Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arco Vara: Põllumaa hind sõltub maa kvaliteedist ning asukohast

11.03.2016 Reet Värnik

Hea mullastikuga ja kompaktsesse maaüksusesse kuuluvat põllumaad on üha vähem saadaval, kuna põllumajandustootjad ning investorid näevad sellisel maal head tulukust, kirjutab Arco Vara kutseline hindaja Reet Värnik.

Põllumaade hinnad on üldiselt tõusuteel. Hinnatõusu tekitavad nii põllumajandussaaduste hinnatõus, põllumajandusettevõtete omavaheline konkurents kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest saadavad toetused.

Kõige viljakamad põllud asuvad valdavalt Kesk-Eestis, kus on levinud leostunud ja leetjad mullad ehk nn pruunmullad. Kõige kehvemad põllumaad on põhjarannikul ja Loode-Eestis.

Leostunud mullad on stabiilse või parasniiske veerežiimiga ning mullareaktsioonilt neutraalsed või nõrgalt happelised. Haritava maa boniteet Kesk-Eestis ulatub 40–60 hindepunktini, osas piirkondades isegi üle 60 hindepunkti.

Võiks arvata, et põllumaa hinda mõjutab maaüksuse pindala, kuid tegelikkuses on pindala mõju hinnatasemele üsna vähetähtis. Kui maaomanik tahab müüa oma nelja hektari suurust põllumaad piirkonnas, kus ümberkaudsed põllud on suure põllumajandusettevõtte omandis või rendil, on suuremad maaomanikud huvitatud maa ostmisest, et kasvatada enda põllumassiivi.

Nii on põllutööde korraldamine mugavam ja igasugune kulu mitu korda väiksem. Maa-ameti uuringust on näha, et suuremate kinnistute naabruses suuremate ja väiksemate maaüksuste pinnaühiku hinnad oluliselt ei erine.

Põllumaa hindamine

Kinnisvarahindaja puutub oma töös põllumaa hindamisega kokku üsna sageli. Üldjuhul siis, kui ta hindab pangalaenu tagatiseks seatavat suurt maamajaga hoonestatud kinnistut, mille kõlvikulises koosseisus on märkimisväärselt ka haritavat maad.

Hoonestamata maa, kus kõlvikulises koosseisus on valdavalt haritav maa, krediidiasutusele laenutagatiseks reeglina ei sobi.

Kinnisvarahindaja puutub põllumaa hindamisega kokku ka siis, kui riik tellib maa erakorralise hindamise. Siinkohal on oluline märkida, et vastavalt maa hindamise seadusele on maa hindaja isik, kellele on valitsuse kehtestatud korras välja antud tegevuslitsents.

Eestis on sellise tegevuslitsentsiga maa hindajaid 32 ja valdav osa neist tegeleb ka elukondliku ja ärikinnisvara hindamisega.

Põllumaa ostjatest enam kui kaks kolmandikku moodustavad juriidilised isikud, kes toodavad põllumajandussaadusi või vahendavad maatehinguid ehk ostavad ja müüvad maa edasi, ilma et seda ise kasutaks.

On ka selliseid põllumaa ostjatest vahendajaid, kes ostavad ja rendivad maa piirkonnas tegutsevale põllumajandusettevõttele välja. Põllumaa rendihinnad ulatuvad 40–80 €/ha. Valdav osa põllumaa rendihindadest jääb siiski vahemikku 40–60 €/ha.

Põllumaa hinda mõjutab suuresti maa kvaliteet ning selle asukoht. Kui piirkonnas tegutseb üks või mitu põllumajandusettevõtjat, hakkavad pakutava maa vajajad hinnas konkureerima ning sellest tulenevalt võivad mõned põllumaa tehinguhinnad väga kõrgeks kujuneda.

Kui 2011. aastal oli keskmine haritava maa hind Eestis ~1200 €/ha, siis 2014. aastal ulatus see juba umbes 1900 €/ha.

Keskmine hind kajastab nii vabaturu tehingutes kui ka nendes tehingutes, mille puhul ei näidata registris tegelikku tehingusummat või tasutakse osa summast mitterahaliste vahenditega.

Põllumaaga on tehtud tehinguid ka hinnatasemel kuni 4000–5000 €/ha, ent pigem on sellised tehingud erandlikud ning taolised tehingusummad kujunevad tihedas konkurentsis.

