29. septembril Tartmusis avatav arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“ uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad Tartu linnaruumi. Kolm saali on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele, neljas saal esitleb kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Näituse kuraator on arhitektuuriajaloolane ja -kuraator Pille Epner, kaaskuraator arhitekt Kaja Pae. Näitus jääb avatuks 4. detsembrini.
Näituse eesmärk on vaadelda linna erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub erinevate huvigruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.
Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendab 15 intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.
Kuraatorite sõnul keskenduti näitust kokku pannes olulistele Tartu linnaruumi kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele. “Viimastel aastatel tekkinud, kohati üsna tuline diskussioon, mis kriitiliselt küsib kvaliteetse ja Tartule omase linnakeskkonna järele, on märk üheltpoolt läbimõelduma planeerimise vajalikkusest ja teisalt valmisolust selle suunas liikuda.“
Näitusega kaasneb ruumigurmaani kaart, mis tutvustab Tartu nüüdisarhitektuuri ja tartulikke kõrvalradu.
Käesoleva aasta augustis pakuti 
Olen taas kokku pannud igasügisese suure elamispindade turuülevaate. Turuülevaadet käin ettevõtetes esitlemas.
Mäletad seda uksepiita, kuhu sai iga aasta tõmmatud kriips või kaks, et näha, palju vahepeal pikkust visanud oled? Või seda, kuidas vanaisa pliidi alla tuld tehes alati sõbralikult torises, kui suitsulont korraks pliidiraua alt välja vupsas? Ning siis see parkimiskoht seal maja taga puu all, kus sa viimased 10 aastat oled alati parkinud…
Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele neli kinnistut ja neli korteriomandit, pakkumine tuleb esitada hiljemalt 5. oktoobriks.
Tallinna Kesklinna valitsuse tellimusel saab Aegna sadamahoonest ümberehituse järel ka aastaringne päästepunkt.
Nordeconi tütarettevõttel SWENCN AB hakkab Stockholmi äärelinnas peatselt valmima esimene ehitustöö – Styrmannen 36 kortermaja. Eile peeti sarikapidu. Töö tellija on Rootsi päritolu kinnisvaragruppi Innovation Properties AB kuuluv Bostadsrättsföreningen Styrmannen 49.
Oleme väike maja, viis korterit ja muinsuskaitse all olev elamu. Meie majas vahetus aasta tagasi ühe korteri omanik. Seniajani toimis asjaajamine üksmeeles ja igati meeldivalt, kõik elanikud eluoluga rahul. Juhatuses on kolm liiget, otsest juhatuse esimeest ei ole määratud. Üks liige soovib närvide oma rahustuseks loobuda liikmeks olemisest. Aga meil pole kusagilt võtta tegusat majaelanikku, kes soovib heaperemehelikult osaleda juhatuses. Isiklike huvide etteotsa seadmine meile, teistele elanikele, ei sobi. Küsimus selline – kas me saame valida loobuva juhatuse liikme asemele kodaniku, kes ei ela meie majas kuid on nõus astuma meie maja meeskonda? Palume väga õiglast nõuannet.
21/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus”. Kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile keskenduvat koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Tänavu juunis, juulis ja augustis tehti Tallinnas kokku 2262 korteritehingut, mida on rohkem, kui ühelgi varasemal aastal viimase kümnendi jooksul. Siiski on buumiaja kõige teravama tipuni veel kasvuruumi.
U.S. Invest AS rajab Kadrioru, kesklinna ja Sikupilli piirile kolm 13-kordset tornelamut nimega Skyline, mille ainulaadne asukoht tagab igale korterile avara vanalinna- ja merevaate.
Turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 488 000 sise- ja välisturisti, mida oli 6% enam kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet.
