Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Eastern European Outlook, October 2015

SEB PankThe dual-track economic picture in Eastern (including Central) Europe will persist over the next two years. Conflict-plagued Russia and Ukraine will show continued weakness. In Russia, recession will linger during 2016 too, as plunging oil prices rebound only weakly and sanctions against the country by the European Union and United States are probably extended, though softened slightly. Meanwhile the Baltic countries, Central Europe and to some extent the south-eastern portion of Eastern Europe will continue to show decent economic growth, primarily sustained by growing domestic demand. Poland and the Czech Republic will lead the way, writes SEB in the latest issue of its twice-yearly report Eastern European Outlook.

SEB still expects the Russia-Ukraine conflict to be long-lasting and the ceasefire to be fragile.
The conflict has eased this autumn, but the various military and political promises made by the parties to the Minsk 2 agreement will be difficult to fulfil in their entirety by the December 31, 2015 deadline.

“Our main scenario is that at its January 2016 summit, the EU will extend its sanctions against Russia for a certain period of 2016, although it may soften them slightly. We believe that the US – which has been more strident than the EU about linking its sanctions to a condemnation of Russia’s annexation of Crimea – will stick to its sanctions at least throughout 2016. Russia, which has already responded to the EU and US by extending its import ban on foods until next summer, will be the biggest loser in the war of sanctions, in our assessment,” says Mikael Johansson, Head of Eastern European Research at SEB and Chief Editor of Eastern European Outlook.

Good conditions for households are the main reason why the Baltics and Central Europe will continue to show good resilience to the Russia-Ukraine conflict and economic weakness in those countries. Strong real incomes, increasing employment and only cautiously rising low interest rates will lead to good consumption growth. Capital spending activity, which has been relatively sluggish so far, will increase but remain hampered by nearby geopolitical worries. Modest export growth will gradually strengthen, due to increased demand from Germany (which weighs especially heavily for Central Europe) and the Nordic countries (relatively important markets for the Baltics). The Baltics will be harder hit than Central Europe by Russia’s economic downturn and food import sanctions, because of their larger foreign trade exposure to Russia.

The inflation picture in Eastern Europe will also remain divided. High inflation in Ukraine and Russia, driven by earlier currency depreciation, has largely culminated in recent months and will gradually continue downward. In most other Eastern European economies, inflation is under strong pressure as in the West but is past its low point or is about to hit bottom. Inflation will climb only weakly as a consequence of relatively rapid pay growth. Continued low commodity prices will have a restraining effect.

Here are our GDP forecasts for the six countries that Eastern European Outlook covers. SEB’s forecasts for 2015 and 2016 are generally somewhat below consensus.

  • Russia’s GDP will continue its decline in 2016 but the downturn will ease to 1.0 per cent from this year’s 4 per cent. Growth will be slowed by low oil prices, sanctions and structural problems. In 2017 as well as in the long term, we expect growth to reach a low 1.5 per cent.

“Without far-reaching reforms that address such problems as Russia’s poor business climate, weak capital spending and heavy dependence on oil exports, there are risks that economic growth will be very weak in the future as well,” says Andreas Johnson, who is in charge of Russia and Ukraine forecasts at SEB Economic Research.

  • Ukraine will see yet another sharp GDP decline this year, 12 per cent, and then experience weak growth in 2016-2017. The country’s recent debt write-down agreement with private lenders and on IMF bail-out loans will contribute to stabilisation.
  • Poland will see stable growth, accelerating a bit to 3.6 per cent in 2016 and 3.8 per cent in 2017. We expect a change of government after this autumn’s parliamentary election. There are clear political dividing lines between the current government and its likely successor, but the growth picture will not change appreciably.
  • Estonia’s 2015 growth forecast has been written down a few tenths of a point due to weak exports, but growth will rebound – sustained primarily by a consumption boom and strong demand from Sweden and elsewhere. GDP will increase by 2.7 per cent in 2016 and 3.4 per cent in 2017.
  • Latvia will be the fastest-growing Baltic country. GDP will climb by 2.7 per cent next year and 3.5 per cent in 2017, but the latter is only a bit above potential growth.
  • Lithuania will experience leisurely growth this year, slowed by Russian effects but also by low prices that have hurt the country’s important refined oil exports. Growth will accelerate to a decent 3 per cent or so annually during 2016-2017.

 

Mihkel Nestor
Economic Analyst, SEB

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

SEB Grupi Ida-Euroopa majandusülevaade (Eastern European Outlook), oktoober 2015

SEB PankEestis ja paljudes teistes Ida-Euroopa riikides on järgmisteks aastateks oodata mõõdukat majanduskasvu. Oluliselt halvem on prognoos konfliktidest räsitud Venemaa ja Ukraina jaoks, kelle majandused püsivad äärmiselt nõrgana ka edaspidi. Venemaa majanduslangus jätkub ka 2016. aastal, sest nafta hind maailmaturul püsib madal ja Euroopa Liidu ning USA kehtestatud sanktsioonid jäävad kehtima. Balti riikides ja Poolas on oodata mõõdukat majanduskasvu, mida peamiselt toidab kasvav sisenõudlus. Kõige kõrgem on oodatav SKP kasv Poolas, mille majandus kasvab prognoosi kohaselt lähiaastatel 3,4-3,8% aastas.

Olukord Venemaal ja Ukrainas püsib lähiaastatel keerulisena. Riikidevaheline konflikt saab olema pikaajaline ja relvarahu habras. Kuigi pinged on käesoleval sügisel veidi lõdvenenud, on peamine stsenaarium, et 2016. aasta jaanuaris Euroopa Liit Venemaale kehtestatud sanktsioone pikendab. Küll võivad edasised tingimused olla veidi leebemad ja tähtajalised. Krimmi konflikti osas karmima positsiooni võtnud USA puhul tundub sanktsioonide leevendamine ebatõenäoline. Hoolimata Venemaa kehtestatud vastusanktsioonidest on SEB hinnangul Venemaal konfliktis Läänega oluliselt rohkem kaotada.

Majapidamiste parem ostujõud ja kindlustunne on oluline põhjus, miks Balti riigid ja Kesk-Euroopa on suutnud lähiriikides kestvat konflikti ning majanduskriisi trotsida. Tugev reaalpalkade ja tööhõive kasv madalate intressimäärade juures kergitab märkimisväärselt majapidamiste tarbimist. Siiani väheseks jäänud investeeringud põhivarasse lähiaastatel paranevad, kuid jäävad olema mõjutatud geopoliitilistest teguritest. Ekspordikasv kiireneb järk-järgult parema nõudluse tõttu Saksamaal ja Põhjamaades. Venemaa majanduse stagneerumine jääb Balti riikide majandusi jätkuvalt mõjutama. Tarbijahinnad on enamikus Ida-Euroopa riikides, sarnaselt Lääne-Euroopaga, olnud tugeva surve all, kuid saavutanud või saavutamas põhja.

Nõrga esimese kvartali ja oodatust kehvema ekspordi tõttu alandab SEB Eesti 2015. aasta majanduskasvu prognoosi 1,9 protsendini varasema 2,2 protsendi asemel. Eesti majandusele on kesise välisnõudluse tingimustes olnud suureks abiks majapidamiste kasvanud tarbimine, mida on toetanud kõrge hõive ja kiire palgakasv. Järgmistel aastatel on prognoosi kohaselt oodata tasakaalustatumat majanduskasvu, kuhu panustab senisest enam eksport ja investeeringud põhivarasse. Seetõttu kiireneb SKP kasv 2016. aastal 2,7 protsendi ja 2017. aastal 3,4 protsendini.

