuasja nr 3-2-1-47-15 lahendamise käigus tuli Riigikohtul vastata küsimusele, kas müüjal on õigus jätta endale nii kinnisasi kui ka rahasumma olukorras, kus ostja on kinnisasja eest osaliselt tasunud, kuid suurem osa ostuhinnast on ostja pankrotistumise tõttu jäänud tasumata ning pankrotihaldur on teatanud, et loobub ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest.

Müüja väitis, et sellises olukorras oleks lepingu tagasitäitmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna ostja ei olnud kinnisasja ostuhinda tasunud, ei olnud müüja ka selle omandit ostjale üle antud.

Riigikohus asus vastupidiselt müüjatele seisukohale, et hea usu põhimõttega poleks kooskõlas olukord, kus müüja saaks jätta endale ostja tasutud osa müügihinnast, kuigi ostja pole tasutu eest vastusooritust saanud. Kohus leidis, et müüja peab saadud raha tagastama ning lisaks maksma ostjale ka tagastamisega viivitatud aja eest seadusjärgset viivist.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Üürileandja ABC: kas üürileandmiseks osta korter, kus üürnik on juba sees?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Kui üürileandjast investor ostab korteri, kus on juba kehtiv üürileping, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu lõpetada või sellega jätkata.

Üürniku eluplaanide selgekstegemiseks tuleb investoril üürnikuga kontakteeruda. Äkki maksab olemasolev üürnik head üüri ja ei plaani lähiajal omal algatusel kuhugi liikuda. See peaks üürileandjale igati sobima.

Ajutine üürnik teeb asja keerulisemaks

Võib aga ilmneda, et üürnik on võetud ajutiselt – näiteks kinnisvara müügiperioodi ajaks kommunaalkulusid katma. Sellisel puhul on üürilepingud sageli madala üürihinnaga. Sellises olukorras peab üürileandmiseks sobiliku korteri otsija selgitama, millised võimalused on üürihinna mõistlikule tasemele tõstmisega, mis üürileandjat rahuldab.

Ostes üürnikuga korteri, toimub korteri ostu-müügitehing ja valduse kättesaamine olulise ajalise nihkega. Otsese valduse annab investorile seejuures üle mitte müüja, vaid üürnik.

Eluruumi olukorra hindamine on raskendatud

Sellises olukorras tuleb investoril valduse vastuvõtmisel pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja mille alusel hinnata, kas eluruum on vastuvõtmisel piisavalt heas seisukorras või on põhjust üürniku vastu nõudeid esitada.

Samuti peab investor hoidma silma peal üürnikule üle läinud päraldiste nimekirjal. Nii eluruumi kvaliteedi kui päraldiste vastuvõtmise aluseks on endise omaniku ja üürniku vahel sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Paraku sõlmitakse enamus üleandmise-vastuvõtmise aktidest suhteliselt kehvalt vormistatud ja aktides on üleantava vara piisavalt detailselt kirjeldamata. Vormistamise puudujäägid ei võimalda alati hiljem hinnata, kas üürnikult üürileandjale üleantud vara on üldse see vara, mis kunagi üürnikule sai üle antud.

Tagatisraha kohustus läheb üle uuele omanikule

Lisaks peab investor pöörama tähelepanu sellele, kas üürnik on endisele korteriomanikule tasunud tagatisraha. Kui üürnik on tasunud tagatisraha, siis peab müüja selle investorile edasi andma, sest üürnikule raha tagastamise kohustus läheb üle investorist korteriostjale.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Legendaarse Kivimäe sauna asemel tulevad korterid

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara alustab 30.07.2015 korterite ostuhuviliste registreerimist majja, mis tuntud Kivimäe sauna nime all.

Tänu teatrikorüfeede külaskäikudele legendi staatuse omandanud hoone müüdi 2013.aastal Domus Kinnisvarale, kes renoveerib väärika hoone täielikult ja müüb põneva ajalooga hoone Kivimäe Kodu nime all korterite kaupa maha.

Objekti müügikorraldusega tegeleva maakleri Lenne Kontori sõnul ei saa hoonest tavaline hingetu kortermaja, vaid stiilne kodu hoone ainulaadset arhitektuuri ja Nõmme vaimsust hindavate inimeste jaoks.

„Erilisi ja stiilipuhtaid kortereid on oma kodu otsijaid oodanud miljööväärtuslikku Nõmme piirkonda kaua, nüüd on selleks hea võimalus avanenud,“ ütles Lenne Kontor.