Võrumaal tehakse põllumaadega tehinguid hinnatasemel 2000–2900 €/ha, Jõgevamaal kuni 2700 €/ha ning Hiiumaal kuni 2500 €/ha.

Hoonestatud ala eraldatakse ja müüakse edasi

Nii nagu metsamaa puhulgi, on põllumajandusettevõtjad huvitatud ka hoonestatud kinnistute soetamisest, kui kõlvikulises koosseisus on haritavat maad märkimisväärselt ning maa on kvaliteetne. Sellisel puhul ei ole hoonestusel suurt tähtsust ning reeglina mõõdab põllumees hoonestatud ala ja põllumaa lahku ja kinnistab need.

Pärast kinnistamistoiminguid jätab ta põllumaa endale, kuid hoonestatud maaüksuse võõrandab. See on sage suure pindalaga hoonestatud kinnistute puhul, kus kinnistu lahku mõõtmine ning sellega kaasnevad kulud end ära tasuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kodus peab olema turvaline olla

11.03.2016 Ants Aguraiuja

Viimasel ajal on kogu Eestis, aga eriti just Tallinnas, olnud palju põlenguid kortermajade keldrites.

Eelmisel kuul sai Tallinnas Mustamäel Vilde teel asuva kortermaja keldris lohakalt kustutatud suitsukonist alguse põleng, millest eritunud suitsu tõttu sai kannatada kaks inimest, neist üks viidi haiglasse.

Harjumaal Maardu linnas elas korrusmaja keldris kodutu, kes pani keldriboksis põlema prahi. Kuna veetorustiku näidik sulas põlemise tõttu torustiku küljest lahti ja kukkus ära, siis torustikust välja jooksnud vesi hoidis ära suurema tulekahju tekkimise. Kahjustada said elektrijuhtmed, nõrkvoolukaablid ning veetorustik.

Selliseid näiteid on veelgi, kõikjalt Eestist. Iga põlengu tõttu saab kahjustada majaelanike vara, mille taastamiseks tuleb tasuda suuremaid või väiksemaid summasid. Hullemal juhul saab põlengutes kahjustada inimeste tervis või kaotab keegi oma elu.

Seetõttu palume korteriühistutele meelde tuletada, mida teha selliste põlengute vältimiseks ja majaelanike kaitsmiseks.

Tuleohutuse teemat tuleks regulaarselt käsitleda ühistu koosolekutel.

Kortermajade trepikodades on suitsetamine keelatud. Kui inimesed seda teadmatusest või tahtlikult endiselt teevad, siis on soovitav panna kortermajade trepikodadesse kasvõi igale korrusele suitsuandur, mis nii põlengust kui ka trepikojas suitsetavast inimesest kiiresti märku annab.

Selleks, et kellegi kuritahtlik või lohakas käsi ei süütaks tulekahju, tuleb maja üldkasutatavad ruumid ja keldrid hoida tühjad põlevmaterjalidest. Trepikodadesse tohi ladustada liikumist segavaid ning kergestisüttivaid asju, näiteks ehitusjäätmeid, mööblit, prügi ning isegi lapsevankreid. Miks? Tulekahju korral ei tohi hoone evakuatsiooniteed olla tõkestatud ja kui maja ühiskasutatavatel pindadel ei hoita asju, pole seal ka millelgi põleda. Lisaks trepikodadele, peab põlengute vältimiseks prahist puhtana hoidma ka liftišahte.

Ja kui siis põleng on juba puhkenud, on tähtis, et päästeauto pääseks hoonele ligi.

Selleks peaks veenduma, et majanumber on korralikult nähtav ning parkimine maja ümber korraldatud selliselt, et see ei sega päästetööd. Täna on päästeauto ligipääs eriti just Tallinna korrusmajadele väga kehv, seda just õhtusel öisel ajal kui inimesed on kodus ja majaümbrus tihedalt autosid täis pargitud.

Kuni 3 korrust on võimalik inimesi päästa autol oleva tõmbredeliga. Kõrgematelt korrustelt päästmiseks on vaja redelautot või tõstukit, mille paigaldamiseks hoone juurde on vaja suuremat ruumi kui tavalisele päästeautole.

Heakord korteriühistus

Korterelamus võib keldris hoida põlevvedelikku (nt bensiin või lahusti) koguses kuni 5 liitrit korteri kohta
Prügikast peab asuma põlevast materjalist seinast ja hoone avadest ohutus kauguses või vähemalt 4 meetri kaugusel
Keldri ust tuleb hoida kinnises asendis (soovitatavalt lukus)
Trepikotta ei ladustata jalgrattaid, vankreid, mööblit ega muud taolist, mis võivad raskendada päästetöid ja evakuatsiooni
Korterelamu üldkasutatavad elektripaigaldised peavad läbima regulaarse tehnilise kontrolli
Soovitatav on paigaldada trepikotta vähemalt üks suitsuandur ja üks 6kg tulekustuti
Tuleohutusalast nõu saate küsida päästeala infotelefonilt 1524

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Economic growth slowed to 1.1% in 2015

11.03.2016 Tõnu Toompark

In 2015, economic growth amounted to 1.1% in Estonia as the volumes of stocks and exports decreased.
We expect GDP growth to accelerate to 2.3% in 2016 on the back of higher exports and investments.

In 2015, economic growth reached 1.1% in Estonia. Estonia registered one of the lowest GDP growth rates in the EU. By sectors, GDP was negatively influenced by a decrease in the value added in transportation, construction, and manufacturing.

Transportation has been hit by lower trade volumes with Russia. The value added of construction decreased mainly due to a decrease in the construction of structures and repair of buildings. Manufacturing was affected by a decline in export demand and output prices. An increase in the value added of agriculture, professional activities, and domestic trade had a positive contribution to GDP growth.

The contribution of net exports was positive because export volumes fell less than import volumes. Domestic demand fell, mostly because of smaller inventories. Private and public consumption grew. Households’ expenditures on food, recreation and transport supported private consumption. Investment volumes fell due to lower investment volumes of enterprises in equipment and transport. Public investment volumes increased.

GDP growth in Estonia is expected to accelerate this year on the back of stronger export demand as economic activity in the European Union is expected to accelerate. Investment figures will be supported by higher external demand, low interest rates and higher volumes of public investment. Private consumption growth will slow as wage earners’ real income growth will be lower.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused” toimub 17/03/2016

11.03.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 17/03/2016 koolitus “Omandiõiguse kitsendused”. Koolitust viib läbi RMK kinnisvaraosakonna juhtaja Andrus Lauren.

Koolitus annab teadmised omandiõiguse ja omandi kitsenduste olemusest ja selles valdkonnas kehtivatest õigusaktidest. Lisaks saab koolitusel konkreetsed nõuandeid oma õiguste kaitseks ja vajaduste realiseerimiseks omandiõiguse kitsenduste olemasolul.

Koolitus on suunatud riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega, kinnisasjade omanikele ja kinnisvaramaakleritele.

Koolitus „Omandiõiguse kitsendused“ toimub neljapäeval 17/03/2016 kell 10.00-15.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus aasta tõi uue kinnisvaraportaali

11.03.2016 Terje Oden

2015. aasta lõpul valmis kodanikualgatusel „Maale elama“ kinnisvaraportaal, mis loob uued võimalused maapiirkondade turundamiseks ning seal asuva kinnisvara müügiks.

www.maale-elama.ee pakub kinnisvara omanikele, kinnsvara vahendamisega tegelevatele firmadele ning kogukondadele võimalust avaldada maapiirkondades müügis olevate elukohtade kuulutusi. Maapiirkonna all mõistetakse antud portaali kontekstis kogu Eesti territooriumi välja arvatud Tallinn, Tallinna eeslinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve. See, et uus kinnisvaraportaal keskendub ainult maapiirkonnale on esimene oluline erinevus seniste kinnisvaraportaalidega võrreldes. Teine oluline erinevus on see, et iga kinnisvarakuulutuse juurest on võimalik leida informatsiooni kohaliku kogukonna ning lähiümbruses asuvate tööpakkumiste või ettevõtlusvõimaluste kohta. Kogukond on antud portaali mõistes teatud kompaktne piirkond oma elanike ja teenustega, mis võib olla nii kohalik omavalitsus, kui selles asuv piirkond, küla või kant.

Niisiis koosneb uus portaal viiest omavahel seotud osast:

KOGUKONNAD – sisaldab portaaliga liitunud kogukondade iseloomustust ja infot teenuste, vabade elukohtade ning piirkonna tööpakkumiste kohta.

ELUKOHAD – sisaldab kinnisvarapakkumisi, mida edastavad kogukonnad, kinnisvarafirmad ja kinnisvara omanikud. Iga kuulutuse juures on otselink vastavale kogukonnale eeldusel, et kogukond on portaaliga liitunud.

TÖÖKOHAD – sisaldab kogukondade tööpakkumiste infot.

ETTEVÕTLUSVÕIMALUSED – sisaldab ettevõtlusvõimaluste infot.

TAHAN MAALE – siin saavad maale soovijad täita ankeedi oma ootuste kohta nii kogukonna, kui elu- ja töökoha osas ning läkitada selle endale sobivatele portaaliga liitunud kogukondadele.
Käesolevaks ajaks on portaaliga liitunud 46 kogukonda. Sellega on kaetud 25 % sihtrühmana määratletud maapiirkonnast. Kogukondade liitumisaktiivsus ning suutlikus hallata ja hoida värskena edastatavat informatsiooni, saab uue portaali populaarsuse ning edukuse nurgakiviks nii kinnisvarafirmade, kui maakodu otsijate seas, kuna just ristlingitud kogukondlik ehk kohalik informatsioon on see, mis eristab vastloodud portaali seni väga edukalt tegutsenud kv.ee ja city24.ee-st.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

IV kvartalis vabade ametikohtade arv vähenes

10.03.2016 Statistikaamet

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta IV kvartalis ligi 6600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 25,5% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 8,4%. Vabade ametikohtade arv oli 2015. aastal suurim II ja III kvartalis.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2015. aasta IV kvartalis 1,2%, mis on 0,1 protsendipunkti väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli finants- ja kindlustustegevuses (2,7%) ning info- ja side tegevusalal (2,4%). Finants- ja kindlustustegevuses oli ka kõige suurem vabade ametikohtade arvu kasv – võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga kasvas sel tegevusalal vabade ametikohtade arv kaks korda.

Kõige madalam (0,1%) oli vabade ametikohtade määr kolmel tegevusalal – põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, mäetööstuses ja ehituses.

Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (19%), hulgi- ja jaekaubanduses (16%) ning hariduse tegevusalal (10%).

Vabadest ja hõivatud ametikohtadest asusid 57% Harju maakonnas (sh Tallinn), 11% Tartu maakonnas ja 8% Ida-Viru maakonnas. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas (sh Tallinn) (1,6%) ning madalaim Hiiu maakonnas (0,2%).

Vabadest ametikohtadest 71% oli erasektoris ning 29% avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli avalikus sektoris 1,4% ning erasektoris 1,2%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Diagramm: Vabade ametikohtade määr, I kvartal 2006 – IV kvartal 2015

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2015. aasta III kvartalis 88 000 töötajat, mis oli 14,4% suurem kui eelmises kvartalis, kuid 0,9% väiksem kui 2014. aasta III kvartalis. Kõige enam kasvas tööjõu käive 2015. aasta III kvartalis varasema aasta sama perioodiga võrreldes kinnisvaraalases tegevuses (46,2%) ja info- ja side tegevusalal (33,0%).

Hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2015. aastal oli valimis 12 376 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Toetuste taotluste vastuvõtt projektis „Fassaadid korda“

10.03.2016 Tallinn.ee

15. märtsil algab taotluste vastuvõtt projektis „Fassaadid korda“ osalemiseks. Taotlusi võetakse korteriühistutelt vastu digitaalselt või linnaosavalitsustes esmaspäeviti kell 15.00-18.00 ja neljapäeviti 10.00-12.00. Täiendavat infot projekti kohta saab aadressilt www.tallinn.ee/fassaadidkorda

Projektiga toetatakse korteriühistuid, kes on Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel seadnud eesmärgiks energiatõhususe tõstmise ja selle käigus hoonete fassaadide ilmestamise supergraafikaga.

Toetust antakse kuni 10% krediidi- või finantseerimisasutuselt taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast või KredEx toetuse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud korterelamu rekonstrueerimise abikõlblike kulude summast. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused on kinnitatud majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015 määrusega nr 23.

Fassaadi rekonstrueerimiseks antakse toetust kuni 20 000 eurot aastas. Lisaks antakse korteriühistule supergraafika teostamiseks toetust kuni 70% selle maksumusest, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.

Projekti „Fassaadid korda“ raames korterelamuid energiatõhusamaks muutvate korteriühistute toetamise kord on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 25.02.2016 määrusega nr 8.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Mustamäele rajatakse avaliku sauna ja ujulaga spordikompleks

10.03.2016 Tallinn.ee

„Akadeemia tee 30 kinnisasjale seatakse hoonestusõigus eesmärgiga rajada krundile ujula ja avaliku saunaga spordi- ja vabaajakeskus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Hoonestaja peab lähtuma kehtestatud detailplaneeringust ning lõpetama ehitustööd ja objekti kasutusse võtma hiljemalt 30. novembriks 2018,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Mustamäe linnaosa vanema Helle Kalda sõnul on kaasaegne ujulaga spordikompleks mustamäelaste ammune unistus.

Läbirääkimistega pakkumise korras eatakse hoonestusõigus Tallinna linna omandis olevale Akadeemia tee 30 kinnisasjale pindalaga 10 227 m2. Detailplaneering annab õiguse ehitada kinnistule kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega spordi- ja vabaajakeskus koos ujula ning linnasaunaga.

Hoonestusõiguse tingimuste kohaselt seatakse Akadeemia tee 30 kinnisasjale hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat. Lisaks ujula ja saunaga spordi- ja vabaajakeskusele kohustub hoonestaja ehitama kinnisasjale sõiduteed, kõnniteed ja parklad koos tänavavalgustusega ning liikluskorraldusvahenditega, tehnovõrgud ja -rajatised.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 5. aprill 2016 kell 10.00. Enampakkumise tulemused selguvad eeldatavasti maikuu alguses.

Pakkumine peab muuhulgas sisaldama Akadeemia tee 30 kinnisasjale rajatava spordi- ja vabaajakeskuse eskiisi koos seletuskirjaga; äriplaani ning pakkuja kvalifitseerimiseks nõutud dokumente.

Pakkuja või alltöövõtja kahe viimase majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive peab olema igal majandusaastal vähemalt 10 miljonit eurot ning pakkujal peab viie viimase aasta jooksul olema korrektselt ja hea ehitustava kohaselt ehitatud ja üle antud vähemalt kaks sarnast ehitustööd, mille lepingu maksumus iga objekti kohta on vähemalt 5 miljonit eurot. Sarnasteks ehitustöödeks loetakse avaliku ehitise kasutamise otstarbega hoonete ehitustööd.

Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumuse koos lõpliku eskiisiga. Pakkumise võidab pakkuja, kes saab hindamisel kõrgeima punktisumma.

Allianss Arhitektid alustasid projekteerimistöödega esindustammiku rajamiseks Tamsalus

10.03.2016 Tõnu Toompark

Riigikantselei algatusel Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks pühendatud 100 tammega tammikute projekt on jõudnud esinduspargi projekteerimise etappi Tamsalus. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka hea ligipääsuga asupaiga tõttu Eesti keskel. Riigikantselei toel on 100 tamme tammikuid plaanis rajada kõikidesse Eesti maakondadesse, kuhu igaühte istutatakse üheskoos koolinoorte ja omavalitsustega 100 tamme 2018. aasta suve alguses.

Esinduspargi avalikul arhitektuurikonkursil tunnistati parimaks Allianss Arhitektide töö “Sõnasalud” (võistlustöö autorid Eve Komp, Grete Veskiväli, Kristi Tuurmann), mille tulemusel Tamsalu vallavalitsus sõlmis Allianss Arhitektid OÜga projekteerimislepingu.

100 tamme pargi ideelahendus on sümbioos linnalikust ja maalähedasest, liigendades olemasoleva heinamaa tundlikult uute elementide ja haljastusega. Lahendus rõhutab pargi kasvamist ning kujunemist koos noorte istutatavate tammedega, jättes piisavalt võimalusi muudatusteks tulevikus.

Iga parki istutatav tamm saab endale märgistuse erinevate Eesti vanasõnade ja mõtteterade näol, mis muudab pargis jalutamise põnevaks ja mõtlemapanevaks. Projekteerimistöö käigus kujundatakse 5 ha suurune pargiala koos 100 tamme ja vanasõnadega, jalgteede võrgustik, pargivalgustus ning Kukelossi hoone välisündmuste korraldamise kohaks.

2018. aastal, EV100 sünnipäeval, valmiva esinduspargi rajab Tamsalu vald Riigikantselei kaasrahastusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Merko Ehitus ehitab Bauhausi kaubamaja

10.03.2016 Tõnu Toompark

08. märtsil 2016 jõustus AS Merko Ehitus kontserni kuuluva 100%lise tütarettevõtte AS Merko Ehitus Eesti ja Rannamõisa tee Kinnisvarahaldus OÜ vahel sõlmitud projekteerimis- ja ehitusleping BAUHAUS kaubamaja ehituseks Tallinnas Haabersti linnaosas aadressidel Kaeravälja tn 3, Rannamõisa tee 4c ja Rannamõisa tee 4d.

Projekteerimis- ja ehituslepingu raames rajab AS Merko Ehitus Eesti BAUHAUS Tallinn Rocca al Mare ehitus- ja aiandustarvete kaubamaja koos Drive-In Arena, parkla, tehnorajatiste ja juurdepääsuteedega. Osaliselt ühe- ja kahekorruselise keskuse kasutatav müügipind on üle 14 000 m2. BAUHAUS Tallinn Rocca al Mare pakub klientidele üle 120 000 toote ning erinevaid teenuseid, kaupluses saab tööd üle 130 kaubandustöötaja.

Lepingu maksumus on suurusjärgus 7,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad märtsis 2016 ning hoone valmimine on planeeritud 2017. aasta aprilliks.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid ning juhib elukondliku kinnisvara arendusprojekte.

BAUHAUS on Euroopa juhtivaid ehitusmaterjalide kaubamajade kette, millel on 18 riigis üle 270 kaubamaja.

2015. aastal kasvas Eesti majandus 1,1%

10.03.2016 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet. 2015. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%.

2015. aasta

2015. aastal oli SKP jooksevhindades 20,5 miljardit eurot.

Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui I kvartalis kasvas SKP võrreldes 2014. aasta sama ajaga 1,1%, siis IV kvartalis 0,7%. Kokku kasvas Eesti SKP 2015. aastal 1,1%.

2015. aastal mõjutas majandust enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning töötlev tööstus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid ja ehituse lisandväärtus kahanes eelkõige rajatiste ehitamise ning hoonete remondi vähenemise tõttu. Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes peamiselt nõrga välisnõudluse tõttu.

Oma panuse SKP kasvu andis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKP kasvu enim kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine.

Vaatamata suurenemisele aasta esimeses kvartalis, vähenes 2015. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 1,1% ning kaupade ja teenuste import 1,8%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine.

Sarnaselt välisnõudlusele oli nõrk ka sisenõudlus. Eesti sisemajanduse nõudlus kahanes 0,7%, mõjutatuna enim varude vähenemisest. Varud vähenesid võrreldes 2014. aastaga kõikides alaliikides. Samas kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, vabale ajale ning transpordile tehtud kulutuste suurenemise tõttu.

Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 4,5%. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Samal ajal suurenesid valitsemissektori investeeringud. Kuigi sisenõudlus kahanes, kasvas SKP ning lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 96,6% SKP-st.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4%, mis oli aastavõrdluses viimase nelja aasta parim näitaja.

2015. aastal kasvas SKP aeglasemini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 2,3% ja 2,8%. Seega vähenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,6% ja 1,1%. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2014. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 5,7%.

2015. aasta IV kvartal

2015. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,4 miljardit eurot.

2015. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,9% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,8%.

2015. aasta viimases kvartalis mõjutas SKP-d positiivselt kõige rohkem põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Lisaks andsid majandusele hoogu info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

2015. aasta IV kvartalis oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtus reaalarvestuses SKP üks suurimaid pidurdajaid. Lisaks vähendas IV kvartalis SKP-d oluliselt töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kahanemine.

IV kvartalis kasvas SKP aeglasemini kui hõivatute arv, kuid kiiremini, kui töötatud tundide arv. Seetõttu vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tootlikkus hõivatu kohta, kuid tootlikkus tunni kohta kasvas. Tööjõu ühikukulu suurenes 2015. aasta IV kvartalis 5,2%.

Sisemajanduse nõudlus jäi 2015. aasta IV kvartalis võrreldes aasta varasemaga samale tasemele, suurenedes hinnamõjusid arvesse võttes 0,2%. Sisenõudlust mõjutas peamiselt kodumajapidamiste ning valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste suurenemine, samas varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 3,2%. Kapitali kogumahutuse vähenemine pidurdus – 2015. aasta IV kvartali reaalarvestuses oli see 0,4% väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Investeeringuid mõjutasid positiivselt põhiliselt valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

2015. aasta viimases kvartalis kahanes kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2,0%, kaupade ja teenuste import aga 0,7%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,9%.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tallinna Lennujaama lennuliiklusala ehitushanke võitis Lemminkäinen Eesti

10.03.2016 Tõnu Toompark

Tallinna Lennujaam kuulutas septembris välja riigihanke projekti Tallinna lennuliiklusala ehitustööde teostamiseks, täna sõlmiti ehitusleping hanke võitja Lemminkäinen Eestiga.

Ehituse maksumuseks kujuneb lepingu kohaselt 34,6 miljonit eurot, millest pool kaetakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Ehitustööde ettevalmistus algab käesoleva aasta aprillis ning ehitus peab olema valmis 2017. aasta lõpuks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt rahastusotsuse kinnitanud majandus- ja taristuminister Kristen Michal sõnas, et ehkki terminalihoone kaasajastamine ja laiendamine on toonud Tallinna Lennujaamale viimastel aastatel olulisi tunnustusi, vajab lennujaam ladusaks toimimiseks ka kvaliteetset uut lennurada koos muude tugisüsteemidega. „Lennuraja põhjalik rekonstrueerimine ja tugisüsteemide uuendamine on eelduseks, et aastas juba enam kui kaht miljonit reisijat teenindav lennujaam saaks ka edasi kasvada. Lisaplussiks on, et uued lahendused on ka märgatavalt säästlikumad looduskeskkonnale,“ märkis minister Michal.

Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Einari Bambuse sõnul on ees ootamas lähiajaloo keerukaim ehitusprojekt. “Peame ehitustöödega valmis saama vabariigi juubeliks ning Euroopa Liidu eesistumiseks, samal ajal tuleb meil koostöös ehitajaga tagada lennuohutus igal ajal ning kanda hoolt lennuühenduste toimimise eest muu maailmaga,” märkis Bambus. “Usume, et hanke võitis parim pakkumine ning kindlust annab teadmine, et Lemminkäineni kontsern on samal ajal teostamas ka Vantaa lennuvälja laiendustöid, seega ei kahtle me ehitaja oskustes tulla toime lennuvälja spetsiifikast tingitud keeruliste ehitusoludega,” lisas Bambus.

Ehitusprojekti raames rekonstrueeritakse olemasoleva lennuraja 20 aasta vanune kattekonstruktsioon, pikendatakse lennurada ning parendatakse ruleerimisteede ja õhusõidukite perroonialade süsteemi. Projektiga asendatakse praegune lennuvälja tuledesüsteem energia- ja keskkonnasäästlike süsteemidega ning paigaldatakse kõrgema kategooria lähenemistulede- ja navigatsioonisüsteemid.

Arendusprojekti eesmärgiks on tõsta Tallinna Lennujaama lennuohutuse taset, tõhustada lennujaama keskkonnasäästlikku ja efektiivset käitamist ning leevendada lennujaama infrastruktuuri ebasoodsat mõju ümbritsevale keskkonnale läbi lennujaama keskkonnaseisundi parendamise.

Tallinna lennujaama keskkonnaseisundi parendamiseks rajatakse lennuvälja idasuunale täiendav õhusõidukite jäätõrje ala, ehitatakse välja keskkonnanõuetele vastavad lumesulamisplatsid, rajatakse lumesulamisvete ärajuhtimis- ja monitooringusüsteemid ning ehitatakse nõuetekohane mootorite testimise ala.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Newsec Property Outlook Spring 2016

10.03.2016 Tõnu Toompark

Low interest rates and good access to funding, volatile global stock markets and low yields in the bond market are contributing factors to the great interest of properties Northern in Europe.
Demographic challenges create opportunities in the property market.
Continued high transaction volumes throughout 2016.

Newsec Property Outlook Spring 2016

Allianss Arhitektid began the design work for the establishment of the oak grove in Tamsalu

10.03.2016 Tõnu Toompark

The project initiated by the Government Office to establish oak groves with 100 trees to celebrate the Centenary of the Republic of Estonia has reached the stage of design work in Tamsalu. The given place was selected as a site for the park due to its symbolic name and also for its location in the middle of Estonia. With the support of the Government Office, the aim is to establish oak groves of 100 oaks in every Estonian county with the trees planted in cooperation with students and local governments in the early summer of 2018.

The work “Word Groves” by Allianss Arhitektid (authors Eve Komp, Grete Veskiväli and Kristi Tuurmann) was selected as the best solution in the public architectural competition and the design contract between the local municipality of Tamsalu and Allianss Arhitektid OÜ was subsequently signed.

The design solution of the park of 100 oaks is a symbiosis of the urban and the rustic combining the present meadow with new elements and landscaping with delicate refinement. While underlining the growth and development of the park with the young oak plants, it nevertheless leaves plenty of room for changes also in the future.

Each oak tree planted in the park will have a label with various Estonian proverbs and aphorisms making the walk in the park an exciting and contemplative journey. The work will include the design of the five-hectare park area with 100 oaks and proverbs, the footpaths and illumination as well as the reconstruction of Kukelossi building as a venue for outdoor events.

The park with its estimated time of completion on the centenary of Estonia in 2018 will be co-funded by the municipality of Tamsalu and the Government Office.

„Võtmed tagasi“ eelnõu ei leidnud parlamendi toetust

10.03.2016 Tõnu Toompark

Eilsel Riigikogu istungil ei leidnud toetust Keskerakonna fraktsiooni algatatud „võtmed tagasi“ põhimõtet järgiv eelnõu, mis aitaks lahendada olukordi, kus krediidivõtja ei tule laenumaksete tasumisega enam toime.

Keskerakonna esitatud seadusmuudatus nägi ette, et seisus, kus krediidivõtja ei tule enam toime laenumaksete tasumisega, saaks isik krediidiasutusele üle anda krediidi tagatiseks oleva vara, mis kataks kõik sellega seotud kulutused. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene vastutab üksnes hüpoteegiga tagatud krediidi eest ning krediidivõtjal on võimalik korraga loobuda nii varast kui ka võlgnevusest.

„Võtmed tagasi põhimõte tähendab seda, et inimese eluasemelaen kustutatakse, kui maksejõuetu laenuvõtja tagastab pangale laenuga ostetud kinnisvara. Finantsinspektsiooni andmetel moodustasid 2014. aasta lõpus eluasemelaenud 86% kõigist eraisikutele antud laenudest. Seega võib öelda, et eluasemelaenu võtmine on tänapäeva ühiskonnas ääretult tavaline. Paraku ei ole keegi kaitstud selle eest, et krediidikoormus võib eri põhjustel muutuda talumatuks. 2008. aasta finantskriisi tagajärjel jäid paljud pered ilma oma kodudest ja väljusid kodu soetamise tehingutest selgelt vaesematena. Meie ettepanek oleks aidanud taolisi juhtumeid vältida,“ sõnas eelnõu ettekandja Olga Ivanova.

Saadiku sõnul ei ole väljakäidud ettepanek Euroopa Liidu õigusruumis midagi uut. Sarnaseid käike on juba rakendatud Lätis ning antud teema on olnud põhjaliku arutelu all ka Euroopa Parlamendis.

„Huvitaval kombel on ka näiteks sotsiaaldemokraadid varasemalt taolist võimalust toetanud. Näiteks kui Andres Anvelt oli justiitsminister, siis ta sõnas, et „võtmed tagasi“ põhimõtet võiks Eestis rakendada. Täna aga valitsuskoalitsioon mõtet ei toetanud. Olen endiselt veendunud, et taolist sammu on vaja, et vähendada inimeste makseraskustesse sattumise riski,“ lõpetas Olga Ivanova.