Hea mullastikuga ja kompaktsesse maaüksusesse kuuluvat põllumaad on üha vähem saadaval, kuna põllumajandustootjad ning investorid näevad sellisel maal head tulukust, kirjutab Arco Vara kutseline hindaja Reet Värnik.
Põllumaade hinnad on üldiselt tõusuteel. Hinnatõusu tekitavad nii põllumajandussaaduste hinnatõus, põllumajandusettevõtete omavaheline konkurents kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest saadavad toetused.
Kõige viljakamad põllud asuvad valdavalt Kesk-Eestis, kus on levinud leostunud ja leetjad mullad ehk nn pruunmullad. Kõige kehvemad põllumaad on põhjarannikul ja Loode-Eestis.
Leostunud mullad on stabiilse või parasniiske veerežiimiga ning mullareaktsioonilt neutraalsed või nõrgalt happelised. Haritava maa boniteet Kesk-Eestis ulatub 40–60 hindepunktini, osas piirkondades isegi üle 60 hindepunkti.
Võiks arvata, et põllumaa hinda mõjutab maaüksuse pindala, kuid tegelikkuses on pindala mõju hinnatasemele üsna vähetähtis. Kui maaomanik tahab müüa oma nelja hektari suurust põllumaad piirkonnas, kus ümberkaudsed põllud on suure põllumajandusettevõtte omandis või rendil, on suuremad maaomanikud huvitatud maa ostmisest, et kasvatada enda põllumassiivi.
Nii on põllutööde korraldamine mugavam ja igasugune kulu mitu korda väiksem. Maa-ameti uuringust on näha, et suuremate kinnistute naabruses suuremate ja väiksemate maaüksuste pinnaühiku hinnad oluliselt ei erine.
Põllumaa hindamine
Kinnisvarahindaja puutub oma töös põllumaa hindamisega kokku üsna sageli. Üldjuhul siis, kui ta hindab pangalaenu tagatiseks seatavat suurt maamajaga hoonestatud kinnistut, mille kõlvikulises koosseisus on märkimisväärselt ka haritavat maad.
Hoonestamata maa, kus kõlvikulises koosseisus on valdavalt haritav maa, krediidiasutusele laenutagatiseks reeglina ei sobi.
Kinnisvarahindaja puutub põllumaa hindamisega kokku ka siis, kui riik tellib maa erakorralise hindamise. Siinkohal on oluline märkida, et vastavalt maa hindamise seadusele on maa hindaja isik, kellele on valitsuse kehtestatud korras välja antud tegevuslitsents.
Eestis on sellise tegevuslitsentsiga maa hindajaid 32 ja valdav osa neist tegeleb ka elukondliku ja ärikinnisvara hindamisega.
Põllumaa ostjatest enam kui kaks kolmandikku moodustavad juriidilised isikud, kes toodavad põllumajandussaadusi või vahendavad maatehinguid ehk ostavad ja müüvad maa edasi, ilma et seda ise kasutaks.
On ka selliseid põllumaa ostjatest vahendajaid, kes ostavad ja rendivad maa piirkonnas tegutsevale põllumajandusettevõttele välja. Põllumaa rendihinnad ulatuvad 40–80 €/ha. Valdav osa põllumaa rendihindadest jääb siiski vahemikku 40–60 €/ha.
Põllumaa hinda mõjutab suuresti maa kvaliteet ning selle asukoht. Kui piirkonnas tegutseb üks või mitu põllumajandusettevõtjat, hakkavad pakutava maa vajajad hinnas konkureerima ning sellest tulenevalt võivad mõned põllumaa tehinguhinnad väga kõrgeks kujuneda.
Kui 2011. aastal oli keskmine haritava maa hind Eestis ~1200 €/ha, siis 2014. aastal ulatus see juba umbes 1900 €/ha.
Keskmine hind kajastab nii vabaturu tehingutes kui ka nendes tehingutes, mille puhul ei näidata registris tegelikku tehingusummat või tasutakse osa summast mitterahaliste vahenditega.
Põllumaaga on tehtud tehinguid ka hinnatasemel kuni 4000–5000 €/ha, ent pigem on sellised tehingud erandlikud ning taolised tehingusummad kujunevad tihedas konkurentsis.
Võrumaal tehakse põllumaadega tehinguid hinnatasemel 2000–2900 €/ha, Jõgevamaal kuni 2700 €/ha ning Hiiumaal kuni 2500 €/ha.
Hoonestatud ala eraldatakse ja müüakse edasi
Nii nagu metsamaa puhulgi, on põllumajandusettevõtjad huvitatud ka hoonestatud kinnistute soetamisest, kui kõlvikulises koosseisus on haritavat maad märkimisväärselt ning maa on kvaliteetne. Sellisel puhul ei ole hoonestusel suurt tähtsust ning reeglina mõõdab põllumees hoonestatud ala ja põllumaa lahku ja kinnistab need.
Pärast kinnistamistoiminguid jätab ta põllumaa endale, kuid hoonestatud maaüksuse võõrandab. See on sage suure pindalaga hoonestatud kinnistute puhul, kus kinnistu lahku mõõtmine ning sellega kaasnevad kulud end ära tasuvad.





Viimasel ajal on kogu Eestis, aga eriti just Tallinnas, olnud palju põlenguid kortermajade keldrites.




Kinnisvarakoolis toimub 17/03/2016 koolitus “Omandiõiguse kitsendused”. Koolitust viib läbi RMK kinnisvaraosakonna juhtaja Andrus Lauren.

2015. aasta lõpul valmis kodanikualgatusel „Maale elama“ kinnisvaraportaal, mis loob uued võimalused maapiirkondade turundamiseks ning seal asuva kinnisvara müügiks.
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta IV kvartalis ligi 6600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 25,5% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 8,4%. Vabade ametikohtade arv oli 2015. aastal suurim II ja III kvartalis.

15. märtsil algab taotluste vastuvõtt projektis „Fassaadid korda“ osalemiseks. Taotlusi võetakse korteriühistutelt vastu digitaalselt või linnaosavalitsustes esmaspäeviti kell 15.00-18.00 ja neljapäeviti 10.00-12.00. Täiendavat infot projekti kohta saab aadressilt www.tallinn.ee/fassaadidkorda
Riigikantselei algatusel Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks pühendatud 100 tammega tammikute projekt on jõudnud esinduspargi projekteerimise etappi Tamsalus. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka hea ligipääsuga asupaiga tõttu Eesti keskel. Riigikantselei toel on 100 tamme tammikuid plaanis rajada kõikidesse Eesti maakondadesse, kuhu igaühte istutatakse üheskoos koolinoorte ja omavalitsustega 100 tamme 2018. aasta suve alguses.
08. märtsil 2016 jõustus AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte AS Merko Ehitus Eesti ja Rannamõisa tee Kinnisvarahaldus OÜ vahel sõlmitud projekteerimis- ja ehitusleping BAUHAUS kaubamaja ehituseks Tallinnas Haabersti linnaosas aadressidel Kaeravälja tn 3, Rannamõisa tee 4c ja Rannamõisa tee 4d.

Tallinna Lennujaam kuulutas septembris välja riigihanke projekti Tallinna lennuliiklusala ehitustööde teostamiseks, täna sõlmiti ehitusleping hanke võitja Lemminkäinen Eestiga.

Eilsel Riigikogu istungil ei leidnud toetust Keskerakonna fraktsiooni algatatud „võtmed tagasi“ põhimõtet järgiv eelnõu, mis aitaks lahendada olukordi, kus krediidivõtja ei tule laenumaksete tasumisega enam toime.