Teiste Balti riikide majanduskasv saab lähiaastatel olema sarnane Eesti omaga. Sellel aastal teeb parima tulemuse Läti, kelle majandus kasvab prognoosi kohaselt 2,4 protsenti. Sarnaselt Eestiga on lõunanaabrite majandust toetanud majapidamiste suurem nõudlus kaupade ja teenuste järele, kuid ka Läti eksport on olnud tugev. Vene kriis on kõige enam mõjutanud Leedut, kelle majandus kasvab sellel aastal 1,8% võrra – märkimisväärselt vähem kui olid ootused aasta alguses. Järgnevatel. aastal kasvavad Balti riigid üsna võrdses tempos: 2016. aastal 2,7-2,8 protsenti ja 2017. 3,2-3,5 protsenti.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Hinnad langevad väliskeskkonna mõjul

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel langesid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,6 protsenti ning aastases võrdluses suurenes hinnalangus 0,3 protsendilt 0,7 protsendini. Euroalas pöördusid hinnad esialgsetel andmetel 0,1-protsendisesse langusesse.

Sarnaselt varasematele kuudele on tarbijahindade peamine mõjutaja väliskeskkond. Vaatamata naftahindade stabiliseerumisele kütuse odavnemine tanklates jätkus. Põhjuseks asjaolu, et jaehindadesse jõuavad naftahinna liikumise mõjud viitajaga. Nafta on aastaga odavnenud pea kaks korda ning selle mõjul on mootorikütuste hinnad langenud 18 protsenti. Ka euroalas süvenes septembris energiahindade langus ning tarbijahinnad olid sarnaselt aasta algusele taas languses.

Madalad kütusehinnad ja ühistranspordi suurenenud avatus konkurentsile (alates 1. oktoobrist) on kaasa toonud kaugliini bussipiletite odavnemine. Toiduhindade languse taga oli aiasaaduste hooajaline odavnemine, kuid erinevalt möödunud aastast toimus see kuu aega varem. Alates septembrist saavad tasuta kõrgharidust kolme õppeaasta tudengid. Välisturistide vähesuse tõttu on majutuse hinnad sel aastal olnud languses, mis süvenes septembris veelgi ja ulatus 11 protsendini. Kommertspankade teenustasud tõusid ligi kümnendiku võrra, kuid nende tasude väikese osakaalu tõttu on hinnatõusu mõju tarbijahindadele väike.

Hinnad peaks väiksele tõusule pöörduma aasta lõpus madala võrdlusbaasi mõjul, kuna nafta hind odavnes kiirelt eelmise aasta lõpukuudel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus infoportaal planeerimine.ee lihtsustab ruumilist planeerimist

Planeerimine.eeTäna avati infoportaal planeerimine.ee, mis on abivahendiks kohalikele omavalitsustele, planeerijatele, arhitektidele ja erinevatele ametiasutustele, kes osalevad ruumilise planeerimise protsessis. Väärt infot saab ka tavakodanik või ettevõtja, kes soovib planeeringu alusel ehitama hakata. Portaal peaks oluliselt lihtsustama 1. juulist jõustunud planeerimisseaduse rakendamist.

Juulist jõustunud uue planeerimisseadusega vähenes detailplaneeringute koostamise kohustus ja võrreldes varasema seadusega on välja toodud ka konkreetsed menetlustähtajad. Valla või linna üldplaneeringute roll on aga kohaliku omavalitsuse territooriumil ehituse reguleerimisel märkimisväärselt suurenenud.

„Selleks, et planeeringute protsessis osalejatele ja eelkõige koostajale oleks uus seadus võimalikult selge ja lihtsasti järgitav, sai kõige olulisem info koondatud ühte veebiportaali,“ ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juht Katri-Liis Ennok. „Planeerimine.ee lehelt leiab huviline kõik vajalikud materjalid, mis on abivahendiks nii ruumilise planeerimise õiguslike kui ka teoreetiliste aluste selgitamisel, valdkonnas toimuvate uuenduste ning koolitusinfo vahendamisel.“

Uuest infoportaalist saavad abi eelkõige kohalikud omavalitsused, ministeeriumid, maavalitsused, planeerijad, arhitektid, keskkonnaeksperdid ning teised valdkonnas tegutsevad erialaspetsialistid. Portaalist leiab olulist infot ka tavakodanik, kes soovib mõista planeerimise põhimõtteid, et olla kaasatud planeerimisprotsessis või otsib vastuseid konkreetsele seaduse kohta käivale küsimusele.

Portaali haldab rahandusministeeriumi planeeringute osakond, kes saab seeläbi olla toeks planeeringute koostajatele ja planeeringute läbi viimisest huvitatud isikutele. Portaali on kavas regulaarselt täiendada ja ajakohastada nii õigusaktide, juhendite kui ka laekunud korduvate olulisemate küsimuste ja vastustega.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Pärnu ja Pärnumaa korterituru ülevaade 2015-10

Arco VaraPärnu linnas toimus 2015. aasta kolmandas kvartalis 209 korteritehingut, mida on 7,2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Pärnu korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis viimase aastaga 844 eurolt 862 euroni ehk 2,1%. Pärnumaa korteri keskmine ruutmeetrihind kukkus samal ajal 1,1%, 689 euroni.

Pärnus ulatus korteritehingu keskmine väärtus kolmandas kvartalis 42 710 euroni, mida on mullusest 3,5% vähem. Aastases võrdluses kasvas Pärnumaa korteritehingute arv 9,8% ning tehingu keskmiseks väärtuseks kujunes 35 301 eurot, mida on eelmise aasta samast kvartalist 1,7% vähem.

Muutused näitavad, et tehinguaktiivsus on sesoonsetel põhjustel muutunud, kuid tehingute arvu mõningasele suurenemisele vaatamata eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes on korterite hind muutunud väga vähe.

Pärnu ja Pärnumaa korterituru dünaamika III kvartalis

parnu-15-10-07_1
Allikas: Maa-amet

Pärnu kinnisvaraturg on tugevalt hooajaline, elavnedes suvekuuma lähenemisega ja hääbudes jahedate sügisilmade saabumisega. Pärnu on kuurortlinnana hinnatud nii Eesti kohalike elanike kui ka välismaalaste seas. Tüüpilised Pärnu korteriostjad on pered, töötavad noored, püsisuvitajad ja ka väikeinvestorid. Need, kes külastavad Pärnut igal suvel, puhkavad selles kuurortlinnas iga kord pikemalt kui paar päeva ja suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad. Heas asukohas paikneva Pärnu korteri puhul tuleb suvel nädala eest maksta sama palju üüri, kui talvel terve kuu eest.

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud ja püsivad 5% ringis kõigist korterite ostu-müügitehingutest. Uutesse kortermajadesse ehitatakse pigem suuremaid ja avaramaid kortereid, kui alla 50 ruutmeetriseid kortereid. Arco Vara hinnangul asuvad Pärnu olulisemad korterelamute uusarendused Aida 7, Suur-Jõekalda 2, Aisa 39 ja Seedri 4. Väiksemaid arendusi on turul mitmeid. Pärnu uusarendustes jäävad korterihinnad vahemikku 1 125 – 2 900 €/m². Kinnisvaraarendajad ei ole hindu märkimisväärselt korrigeerinud.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Pärnus

1-toalised (€/m²) 2-toalised (€/m²) 3- ja enamatoalised (€/m²)
600 – 2300 650 – 2 250 650 – 1 400

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest märkimisväärselt madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Müügikuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti müüki tulevad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2014. aasta lõpu seisuga oli aktiivses pakkumises ligikaudu 700 Pärnu korterit. Viimase poole aastaga ei ole müügipakkumiste arvus olulist muutust toimunud. Septembri lõpus ulatus korterimüügi kuulutuste arv Pärnus 592ni ja Pärnumaal 786ni. Uusi kortereid on müügis ligikaudu 100.

Pärnu ja Pärnumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

parnu-15-10-07_2
Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Pärnu ja Pärnumaa korteriturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Pärnus toetavad positiivset ostutrendi korterite kõrged üürihinnad suveperioodil. Uusarenduste müügiaeg pikeneb 2-3 aastani, hinnad reageerivad turu jahenemisele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Pärnust kaugemal kui 15-20 km asuvate korterite müügiaeg pikeneb oluliselt ja on näha hinnalangust.

Maido Sein, Arco Vara Pärnu osakonna juht

Kolmas kvartal on viimase nelja aasta jooksul olnud Pärnu ja Pärnumaa kinnisvaraturul stabiilne. Tehingute arv ja väärtus on kasvanud 5%. Peale masu ei ole Pärnusse rajatud kuigi palju uusi kortermaju. Põhjuseks on, et Pärnu ja Pärnumaa rahvastik kahaneb ja see ei soosi uusarendusi.

Kui kinnisvarapakkumiste arv väheneb, peaks hinnad tõusma, aga Pärnus seda juhtunud ei ole. Näeme siin samuti põhjust rahvastiku vähenemises. Kinnisvaraturu elavdamiseks on vaja meelitada piirkonda uusi ettevõtteid, mis annaksid Pärnu ja Pärnumaa elanikele tööd.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arco Vara: Tartu ja Tartumaa korterituru ülevaade 2016-10

Arco VaraTartu linnas toimus 2015. aasta kolmandas kvartalis 524 korteritehingut, mida on 33,0% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tartu korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis viimase aastaga 1 162 eurolt 1 249 euroni ehk 7,5%. Tartus ulatus korteritehingu keskmine väärtus 64 118 euroni.

Aastases võrdluses kasvas Tartumaa korteritehingute arv 27,3% ning tehingu keskmiseks väärtuseks kujunes 60 957 eurot. Muutused näitavad, et tehinguaktiivsus on kasvanud, kuid kasvu võib põhjendada eelkõige sesoonsete mõjutuste ning uute korterite turu tehinguaktiivsusega.

Tehingute arv Lõuna-Eesti korteriomanditega kasvas eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 17,3% ja tehingu keskmine väärtus 12,6%.

Tartu ja Tartumaa korterituru dünaamika III kvartalis

tartu-15-10-07_1
Allikas: Maa-amet

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud ja püsivad 5% ringis kõigist korterite ostu-müügitehingutest.

Tüüpilised Tartu korteriostjad on pered, töötavad noored ja ka üliõpilased, nende vanemad ning väikeinvestorid. Need üliõpilased, kes suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad, kuna Tartu ühe- ja kahetoaliste korterite üürihinnad ulatuvad juba 250-450 euroni kuus.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Tartu erinevates linnaosades

Linnaosa 1-toalised (€/m²) 2-toalised (€/m²) 3- ja enamatoalised (€/m²)
Annelinn 1 000 – 1 750 850 – 1 550 650 – 1 400
Jaamamõisa 1 450 800 – 1 550 650 – 1 200
Kesklinn 1 700 – 2 550 1 400 – 1 650 850 – 2 050
Ropka 1 050 – 1 450 1 000 – 1 850 900 – 1 200
Veeriku pakkumisi ei ole 1 000 – 1 950 1 000 – 1 200
Ülejõe 1 150 – 1 650 900 – 1 600 950 – 2 250

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest märkimisväärselt madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Arco Vara hinnangul asuvad Tartu olulisemad uued korterelamud Pärna alleel, Siili tn, Raatuse 68, Tiigi 80, Raadil Kummeli tn, Aardla 152, Kalevi 32, Ladva 6. Väiksemaid arendusi on turul palju. Pärna alleel valmib tänavu sügisel juba üheksas ja kümnes maja Tartu uusarenduste soodsaimas hinnaklassis 1 050 – 1 200 €/m². Uusarenduse korteri keskmine hinnatase on 1 800 €/m². Lähema 12 kuu jooksul valmivatel uusarendustel on ruutmeetri hind suurusjärgus 2 000 eurot, kinnisvaraarendajad ei ole hindu korrigeerinud.

Kuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti müüki tulevad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine. 2014. aasta lõpu seisuga oli aktiivses pakkumises ligikaudu 1 600 Tartu korterit. Viimase poole aastaga ei ole müügipakkumiste arvus olulist muutust toimunud. Septembri lõpus ulatus korterimüügi kuulutuste arv Tartus 1664ni ja Tartumaal 2079ni. Uusi kortereid on müügis ligikaudu 400.

Tartu ja Tartumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

tartu-15-10-07_2
Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Tartu ja Tartumaa korteriturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Tartus toetavad positiivset trendi korterite kõrged üürihinnad. Uusarenduste müügiaeg pikeneb 2-3 aastani, hinnad reageerivad turu jahenemisele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon. Tartust kaugemal kui 15-20 km asuvate korterite müügiaeg pikeneb ja on näha hinnalangust.

Tarvo Tamme, Arco Vara Tartu osakonna juht:

Kui prognoosile midagi veel lisada, siis vastu sügis-talve on müügipakkumisi tõesti palju, korterite ja eramute müügiaeg pikeneb ning ostjatel–müüjatel tasub enne otsustamist küsida õiglast kinnisvara väärtust oma ala spetsialistidelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Tallinna ja Harjumaa korterituru ülevaade 2015-10

Arco VaraTallinna korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis 2015. aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 5,7%. Kui 2014. aasta kolmandas kvartalis maksis ruutmeeter keskmiselt 1 460 €, siis tänavu kujunes keskmiseks hinnaks 1 543 €/m2. Korteritehingute arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes 18,2%.

Keskmist pinnaühiku hinda ning tehingute arvu hoidsid üleval uusarenduse asjaõiguslepingud.

Tallinna ja Harjumaa korterituru dünaamika III kvartalis

tallinn-15-10-07_1
Allikas: Maa-amet

Kvartalite lõikes mõjutab Tallinna ja Harjumaa korteritehingute statistikat kinnisvaraturu hooajalisus. Harjumaa korteri keskmiseks hinnaks kujunes tänavu kolmandas kvartalis 79 974 eurot, mida on 3,9% rohkem kui 2014. aasta samas kvartalis. Tallinna korteri keskmine hind oli 83 563 eurot ehk 4,2% rohkem kui mullu. Järelturu korterite hinnad on tõusnud 2009. aasta keskpaigast saadik, kuid nüüd langevad.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Tallinna erinevates linnaosades

Linnaosa 1-toalised (€/m²) 2-toalised (€/m²) 3- ja enamatoalised (€/m²)
Haabersti 1 200 – 2 500 1 050 – 2 350 1 000 – 2 200
Kesklinn 1 700 – 4 100 1 150 – 3 950 1 200 – 4 200
Kristiine 1 100 – 2 400 1 300 – 2 750 1 100 – 2 100
Lasnamäe 1 050 – 2 400 900 – 2 300 900 – 2 150
Mustamäe 1 250 – 2 250 1 050 – 2 250 1 000 – 1 350
Nõmme 1 500 – 1 850 1 150 – 2 250 1 050 – 1 800
Pirita 1 800 – 2 650 1 450 – 3 250 1 000 – 4 250
Põhja-Tallinn 1 100 – 2 300 1 100 – 2 800 1 000 – 2 750

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest märkimisväärselt madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Viimase kümnendi jooksul on suurim nõudlus olnud 30-50 ruutmeetriste korterite järele. Sellises suurusvahemikus korteritega on toimunud ligikaudu 40% kõigist korterite ostu-müügitehinguist. Nõudlus kajastub teatud määral ka väiksemate korterite hinnas. Korteritehingud kuni kaks aastat tagasi valminud korteriomanditega on stabiliseerunud ja püsivad 5% ringis kõigist korterite ostu-müügitehingutest.

Uutesse kortermajadesse ehitatakse pigem suuremaid ja avaramaid kortereid kui kuni 50-ruutmeetriseid kortereid. Uute korterite hinnavahemikud on Tallinnas ja Harjumaal vastavalt uute kortermajade asukohale 1 100 – 5 000 €/m2. 2015. aasta teise kvartali jooksul tuli aktiivsesse müüki mitmeid suuri projekte, mis konkureerivad nii väiksemate uusarenduste kui ka remonditud korteritega täielikult renoveeritud majades. Erinevates Tallinna ja Harjumaa arendusprojektides on müügis kokku ligikaudu 2000 korterit.

Korterikuulutuste arvu mõjutavad viimasel aastal suuresti müüki tulevad uusarendusprojektid ning pikemalt seisma jäänud korterite aktiivsest pakkumisest maha võtmine.

Tallinna ja Harjumaa aktiivsed korterimüügikuulutused

tallinn-15-10-07_2
Allikad: kv.ee, Arco Vara

Prognoos

Tallinna ja Harjumaa korteriturg liigub lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Harjumaal toetavad positiivset trendi Tallinna korterite kõrged hinnad. Tallinna uusarenduste müügiaeg pikeneb 2 aastani, kuid hinnad reageerivad sellele tagasihoidlikult. Harjumaa uusarenduste ruutmeetrihinnad püsivad praegusel tasemel, kuna Tallinna piirest väljapoole ehitatakse suhteliselt vähe. Järelturu korterite hinda mõjutavad üha enam elujõulise korteriühistu olemasolu ja ehitisregistrisse kantud korrektsed andmed. Tallinnast kaugemal kui 15-20 km asuvate korterite müügiaeg pikeneb tuntavalt ja on näha hinnalangust.

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

On taaskord õige aeg osta korterit uusarendusse! Järelturu korterite hinnad „mägedes“ on tõusnud mägedesse. Samal ajal on turule tulnud arvukalt uusarendusi, mille omanikud ei saa hinnaga hullata, sest pakkumisi on palju. Võidab see arendaja, kes esimesena hinnad alla laseb.

Müüge TÄNA oma vana korter ja ostke uus, sest hinnavahe on peaaegu olematu. Tasub aga olla tähelepanelik uue laenu võtmisel, sest tagatisvara müügil tuleb olemasolev laenuleping lõpetada ja võtta uus laen, mille tingimused erinevad üksjagu 2007. aasta omadest.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Pro Kapital: Teade aktsiate märkimisperioodi pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teavitas investoreid 25.09.2015 börsiteatega aktsionäride otsusest suurendada AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali 19472,6 euro võrra 97 363 aktsia väljalaskmise teel. 

Vastavalt üldkoosoleku otsusele pakutakse aktsiaid märkimiseks märkimisperioodil 28.09.2015 – 02.10.2015 ja aktsiate märkimise õigus on juhatuse liikmel Paolo Vittorio Michelozzil (sündinud 26.01.1961). Üldkoosolek andis õiguse pikendada märkimisperioodi kuni 15 päeva võrra.

AS Pro Kapital Grupp teavitab, et on otsustanud pikendada aktsiate märkimisperioodi kuni 16.10.2015.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Maja korda riigi abiga: korteriühistutele pakutakse mahukat rekonstrueerimistoetust

SEB PankKorteriühistutel on võimalik taotleda toetust oma kodumaja rekonstrueerimiseks. Lisaks väiksematele küttearvetele ja hoone eluea pikenemisele tõstab see ka kinnisvara hinda.

Märtsi lõpus jõustus korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel on võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot ja taotlusi hakkas KredEx vastu võtma 1. aprillist. Toetus on mõeldud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, kus on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis. Majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Alustada tuleb energiaauditist

Korteriühistud kiirustama siiski ei pea, sest hinnanguliselt saab rekonstrueerida umbes 1000 korterelamut ja taotlusi võetakse vastu 2020. aastani. Enne KredExi poole pöördumist tuleb tellida ka energiaaudit ja -märgis ning küsida pangast esialgsete laenutingimuste kohta. Seejärel saab ühistu üldkoosolekul võtta vastu otsused rekonstrueerimiseks ja laenu taotlemiseks. Kui ühiselt leitakse, et tahetakse rekonstrueerimisega edasi minna, saab juba tellida ehitusprojekti ja taotleda ehitusluba.

KredExist rõhutatakse, et peale rekonstrueerimist vähenevad hoone küttekulud, pikeneb selle eluiga ning paraneb üldine elukeskkond. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on näiteks välja toonud, et kui praegu maksab üks perekond kütte eest keskmiselt 100 eurot kuus, siis põhjaliku rekonstrueerimise tulemusel võib küttearve vähenda umbes 50 euroni. KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu ütleb, et ühest malli siin siiski pole. „Keskmist maja pole olemas, rahaline kokkuhoid oleneb väga palju suurusest, hoone tehnilisest seisukorrast ja sellest, milliseid töid ja millise kvaliteediga on varem tehtud,“ räägib ta. Mahukamate projektide puhul nõustab ühistuid ehitustehnilistes küsimustes tehniline konsultant, kes aitab läbi viia ka projekteerimis- ja ehitushanked.

Korteri väärtus tõuseb

Paljud inimesed pelgavad laenu kui sellist, ent pikemas perspektiivis tasub maja kordategemine end ära just energiatõhususe suurenemise ning hoone eluea pikenemise tõttu. Lisaks viitab Reinsalu ka EL-i hoonete energiatõhususe direktiivile, mille kohaselt peavad pärast 31. detsembrit 2020 kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. „Hinnavahe võib kasvõi Mustamäel samal tänaval olla väga suur. Kui üks on rekonstrueerimata elamu, mis sai ehitatud 1960. aastatel, ja teine on uusehitus, siis on juba praegu nende korterite hinnavahe ligikaudu 25%. On raske isegi prognoosida, mis see vahe on pärast aastat 2020,“ arutleb ta.

Rekonstrueerimistööde toetust pakutakse kolmes osakaalus: 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, sõltuvalt saavutatavast energiatõhusustasemest ja töödest.

Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast 10% võrra kõrgem. Reinsalu ütleb, et sealkandis on küsimuseks ka teadlikkuse suurendamine, et korteriomanikel oleksid selged kõik põhjused, miks on kasulik oma maja korda teha. Suuremast toetusest on abi ka sel põhjusel, et keskmine sissetulek on seal Eesti keskmisest märgatavalt madalam. „Levinud argument on, et kuna Ida-Virumaal on küttehinnad nii väiksed, siis pole rekonstrueerimisest mõtet seal rääkida. Kui aga süveneda, siis ilmneb, et Narvas on muust Eestist madalamad soojuse hinnad, kuid näiteks Jõhvis, Sillamäel või Kohtla-Järvel on hinnad suhteliselt samad mis mujal Eestis,“ sõnab Reinsalu.

Ventilatsioon vähendab terviseriske

Toetusmääradel on ka eri nõuded. Näiteks 40% toetuse saamiseks peab ehitustööde tulemusel energiatõhususarvu klass olema vähemalt C. See näit on ka uusarenduse puhul miinimumnõue. Üks aspekt, millele vanemates hoonetes pole tähelepanu pööratud, on sisekliima. Sel põhjusel on toetuste puhul kohustuslik ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. See võib tunduda lihtsalt lisakuluna, kuid tegelikult vähendab see tunduvalt majaelanike terviseriske.

Toetuse täpsemad tingimused on kirjas KredExi kodulehel.
Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik

Allikas: http://www.seb.ee/foorum/varia/maja-korda-riigi-abiga-korteriuhistutele-pakutakse-mahukat-rekonstrueerimistoetust

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hinnataseme suurim mõjutaja on endiselt energia

  • Eesti PankTarbijahinnad langesid septembris 0,7%
  • Energiakaupade odavnemine süvendas hinnalangust 1,6 protsendipunkti võrra
  • Alusinflatsioon kiireneb ning oli septembris 1,1%
  • Konkurentsi tugevnemine võis pidurdada riiete ja jalatsite hinnakasvu

Statistikaameti teatel alanesid Eesti tarbijahinnad septembris aastataguse ajaga võrreldes 0,7%, mis on augusti 0,3% suurusest hinnalangusest suurem. Tarbijakorvi odavnemine kiirenes valdavalt energiakaupade tõttu, mis süvendasid hinnalangust 1,6 protsendipunkti võrra.

Alusinflatsioon ehk tarbijakorvi hinnakasv ilma energia ja toiduaineteta on sel aastal püsivalt kiirenenud, ulatudes septembris 1,1%ni. Ka euroalal tervikuna on alusinflatsioon püsinud 1% läheduses, kuid keskmine ühtlustatud tarbijahindade indeks langes septembris siiski 0,1%. Ka euroala riikide keskmise tarbijakorvi odavnemise peapõhjus oli energia odavnemine.

Toiduained koos alkoholi ja tubakatoodetega kallinesid Eestis septembris 1%, kuid ilma maksutõusudeta oleks toidukorv olnud tarbijate jaoks aastataguse ajaga võrreldes 0,5% odavam. Toiduainetest on enim odavnenud piim ja piimatooted ning liha ja lihatooted. Kokkuostuhindade languse tõttu jätkub piimatoodete odavnemine terves Euroopa Liidus ning lihatoodete hinnalangus on euroala riikidest suurim just Eestis.

Eesti tarbijahindade statistika on viimastel kuudel silma paistnud sellega, et tööstuskaupade hinnad on aasta võrdluses langenud, samal ajal kui euroalal tööstuskaupade hinnakasv kiirenes. See tulenes peamiselt mootorsõidukite järsemast hinnalangusest, kuid ka riiete ja jalatsite hinnakasv oli Eestis tavapärasest väiksem.

Üheks põhjuseks võib olla uute kaubanduspindade lisandumine ja konkurentsi suurenemine. Kuigi ka e-kaubandus kasvab kiiresti, on postimüügi käive veel väike ja moodustab tööstuskaupade müügist vaid ligikaudu 4%. Interneti laialdase kättesaadavuse tõttu kasvab jõudsalt nende inimeste arv, kes on viimase aasta jooksul midagi internetist ostnud

Teenuste hinnakasv püsib Eestis rohkem kui protsendipunkti võrra kiirem kui euroalal: septembris kiirenes see 2,4%ni. Septembris panustasid hinnakasvu varasemast tugevamalt sideteenused, mis kallinesid aasta võrdluses 3,3%.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Linnahalli rekonstrueerimiseks loodi erikomisjon

TallinnTallinna linnavalitsus moodustas Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise ja arendamise koordineerimiseks ajutise komisjoni.

„Komisjoni moodustamine tulenes vajadusest Tallinna Linnahall rekonstrueerida ja ümbritsevaid alasid arendada,“ ütles komisjoni esimehe ülesandeid täitma hakkav abilinnapea Taavi Aas

Ajutine komisjon moodustati eesmärgiga leida Tallinna Linnahalli rekonstrueerimiseks ja Tallinna Linnahalli ümbritsevate alade arendamiseks uusi lahendusi. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab linnavalitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande esitamist.

Komisjoni koosseisu kuuluvad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein, Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Vaher, Tallinna Linnavaraameti juhataja Einike Uri, linna õigusdirektor Priit Lello, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse ja miljööalade osakonna juhataja Boris Dubovik, Tallinna Ettevõtlusameti linna äriühingute järelevalve osakonna juhataja Vello Ervin, linna finantsdirektor Katrin Kendra ning Tallinna Linnahalli Aktsiaseltsi nõukogu esimees Kaia Jäppinen. Komisjon korraldab oktoobri lõpuks linnavolikogule teemakohaste materjalide esitamise.

Ühtlasi tunnistatakse seoses ajutise komisjoni ülesannete lõppemisega kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2009 korraldus nr 1027-k „Ajutise komisjoni moodustamine Tallinna linna ja Tallinn Entertainment LLC vahel 7. mail 2009 sõlmitud kokkuleppe täitmiseks“.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arco Vara: Miks hinnata kinnisvara?

Arco VaraKinnisvara hindamise valdkond on enamikele inimestele võõras selle hetkeni, kui tekib vajadus kodu renoveerida või uue kodu soetamiseks laenu võtta. Kinnisvarahindaja teenuse järgi tekib vajadus ka muude eluliste situatsioonide korral.

Põhiline, milleks hindamisteenust vajatakse, ongi tavaliselt eluaseme soetamise finantseerimine. Kirjalik eksperthinnang tagatisvara osas kuulub pankade väljastatavate eluasemelaenude juurde ja on üldjuhul kohustuslik. Eksperthinnangu peab tellima üksnes krediidiasutuste poolt aktsepteeritud kinnisvarafirmadest, kus hinnangu koostamisega tegelevad kutselised hindajad.

Näiteks Arco Vara tegeleb kinnisvara hindamisega alates 1994. aastast. Arco Vara kinnisvara hindajad on pikaajalise, üle kümneaastase eksperthinnangu koostamise kogemusega ning kuuluvad Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingusse.

Lisaks pankadele, tuleb kinnisvara hinnata investorite tarvis ja kohtute jaoks, kui tegemist on varaliste vaidlustega, kas siis omanike või pärijate vahel. Eksperthinnang on vajalik dokument ka raamatupidajatele ning audiitoritele.

Vara hind

Turuväärtuse hindamise aluseks on reaalsete hindadega tehtud, registritest kontrollitavad kinnisvaratehingud. Ekslik on arvata, et hinnangu aluseks võetakse kinnisvaraportaalide kuulutustes olevad müügihinnad, mis võivad tegelikest tehinguhindadest nii mõnegi objekti puhul kardinaalselt erineda.

Objekti ülevaatus

Kui olete leidnud sobiva hindaja, kokku leppinud teenustasu suuruse ning kutsunud spetsialisti kokkulepitud ajal objektile, alustatakse hindamisprotsessiga. Tüüpkorterite puhul on hindamine lihtsam, kuna hindaja saab vajalikud andmed avalikest registritest. Majade ja ärihoonete puhul on vajalik esitada hoonete plaanid, seletuskirjad, ruumide eksplikatsioonid, vajadusel üürilepingud ja kasutuskorra lepingud.

Tasub meeles pidada, et eksperthinnangu saamiseks peab hindaja alati teostama objekti kohapealse ülevaatuse ja sellega kaasneb objekti fotografeerimine, mis sageli on inimestele üllatuseks ja tekitab mõningast vastuseisu.

Paraku on fotod objektist hinnangu lahutamatu osa.

Kui palju hindamine maksab?

Hindamise maksumus sõltub kinnisvara asukohast ja liigist. Linnapiirkonnas asuva tüüpkorteri hindamise teenustasu on olenevalt piirkonnast ligikaudu 90-140 eurot, eramute hindamise teenustasu vahemikus 140-240 eurost.
Ärikinnisvara ja maade hindamine on keerulisem ja hinnad algavad sageli mitmesajast eurost ja võivad ulatuda mitme tuhandeni.

Maapiirkonnas asuva kinnisvara puhul tuleb kliendil kompenseerida lisaks põhiteenustasule hindaja sõidukulu, mis sisaldab lisaks transpordile ka hüvitist objektil käimise aja eest.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Nordeconil valmisid Sillamäe veevärgi rekonstrueerimistööd

NordeconNordecon AS lõpetas Sillamäe linna veevärgi eelmise aasta alguses alanud rekonstrueerimistööde viimase etapi. Uute torustike, pumplate ja veefiltreerimissüsteemide paigaldamise maksumuseks oli 2,3 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Nordeconil oli meeldiv võimalus panna punkt juba seitse aastat tagasi alanud ning erinevate ehitusetappide kaupa tehtud Sillamäe veevärgi rekonstrueerimistöödele,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Sellega on sillamäelaste edasises käsutuses kaasaegse tehnoloogiaga veevarustussüsteem, mis tagab nõuetele vastava joogivee häireteta jõudmise tarbijani ning samuti on tänaseks vajalikud täiendused tehtud linna reoveepuhastile.“

Erkki Suurorgi sõnul alustas Nordecon 2014. aasta veebruaris Sillamäe linna torustike ja vee filtreerimisseadmete rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööd III etappi, mille jooksul rajati ligi 1,5 km veetorustikku ning vahetati välja ka majaühendused ja hüdrandid. Samuti tuli rajada ligi 1,9 kilomeetrit isevoolset kanalisatsioonitorustikku.

Lisaks kuulus tööde mahtu veefiltreerimissüsteemide paigaldamine kesk- ja mikrorajooni pumplates ning järelfiltratsiooni seadme paigaldamine reoveepuhastis.

Projekti rahastasid Sillamäe linnale kuuluv taristuettevõte AS Sillamäe Veevärk ja kaasrahastajana Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tarbijahinnaindeks langes neljandat kuud järjest

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta septembris võrreldes augustiga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -0,7%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta septembriga võrreldes 1,2% odavamad ja teenused 0,2% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes langenud 3,2% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,1%.

2014. aasta septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mille hind on aastaga langenud 18,3%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte 5,1%-line odavnemine, kus soojusenergia oli 5,1% ja kodudesse jõudnud elekter 4,7% odavam kui mullu samal ajal.

Piim ja piimatooted on aastaga odavnenud 7,1%. Kallinejatest oli suurim mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on eelmise aasta septembriga võrreldes kallinenud 7,3%. Aastataguse ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (24%) ning kala (14%) ja odavnenud piim (15%) ning või (8%).

Augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit septembris enim mootorikütus, mille hind langes kuuga 4,9%. Suurem mõju indeksile oli veel kõrgharidusreformiga kaasnenud tasuta kõrghariduse rakendumisel kõigile esimese, teise ja kolmanda aasta tudengitele, kes olid asunud kõrgkoolis täiskoormusega õppima eestikeelsetel õppekavadel, ning ka rõivaste ja jalatsite suviste soodusmüükide lõppemisel.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2015
Kaubagrupp September 2014 – september 2015, % August 2015 – september 2015, %
KOKKU -0,7 -0,6
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,5 -0,8
Alkohoolsed joogid ja tubakas 5,7 0,3
Riietus ja jalatsid 2,4 4,9
Eluase -2,1 0,0
Majapidamine 1,2 0,2
Tervishoid 3,1 0,2
Transport -9,0 -3,4
Side 3,3 1,0
Vaba aeg 2,2 0,5
Haridus ja lasteasutused -14,7 -17,8
Söömine väljaspool kodu, majutus 1,0 -1,8
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,8 0,7
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinna ja kesklinna kinnisvaraturg 10-2015

  • Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEraisikute finantseerimine on heal tasemel ja puudub põhjus arvata, et see peaks muutuma.
  • Laenukäive kasvab ja see kergitab pisut laenujääki ehk eraisikute laenukoormust. Mõningases laenukoormuse suurenemises ei tohiks probleemi näha.
  • Korteriturg jätkab aktiivselt tehingute tegemist. Vaatamata soodsatele laenutingimustele ja kõrgele tehingute arvule püsivad nii uute kui vanemate korterite väärtused paigal.

Laenuturg

Laenude käive

Eluasemelaenude turg on jätkuvalt aktiivne. Eluasemelaenude käive oli viimase kolme kuu (juuni kuni august 2015) jooksul 250 miljonit eurot ehk 15% aastatagusest enam. Selline laenukäibe kasv on viimaste kvartalite üks madalamaid näitajaid. Laenude väljastamise suurenemise taga on uute korterite aktiivne turg. Uued korterid on turu keskmisest kallimad ja see nõuab tehingu finantseerimisel suuremaid laenusummasid.

Kõrge laenukäibe kasvu juures ei saa me siiski väita, et see oleks kinnisvaraturul toonud endaga kaasa ülekuumenemise või probleemide tekkimise. Sama kinnitab asjaolu, et eluasemelaenude käive on juba aastaid endiselt moodustamas 45-55% eluasemete rahalisest käibest. See tähendab, et eluasemete ostmise finantseerimise struktuuris ei ole aset leidnud olulisi muutusi.

Samuti võib suure ja kasvava laenukäibe juures veendunult väita, et laenuturg ei ole tegur, mis mingilgi moel kinnisvaraturgu pidurdab. Vastupidi – laenuturg soosib kõrget tehingute arvu. Soodne intressimäärade keskkond pigem soodustab tehingute tegemist.

