Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Tallinn: Tuljaku restorani kõrvale planeeritakse hotelli-seminarikeskust

28.05.2025

TallinnTallinna linnavalitsus võttis vastu Pirita tee 26e kinnistu detailplaneeringu, mis võimaldab olemasolevale restorani Tuljak hoonele rajada kuni kuuekorruselise juurdeehituse, kuhu tuleb restoraniga seotud hotell-seminarikeskus.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus märkis, et viimase 10-12 aasta jooksul on piirkonnas toimunud ulatuslikke muudatusi. „Naaberkinnistutele – Pirita tee 26f ja 28a – on rajatud detailplaneeringute alusel 16- ja 11-korruselised äri- ja eluhooned, mis oma kõrguse tõttu paistavad hästi silma. Samuti on valminud 9-korruseline elamu Pirita tee 26 kinnistul ning 4-korruselised äri- ja eluhooned aadressil Pirita tee 26b. Tuljaku restorani juurdeehitus kuulub samuti nende muudatuste hulka, kuid mille kavandamise kaudu paraneb oluliselt piirkonnas tänavatevõrgustik ja suureneb haljastuse osakaal.”

Planeering hõlmab 0,4 hektari suurust ala Kadrioru asumis Pirita tee ja Maarjamäe tänava vahel. Piirkonnas on mitmekesine hoonestus – kontaktvööndis paiknevad nii elu- kui ka ärihooned. Pirita tee äärne ala jaguneb mitmeks eriilmeliseks piirkonnaks, mida eraldavad linnaruumilised ja looduslikud piirid, milles tugevaim on läänes asuv Tallinna laht. Samuti toimib Pirita tee oma laiuse ning liiklustiheduse tõttu eraldajana, lahutades hoonestatud ala mereäärsest puhkealast. Muuhulgas leidub kontaktvööndis väärtuslikku kõrghaljastust ning Pirita teed ääristab haljaskoridor. Eriliseks väärtuseks on Lillepaviljoni ümbrusesse rajatud aed ning Tuljaku hoonet ümbritsev kujundatud maastik.

Detailplaneeringu eesmärk on jagada ärimaa sihtotstarbega Pirita tee 26e kinnistu kaheks – moodustada üks ärimaa sihtotstarbega krunt ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Määrata sinna ehitusõigus kuni 6-koruselise ärihoone (hotell-seminarikeskus) juurdeehituseks olemasolevale restorani Tuljak hoonele. Samuti määratakse üldised maakasutustingimused ning sätestatakse põhimõttelised lahendused heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise osas.

Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS. Materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registrishttps://www.tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP034490.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna linnaplaneerimise amet ja Kesklinna valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Merko: Lahekalda korteriarendusprojekti uue etapi ehitus

28.05.2025

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv OÜ Merko Kodud on otsustanud jätkata Tallinnas Maarjamäe paeklindil asuva Lahekalda korteriarendusprojekti järgmiste maapealsete mahtude ehitust, mille raames valmib 2026. aasta sügisel kaks kortermaja kokku 110 korteriga.

Aadressidele Paekalda 15 ja 17 kerkivate 8-korruseliste A-energiaklassiga hoonete korterite suurused jäävad vahemikku 35–124 ruutmeetrit ning korterite ruutmeetri hinnad algavad 3545 eurost.

Lahekalda kvartal (www.merko.ee/lahekalda) asub Tallinnas Kadrioru ja Pirita vahel Maarjamäe kõrgendikul. Arendusprojekti kogumahus valmib järgmise kümnekonna aasta jooksul ligikaudu 25 uut korterelamut enam kui tuhande korteriga. Hoonete sisehoovides on haljastatud puhke- ja mängualad ning lisaks on piirkonda planeeritud terviklikku elukeskkonda toetava kaubandus-teenindusfunktsiooniga hooned.

Lahekalda kvartali kümme esimest maja ligi 500 korteriga on valmis. Viimati valmisid 2024. aastal kortermajad aadressidel Paekalda 19 ja Paekalda 21 ning enam kui pooled nendes majades asuvatest korteritest on ostja leidnud.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) on Eesti tuntuim ja usaldusväärseim elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Merko: Lahekalda apartments development project next phase construction (Tallinn, Estonia)

28.05.2025

OÜ Merko Kodud, part of the AS Merko Ehitus group, has decided to proceed with the construction of the above-ground volumes of next phase of the Lahekalda apartment development project located on the Maarjamäe limestone clint in Tallinn. Within the framework of this development phase two apartment buildings with a total of 110 apartments will be completed in the fall of 2026.

The apartment sizes of the 8-storey A-energy class buildings being built at Paekalda 15 and 17 will range from 35 to 124 square metres and the price per square metre starts from 3,545 euros.

The Lahekalda quarter (www.merko.ee/lahekalda/en) is located in Tallinn, between Kadriorg and Pirita, on the Maarjamäe ridge. The development project is set to deliver approximately 25 new apartment buildings with more than a thousand apartments over the next ten years. The courtyards of the buildings have landscaped recreation and play areas, and in addition, buildings with a commercial and service function supporting a holistic living environment have been planned for the area.

The first ten buildings in the Lahekalda quarter with nearly 500 apartments are ready. The most recent apartment buildings were completed in 2024 at Paekalda 19 and Paekalda 21, and more than half of the apartments in these buildings have found a buyer.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) is Estonia’s best-known and most trusted residential real estate developer. To ensure the best quality, convenience and assurance for home buyers, Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and warranty service.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Hepsor: Changes in the management of Hepsor AS

28.05.2025

HepsorThe Supervisory Board of Hepsor AS has elected Martti Krass, the current Latvian Country Manager, as a new member of the Management Board of Hepsor AS (hereinafter Hepsor), who will take office on 1 August 2025 with a five-year mandate. The mandate of the current Chairman of the Management Board, Henri Laks, will expire on 1 August 2025, when he will become a member of the Supervisory Board of Hepsor, in accordance with the resolution of the General Meeting of Hepsor shareholders held on 21 May 2025.

Martti Krass has been working at Hepsor since 2014 – first as an engineer and project manager, then as a Latvian Country Manager since 2017. Krass holds a Master’s degree in civil engineering from TalTech.

The new Chairman holds 1 288 Hepsor shares and a 20% stake in Hepsor’s subsidiary Hepsor Latvia OÜ.

“The foundations are in place for Hepsor’s future development and growth – I am taking over a company that is well capitalised, ambitious and has great potential in its team,” said Martti Krass. “Our future goal is clear, we will focus on increasing profitability through increased efficiency, stronger teamwork and a focus on client expectations. We will continue to build confidence in domestic markets.”

Andres Pärloja, Chairman of the Supervisory Board of Hepsor, expressed confidence that under the leadership of Martti Krass, the company will reach the next level of development: “Martti knows Hepsor inside out – he has been with us since the very first development projects and has played an important role in the company’s growth. He is a strategic leader who is able to maintain focus on what is important and who is able to lead the team to results,” said the Chairman. “Today, the company has a strong foundation, which was created under the leadership of the previous Chairman Henri Laks. We are grateful to Henri for what he has done and are pleased that his contribution to the long-term development of Hepsor will continue on the Supervisory Board.”

Hepsor will continue its planned activities in its home markets in Estonia and Latvia, focusing on sustainable development projects and improving the quality of living environment. Work also continues on the company’s investments in Canada.

Hepsor AS (www.hepsor.ee) is a developer of residential and commercial real estate. The Group operates in Estonia, Latvia and Canada. In fourteen years of operation, we have created 2 076 homes and nearly 36 300 m2 of commercial space. Hepsor is the first developer in the Baltic States to implement a number of innovative engineering solutions that will make the buildings it builds more energy efficient and thus more environmentally friendly. The company has a portfolio of 25 development projects with a total area of 172 800 m2.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinn: Uus rannahoone annab Stroomi rannale värske näo ning kauaoodatud teenused

27.05.2025

TallinnSel nädalal algavad Stroomi rannahoone ehitustööd, mis kestavad augustini. Seejärel alustatakse hoone sisustamist, kasutusse võetakse see sügisel.

Abilinnapea Viljar Jaamu sõnul aitab uus rannahoone muuta Stroomi rannapargi avaliku ruumi terviklikumaks ja kasutajasõbralikumaks. „Uus rannahoone annab Stroomi rannale värske näo ning kauaoodatud teenused, mis muudavad ranna peredele ja kõigile külastajatele veelgi mugavamaks ja meeldivamaks ajaveetmiskohaks. Arhitektuurne lahendus avab külastajatele merevaate ning loob loogilise ruumilise jaotuse rannapromenaadil. Eriti oluline on, et hoone on aastaringselt kasutatav ja vajadusel teisaldatav, mis annab linnale paindlikkuse tulevikulahenduste kavandamisel. Rõõmustav on ka see, et projekt vastab kohalike ootustele nii funktsionaalsuse kui ka keskkonnasäästlikkuse osas,“ ütles Jaamu.

Stroomi randa rajatakse kaks eraldiseisvat puitehitist – rannavalvetorn ning rannahoone -, mille ehitusalune pind on kokku ligi 400 m². Kahekorruseline puidust elementmaja on suvisel ajal jahutatud ja talvel köetud, sobides aastaringseks kasutamiseks. Mõlemad hooned on vajadusel lahtivõetavad ja teisaldatavad, mistõttu saab neid hiljem mujal kasutada.

Põhja-Tallinna vanem Külli Tammur lisas, et uus rannahoone täiendab rannaparki ka vajalike ja oodatud teenustega. „Rannahoone on sündinud koosloomes kohalike elanikega ja nende ootusi arvestades. Inimeste ettepanekutest lähtuvalt tuleb hoonele avar vaateplatvorm, millelt on mõnus jälgida rannamelu või lummavaid merevaateid, aastaringselt avatud kohvik ning loomulikult ka kõige elementaarsem pool – rannadušid ja korralikud tualetid,” rääkis Tammur.

Rannahoone projekteerimis- ja ehitustööd teeb EstNor OÜ, omanikujärelevalvet IBG-Ehitus OÜ. Projekti kogumaksumus on 1,1 miljonit eurot (ilma käibemaksuta).

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tartu: Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringut tutvustatakse avalikul arutelul

27.05.2025

Neljapäeval, 29. mail kell 18 toimub Ilmatsalu kooli (Kooli tee 5) saalis Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu lahendust tutvustav avalik arutelu, kuhu kõik huvilised on oodatud.

Arutelul tutvustavad linnavalitsuse ruumiloome osakonna töötajad, OÜ Kobras ja liiklusekspert planeeringulahendust ning selle juurde koostatud strateegilise keskkonnamõju hindamise tulemusi. Samuti selgitatakse planeeringu rakenduse kasutamist ja näidatakse, kuidas selle kaudu esitada oma arvamust planeeringu kohta.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuga luuakse võimalus laiendada Ilmatsalu alevikku väikeelamute piirkonnaga ja rajada endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla.

Planeeringuala suurus on 200 hektarit ja see asub Ilmatsalu külas, hõlmates piirkonda mõlemal pool Ilmatsalu jõge, sh ka endiste kalatiikide ala. Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse mittekasutatav tehismaastik ning rajatakse uus elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab Ilmatsalu küla, Ilmatsalu aleviku ja Tüki külaga loogilise terviku.

Planeeringuale rajatakse üks suurem ja teine väiksem tehisjärv, mille ümber kavandatakse grupiti väike- ja ridaelamuid. Elamugruppide vahele on kavandatud avalikult kasutatavad rohealad, mis võimaldavad vaba juurdepääsu tehisjärvele. Suurema tehisjärve äärde on üldplaneeringuga kavandatud avalik supelrand.

Rohealad on planeeritud ka Ilmatsalu jõe kallastele ning Järve tee äärde. Ilmatsalu jõe lõunakaldale ette nähtud roheala tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise.

Planeeringuala kesk- ja lõunaossa on kavandatud golfiküla, mis koosneb täismõõtmelisest golfiväljakust ja golfikeskusest. Golfiküla kavandamisel tuleb arvestada Ilmatsalu jõe kaldakaitseliste piirangute, piki jõge kulgeva rohevõrgustiku ja avalikult kasutatava puhkekoridoriga.

Üldplaneering annab võimaluse Tellise tee 2 krundile lasteaia ehitamiseks.

Ilmatsalu jõe äärde, Sulaoja suudmega piirnevale alale kavandatakse paadisadam, kuhu võib rajada ka sadamahoone koos selle teenindamiseks vajalike ehitistega ning pakkuda toitlustus-, kaubandus- ja majutusteenust.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on toodud välja leevendusmeetmed, mille rakendamisel ei kaasne kavandatuga olulist ebasoodsat mõju maastikule, loodusressurssidele, Ilmatsalu savimaardlale ja Sangla turbamaardlale, pinna- ja põhjaveele, rohevõrgustikule, väärtuslikule maastikule, kaitsealustele liikidele ja aladele, inimese heaolule ja tervisele.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on avalikul väljapanekul 19. maist 30. juunini 2025 ning sellega saab tutvuda kaardirakenduses https://gis.tartulv.ee/ilmatsaluyp/eelnou, Ilmatsalu raamatukogus (Kooli tee 5) ja Tartu raekoja infokeskuses.

Swedbank: Moodul- ja tehasemaja ostmine pangalaenuga: kuidas see käib ja millega arvestama peab?

27.05.2025

SwedbankMoodul- ja tehasemajad muutuvad aina populaarsemaks, sest need saavad kiiresti valmis ning ehituskvaliteet on neil aina parem. Küll aga võib segadust tekitada majaostu finantseerimine, kuna valmimisprotsess on neil iseehitatud majast veidi teistsugune.

Kui iseehitatud maja puhul küsivad ehitajad tavaliselt raha pärast maja valmimist, siis moodul- ja tehasemajade tootjad soovivad tasu üldjuhul enne. Kuna laenuraha saab välja maksta alles piisava tagatise olemasolul ja ehitamata maja tagatiseks ei saa kasutada, siis on tarvis laenutaotluseks kaardistada nii majaprojekti kogumaksumus kui ka omafinantseeringu või tagatise kasutamise võimalused. Kohe alguses asjakohane mainida, et kui maja hind jääb alla 30 000 euro, siis on võimalik kasutada tagatiseta laenu ehk kodu väikelaenu, millel puudub omafinantseeringu nõue. Kui summa on suurem, siis kaasneb ka omafinantseeringu nõue ja tagatise seadmine vajadus. Saad lugeda rohkem, millal ning kuidas saab kodu väikelaenu võtta Swedbanki kodulehelt.

Millele enne ehitust tähelepanu pöörata?

Moodul- ja tehasemaja elemendid valmistatakse tehases. Lihtsalt öeldes on mõlemal juhul tegemist tehasemajaga, kuid moodulmaja elemendid monteeritakse mooduliteks tehases ning tehasemajal majaostja krundil. Pangalaenu taotlemine käib aga mõlemal juhul samamoodi.

Majaprojekti kaardistamine algab nii moodul- kui ka tehasemaja puhul sobiva krundi leidmisest. Samuti tuleb tähelepanu pöörata, kas kinnistule jõuab tsentraalne vesi ja kanalisatsioon või peab sinna rajama lokaalse mahuti ja kaevu. Mõistagi on oluline ka elektri olemasolu, kuna elektriga liitumine võib tähendada olenevalt asukohast üpris suurt lisakulu.

Eraldi tuleks üle vaadata juurdepääsuteega seotud nüansid: kas see on olemas, kellele see kuulub ja kuidas kasutamine on kokku lepitud. Kui juurdepääsutee puudub, siis peab hindama, kuidas aastaringne juurdepääsutee luua ning kui palju see maksma läheks.

Kui sobiv krunt on olemas või leitud, siis järgmine samm on konkreetse moodul- või tehasemaja valimine. Pakkumiste sirvimisel tuleks lisaks maja suurusele ja välimisele vaadata ka seda, mis hinna sisse kuulub. Mõned tootjad pakuvad võtmed-kätte lahendust – tänapäeval on võimalik osta endale suvemaja, mis tuuakse su krundile ja kuhu on võimalik kohe sisse kolida. Teised tootjad jätavad soodsama hinna nimel paljud tööd majaomaniku tellida, näiteks vundamendi ehituse.

Mida kasutada lisatagatisena?

Pärast majaprojekti kogumaksumuse väljaselgitamiseks tuleb mõelda omafinantseeringu peale. Laenu saamiseks on üldjuhul vajalik vähemalt 15% suurust omafinantseeringut, kuid konkreetne summa oleneb lisatagatise olemasolust ja väärtusest.

Mida lisatagatisena kasutada saab? Üks tagatis on tavaliselt krunt, kuhu hakatakse maja püstitama, aga tihti kasutatakse sellena ehitusperioodil ka olemasolevat eluaset.

Tagatised tuleb laenu saamiseks aktsepteeritud kinnisvarahindaja poolt hinnata. Maja püstitamiseks valitud kinnistu eksperthinnang peaks sisaldama nii hetke kui ka tuleviku turuväärtust. Hetke turuväärtus annab teadmise, kui palju krundi vastu on võimalik laenu anda, ning tuleviku turuväärtus hinnangu, kui palju maksab kinnistu siis, kui sellele on maja püstitatud.

Tuleviku turuväärtus on ka omanikule oluline, et hinnata, kas maja soetusmaksumus koos krundiga on väiksem või suurem ning kas lisatagatise vabastamine ilma laenu osalise tagasimaksmiseta on võimalik.

Kui projekti kalkulatsioon on detailne, omafinantseering või lisatagatis olemas ja ehitusetapid selged, siis annab see nii laenuvõtjale kui ka pangale selguse, kas ja kui palju saab laenuraha kasutada. Laenu taotlemist tuleb alustada taotluse esitamisest ning olla valmis ka selleks, et peale sissetuleku küsitakse tagatiste eksperthinnanguid ning maja pakkumist, mis sisaldab ka infot raha liikumise kohta. Saad arvutada oma igakuise kodulaenu makse Swedbanki kodulehel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Uus Maa kinnisvaraekspert: Tallinna „mägede“ uutest korteritest on saanud luksuskaup

27.05.2025

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul lähenevad Tallinna „mägede“ uute korterite hinnad kesklinnale ja soodsat kodu tuleb linnapiirist järjest kaugemalt otsida.

Igor Habali sõnul on uute magalakorterite hinnad tõusnud proportsionaalselt rohkem kui näiteks kesklinnas ning pole seega enam paljudele kättesaadavad. „Kui viis aastat tagasi oli uue kahetoalise magalakorteri hind 110 000 euro juures, siis nüüd on see keskmiselt 165-170 000 juures,“ rääkis Habal.

„Magalates on uue korteri keskmine ruutmeetri hind tõusnud 4400-4500 euro juurde ja ses osas pole Lasnamäel, Mustamäel või Õismäel erilist hinnavahet. Üks on aga selge – „mägesid“ ei saa enam võtta kohana, kust leiab uue kodu teistest linnaosadest soodsamalt ning pigem on nendest saamas luksus. Reaalsuses küsitakse 60-ruutmeetrise Mustamäe uusarenduse korteri eest 265 000 eurot ning see paneb inimesi alternatiivina vanemaid kortereid või uut kodu linnast välja otsima,“ rääkis Habal.

„Osalt on kõrgete hindade taga uusarenduste pakkumiste vähesus Mustamäel ja Lasnamäel, Õismäe Astangu poolses otsas on neid rohkem saada. Lasnamäel on näiteks praegu müügis veidi üle 50 uue korteri, mis on harjumuspärasega võrreldes kordades vähem. Kui pakkumisi on piiratult, siis on arendajad tugevamal positsioonil ja saavad ka rohkem küsida,“ kommenteeris Habal.

„Mägede vanemate korterite hinnad nii hoogsalt tõusnud pole ning vahe kesklinnaga on tuntav. Näiteks leiab „mägedest“ vanema kahetoalise ka alla 100 000, aga kesklinnas on võrreldavad hinnad 150 000 juures,“ lisas Habal.

Uus Maa juhatuse liikme sõnul on inimesed hakanud uusi kortereid järjest enam Tallinna piirist väljapoole vaatama, kus on hinnad soodsamad. “Populaarsemad ja Tallinnale lähemad piirkonnad hakkavad täis saama – näiteks Peetri, Haabneeme ja Tabasalu. Seega vaadatakse nende asemel pealinnast kaugemaid piirkondi nagu Rae küla, Raasiku, Jõelähme ja eriti Kiili, mida toetab nii kohapealse taristu kui ligipääsetavuse parenemine. Nendes kohtades võib uusi kortereid leida ka 3000–3500 eurose ruutmeetrihinnaga,“ lisas Habal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Esimeses kvartalis ehitati 5% rohkem

27.05.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 5% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul suurenes maht 3%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis kokku 752 miljoni euro eest, sellest hooneid 546 miljoni ja rajatisi 206 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 10% rohkem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) aga 6% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutas kohalikku ehitusturgu enim hoonete ehitusmahtude 15% suurenemine. „Hoonete ehitus on olnud madalseisus juba 2022. aasta teisest kvartalist alates ja seekordse kasvu taga ongi peamiselt eelmise aasta madal võrdlusbaas,“ selgitas Sinisaar.

Esimeses kvartalis ehitati rohkem nii uusi hooneid kui ka tehti remondi- ja rekonstrueerimistöid. Rajatiste ehitusmahud esimeses kvartalis vähenesid – eelkõige uusehituse tõttu.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud suurenesid 2024. aasta esimese kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra, seda peamiselt rajatiste ehitustööde tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 9%, aasta varem 7%.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1598 uut eluruumi, mida on ligi kümnendiku võrra vähem kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Enamik valminud eluruumidest asub korterelamutes, millest populaarseim on 3–5-korruseline korterelamu. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu linn.

Ehitusluba väljastati esimeses kvartalis 1461 eluruumi ehitamiseks, mida on 36% rohkem kui aasta varem samal ajal. Jätkuvalt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 267 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 167 200 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut kaubandus-, lao- ja tööstushoonete pinda.

Ehitusstatistika koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Uus Maa: Ostjate turg – aga miks keegi ei kiirusta?

27.05.2025

Kevad 2025. Eesti kinnisvaraturg on selgelt ostjate päralt. Aga miks keegi ei kiirusta? Sellest räägib lähemalt Uus Maa Ärikinnisvara maakler Imre Aulis.

Valikut jagub, hinnad on stabiilsed või kergelt languses, pangad on rahastamiseks olemas. See on turg, kus tingimused soosivad tegutsemist. Ja ometi – tehingud venivad ning otsused lükkuvad edasi. Ka seal, kus on huvi, kapital ja sobiv objekt, jäädakse paigale. Põhjused ei peitu passiivsuses, vaid harjumuses oodata, kaaluda ja võrrelda. Mida rohkem valikut ja võimu on ostjal, seda suurem tundub kaalutlusvigade risk. Seda nimetatakse tugevaks positsiooniks – aga ka tugevas positsioonis peab lõpuks keegi liikuma. Seni, kuni sa ei astu, ei tea, kas sul oli ees võimalus või illusioon.

Me ei vaata praegu seisvat turgu. Me vaatame turgu, mis ootab paremat selgust. See on Schrödingeri kast turuloogika võtmes: kõik on võimalik – korraga ja samaaegselt. Seni, kuni keegi ei tee otsust, eksisteerivad võimalused paralleelselt: võib õnnestuda, võib ebaõnnestuda, võib jõuda õigeks ajaks, võib jääda hiljaks. Ainult liikumine toob reaalsuse nähtavale. See, kes teeb esimese selge sammu, mitte ei jää ootama täiuslikku hetke, seab tempo ja määrab suuna. Just sel hetkel sünnibki eelis.

Ostjad, kellel on täna rohkem kontrolli kui kunagi varem, peavad küsima – kas tugev positsioon on piisav põhjus mitte tegutseda? Kui olemasoleva ja uusarenduse hind on võrdne, siis tuleb osata hinnata väärtust, mitte ainult hinda. Kas on mõistlik oodata poolteist aastat uusarendust või võtta kohe kätte saadav pind ja kohandada see enda jaoks ideaalseks? Need on lahendatavad küsimused – kui argumentatsioon on korralikult esitatud. Selgus ei tule oodates, selgus tuleb võrdlusest.

Müüjad ja arendajad peavad mõistma, et turg ei taha enam lihtsalt pinda – ta tahab lahendust. See tähendab, et isegi hea objekt vajab struktuuri, selgust ja narratiivi. Objekt, mis on õigesti raamitud, ei pea olema odavam – ta peab olema mõistetav. Äriline funktsioon, rahastusvõimekus ja kasutusloogika on tänased müügiargumendid. Ja need ei sõltu turutsüklist, vaid ettevalmistusest.

Kogu turgu ei pea korraga veenma. Piisab, kui veenad üht. Sest ka vaikne turg liigub – lihtsalt selle otsuseid ei kajastata kohe. Maad ostetakse, planeeringuid koostatakse, rahastused valmivad, projektid liiguvad. Aeg, mil “midagi ei toimu”, on tihti just see aeg, mil edukamad loovad oma järgmise eelise. Kui sa alles ootad, on suur küsimus: mille järele täpselt? Täiusliku hetke või piisavalt selge hetke? Sest kui ootad esimest, jääd tihti teisest ilma.

Kinnisvaraturg ei vaja täna rohkem infot. Ta vajab rohkem selget mõtlemist ja julgust liikumiseks. Otsused ei pea olema suured, ent nad peavad olema teadlikud. Ja mida varem need tehakse, seda rohkem neid suunatakse, mitte lihtsalt reageeritakse. See on turg, kus võidab see, kes liigub enne, kui kõik on valmis. Mitte kiirustades, vaid osates öelda: nüüd on piisavalt selge, et astuda.

Kui sul on positsioon, visioon või võimalus – see on hetk, kus tasub liikuda. Mitte kõike korraga ära lahendada, vaid midagi käima lükata. Vana loogika ütleb, et ootaja aeg on pikk. Täna ütleb turg, et selge tegutseja aeg on parem.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

1Partner Ehitus rekonstrueerib Larseni tellimusel enam kui 7 miljoni euro eest majutushoone Uue Maailma asumis

27.05.2025

1Partner Ehitus ja Stay Larsen OÜ sõlmisid enam kui 7 miljoni euro suuruse lepingu ajaloolise Väike-Ameerika 19 hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Pealinna populaarses Uue Maailma asumis paiknev majutushoone valmib 2026. aasta sügiseks.

Rekonstrueerimise käigus säilitatakse 1954. aastast pärit hoone ajalooline arhitektuur, millele lisandub tänapäeva nõuetele ja vajadustele vastav funktsionaalsus. Kokku rajatakse ligi 4000 ruutmeetrit pinda ning uuenenud majutushoones saab olema 153 tuba. Katusekorrusele on planeeritud avara rõdu ja linnavaatega toad.

Projekti tellijaks on Stay Larsen OÜ, kellele 1Partner Ehitus on varasemalt ehitanud ka Heli tänaval asuva Stereo House’i. “Koostöö on järgi proovitud ja toimib, mis annab kindluse, et ka tulemus tuleb hea. 1Partner Ehituse üks selgeid tugevusi ongi oskus muuta väga eripalgelise ajalooga hooned kõigile tänapäevastele nõudmistele ja ootustele vastavateks keskkondadeks,” kommenteeris 1Partner Ehituse juht Üllar Hinno. Arhitektuurilised lahendused töötas välja Apex Arhitektuuribüroo OÜ.

Väärika ajalooga Väike-Ameerika 19 hoone paikneb vaid kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel Tallinna südalinnast. Hea ligipääs on tagatud nii jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordi kui ka autoga, läheduses on ühistranspordipeatused ja parkimisvõimalused on olemas nii hoovis kui tänaval. Umbes poole kilomeetri kaugusel paikneb ka Kristiine Keskus, mis pakub mitmekesiseid ostu- ja einestamisvõimalusi.

Larsen on üks Eesti suurimaid majutusettevõtteid, pakkudes teenuseid nii lühiajalistele kui ka nii-öelda pikendatud peatumisperioodiga (extended stay) klientidele. Väike-Ameerika hoone lisandumisel kasvab ettevõtte hallatavate kööktoa-tüüpi stuudiote arv ligi 800-ni. Ettevõtte portfelli kuuluvad ka Eduard House Kristiines, Rocca House Haaberstis, Campus House Mustamäel ja Stereo House TalTechi vahetus läheduses.

1Partner Ehitusel on pikaajaline kogemus nii uusehitiste kui ka kultuurilooliselt väärtuslike hoonete rekonstrueerimisel. Ettevõtte portfelli kuuluvad mitmed tuntud objektid, nagu restoranid NOA, Tuljak ja Mon Repos, samuti Noblessneri piirkonna ajaloolised hooned, sealhulgas Shishi, Põhjala Pruulikoda ja KAI kunstikeskus. 1Partner Ehitus on pälvinud tunnustust ka muinsuskaitsealaste tööde eest – näiteks Lillepaviljoni restaureerimise eest ning Staapli 10 hoone renoveerimise eest.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

11.06.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus”

27.05.2025

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 11.06.2025. Kaisa Marissa Aduson ja Evelin Org annavad osalejatele teadmised ja oskused enda isiku ning oma objektide turundusliku sõnumi edastamiseks.

Koolitus annab Sulle:

  • nõuanded, kuidas oma objekti müügiks ette valmistada;
  • teadmisi turundusnippidest, mida kasutades on võimalik saada oma objektile suuremat tähelepanu;
  • oskuse luua virtuaaltuuri;
  • süstematiseeritud teadmised persoonibrändingust;
  • oskuse teadlikult kujundada oma imagot;
  • praktilised juhised kuidas panna turundus enda heaks tööle.

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 11.06.2025 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistika: Tallinna korteritehingute keskmine hind kerkis 10 aastaga 106 protsenti

27.05.2025

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2014. a Tallinna korteritehingute keskmine hind 1451 €/m². Kümne aastaga ehk 2024. aastaks kerkis hind 2992 €/m² peale ehk 106%.

Linnaosade lõikes jäi 10 aasta korteritehingute hinnatõus 67 ja 144 protsendi vahele. Kõige vähem kerkisid korteritehingute hinnad Pirital, kus 2024. a hind 2774 €/m² oli 67% kümne aasta tagusest rohkem.

Kõige suuremat kümne aasta hinnatõusu nägi Põhja-Tallinna linnaosa. Põhja-Tallinna korteritehingute hind 3403 €/m², mis on linnaosade lõikes üks Tallinna kõrgemaid, kerkis 144%. 

Põhja-Tallinnast ei jää kaugele maha Haabersti. Haaberstis kerkisid korteritehingute hinnad 10 aastaga 143%. 2024. a Haabersti korteritehingute keskmine hind oli 3087 €/m².

Põhja-Tallinna ja Haabersti väga suure korteritehingute keskmise tehingute hinna tagamaa on mahukas uute korterite turule toomine nendes piirkondades. Tehingute hinnatõus ei tähenda, et iga korter linnaosas oleks samaväärsel määral kallinenud.

Kesklinna kui kõige kallima ruutmeetrihinnaga piirkonna korteritehingute hind 2024. a oli 3621 €/m². See on 10 aastat varasemast 88% rohkem ehk alla Tallinna keskmise kallinemise määra.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uute korterite turg: müügitempode analüüs – mis müüb ja kus müüb?

26.05.2025

Tõnu ToomparkUute korterite müügitempod ei ole liiga meeliülendavad. Enamiku arendajate müügimahud jäävad prognoosidele ja äriplaanidele alla. Keerulises turuolukorras on oluline pöörata tähelepanu, mis müüb ja mis mitte?

Koondan kokku uute korterite turuinfo. Hoian silma peal korterite arendajal, asukohal, koguhinnal, ruutmeetrihinnal, suurusel, toalisusel.

Üksikasjalik vaade annab võimaluse analüüsida, millised korterid müüvad kiiremini ja millised ootavad ostjat kauem.

Müügitempode analüüs annab vaate, milliseid kortereid turule tuua. Samuti aitab uute korterite müügitempo analüüs hinnastada olemasolevat korteripakkumiste portfelli.

Kas sind huvitab uute korterite detailsem info? Kontakteeru ja räägime täpsed vajadused ning lahendused läbi: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Tallinn: uute korterite müügi analüüs

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Estateguru: Läti kinnisvaraturu suund on üles, Invego võlakirjade edu on selle kinnitus

26.05.2025

EstateguruAastaid naabrite varjus olnud Läti kinnisvaraturg kogub hoogu, mida näitavad uute arendusprojektide oluliselt kiirem lisandumine ja investeerimiskorterite ostuhuvi, aga ka sealsete investorite suur huvi Invego võlakirjade vastu, kinnitab kinnisvaraprojektide digitaalse rahastusplatvormi Estateguru ärioperatsioonide juht Daniil Aal.

Daniil Aal peab üldise sentimendi indikaatorina oluliseks just Läti investorite täna avalikuks tulnud suurt huvi Invego võlakirjade vastu. “Kui nad juba Eesti arendaja Läti-suunalisi võlakirju nii suures mahus märgivad, siis on see ju väga selge märk kinnisvaraturu potentsiaalist. Kui lätlased ise usuvad, et turg toimib, siis suure tõenäosusega see nii ka on,” kommenteerib Aal.

Eesti arendajad on Daniil Aali kinnitusel täna Riias väga tugevalt esindatud ja nende maine kohalikul turul on hea. “Eesti arendajate jaoks on Lätis tegutsemine omamoodi viis ka riske hajutada, sest nii ei olda sõltuvuses vaid ühe turu arengutest. Võrreldavad kinnisvarahinnad on Riias kuni kolmandiku odavamad kui Tallinnas. Samas intressid püsivad madalad, keskmine palk on kahe aastaga 23% kasvanud ja laenuvõimekus on hea. Arusaadavalt paneb see arendajad tegutsema ja turu liikuma,” lisab Aal, kelle sõnul kinnitab ka Estateguru portfelli analüüs, et Läti turg on viimase aasta jooksul pidevalt aktiivsemaks muutunud. “Meie portfellis kasvas Lätis rahastatud projektide arv eelmisel aastal 43% võrdluses aasta varasemaga ja uute taotluste arv kasvab jätkuvalt,” kirjeldab Aal viimase aja trende.

Daniil Aali sõnul on kohalike koduostjate kõrval Läti turul toimetamas ka Eestist ja Leedust pärit üürikinnisvara investoreid, kelle turvalist ja mugavat kinnisvara soetamist Läti turul on omakorda valmis rahastama Estateguru platvormi laenuinvestorid. “Kui Läti pangad eeldavad üüriinvestorite rahastamisel varasemat rahavoogu Lätis, siis Estateguru platvormi kaudu laenamisel piisab tagatiseks Lätis soetatavast varast,” võrdleb Aal.

Möödunud aastal rahastasid Estateguru investorid enam kui 80 miljoni euro ulatuses uusi kinnisvaraprojekte. Aal märgib, et väikeinvestoritel on täna veelgi lihtsam aktiivselt investeerimisega tegeleda tänu käesoleval aastal jõustunud seadusemuudatusele, mis võimaldab nüüd investeerimiskonto vahendeid ka rahastusplatvormidesse paigutada.

Estateguru on Euroopa juhtiv kinnisvaralaenude platvorm, mis pakub kinnisvaraga tagatud laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning atraktiivset tootlust tuhandetele investoritele nende laenude rahastamisel.

Tänu arendajate ja investorite kokku toomisele saavad reaalsuseks projektid, mis muudavad meie elukeskkonda kaasaegsemaks, energiatõhusamaks ja nägusamaks.

Estateguru on aidanud ellu viia üle 7000 kinnisvaraprojekti, rahastades neid kokku rohkem kui 850 miljoni euroga. Platvormiga on liitunud üle 160 000 investori enam kui 100 riigist ning keskmine ajalooline tootlus investoritele on olnud 10,15%.

Estategurul on Euroopa ühisrahastusteenuse tegevusluba.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
1 2 3 … 113 114 115 … 1,675 1,676 1,677