Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Technopolis Ülemiste AS investeerib Ülemiste City suurima parkla rekonstrueerimiseks 300 000 eurot

24.07.2015 Tõnu Toompark

Ülemiste City suurarendaja Technopolis Ülemiste AS alustas Suur-Sõjamäe ja Lõõtsa tänava vahelisel parkimisalal töid eesmärgiga täielikult rekonstrueerida linnaku suurim parkimisplats Põhja parkla.

Eelmisel aastal lammutatud suure Dvigateli tehasehoone asemele lisandub tööde valmimisel 260 asfaltkattega parkimiskohta. Kokku hakkab Põhja parkla koos uute kohtadega mahutama üle 1000 sõiduauto.

Tööde käigus paigaldatakse parkimisplatsi alla õlipüüdurid ja vihmaveekollektorid ning uuendatakse kattemärgistust. Jalakäijate mugavamaks liikumiseks rajatakse parklasse lisaks keskne jalakäijate tee, mis teeb parkla tagumisest poolest büroohoonetesse jõudmise palju mugavamaks.

Tööd viiakse ellu järk-järgult, et parklas oleks ka rekonstrueerimise ajal piisavalt parkimiskohti. Tööd lähevad maksma ca 300 000 eurot ja valmivad augusti lõpuks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Riigikohtu praktika: Kortermaja remonttöödeks laenu võtmise otsustamine ja vastavate lepingute sõlmimine

24.07.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-49-15 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et laenu- ja käenduslepingu sõlmimiseks volituse andmine on korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ja seda saavad korteriomanikud otsustada korteriomanike üldkoosoleku häälteenamuse alusel.

Lisaks selgitas Riigikohus, et kortermaja valitseja tegevuse puhul eeldatakse, et ta tegutseb korteriühisuse esindajana. Sealhulgas laenu- ja tagatislepingute sõlmimisel ja muude lepingute sõlmimisel, mis on vajalikud kortermajas remonttööde tegemiseks.

Riigikohus leidis viidatud asjas ka seda, et kui laenu- või käenduslepingu sõlmimiseks valitsejal tegelikult volitus puudus, siis põhimõtteliselt on võimalik sõlmitud lepinguid heaks kiita ka korteriomanike otsusega, millega korteriomanikud kinnitavad heaks majanduskava, millest nähtub, et remondifondi maksete arvel tasutakse pangalaenu. Riigikohus rõhutas siiski, et on oluline, et otsuses väljenduks selge heakskiit varasemale tehingule.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe volituste pikendamine

24.07.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teatab, et Pro Kapitali nõukogu otsustas pikendada Pro Kapitali juhatuse esimehe Paolo Vittorio Michelozzi volitusi 3 aasta võrra alates 01.08.2015.

Paolo Vittorio Michelozzi on olnud Pro Kapitali juhatuse liige alates 22.11.2001.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Arco Vara: Kuidas valida kinnisvaramaaklerit?

23.07.2015 Tõnu Toompark

Hea maakler tegutseb ühes piirkonnas, tal ei ole müügis üle 100 objekti ning loomulikult on tal kutsetunnistus taskus, arvavad kinnisvarabüroode juhid.

Äripäeva teemaveebi kinnisvarauudised.ee tellimusel läbiviidud uuringust on varasemalt selgunud, et kinnisvaramaaklerite taset peetakse kõikuvaks ja ebaühtlaseks. See oli suurim etteheide maakleritele, mille üle kurtis aasta alguses lausa veerand uuringus osalenud 2147 inimestest. Seetõttu ei ole hea maakleri leidmine lihtne ning esmapilgul loogilised kriteeriumid pole alati need kõige õigemad.

Nõu annab Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

Esimene mõte liigub oma tutvusringkonda üle vaadates, et kas on kedagi tuttavat kinnisvaraspetsialisti. Kui ei ole, siis uurid, kas keegi teab kedagi head maaklerit soovitada. Hea maakler ongi see, keda soovitatakse.
Mida teha, kui neid valikuid ei ole saadaval? Kuidas leida endale ustav, aus, kiire, ilus-tark-osav abiline kinnisvaraküsimusi lahendama?

Ära vali kinnisvaramaaklerit tema müügisolevate objektide arvu järgi

Üks võimalus on see, et avad järjest kinnisvarabüroode kodulehekülgi ja vaatad pildi järgi, kes sulle võiks sobida, blond või brünett, noor või vana. Sealt leiab ka informatsiooni, kui palju on ühel või teisel maakleril kinnisvara müügis. Kui Harjumaa elamispindade maakleril on müügis 200 kinnisvaraobjekti, valige nendest mõned välja ja helistage müügiesindajale. Olen üsna kindel, et ta ei suuda kogu oma olemasolevat andmebaasi päris 100% hallata. See tähendab, et kui te talle oma vara müüki annate, olete tal 201. Aga tahaksite ju olla ainuke?

Selline maakler tegeleb justkui lumelabidaga kala püüdmisega, et ju midagi ikka peale jääb.

Kui maakleril on ainult mõned üksikud objektid müügis, võib jääda mulje, et äkki on algaja või siis ebapädev, aga siinkohal ei saa kindlaid järeldusi teha. On ka väga tublisid algajaid ja kogenud maakler võtab müüki objekte, mis on realiseeritava hinnaga ning lihtsalt müübki kogu aeg oma portfelli tühjaks.

Pigem suur büroo kui üksiküritaja

Kas eelistada üksiküritajast maaklerit või suure tuntud kinnisvarabüroo spetsialisti? Siinkohal on kaalukauss suure büroo poolel. Büroo tagab teie kinnisvara reklaamimise kõikides suuremates portaalides ja meediakanalites.

Suuremate kinnisvarabüroode maaklerid jagavad omavahel informatsiooni ostuhuvilistest. Tuntud kinnisvarabüroode maaklerid on koolitatud, läbinud erinevaid kinnisvaraalaseid kursusi, saavad pakkuda teile lisaks müügitööle ka hindamisteenust, aitavad suhelda finantsasutustega, tagavad juriidiliselt korrektse müügi või üüritehingu.

Eelista spetsialiseerunud maaklerit

Hea maakler annab teile iganädalast tagasisidet toimunust, saates kirjaliku raporti ostuhuvilistest, objekti vaadatavusest ja objekti kuvamisest turunduskanalites.

Kui müük siiski ei suju, pakub hea maakler müügi edendamiseks lahendusi. Need võivad olla soovitused teie kinnisvara parendamiseks ja ka võimalused objekti paremaks kuvamiseks või siis hinnakorrektsiooniks.

Kui müük ikka veel ei suju vastavalt teie ootustele, saab olla vaid kaks põhjust: kas maakler on kehv või hind on vale.

Artikli allikas on
Arco Vara

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht on aastaga kasvanud ligi 11%

23.07.2015 Tõnu Toompark

Ettevõtetele ja majapidamistele välja antud laenude ja liisingute maht oli juuni lõpus 15,5 miljardit eurot. Aastaga on laenu- ja liisinguportfell suurenenud 2,9%. Ettevõtetele antud laenude ja liisingute aastakasv aeglustus juunis 2%ni. Kõige kiiremini on ettevõtete laenamine viimase aasta jooksul kasvanud kaubanduse ja kinnisvaraarenduse valdkonnas.

Majapidamistele antud laenude ja liisingute portfelli kasv veidi kiirenes. Aastaga on eluasemelaenude maht suurenenud 3,8% ja muude laenude maht 4,3%. Juunis väljastati eluasemelaene 81 miljoni euro väärtuses ehk umbes sama palju kui eelnevatel kuudel. Kiiresti on kasvanud eraisikutele antud autoliising, kuid ettevõtetele on autoliisingut väljastatud samavõrra vähem. Kokku väljastati juunis autoliisingut 3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Laenude ja liisingute intresside tase on tänu väikestele baasintressidele jätkuvalt madal. Nii majapidamistele antud eluasemelaenude intressimäär kui ka ettevõtetele antud pikaajaliste laenude intressimäär oli juunis 2,2%.

Pankade poolt välja antud laenude kvaliteet halvenes veidi, nagu ka eelmistel kuudel. Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal kasvas 1,7%ni laenuportfellist. Viivises olevate laenude osakaal on enim kasvanud põllumajanduse ja kinnisvaraarendusega seotud ettevõtete hulgas.

Ettevõtted ja majapidamised jätkavad aktiivselt hoiustamist. Neile kuuluvate hoiuste maht pankade bilanssides on aastaga suurenenud 10,7%. Eriti kiiresti on kasvanud ettevõtete hoiused: nende aastakasv kiirenes 14,2%. Majapidamiste hoiused on sarnaselt eelnevate kuudega kasvanud ligi 8% aastas.

Pangad teenisid teises kvartalis 261 miljonit eurot kasumit. Kasumi muutust mõjutas enim tütarettevõtetest võetud dividendide tulu (229 miljonit eurot) ja eelnevate aastate kasumi arvel välja makstud suurelt dividendimakselt kinni peetud tulumaks (45 miljonit eurot). Kui ühekordseid tehinguid mitte arvestada, teenisid pangad teises kvartalis 77 miljonit eurot kasumit ehk 6% vähem kui eelmise aasta II kvartalis. Kasumi suurenemist toetas kasvanud teenustasutulu, ent seda vähendasid väiksem netointressitulu ja suurenenud halduskulud.

Jaak Tõrs
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigikohtu praktika: Kinnisasja müügieseme puudused ja müügilepingust taganemine

23.07.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-43-15 lahendas kohus järgmisi müügilepinguga seotud küsimusi:

kas korteriühistut koormav laenuvõlg on käsitatav korteriomandi puudusena eelkõige VÕS § 217 lg 2 p 4 tähenduses ja kas müüja pidanuks võla olemasolust ostjat teavitama;
kas elamut haldava ühistu mittetoimivus on käsitatav korteriomandi puudusena ja kas müüja pidanuks sellest ostjat teavitama;
kas müügilepingust taganemise aluseid on võimalik hiljem täiendada, sh kohtumenetluse käigus;
milline on taganemiseks mõistlik aeg.

Ostja esitas korteri ostulepingust taganemise avalduse, kusjuures taganemise põhjendused esitas ostja mitmes erinevas dokumendis, seejuures nii kohtueelselt kui ka kohtus. Riigikohus leidis, et:

kui esitatud on mitu taganemisavaldust, siis ei tühista järgmine taganemisavaldus eelmist taganemisavaldust;
kui asjal ilmnevad uued puudused, on ostjal õigus neile puudustele tugineda ka siis, kui varem ilmnenud puuduste alusel esitatud hagi on juba kohtu menetluses;
ostjal oli õigus taganemisavaldust hiljem kohtumenetluses täiendada. Oluline on aga see, et lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi;
pole välistatud taganemisavalduse esitamine ka kohtumenetluse ajal maakohtus.

Taganemisavalduse esitamise mõistliku aja osas märkis Riigikohus, et:

enne valduse saamist ei ole tavajuhul võimalik puudustest teada saada;
kui lähtuda eeldusest, et valdus anti ostjale üle lepingu sõlmimise või sellele järgneval päeval, ei saa väita, et ostja pidanuks väga lühikese ajavahemiku jooksul pärast valduse saamist teada saama kõigist asja puudustest;
üldjuhul ei saa lepingust taganemise mõistlik aeg olla lühem kui kuus kuud.

Puuduste osas leidis Riigikohus, et :

Korteriomandi puudused ei ole piiratud vaid reaalosaga, vaid ka kaasomandi mõttelise osaga ning tegelikult ka elukeskkonnaga tervikuna, vähemalt korterelamu lähiümbruses. Ostjal on äratuntav oluline huvi nt teada saada, et naaberkorteris või korterelamu aias toimuvad sagedasti kärarikkad peod, kuulatakse valjusti muusikat, elamus pakutakse paljudele võõrastele isikutele majutusteenust, et korteriühistul on probleeme võlglastega jne;
puudusteks saab lugeda muuhulgas ka korteriühistut koormavat võlga, mittetoimivat ühistut kui ka nõuetele mittevastavat elektrijuhtmestikku, kui sellest ei ole ostjat informeeritud;
müüdava korteriomandi tavaliseks omaduseks on muuhulgas ka see, et korteriomandit majandatakse nõuetekohaselt, st vähemalt minimaalselt vajalikul määral;
müüjalt ei saa nõuda, et korteriühistu toimiks normaalselt ning ei saa ka nõuda selle puuduse kõrvaldamist, kuid müüja peab ostjale andma teavet selle kohta, kui ühistu või muul viisil kaasomanike suhted mingil põhjusel tõhusalt ei toimi;
otstarbekas, vajalik ning aus oleks müügilepingutesse lisada punktid selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt korteriomandil on. Kui müüja lepingus neid puudusi välja ei too, riskib ta sellega, et ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid;
oluline on ka müügikuulutuse info, mis võib saada lepingu osaks;
ei ole välistatud, et kõik lepingu rikkumised kogumis saavad moodustada aluse lepingust taganemiseks. Selleks tuleb muuhulgas hinnata kõikide puuduste rahalist mõju võrrelduna lepingueseme hinnaga.

Notari roll müügilepingu tõestamisel:

Riigikohus leidis, et notarid peaksid selgitamiskohustuse täitmisel tehingu pooltele mh selgitama, et korteriomandi majandamise asjaolud on olulised ning lepingus tuleks kirjeldada korteriomandi müüjale teadaolevad puudused.
Viimast eriti neil juhtudel, mil müüakse vanemaid/kasutatud eluruume. Selgituskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks ei saa üldjuhul pidada notariaalse lepingu lõpuosas kõikvõimalike õigusaktide sätete mehhaanilist ümberkirjutamist.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kuidas tekivad ehituses pealesunnitud lisakulud?

21.07.2015 Eno Pappel

Ühel hetkel avastab tellija ehitaja poolt teostatud töid objektil üle vaadates, et mõnes kohas ei panda hüdroisolatsiooni, kasutatakse võimalikult odavaid materjale või näiteks ei kasutata tuuletõkketeipi seinakonstruktsioonis parema õhupidavuse saavutamiseks. Tellija on mures, mida hakata peale leitud puudustega?

Asja uurides selgub, et täpset infot ei ole kirjas ka projektis ega hinnapakkumises, mistõttu ongi ehitajal võimalik selliselt töid teha.

Üks läbiv joon on sageli ka see, et ehitaja ütleb, et nemad ehitavad nii juba 10 aastat ja see on järgi proovitud ja piisav hea ehituskvaliteediga maja saamiseks. Samas unustatakse ära, et 10 aastaga on nõuded majade soojapidavusele oluliselt tõusnud ja varem vähem tähelepanu saanud konstruktsioonide õhupidavuse saavutamine on muutunud kaasaegse energiatõhusa maja puhul üheks peamiseks ülesandeks, mida tuleb täita.

Mida siis sellises olukorras teha? Mis on võimalused, et sellised olukordi ennetada?

Probleem algab projektist ja hinnapakkumisest

Tellija poolt vaadates on probleem kindlasti see, et puudub kogemus projekti lugeda ja tervikpilti näha, et hinnapakkumise staadiumis ehitajaga detailides teemad läbi käia ning leida ülesse sellised kohad, kus ehitaja plaanib lihtsustatud lahendust. Praktikas tellija usaldab ehitajat ja nõustub ehitaja poolsete soovituste ja ettepanekutega ja peamiselt vaatab tellija põhiosas ennekõike tööde hinda.

Tellija ei mõtle antud olukorras sellele, et ehitada võib erinevalt ja kokkuvõttes täpne tööde sisu sõltub projektist ja hinnapakkumisest.

Ehitusfirmade hinnapakkumised on küll enamasti teatud mahus lahti kirjutatud, kuid mitte kõigi tööde osas ja sealt tekibki võimalus lihtsustatud lahendusteks, mis hiljem arusaamatusi tekitavad.

Tellija vaatenurgast on lahenduseks kaasata hinnaküsimise etappi ehitusega kursis olev inimene, kes oskab projekti kvaliteeti hinnata ja aitab hallid alad hinnapakkumises läbi käia ja täpsustamist vajavaid kohti otsida. Tellijal on samuti võimalik panustada võimalikult kvaliteetse projektile ning kõigis esitatud hinnapakkumistes nõuda, et hinnapakkumised peavad sisaldama projektis toodud materjale ja töid.

Ehitaja tahab tööd saada

Ehitaja vaatenurgast taanduvad sellised probleemid ennekõike sellele, et soovitakse tööd saada ja tööd saab üldjuhul see, kes suudab pakkuda teistest veidi odavama hinna. Mõnel üksikul juhul võib ju olla ka, et ehitaja ei ole kursis kaasaegsema ehitustavaga, kuid valdav enamus teab kindlasti, et kasutades paremat materjali või kindlamat lahendust, on paremini tagatud maja ehituskvaliteet. Samas ehitaja ei selgita seda hinnapakkumise ja lepingu sõlmimise faasis tellijale, sest see seaks ohtu võimaliku töö saamise, kuna paremad ja kindlamad lahendused on veidi kallimad.

Nii vaikibki ehitaja, kuni tellija ühel heal päeval teema ülesse tõstab ning probleemile lahendust hakatakse otsima.

Lisakulud

Ehitaja võtab siis mõne probleemi osas lahenduse enda peale, ehk teeb parandused omal kulul, kuid enamasti jääb ülesse teemasid, mille osas tellija otsustab teha lisakulutused, et maja parema kvaliteediga saaks.

Kokkuvõttes saavad suuremad probleemid tellija jaoks plaanitust suurema aja- ja rahakuluga küll korda, kuid sellised olukorrad teevad edasise koostöö ehitajaga pingelisemaks, sest tellija jääb ootele ja muretsema, mis veel võib olla hinnapakkumisest välja jäänud.

Mida saaks muuta, et selliseid olukordi oleks vähem või sootuks mitte?

Tellija poolt tuleb kasuks panustada detailsele projektile, mis üheselt annaks täpsed juhised, mille alusel töid peaks teostama ja mille alusel on ka lihtne teostatud töid kontrollida. Lisaks tuleb jälgida, et hinnapakkumine arvestaks kõike projektis toodut.

Ehitaja poolt oleks kasulik kulutada mõnevõrra rohkem aega ja teha tellijale selgitustööd, eriti juhul kui ehitusprojekt on üldine. Kindlasti on ka edaspidi tööde maksumus määrav kriteerium töö saamisel aga enamik tellijad tahavad ka kvaliteetset maja ning korraliku selgitustöö puhul aktsepteerib tellija ka mõnevõrra kallimat hinda.

Korralikud majad valmivad ainult heas koostöös tellija ja ehitaja vahel. Hea koostöö aitab vähendada asjatuid lisakulusid, mis tagantjärgi parandustöödega kaasas käivad.

Rohkem suhtlemist, vähem arusaamatusi!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Riigikohtu praktika: Äriruumi üürilepingu ülesütlemine ja hüvitised

21.07.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-65-15 selgitas Riigikohus äriruumi üürilepingu korralise ülesütlemise ja leppetrahvi rakendamise küsimusi.

Pooled leppisid tähtajalises äriruumi üürilepingus kokku, et:

i) nad võivad üürilepingu korraliselt ilma põhjuseta igal ajal üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 12 kuud;

ii) kui lepingu ütleb ennetähtaegselt üles üürnik, on viimasel kohustus maksta üürileandjale viie aasta üüri.

Riigikohus leidis, et:

i) sellise ülesütlemise kokkuleppe puhul on tegemist täiendava korralise ülesütlemise alusega ja sellise kokkuleppe sõlmimine tähtajalise üürilepingu puhul on õiguslikult võimalik. Seda põhjusel, et äriruumi üürilepingu sõlmivad eeldatavalt võrdsed lepingupartnerid ja sellisel juhul eeldatakse lepinguvabadust ka lepingu lõpetamise aluste ja korra kokkuleppimisel.

ii) hüvitise maksmise kokkuleppe puhul on oluliseks see, kas pool, kellelt hüvitist nõutakse, on üürilepingut rikkunud või mitte. Kõnealuses vaidluses üürilepingu rikkumist ei toimunud.

iii) tähtajalise lepingu sõlmimisel saavad mõlemad pooled eeldada, et lepingut täidetakse tähtaja möödumiseni ning seadus ei keela leppida äriruumi tähtajalise üürilepingu pooltel kokku, et üürnikul on kohustus maksta üürileandjale hüvitist, kui ta ütleb üürilepingu üles ennetähtaegselt. Tegemist on sisuliselt kahju hüvitamise nõudega.

iv) Selliseks kahjuks saab olla näiteks üüritulu, mida ta üürileandja oleks tõenäoliselt saanud, kui üürnik ei oleks üürilepingut ennetähtaegselt üles öelnud. Samas tuleb arvestada üürileandja võimalust üüripinda muul viisil ise kasutada ja sellega kulusid kokku hoida või anda üüripind muule isikule mõistlikel tingimustel üürile ja sellega kulusid kokku hoida ja tulu teenida.

v) Vähemalt üldjuhul saab eeldada, et majandustegevuses üüritud ruum antakse peatselt üürile sarnastel tingimustel, st mitte oluliselt madalama üüri eest. Seega tuleks üürnikult üürileandja kasuks väljamõistetavast saamata jäävast üürist maha arvata nt uuelt üürnikult saadud ja/või saadav üür.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tallinnas on poole aastaga algatatud, vastu võetud ja kehtestatud 181 detailplaneeringut

21.07.2015 Tallinn.ee

Esimese poolaastaga on Tallinnas algatatud 78 detailplaneeringut, linnavalitsus on vastu võtnud 56 detailplaneeringut ning linnavalitsuses ja linnavolikogus on kehtestatud 47 detailplaneeringut.

2014. aastal algatati Tallinnas 141 detailplaneeringut, vastu võeti 54 ja kehtestati 61 detailplaneeringut ning sellest lähtub, et 2015 esimese poolaastaga vastu võetud detailplaneeringute arv on ületanud juba 2014 terve aasta töömahu.

Algatamisi on olnud enim Lasnamäel ja Kesklinna linnaosades, vastavalt 14 ja 13 detailplaneeringut. Pirita linnaosas algatati 12 detailplaneeringut. Kehtestamiste osas on esikohal Kesklinn, kus kehtestati 10 detailplaneeringut ning järgnevad Haabersti ja Nõmme, kus kummaski linnaosas kehtestati 9 detailplaneeringut. Enim vastu võetud detailplaneeringuid – 19, jäi Kesklinna, 9 Haaberstisse ning 7 Nõmmele ja Kristiinesse.

„Detailplaneeringu kehtestamiseni selle algatamisest kulub ligikaudu kaks aastat, kuid mõnel juhul ka enam, sest see sõltub huvitatud osapoolte aktiivsusest ning kindlasti ka detailplaneeringu piirkonnast ja keerukusest“ ütles Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd. „Volikogu kehtestas detailplaneeringu nt miljööväärtuslikul hoonestusalal, mõne objekti kaitsevööndis.“

„Avalikust huvist ja linnaruumist lähtuvalt oli kindlasti olulisem detailplaneering Pärnu mnt 59 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine, millega on kavandatud uus kaunite kunstide õppehoone, mis võimaldab ühendada linnas hajusalt paiknevad muusika- ja balletiõppeasutused ühte kompleksi ning seeläbi parandada õpilaste ja õppejõudude töötingimusi ning muusika- ja balletiõpingute lõimumist,“ lisas Mänd.

2015. aasta esimesel poolaastal esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 845 projekteerimistingimuste taotlust ja kokku koostati ning väljastati projekteerimistingimusi 724-le objektile.

Alates 1. juulist kehtima hakanud ehitusseadus ja planeerimisseadus ning ehitusseadusliku rakendusseadustik toovad kaasa muudatused detailplaneeringu koostamise kohustuse ja projekteerimistingimuste taotlemise kohustuse osas.

Edaspidi saab püstitada ühe hoone või laiendada ühte hoonet üle 33% ilma detailplaneeringut koostamata, kui see sobitub mahuliselt ja otstarbelt keskkonda ning arvestab hoonestuslaadiga. Projekteerimistingimuste taotlus on aluseks uue hoone püstitamiseks ja olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33%.

Ülejäänud juhtudel on projekteerimistingimusi vaja taotleda, kui soovitakse ehitada olulise avaliku huviga rajatist, mille puhul ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik (n staadion, golfiväljak, motoringrada või lauluväljak nõuavad detailplaneeringut).

Projekteerimistingimuste taotlus võetakse vastu ainult pärast riigilõivu, mis on 25 eurot tasumist.

Täiendavat informatsiooni linnaplaneerimise, ehitustegevuse ja kasutuslubade osas saab Tallinna koduleheküljelt rubriigist teenused ja sealt alt valides märksõna „linnaplaneerimine“ http://www.tallinn.ee/teenused#valdkond_17

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistika: 2014 sai Eestis kasutusloa 785 mitteeluruumi

21.07.2015 Tõnu Toompark

2014. aastal lubati Eestis statistikaameti andmete alusel kasutusse 785 mitteeluruumi. Neist mitteeluruumidest 170 ehk 22% asus Tallinnas ja Harjumaa.

Mullu kasutusse lubatud mitteeluruumide pindala oli 529 000 m². Siin jäi Harjumaa osakaaluks 44% kasutusloa saanud mitteeluruumide pindalast ehk 231 000 m².

Arvuliselt järgnes Harjumaale Saaremaa, kus eelmisel aastal sai kasutusloa 107 mitteelruumi. See soodustas kogu kasutusse lubatud eluruumide arvust 14%. Saaremaa kasutusse lubatud mitteeluruumide pindala moodustas siiski ainult 22 000 m² ehk 4% kogu Eesti mahust.

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis juunis kuuga

20.07.2015 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juunis võrreldes maiga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -1,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus mäetööstuses ja toiduainete tootmises, samuti hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kütteõlide tootmises.

2014. aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses ja metallitootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuni 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Juuni 2015 – mai 2015, %	Juuni 2015 – juuni 2014, %
KOKKU	0,2	-1,7
Töötlev tööstus	-0,2	-2,2
Mäetööstus	21,0	32,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-5,9	-11,3
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	2,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juunis võrreldes maiga -0,1% ja võrreldes 2014. aasta juuniga -3,5%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid juunis keskmisest enam elektrienergia, metalli, puittoodete ja toiduainete hinnad, samas tõusid mootorsõidukite ja nende osade, ehitusmaterjali ning tekstiiltoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juunis võrreldes maiga -0,8% ja võrreldes 2014. aasta juuniga -2,4%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid juunis keskmisest enam põllumajandussaaduste, metalli ning naftasaaduste hinnad, samas tõusis ehitusmaterjali ja elektrienergia hind.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2015. a. II kvartalis

20.07.2015 Tõnu Toompark

Tehingute andmebaasi laekunud 2015. aasta teise kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2015. aasta teises kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 15 130 tehingut ligikaudu 790 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati teises kvartalis kokku 14 280 kinnisvara tehingut 649 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas teise kvartali jooksul omanikku 35 594 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 41 579 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Viljandi maakonnas – 3 947 hektarit, kõige vähem Järva maakonnas – 1 305 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2015. aasta teises kvartalis võrreldes 2014. aasta teise kvartaliga 7,5% ning eelmise kvartaliga võrreldes 3,7%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 9,5%, hoonestamata maa hinnaindeks 4,7% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 3,1%.

Tallinnas Haaberstis alustati uue multifunktsionaalse ärihoone arendust

20.07.2015 Tõnu Toompark

Favorte OÜ alustas koostöös Uus Maa Kinnisvarabürooga uute multifunktsionaalsete laohoonete pakkumisega Tallinnas Haabersti linnaosas, aadressil Järveotsa tee 50.

Arendamisel on 4000 m2 uusi multifunktsionaalseid, nn „kõik ühes“ (ladu-tootmine, büroo ja esindus) äripindu, mille ehitamisega alustatakse käesoleval suvel. Esimeses etapis ehitatakse välja 2000 m2, mille valmimistähtaeg on järgmise aasta II kvartal, teise etapi valmimistähtaeg on aga 2016. aasta IV kvartalis.

„Esimene etapp on juba üürilepinguga kaetud,“ ütles Järveotsa 50 pakkumisprotsessi korraldav Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultant Einar Niin.. „Üürnikuks on heli-, valgus-, video-, lavatehnika ja ajutiste üritusepindade rendiga tegelev ettevõtte. Hetkel otsime aga üürnikke arenduse teisele etapile, kus pakutavad pinnad on suuruses 500-2000 ruutmeetrit.“

Laokompleksi asukoht on logistiliselt soodne, paiknedes Tallinna väljakujunenud äripiirkonnas Haabersti ja Mustamäe piiril. See annab võimaluse olla oma klientidele, tarnijatele ja tööjõule lähedal. Läbimõeldud ja paindlikud lahendused võimaldavad ettevõtetel koondada ühe katuse alla lao- ja tootmisruumid koos büroo- ja esinduspindadega, võimaldades seeläbi efektiivsemat majandamist.

Projekti juhtimise ja üürnike leidmisega tegeleb Uus Maa Kinnisvarabüroo, arendaja on Favorte OÜ ning ehitaja Eventus Ehitus OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Ehitushinnaindeksi tõus peatus II kvartalis

20.07.2015 Statistikaamet

Ehitushinnaindeks jäi 2015. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga samale tasemele ja tõusis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust üle kolmveerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallines ehitusmaterjal 0,2%. Kulutused masinatele odavnesid 0,5% ja tööjõule 0,3%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,4% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,3%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2015
	I kvartal 2015 – II kvartal 2015, %	II kvartal 2014 – II kvartal 2015, %
KOKKU	0,0	0,7
tööjõud	-0,3	1,8
ehitusmasinad	-0,5	-1,3
ehitusmaterjal	0,2	0,3
Eramuindeks	-0,2	0,5
Korruselamuindeks	0,1	-0,5
Tööstushooneindeks	-0,2	1,0
Ametihooneindeks	0,0	1,1

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2015
	I kvartal 2015 –II kvartal 2015, %	II kvartal 2014 – II kvartal 2015, %
KOKKU	-0,4	0,3
tööjõud	-0,6	1,5
ehitusmasinad	-1,0	-2,6
ehitusmaterjal	-0,2	-0,4

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pro Kapital: Võlakirjade teise märkimisperioodi algus

20.07.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teavitas investoreid 02.04.2015, et Pro Kapitali nõukogu otsustas 02.04.2015 kiita heaks tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) emiteerimise.

Pro Kapital teavitas investoreid 27.05.2015, et on otsustanud emiteerida võlakirju väljalaskehinnas EUR 7 000 000. Pro Kapital teavitas investoreid 06.07.2015, et esitas taotluse võlakirjade noteerimiseks Nasdaq Stockholmi börsil ning esimeseks kauplemispäevaks on 08.07.2015 või sellele lähedane kuupäev.

Lähtudes nõukogu 02.05.2015 otsusest on Pro Kapitali juhatusel õigus välja lasta Võlakirju järgmistel põhitingimustel:

Pro Kapital emiteerib Võlakirju summas kuni EUR 50 000 000 (maksimum summa);
Võlakirjade nimiväärtus on EUR 100 000;
Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi, mis ei ole suurem kui 8% kalendriaastas;
Võlakirju on kavas emiteerida mitmes osas;
Võlakirjade lunastamistähtaeg on 5 aastat alates Võlakirjade esimese emiteerimise kuupäevast (st 01.06.2020);
Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:
1. kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA; In Vitam UAB; PK Invest UAB and Pro Kapital Bonum UAB;
2. kolm pangakontot on avatud seoses Võlakirjade emiteerimise kavatsusega (tingdeponeerimiskonto, võla teenindamise konto, deposiitkonto);
3. juhul kui emiteeritud Võlakirjade kogusumma ületab EUR 25 000 000, siis tekib täiendavalt kohustus pantida AS-i Tallinna Moekombinaat aktsiad.
Väljastatud Võlakirjad on võetud kauplemisele Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas ning järgmistel märkimisperioodidel väljastatavad Võlakirjad on kavas samuti noteerida Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas.

Pro Kapitali juhatus otsustas 17.07.2015 kuulutada välja võlakirjade emiteerimise. Pro Kapital kavatseb teises etapis emiteerida võlakirju väärtuses minimaalselt 5 000 000 eurot. Võlakirjade emissioon on suunatud kutselistele investoritele ning tegu ei ole avaliku pakkumisega. Käesolev teade avaldatakse Tallinna Börsi reeglistiku Nõuded Emitendile punkti 7.6. kohaselt. Pro Kapital teavitab investoreid teise emissiooni tulemustest pärast tulemuste kinnitamist juhatuse poolt.