Laenude jääk

Eluasemelaenude jääk on järjest kiirenevas tempos asunud kasvama. 2015. a augustis oli eluasemelaenude jääk 6,17 miljardit eurot, eraisikulaenude jääk 7,17 miljardit eurot. Aastaga on laenujäägid kasvanud vastavalt 3,8 ja 3,4%. See tähendab, et laenujääkide kasv on oluliselt kiirem, kui on sisemajanduse koguprodukti kasv, mis 2015 II kvartalis kerkis aastataguse ajaga võrreldes 2,0%.

Analoogselt laenukäibe suurenemisega ei peaks laenujäägi kasvus suurt ohumärki nägema. Laenujäägi kasvu soosib aktiivne laenuvõtmine. Selle taga on omakorda palgakasv. Olematu inflatsiooni tingimustes on Eesti keskmine palk aastaga tõusnud 5,8%. See suurendab ostujõudu ja annab võimaluse kinnisvaratehingute tegemiseks.

Eraisiku laenude jääk kasvab kiiremini kui sisemajanduse kogutoodang. Seetõttu on eraisikute laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes kasvamas. Seevastu madal tööpuudus, kasvav tööhõive ja kerkivad palgad on loonud olukorra, kus eraisikute laenukoormus summaarse palga suhtes on jätkuvalt languses.

Nii võib prognoosida, et tänaselt tasemelt on eraisikutel veel ruumi laenu võtta ilma, et see tekitaks ühiskonnale liigse laenukoormusega seonduvaid muresid.

Euribor, intressimäärad ja riskimarginaalid

Eluasemelaenude intressimäärad on jätkuvalt väga soodsad. Eesti eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2015. a augustis 2,34%. Juba enam kui viimased 12 kuud on intressimäär püsinud madalas 2,2 ja 2,5 protsendi vahemikus. Nii võime öelda, et soodne intressimäär on vaieldamatult tegur, mis soodustab eluasemelaenu võtmist ja selle abil kinnisvaratehingute tegemist.

Madala intressimäära taga on madal euribor. Septembri keskmisena tasemele 0,035% langenud enamuse Eesti eluasemelaenude baasiks olev 6 kuu euribor on jätkuvalt löömas uusi rekordeid. Paigal püsivad summaarsed intressimäärad näitavad, et madal euribor on pankadele andnud võimaluse samm-sammult riskimarginaale kergitada.

Riskimarginaalide kergitamise survet näitab seegi, et praktikas ei pruugi olla väga keeruline esmase pakkumisena lauale pandud 2,6-2,8% tasemel olev eluasemelaenu intressimäär kaubelda alla turu keskmisele tasemele.

Tarbijabaromeeter

Tarbijabaromeeter näitab positiivset pilti. Tarbijakindluse üks kõige olulisem mõjutaja on kartus töötuks jääda. Madala tööpuuduse tingimustes ja olukorras, kus keskmine palk kerkib, ei näe tarbija muretsemiseks suurt põhjust.

Paraku tuleb tõdeda, et tarbija lühinägelik pilk eirab nö suurest pildist tulenevaid tegureid olgu nendeks näiteks sõda Ukrainas või Süürias, Hiina börsimull, pagulastega seonduvad probleemid või Kreeka ja Suurbritannia saatus Euroopa Liidus.

Viimati loetletud tegurid on need, mis mitte otseselt, vaid kaudselt loovad riskifooni, mis mõjutab läbi maailma ja Euroopa majanduse Eesti riiki ja siinset majandust ning kinnisvaraturgu. Tarbijad on küll optimistlikud, kuid ettevõtted mitte. Ettevõtete kindlustunne on vähenemas ja seda kinnitavad kindlustunde indikaatori langemise kõrval vähenenud põhivarainvesteeringud. Põhivarainvesteeringute kui majanduskasvu olulise mootori vähenemine paneb küsimärgi alla senise veel plussi poolel oleva majanduskasvu ja seeläbi palgatõusu ning madala tööpuuduse jätkusuutlikkuse.

Korterite ostu-müügitehingud

Korteriturg üldiselt

Tallinna korteritehingute arv 2015 III kvartalis oli 2146, mis on aastatagusest 18,2% enam. Suurest kasvunumbrist ei tasu end eksitada lasta ja arvata, et turu aktiivsus on oluliselt kasvanud.

Möödunud 2014. a keskel toimus kiirest pakkumiste arvu kasvust ja hinnatõusust, välistest riskiteguritest nagu näiteks Vene-Ukraina konflikti eskaleerumine ja muudest põhjustest tingitud ajutine tehingute arvu langus. Mullune tehingutelangus tõi kaasa hetkelise seisaku, mis 2014. a lõpus möödus ja sealt alates on Tallinna kinnisvaraturg jätkanud positiivses rütmis.

Tehingute arvu langus 2014 II ja III kvartalis oli ühtlane üle kogu Tallinna. Samasugune ühtlane on olnud turu taastumine ja hinnatrendid. Me ei saa välja tuua ühtegi linnaosa, kus tehingute arv või hinnad oleksid muutunud oluliselt teises tempos kui Tallinnas keskmisena.

Tallinna korteritehingute keskmine hind oli 2015 III kvartalis 1543 €/m². Aastaga on hinnatase kerkinud 5,7%. Hinnamuutus võrreldes aastataguse tasemega on järjest vähenenud, kuid olnud siiski märgatavalt üle nulli.

Võime öelda, et tegemist on nö statistilise hinnatõusuga, mis on tingitud tehingute arvu struktuuri muutustest. Viimase 2-3-4 kvartali jooksul on tehingutesse lisandunud proportsionaalselt enam tehinguid uute korteritega. See viib tehingute keskmise hinna üles isegi tingimustes, kus kinnisvara väärtus on täna enam-vähem samal tasemel, kus see oli aasta tagasi. Tehingu väärtuse aastatagusel tasemel püsimise all peame silmas olukorda, kus täna ei tule samaväärse korteri eest maksta aastatagusest oluliselt erinevat hinda.

Kesklinna korteriturg

Tallinna kesklinna korteritehingute arv oli 2015 III kvartalis 484. See näitaja suurenes aastaga 12,6%. Kesklinna tehingute arvu väiksema kasvu taga on asjaolu, et aasta tagasi III kvartalis toimunud tehingute arvu ajutine langus oli kesklinnas pisut väiksem kui muudes Tallinna linnaosades. Viimase viie aasta keskmine korteritehingute arv Tallinna kesklinnas on aasta III kvartalis olnud 451. Nii võime väita, et käesoleva aasta näitaja 484 viitab pigem aktiivsemale turule.

Kesklinna korteritehingute keskmine hind 2015 III kvartalis oli 2004 €/m². Aastaga on kesklinna keskmine hinnatase kerkinud 1,3%. Kesklinna tehingute hinna puhul kehtib sama, mis Tallinna puhul üldiselt. St muutused tehingute struktuuris on kergitanud keskmist hinda, kuid kinnisvara väärtuse olulisest muutusest me rääkida ei saa.

Uusarendused

Uute korterite pakkumine sai tõsise hoo sisse 2014. aastal. Käesolevaks 2015. aastaks ei ole hoog raugenud, kuid pakkumiste arv enam ei kasva, vaid on jäänud püsima üsna kõrgele 1900-2000 pakkumise tasemele.

Kahe aasta taguse ajaga võrreldes on kuine uute korterite müügitempo kasvanud tänaseks 75-80 korteri pealt 160-170 korterini kuus. Kasvanud müügitempo lubab arvata, et kõrge pakkumiste arv müüginumbri kontekstis viitab pigem uute korterite defitsiidile kui ülepakkumisele.

Uute korterite pakkumiste keskmine hind oli septembris 2015 Tallinnas 2343 €/m² ehk aastatagusest 2% enam. Tallinna kesklinna korteripakkumiste eest küsisid arendajad 2844 €/m², mis on eelmise aasta näitajast 2% vähem.

Uute korterite turu riskiks on arendajate finantseerimine. Tänaseks on enamus panku lõpetanud eluasemete arendusprojektide finantseerimise või oluliselt piiranud sellesse sektorisse laenude väljastamist.

Arendajate rahastamise vähenemine vähendab pakkumist, mis omakorda võib olla ajendiks soovile hindu üles poole upitada. Arvestama peab, et hinnatase sissetuleku suhtes ei ole täna väga soodne. Kõrge tehingute arvu taga on paljus head laenutingimused, mis võimaldavad koduostjatel tehingut teha. Kui laenutingimused peaksid halvenema ehk intressimäär kerkima, on nominaalsete kinnisvarahindade kerkimine turu stabiilsete arengute suhtes pigem negatiivne.

Prognoosid

  • Kinnisvaraturg on jätkuvalt aktiivne. Kui ei realiseeru väliskeskkonnast tulenevad riskid, ei ole põhjust, miks tehingute arv peaks langema.
  • Siseriiklikud tegurid on elamispindade hindu mõjutamas pigem tõususuunas. Välised tegurid hoiavad hinnatõusul piiri peal. Kinnisvaraturu arengute baasstsenaarium eeldab väliste oluliste riskitegurite mitterealiseerumist, kuid kohalike hinnatasemete paigal püsimist.
  • Uute korterite pakkumine jätkab mõõdukat kasvu. Vähenev arendajate finantseerimine võib tekitada uute korterite defitsiidi. Defitsiit surub hindu ülespoole, kuid üldine ebakindlus hoiab hinnad ohjes.

Üüriturg

  • Üürituru suundumused on analoogsed elamispindade ostu-müügiturule ja järgnevad viimasele viitajaga.
  • Üüriinvestorite arv väheneb, suurenenud on huvi lühiajalise väljaüürimise turul tegutsemise vastu.

Üürikorterite pakkumine on Tallinnas hakanud vaikselt kasvama. Plahvatuslikest muutustest üürisektoris rääkida ei saa. Pigem võib öelda, et eraisikutest üüriinvestoreid on turul vähem kui aasta tagasi ja oluliselt vähem kui kaks aastat tagasi.

Suurenenud on üürikorterite omanike hulk, kes proovivad kasu lõigata lühiajalisest väljaüürimisest. Selleks kasutatakse portaali Airbnb.com. Lühiajalise väljaüürimise taga on lootus teenida kõrgemat tootlust, kui pikaajalise üüriäri puhul. Lühiajalisi väljaüürijaid on tekkinud juba sedavõrd palju, et need on hakanud astuma hotellide kandadele.

Üürinõudluse poole pealt jääb silma jätkuv trend, kus üürnikud on järjest teadlikumad. Teadlikkus kasvab nii maaklerile vahendustasu maksmise osas, kus osatakse nõuda, et seda maksaks üürileandja. Samuti märkab nõudlik üürnik koheselt, kuid kommunaalkulud on tavapärasest kõrgemad ja ta nõuab selle võrra soodsamat üürihinda. Teisisõnu pöörab üürnik tähelepanu mitte ainult üürihinnale või mõnele üksikule kulukomponendile, vaid üürimisega seonduvatele kogukuludele.

Üürihinnad on analoogselt kinnisvara ostu-müügihindadele suhteliselt samal tasemel, kus need olid aasta tagasi. Olulisi muutusi hindade osas turul tervikuna aset leidnud ei ole. Küll võib olla üksikuid üürileandjaid, kes on püüdnud turu tasemest kõrgemat hinda ja seejärel nõustunud vakantsuse vähendamise nimel ehk lühema üürniku leidmise perioodi nimel seda allapoole tooma.

Prognoosid

  • Üürikorterite hinnad püsivad paigal. Kui eeldada, et ostu-müügihinnad ei muutu, ei ole ka üürihindade tõstmiseks või langetamiseks olulist põhjust.
  • Ostu-müügituru pigem kõrge pakkumiste arv loob potentsiaali, et soovitud hinda saamata toob omanik korteri müügituru asemel üüriturule. Seega on pigem tõenäoline üüripakkumiste arvu stabiilne suurenemine.
  • Madal intressimäär ja soodsad laenutingimused loovad soodsad tingimused kinnisvara soetamiseks. Kinnisvara hinnad on aga tasemel, kus noortel on turule sisenemine keerukas ja lihtne on otsustada jääda pigem üüriturule.

Prognoos

Elamispindade turu arengud on olnud pigem optimismi sisaldavad, mis ei arvesta maailma majanduse, sõjalise ja poliitilise olukorraga. Seetõttu võib peljata, et kinnisvaraturg võtab vähemalt mõningal määral tehingute arvus hoo maha.

Samas on laenutingimused soodsad ja pakkumine on mitmekesine. Olematu inflatsiooni tõttu kasvav ostujõud paigal püsiva kinnisvara väärtuse kontekstis loob olukorra, kus ostmine vähemalt tundub soodne. Seda toetavad kerkivad palgad ja madal tööpuudus.

Suures pildis olevad riskitegurid paistavad Eesti koduostjatele kaugete probleemidena, mis meid ei puuduta. Neid tegureid aga lähemalt vaadates tundub väga keeruline anda ühte ja konkreetset soovitust, mis Eesti kinnisvaraturul ja konkreetsemalt elamispindade turul toimuma hakkab.

Lugedes baasstsenaariumiks olukorra, kus välised riskid ei vähene, kuid samas selles mõttes ei realiseeru, et neist Euroopa või Eesti majandusele äkilisi valusaid hoope tuleks, ei peaks kinnisvaraturu langust pelgama. Sisemaised tegurid pigem soosivad aktiivse kinnisvaraturu jätku ja kui ostjad on turul, ei ole hindade languseks põhjust.

Hinnatõusu ei tohiks samuti kergekäeliselt prognoosida. Palgatõus ja püsiv kinnisvara väärtus on tegurid, mis peaks hindu ülespoole suruma. Kui realiseerub tänane hinnang, et pangad piiravad uute arendusprojektide finantseerimist, võib arvata, et seegi on tegur, mis mõjutab läbi pakkumise vähenemise hindu pigem kasvama. Tõe kriteerium on praktika ehk vaid aeg näitab, kumb kaalukaussidest tegelikkuses teise alla surub.

Korterite ostu-müügituru trendidest sõltub, mis saab üüriturul. Hinnatõus võib ühest küljest peibutada inimesi pigem kodu ostma. Samas on kallimaks muutuv kinnisvarahind takistus, mida iga tarbija ei pruugi suuta ületada. See tähendab, et hinnatõus pigem kasvatab potentsiaalsete üürnike hulka.

Hinnalangus on jälle tegur, mis vähemalt languse perioodil hoiab ostjad turult eemal, sest keegi ei soovi osta väheneva väärtusega vara. Seegi on tegur, mis kasvatab üürnike hulka. Üürnike arvu kasvu soosib samuti üldine ebakindlus, mis muudab pikaajaliste otsuste ehk kinnisvara ostmise otsuse tegemise keerulisemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine