Tallinna korteriühistud saavad linnaeelarvest mitmesugust toetust, aastas toetatakse korteriühistuid kokku umbes miljoni euro ulatuses.
„Pealinn on viimase kümne aasta jooksul oma korteriühistuid erinevate meetmetega toetanud kokku enam kui 10 miljoni euroga,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Seega toetab Tallinn korteriühistuid igal aastal kokku umbes miljoni euro ulatuses. Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“
Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusskeeme projekt „Fassaadid korda“. „Ka tänavuses linnaeelarves on selleks ette nähtud 395 000 eurot,“ ütles Võrk. Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimiskulude katmisel, et aidata ellu viia energiasäästuga seotud projekte lähtudes eesmärgist vähendada energiakulusid.
2005. aastal asus linn projekti „Hoovid korda“ raames toetama hoovialade korrastamist. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme. Uuendusena saab alates 2016.aastast taotleda toetust turvakaamerate paigaldamiseks korteriühistu hooviala turvalisuse tagamiseks ning hoovide ilmestamiseks supergraafikaga. Ka sellele projektile on tänavusest linnaeelarvest eraldatud 395 000 eurot. Täpsem teave internetis aadressil http://www.tallinn.ee/est/hoovidkorda/
„Nõukogudeaegsest elamukvartalite planeerimise eripärast tulenevalt on aktuaalseks probleemiks parkimine õuealadel,“ nentis Võrk. „Tallinn pakub korteriühistutele parkimisprobleemi leevendamiseks võimalust seada linna maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus 56 korteriühistu kasuks, korteriühistud on selle tulemusena saanud juurde kokku 1455 parkimiskohta.“ Lisaks andsid linnaosad mullu korteriühistute kasutusse 16 parkimisplatsi.
Võrgu sõnul ei määra elukeskkonna muudatust mitte üksnes linna ja riigi abi, vaid eeskätt korteriomanike võimekus ning tahe elamute energiatõhususse ja õuealade arendamisse panustada. „Samas tuleb kohalikul omavalitsusel silmas pidada, et iga toetus korteriühistule on ka toetus elukeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks,“ rõhutas Võrk.
Neljandat aastat toetab Tallinna linn korteriühistuid hoovialade haljastamisel ja korrastamisel projekti „Roheline õu“ raames. 2015.aastal eraldati toetus 103 korteriühistule.
Projekti „Roheline õu“ eesmärk on rikastada ja kaunistada üldist linnakeskkonda hoovide lillelisemaks ja rohelisemaks muutmisega. Toetust antakse puude, põõsaste, püsitaimede ostmiseks ja istutamiseks; lillekonteinerite, -vaaside, -amplite jms ostmiseks ja istutusmaterjaliga täitmiseks; muru rajamiseks ning puude raieks ja ohtlike okste lõikuseks.
Tallinna linn toetas mullu ka valdkonnateemaliste foorumite – Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud Eesti Korteriühistute XVIII Foorumit ning Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu korraldatud elamute korrashoiu valdkonna foorumi – läbiviimist.
Juba kümme aastat on Tallinn toetanud korteriühistute infopunkti tegevust. Infopunktis aitab MTÜ Eesti Korteriühistute Liit jurist kortermajade elanikke tasuta nõuga mitmesuguste küsimuste lahendamisel. „Tegemist on väga nõutud teenusega – iga kuu pöördub infopunkti keskmiselt 120 isikut,“ ütles Võrk.
2015 aasta viimasel kuul vormistati Tallinnas 901 korteriomandi müügitehingut, mis on 19,5% ehk 147 tehingu võrra rohkem kui novembris ja ca 200 tehingu võrra rohkem kui 2014 aasta detsembris (712). Tegu on rekordiga alates 2007 aasta maist, kui tehingute arv oli 1072.
08.01.2016 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse Arco Vara AS kontserni kuuluva Tivoli Arendus OÜ apellatsioonkaebuse osas tsiviilasjas „Nordecon AS’i hagi Tivoli Arendus OÜ vastu lepingu lõppemise tuvastamiseks, võlgnevuse koos viivisega saamiseks ning garantii tagastamiseks ja Tivoli Arendus OÜ vastuhagi Nordecon AS’i vastu leppetrahvi koos viivise saamiseks ning alternatiivselt kahju hüvitise koos viivisega saamiseks.“
anikSeitsmendat aastat järjest valib Eesti suurim vabaühendus Eesti Omanike Keskliit internetihääletuse abil koduomanike sõpra ja kiusajat, kelleks sel aastal osutusid: “Koduomaniku sõber 2015” on õiguskantsler Ülle Madise ning “Koduomaniku kiusaja 2015” on Rail Balticu trassivalik.
Pärnu linnas toimus 2015. aasta neljandas kvartalis190 korteritehingut, mida on 3,3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Pärnu korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis sama kvartaliga võrreldes 795 eurolt 923 euroni ehk 16,2%. 
Eesti kinnisvaraturg saab 2016. aastal olema tegusalt rahulik. See tähendab aktiivsust, aga samas ka stabiilsust. On segmente, kus hinnad teevad läbi korrektsiooni, samas kui üldine hinnatase veidi, pigem statistiliselt, kasvab.
Detsembris pakuti portaali KV.EE andmetel Harju maakonnas müügiks 2717 maja. Aastatagusega võrreldes on turul 7% enam majamüüjaid. Harju majade müüjate hinnaootus on aastaga kasvanud 4%. Detsembris küsiti keskmise Harjumaa maja ruutmeetri eest 1197 €/m².
12.01.2016 otsustas Viimsi vallavalitsus muuta OÜ Viimsi Haldus nõukogu koosseisu, tehes ühtlasi ettepaneku kutsuda tagasi Viimsi Haldus OÜ juhatuse liige Madis Saretok. Põhjusena toob vallavalitsus välja usalduse kuritarvitamise valla ettevõtte nimel sõlmitud kinnisvaratehingute teostamisel ning vallale otsuste langetamiseks eksitava informatsiooni esitamise. Ajutise juhatuse liikmena nimetas nõukogu ametisse senise Viimsi Vesi AS-i juhi Raul Vanema, eesmärgiga selgitada välja kõigi võimalike seotud tehingute taust ning tagada OÜ Viimsi Haldus edasine juhtimine läbipaistvalt.
Linnavalitsus kinnitas tänasel istungil konkursi „Aasta parim ehitis 2015“ võitjad.
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes detsembris pärast novembris toimunud tõusu 1,0%, kuid võrreldes 2014. aasta detsembriga oli indeks 4,7% kõrgemal.
Kaupmeeste Liit pöördus täna Konkurentsiameti poole, paludes ametil ümber vaadata selle seisukoht seoses eksklusiivsus- ja sihtotstarbekokkulepetega kaubanduskeskuste üürilepingutes. Vajadus teema analüüsimiseks kerkis hiljutise Euroopa Kohtu otsusega SIA Maxima Latvija ja Läti Konkurentsiameti vaidlusele, mille järeldusi arvesse võttes ei ole liidu hinnangul Eesti Konkurentsiameti senine seisukoht antud teemal enam ajakohane.
Kui kinnisvaraanalüütikud on nõus, et üüriturgu peaks olema läbipaistvam, siis puudub neil usk selle aasta algusest jõustunud maksumuudatusse, mis lubab üürile andjatel üüritulult 20 protsenti kulusid maha arvata.