Müüki tuleb vaid 18 korterit ja 3 äriruumi, valdavalt 2-3 toalised avarad korterid. Hinnad algavad 105 000 eurost. Korterite siseviimistluse osas on ostjatel võimalik valida kolme viimistluspaketi vahel, klassikalisest Art Deco`ni. Maakler Kontori sõnul alustatakse huviliste broneeringute vastuvõtmist 30. juulil ja ühtegi Kivimäe Kodu korteripakkumist kinnisvaraportaalidest esialgu leida ei ole võimalik. Eesmärgiks on kujundada elanike kooslus, kes väärtustavad kogukonnavaimu ja Nõmmele omast looduslähedast elustiili. Kogu info projekti kohta on saadaval vaid Domus Kinnisvara kodulehel.

„Kuna Nõmme on Tallinna üks hinnatumaid elurajoone, kus uue elamispinna pakkumist napilt, siis prognoosime korterite osas suurt huvi, seda enam, et müügihinnad on igati mõistlikud“ ütles Domus Kinnisvara maakler. „Kes ei tahaks elada majas, kus on elu nautinud Eesti kultuuriajaloo suurkujud Panso, Järvet, Lutsepp ja mitmed teised,“ märkis Lenne Kontor.

Ehituse peatöövõtjaks on YIT Ehitus, korterid valmivad lõplikult 2016. aasta kevadel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Elamispindade hinnad püsivad paigal

KV.EEElamispindade pakkumishindade muutust kajastav KV.EE Indeks näitab 79,4 punkti. See on 8,5&% aastatagusest kõrgemal. Viimase kuuga on indeks kerkinud 0,4%.

Olukorras, kus elamispindade hinnad praktiliselt paigas seisavad on indeksi muutuste taga struktuursed nihked pakkumistes. Tallinnas on arendusturg aktiivne. Portaali KV.EE müügipakkumistesse lisandub uusi kalleid kortereid, mis kogu pakkumiste hulga keskmist hinda ülespoole kergitavad.

Tallinn oma pakkumiste mahuga on sedavõrd suur Eesti kinnisvaraturu piirkond, et see mõjutab olulisel määral kogu Eesti elamispindade pakkumishindade liikumist jälgivat indeksit. Nii kerkib KV.EE müügipakkumiste hinnaindeks vaatamata asjaolule, et reaalsete tehingute hind seisab paiga.

Pakkumishinnad kerkivad vaatamata pakkumiste arvu suurenemisele.

Uusi pakkumisi lisandub portaali KV.EE stabiilselt, kuid siiski oluliselt aeglasemalt kui möödunud 2014. aastal. See tähendab, et hinnasurve elamispindade pakkumisele suureneb, kuid hinnasurve kasv on aeglane ega ole veel hindu allapoole pressinud.

Vaadates KV.EE pakkumishindade kõrval tehinguhindu võime me Tallinnas näha tavapärast hinnadünaamikat, mis sõltub paljus tehingute arvust ja nende jagunemisest uute ja vanade korterite vahel. Mingist hinnalangusest me täna Tallinna baasil rääkida ei saa.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Väike investeerimisaktiivsus kajastub ettevõtete võla aeglasemas kasvus

Eesti Panksti pankEttevõtete võlakohustuste kasv selle aasta alguses vähenes. Kui kvartali võrdluses peatus võetud laenude ja väljastatud võlakirjade mahu kasv 2015. aasta esimese kvartali lõpuks, siis aasta võrdluses ulatus kasv ligikaudu 4%ni. Väikse investeerimisaktiivsuse tõttu on vähenenud pikaajaliste laenude maht, seda nii Eesti finantssektorist kui ka välismaalt võetud laenude puhul.

Ettevõtete omakapital esimeses kvartalis veidi vähenes. Vähenenud kasumite ja suhteliselt suurte dividendimaksete tõttu on vähenenud ka reinvesteeritud kasum ja peatunud on majanduskriisi järgne kiire omakapitali kasv. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti ettevõtlussektori omakapitali tase siiski üsna kõrge.

Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvavad endiselt laenukohustustest kiiremini. Suurenenud sissetulekute toel kasvasid majapidamiste omanduses olevad sularaha ja hoiused aastaga ligikaudu 9% ehk 6,3 miljardi euroni. Laenukohustused suurenesid samal ajal 3,5% ehk 7,8 miljardi euroni. Mõnevõrra on kiirenenud nii pikaajaliste eluasemelaenude kui ka lühiajaliste laenukohustuste kasv. Majapidamiste võlakoormus kasutatava tulu suhtes vähenes ja püsis SKP suhtes 40% juures.

Nagu viimasel viiel aastalgi, paigutasid või tagastasid Eesti residendid välismaale endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasasid. See tuleneb asjaolust, et Eesti residendid säästsid esimeses kvartalis ikka veel rohkem kui investeerisid.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga ökonomist

finkonto3ee_2307215

finkonto1ee_2307215

finkonto2ee_2307215

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark