Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Augustis kaubavahetus kahanes

10.10.2015 Statistikaamet

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 6% ja import 3%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi vähenemist elektriseadmete, metalli ja metalltoodete ning mineraalsete toodete kaubavahetuse kahanemine.

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 124 miljonit eurot, mis oli 32 miljonit eurot enam kui 2014. aasta augustis.

Kõige enam eksporditi augustis elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), puitu ja puittooteid (10%) ning mineraalseid tooteid (10%). Enim kahanes elektriseadmete (29 miljoni euro võrra), mineraalsete toodete (15 miljoni euro võrra) ning metalli ja metalltoodete (15 miljoni euro võrra) eksport. Mullu sama ajaga võrreldes suurenes enim mehaaniliste masinate ning puidu ja puittoodete väljavedu (vastavalt 10 miljoni ja 6 miljoni euro võrra).

Kõige rohkem imporditi augustis Eestisse elektriseadmeid (18% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) mineraalseid tooteid (10%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Impordi vähenemist mõjutas enim mineraalsete toodete (langus 33 miljonit eurot) ning transpordivahendite (langus 8 miljonit eurot) sisseveo kahanemine. Samas suurenes mehaaniliste masinate sissevedu 11 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas oli augustis esikohal Rootsi (19% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (17%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu.Enim vähenes eksport Venemaale ja USA-sse (mõlemasse 14 miljoni euro võrra) ning Lätti (13 miljoni euro võrra).

Ekspordi vähenemist Venemaale mõjutas keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh. orgaanilised kemikaalid, tihendussegud), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh kange alkohol) ning tekstiil ja tekstiiltoodete (sh. mantlid, jakid, kostüümid) väljaveo vähenemine. Eksporti USA-sse ja Lätti mõjutas enim elektriseadmete väljaveo kahanemine.

Samas kasvas enim eksport Hollandisse (12 miljoni euro võrra) ja Suurbritanniasse (11 miljoni euro võrra). Hollandisse viidi rohkem mineraalseid tooteid (sh. kütteõli) ning Suurbritanniasse puitu ja puitooteid (sh graanulid).

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (11%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia) ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.

Enim kahanes kaupade import Itaaliast (20 miljoni euro võrra), Soomest (14 miljoni euro võrra) ning Saksamaalt (11 miljoni euro võrra). Itaaliast vähenes transpordivahendite ning Soomest ja Saksamaalt mineraalsete toodete sissevedu. Samas suurenes enim kaupade import Hollandist ja Leedust (vastavalt 12 miljoni ja 8 miljoni euro võrra).

Võrreldes tänavu juuliga kahanes augusts kaupade eksport 4% ja import 7%.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–august, 2014–2015
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2014	2015	muutus, %	2014	2015	muutus, %	2014	2015
KOKKU	7 842,8	7 681,7	-2	8 981,2	8 639,3	-4	-1 138,4	-957,6
Jaanuar	907,1	921,8	2	1 019,8	961,8	-6	-112,7	-40,0
Veebruar	924,8	860,4	-7	1 049,9	1 008,0	-4	-125,1	-147,6
Märts	1 022,9	1 053,0	3	1 202,2	1 202,0	0	-179,3	-149,0
Aprill	1 027,6	1 034,7	1	1 181,3	1 124,3	-5	-153,7	-89,6
Mai	1 014,0	957,6	-6	1 155,9	1 043,3	-10	-141,9	-85,8
Juuni	985,0	1 007,8	2	1 154,8	1 164,8	1	-169,8	-157,0
Juuli	993,7	939,7	-5	1 157,1	1 104,6	-5	-163,4	-164,9
August	967,9	906,7	-6	1 060,2	1 030,5	-3	-92,3	-123,8

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, august 2015
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	906,7	100	-6	KOKKU	1 030,5	100	-3
EL-28	683,3	75	-2	EL-28	870,4	84	-3
EA-19	424,6	47	-4	EA-19	619,3	60	-3
SRÜ	84,6	9	-19	SRÜ	54,8	5	-10
1. Rootsi	170,6	19	-3	1. Soome	146,9	14	-9
2. Soome	150,8	17	-2	2. Saksamaa	116,4	11	-9
3. Läti	101,1	11	-11	3. Leedu	108,5	11	8
4. Venemaa	74,5	8	-16	4. Rootsi	91,6	9	0
5. Leedu	53,9	6	2	5. Läti	88,6	9	-4
6. Saksamaa	44,1	5	-1	6. Poola	76,9	7	-1
7. Norra	38,4	4	5	7. Holland	56,8	6	28
8. Suurbritannia	31,6	3	53	8. Venemaa	45,2	4	-7
9. Holland	28,9	3	71	9. Hiina	41,3	4	-8
10. Taani	25,4	3	9	10. Suurbritannia	28,6	3	-11

Eksport ja import kaubajaotise järgi, august 2015
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	906,7	100	-6	1 030,5	100	-3	-123,8
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	81,4	9	-7	115,8	11	0	-34,4
Mineraalsed tooted (V)	89,3	10	-15	107,0	10	-24	-17,7
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	43,3	5	-10	81,2	8	3	-37,9
Kummi- ja plasttooted (VII)	30,0	3	-9	61,2	6	3	-31,2
Puit ja puittooted (IX)	90,7	10	8	32,3	3	8	58,4
Paber ja pabertooted (X)	27,7	3	5	21,3	2	14	6,4
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	26,4	3	-21	51,2	5	-12	-24,8
Metall ja metalltooted (XV)	61,9	7	-19	89,7	9	-6	-27,8
Mehaanilised masinad (84)	69,4	8	16	102,2	10	11	-32,8
Elektriseadmed (85)	196,7	22	-13	184,9	18	1	11,8
Transpordivahendid (XVII)	49,9	6	-1	82,5	8	-9	-32,6
Mitmesugused tööstustooted (XX)	76,7	8	3	28,7	3	15	48,0
Muu	63,2	6	0	72,4	7	-1	-9,2

Statistika aluseks on aruanded „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.09.2015, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.09.2015. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Augustis majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

09.10.2015 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta augustis 394 000 turisti, mis oli 4% rohkem kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 240 000 välisturisti, mis oli 1% enam kui eelmise aasta augustis. Enim välisturiste saabus Soomest (39%), Saksamaalt (10%), Venemaalt (8%), Lätist (7%) ja Aasia riikidest (4%). Soome turiste peatus majutusettevõtetes mulluse augustiga võrreldes 4% ning Läti turiste 5% rohkem. Aasia riikidest saabunud turistide arv on suurenenud 2015. aasta kõigil kuudel. Samas on võrreldes 2014. aastaga augustiga Saksamaa ja Venemaa turistide arv vähenenud vastavalt 4% ja 23%. 67% välisturistidest peatus Harju maakonna, 11% Pärnu maakonna, 7% Tartu maakonna ja 5% Saare maakonna majutusettevõtetes.

39% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 153 000, mida oli 9% rohkem kui eelmise aasta augustis. 68% siseturistidest olid puhkusereisil ja 19% tööreisil. Harju maakonnas peatus 23%, Pärnu maakonnas 15% ning Ida-Viru ja Saare maakonnas kummaski 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju, Ida-Viru ja Saare maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta augustis (vastavalt 26%, 16% ja 10% rohkem), Pärnu maakonna majutusettevõtetes aga 1% vähem.

Augustis pakkus külastajatele teenust 1299 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 23 000 tuba ja 54 000 voodikohta. Täidetud oli 53% tubadest ja 43% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis augustis keskmiselt 33 eurot ning jäi mullusele tasemele. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju ja Pärnu maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis vastavalt 40 ja 35 eurot. Saare maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 29 eurot ja Ida-Viru maakonnas 25 eurot.

Majutamine piirkonniti, august 2015
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 299	214	68	121	498	398
Toad	22 659	8 330	1 562	1 554	6 412	4 801
Voodikohad	53 941	18 095	3 985	3 883	15 947	12 031
Tubade täitumus, %	53	73	35	37	46	38
Voodikohtade täitumus, %	43	61	30	32	38	31
Majutatud	393 539	196 613	18 465	21 548	93 665	63 248
Ööbimised	723 258	342 271	37 053	38 954	188 474	116 506
Eesti elanikud	266 880	56 878	23 404	28 695	84 116	73 787
väliskülastajad	456 378	285 393	13 649	10 259	104 358	42 719
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	33	40	25	24	31	24

Statistika aluseks on aruanne „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 20 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tartu kesklinna rajatavas keskuses peetakse sarikapidu

09.10.2015 Tõnu Toompark

Riia 2 krundile kerkivas multifunktsionaalses keskuses peetakse täna sarikapidu, millega tähistatakse hoone maksimaalse kõrguse saavutamist. Sarikapärja toob keskuse Riia tänava poolsest kõrgeimast tipust alla TTK Investeeringute OÜ juhatuse liige Kaire Krevald.

Piduliku sündmuse eesmärgiks on tänada ja kostitada ehitajaid. „Sarikapidu on tore traditsioon – rahvapärimuse järgi tagatakse sellega hoonele hea õnn,“ sõnas Krevald. „Ehitajad on head tööd teinud ja loomulikult kasutame me nüüd võimalust neile tänu avaldada.“ Tänaseks on ehitustööd jõudnud viimase korruse laeni ning Aleksandri ja Soola tänava poolses küljes paigaldatakse hoonele ka aknaid.

„Ehitus on kulgenud planeeritud graafikus,“ rääkis Krevald. „Eelmisel nädalal alustati katuse kattetöödega.“ TTK Investeeringute OÜ poolt arendatava keskuse pindala saab olema 55 000 ruutmeetrit ja selle kahekorruselises parklas on kohti 364 sõidukile. Hoone valmimisajaks on planeeritud 2016. aasta kevad.

Ehitise arhitektuurilise lahenduse autoriteks on Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Keskuse peatöövõtjad on ehitusettevõtete Rand & Tuulberg AS ja AS Ehitustrust konsortsium.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Euroopa Komisjonil tuleb tegelda massiliste hüpoteeklaenuvõlgade probleemiga

09.10.2015 Tõnu Toompark

Euroopa Parlament kutsus Euroopa Komisjoni üles analüüsima „võtmed tagasi“ (datio in solutum) printsiibi võimalikke majanduslikke tagajärge, kaalumaks selle laiapõhjalisemat rakendamist EL liikmesriikides. „Võtmed tagasi“ printsiip tähendab seda, et eluasemelaen kustutatakse, kui maksejõuetu laenuvõtja tagastab pangale hüpoteegiga ostetud kinnisvara võtmed. Vastav säte sisaldub eile Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioonis.

Resolutsioonis on kirjas, et paljudes Euroopa regioonides, eriti maapiirkondades, majanduskriisi ajal kukkusid majade ja korterite hinnad. Seetõttu jäävad paljudes EL liikmesriikides inimesed pankadele hiigelsummasid võlgu isegi pärast koormavaks muutunud kinnisvara tagastamist, mis aga selgelt piirab nende toimetulekuvõimalusi tulevikus. Kinnisvara turuhind osutub tihtilugu hüpoteegi summast madalamaks ning pangad nõuavad võlgnikelt hinnavahe tasumist. Datio in solutum võimaldaks kustutada kõiki laenuvõtja hüpoteegikohustusi panga ees kohe pärast maja või korteri võtmete üleandmist laenuandjale.

Eesti eurosaadik, protsessi algatanud Euroopa Parlamendi petitsioonide komisjoni liige Yana Toom märkis, et Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioon on Euroopa Komisjoni jaoks täitmiseks kohustuslik, samal ajal kui Euroopa Parlamendi komisjonidel üksi on vähem kaalu. Nii jäigi aprillis Euroopa Komisjonile saadetud petitsioonide komisjoni pöördumine soovituslikuks. Nüüd aga peab Euroopa Komisjon uurima datio in solutum printsiipi laialt rakendavate riikide kogemust, hindama selle mõju tarbijatele ja äridele ning võimalusi rakendada „“võtmed tagasi“ printsiip kõikides EL liikmesriikides.

„Kindlasti tuleb mõista, et üleöö midagi ei muutu, see on vaid esimene samm „võtmed tagasi” printsiibi rakendamise suunas. Samas Eesti jaoks on see teema väga tähtis, kuna eluasemelaenude tagastamine on tõsine probleem: teatavasti on iga neljas 60 päeva ja enam tähtaega ületanud laenudest just eraisiku eluasemelaen,” ütles Toom.

Resolutsiooni ajendiks olid hulgalised petitsioonid Hispaaniast, kus hüpoteegi tagasimaksmise võimetus on massiline. Resolutsiooni B8-0987/2015 “Hüpoteeklaenude seadusandlus ja finantsriskitegurid ELs: Hispaania näide” (Morgage legislation and risky financial instruments in the EU: the case of Spain) vastuvõtmise poolt hääletas 383 Euroopa Parlamendi liiget, vastu – 266, 16 jäid erapooletuks. Kuuest Eesti eurosaadikust viis toetas resolutsiooni. Vastu oli ainult Tunne Kelam (IRL).

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Aasta ettevõte 2015 on Kodumaja

09.10.2015 Tõnu Toompark

Tänasel pidulikul auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõtted 2015 pälvis Aasta Ettevõtte tiitli ehitusettevõte Kodumaja. Aasta Ettevõte valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) konkursi Ettevõtluse Auhind ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu Konkurentsivõime Edetabeli parimate seast.

EASi juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on Kodumaja hea näide Eesti kapitalil põhinevast ettevõttest, kes on end edukalt tõestanud nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasandil. „Eksport on meie ettevõtetele see võlusõna, mis aitab neil suuremaks kasvada ja kokkuvõttes meie majandust elavdada. Kodumaja puhul on märkimisväärne, et nad ekspordivad praktiliselt 100% -liselt, olles samal ajal oma valdkonna tipptegija ja ka vastutustundlik tööandja,“ kirjeldas Tomberg Aasta Ettevõtet 2015.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman: „On äärmiselt uhke suruda igal aastal pärjatud ettevõtjate kätt ning soovida neile südamest õnne saavutatu eest. Eriti hea on tunne siis, kui näeme uusi ja värskeid tulijaid. Noorte tahe luua oma ettevõte on kasvutrendis ja ebaõnnestumise hirm hakkab vaikselt kaduma. Ettevõtlikkuse edendamine on meie kõigi missioon ja lausa kohustus teha seda igapäevaselt, mitte projektipõhiselt või mõeldes ettevõtjate peale vaid mõnel päeval või nädalal aastas.“

Jüri Käo, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees: “Eduka ühiskonna eeldus on toimiv ja vaba majandus. Viimast kannavad edasi ettevõtjad, kes oma igapäevase tööga meile kõigile väärtust loovad. Aasta ettevõtja konkurss teeb mind igal aastal uhkeks, et Eestis on nii palju erksaid ettevõtjaid ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid väga erinevates tegevusvaldkondades.”

EASi Ettevõtluse Auhind 2015 võitjad

Aasta uuendaja Adcash
Aasta eksportöör Kodumaja
Aasta piirkonna ettevõte UPM-Kymmene Otepää
Aasta vastutustundlik ettevõte Playtech Estonia
Aasta välisinvestor Westaqua-Invest

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu Konkurentsivõime Edetabeli 2015 võitjad:

Aasta mikroettevõte Interstudio
Aasta keskmise suurusega ettevõte AdCash
Aasta suurettevõte Merko Ehitus

Konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkonniti

BLRT Grupp, tööstus- ja energeetika
A. Le Coq, toiduainetööstus
Swedbank, finantsvahendus
CM Tallinn, hulgikaubandus
Eesti Telekom, side-, kommunikatsioon ja IT
Tallink Grupp, turism
Tallinna Kaubamaja Grupp, jaekaubandus
Technopolis Ülemiste, kinnisvara
Greencarrier Liner Agency, transport ja logistika
Merko Ehitus, ehitus
Olympic Entertainment Group, teenindus

Aasta Ettevõtte žüriisse kuulusid: endine ettevõtlusminister Urve Palo, majandus- ja taristuminister Kristen Michal, Aasta Ettevõte 2014 võitja Top Marine juht Andry Prodel, Eesti Panga president Ardo Hansson, Tartu Ülikool rektor Volli Kalm ning ettevõtjad Oliver Väärtnõu ja Kati Kusmin.

Taustainfo Aasta Ettevõte 2015 Kodumaja kohta

Ettevõtte põhitegevus on (puit)karkassehitiste projekteerimine ja ehitamine tehases toodetud elementidest. Lisaks kinnisvaraarendus, ehituse peatöövõtt ja projektide juhtimine Kodumaja kontserni toodangu baasil.

Kodumaja on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kes oma tegevuse läbi annab tööd ka teistele Eesti ettevõtetele. Ettevõtete on praktiliselt 100% eksportöör, kelle ekspordikäive oli eelmisel aastal 52 mln eurot. Ettevõte on uuendustele orienteeritud ja oma valdkonna tipptegija. Lisaks kõigele muule on ettevõte ka vastutustundlik tööandja.

2014. aasta suvel sõlmis Kodumajatehase AS lepingu maailma kõrgeima puitelamu ehitamiseks Norrasse, Bergenisse. Tegemist on erakordse projektiga, mis on saanud väga suure tähelepanu osaliseks nii Norras kui ka laiemalt.

Eesti suurim era– ja riigisektori koostöös korraldatav ettevõtluskonkurss sisaldab endas kahte konkurssi:

Konkurentsivõime edetabel, mida korraldavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Tööandjate Keskliit. Selle konkursi raames koostatakse ettevõtete üldine konkurentsivõime paremusjärjestus ettevõtete majandusnäitajate põhjal.
Ettevõtluse Auhinda annab välja EAS. Sellel konkursil selgitatakse välja riigile enim kasu toonud ettevõtted viies valdkonnas: aasta uuendaja, aasta välisinvestor, aasta vastutustundlik ettevõte, aasta piirkonna ettevõte ja aasta eksportöör.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinna parima arendusprojekti tiitli pälvis Bernhard Schmidti büroohoone Ülemiste Citys

09.10.2015 Tõnu Toompark

Tallinna ettevõtlusauhindade galal pälvis aasta parima arendusprojekti tiitli AS Technopolis Ülemiste Bernhard Schmidti büroohoone arenduse eest. Tegemist on Ülemiste piirkonna kõrgeima hoonega, mis paistab silma eelkõige oma keskkonnasäästlikkusega – maja arendamisel on pandud suurt rõhku nii taastuvenergia kui keskkonnasõbalike ehitusmaterjalide kasutamisele.

„Tegemist on Baltimaade ühe kaasaegsema ja keskkonnasäästlikuma hoonega, mille valmimine on oluline verstapost kogu Ülemiste City arengus,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Keskkonnasäästlikkus on loomulik trend mitte üksnes kinnisvaras, vaid paljudes eluvaldkondades – mitmed rahvusvahelised ettevõtted on teadlikult võtnud suuna vähendada oma ökoloogilist jalajälge.“

Vastava keskkonna loomine ei ole Gert Jostovi sõnul enam pelgalt nišitoode – pigem on keskkonnasõbalikkus eeliseks innovaatiliste ettevõtete ligimeelitamisel. „Keskkonnasäästlikkuse põhimõtet oleme järginud kogu Ülemiste City linnaku arendamisel alates ühistranspordi võrgu parandamisest, jalgrattaparklate ja madala CO2 emisiooniga autodele eraldi parkimiskohtade loomiseni välja. Kuid Bernhard Schmidti hoone on täna Eestis kindlasti üks säravamaid näiteid sellest, kuidas kaasaegsete tehnoloogiate kasutamisega on võimalik keskkonda säästa.“

Lõõtsa tn 5 paikneva 13-korruselise büroohoone näol on tegemist Ülemiste City linnaku esindusobjektiga. Hoone silmapaistev fassaad on inspireeritud QR koodist ning selle lõunakülge katavad 275 ehitusintegreeritud päikesepaneeli, mis on suurim ühe ehitise külge kinnitatud päikesepaneelide installatsioon Eestis.

Bernhard Schmidti nimeline kontorihoone taotleb ühtlasi kõrget keskkonnasäästlikkuse eest välja antavat LEED kuldtaseme sertifikaati.

Tallinna ettevõtlusauhindade konkursi eesmärgiks on edendada ettevõtlikkust ning tutvustada laiemale üldsusele tegusaid ettevõtteid ja organisatsioone. Ettevõtlusauhinnad jagati välja kokku kuues põhikategoorias.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Arco Vara: Arendusprojektide tiheda konkurentsi tõttu on arhitektuuri ja turunduse osatähtsus märgatavalt tõusnud.

09.10.2015 Urve Nõgu

Uue kodu ostmine ei ole impulssost, uue arendusprojekti turunduse ja müügi põhisuunad pannakse paika koos uue korterelamu või elupiirkonna projekteerimisega.

Erinevalt uuest mobiiltelefonidest ja mööblist ostetakse kinnisvara oluliselt harvem ja kuna kinnisvara on kallis, võtab ostja alati esmaste tunnete setitamiseks mõtlemisaega ning käib vaatamas paljusid uusi kortereid. Kinnisvaraarendaja saab ostjaid köita sõnumi, asukoha ja visuaaliga. Loomulikult on ostjale väga oluline ka toode ise. Näiteks, kui müüakse perekortereid, tähendab toode seda, et ostjale näidatakse koos korteriga ka läheduses või hoovis asuvat laste mänguväljakut.

On raske öelda, kui palju efektsed pildid ja videod Eestis kinnisvara ostuotsuseid praegu mõjutavad. Neid kasutatakse kinnisvara turunduses pigem selleks, et ostjate huvi äratada. Mis aga kindlalt ostuotsust mõjutab, on hind ja nagu eelpool juba mainitud, toode ise. Toode peab vastama ostja ootustele. Kallimate korterite puhul on ostjad eriti nõudlikud ja neile saab müüa vaid väga korralikku kaupa.

Millal sihtgrupp paika panna?

Projekteerimisega kaasnevad peamised märksõnad on sihtgrupp, reklaamikanalid ja sõnum, millega tahetakse sihtgrupini jõuda. Tavaliselt on uusarendusprojektid laia ampluaaga, pakkudes kortereid nii üksi elavatele inimestele kui ka peredele. Sihtgrupi selekteerimine käib piirkonnapõhiselt. Kesklinna inimese kolimist Lasnamäele näeme harvem, kui liikumist vastupidises suunas, et Lasnamäe elanikud tahavad kolida kesklinnale lähemale, näiteks Lasnamäe ja Kadrioru piiril paiknevasse Uuslinna arendusse. Uusarendusprojekti avalik turundus algab tavaliselt siis, kui on teada hinnad ja olemas visuaalid, enamasti ei ole maja ehitustöödega veel alustatud, kuid projekteerimisfaas on lõppjärgus. Uusarendusprojekti korterite müügiga on mõistlik alustada juba projekteerimisfaasis ehk nö paberilt, sest konkurents on tihe. Ka pangad tahavad täna enne arendusprojekti rahastamist näha eelmüüki.

Millega müüa enne ehitamist?

Uute korterite puhul on visuaalid enamasti 3D-joonised või 3D-videod. Visuaali tegemiseks on vaja ette anda hoone ja ruumide mõõtmed ning materjalid, kuhu sisekujundaja lisab sobiva mööbli koos muude detailidega. Kui palju 3D-ilupildikesi kasutada, sõltub projektist, kuid lisaks sisevaadetele võiks nendega edasi anda ka positiivseid emotsioone majast ja maja ümbrusest. Arco Vara arendatava Kodulahe projekti puhul saame meeldivaid emotsioone tekitada reaalsete piltidega lähedal asuva parkmetsa, terviseradade, merevaate ja rannapromenaadiga.

Kui kortermaja juba ehitatakse, saab ostjale näidata, et ehitus juba toimub. Kui maja on valmis, saab inimesi sisse kutsuda ja näidiskorteriga luua ostjale ettekujutus, milline võiks tema tulevane kodu välja näha. Valmis maja puhul tehakse müügimaterjalide jaoks juba reaalsed fotod majast ja korteritest.

Projekti koduleht ehk uusarenduse projektileht on üheks tähtsamaks turunduskanaliks, kuna inimesed otsivad uute korterite kohta infot kõigepealt veebist. Sealt vaadatakse, kus korterid asuvad, mis hinnaga on ning kuidas välja näevad. Projektileht on eriti oluline siis, kui maja pole veel valmis. Kuigi näiteks neli pööningukorterit võib kinnisvaraportaali panna ka ükshaaval, on projektileht hea ka siis, kui kortereid on vähe. Kui keegi otsib omale uut kodu ja leiab üksiku kuulutuse, saab ta projektilehelt täiendavat infot teiste sama maja korterite kohta, mis võivad ostja ootustele paremini vastata.

Kuidas turundusraha planeerida?

Soovitan kogu arendusprojekti turunduskommunikatsiooni hõlmamiseks koostada turundusplaani, mis hõlmab nii reklaamiplaani, müügitoetuse tegevusi, otseturundust kui ka PR. Turundusplaani koostamine aitab ka eelarvet sihipäraselt kasutada. Turunduseelarve number on enamasti kokkulepitud protsent kinnisvara vahendusest saavast summast.

Kui turunduseks kavandatud summad on juba otsa saamas, tuleb infot hoida edasi kanalites, kus inimesed kinnisvara otsivad. Need kohad on kinnisvaraportaalid ja kinnisvarafirmade kodulehed ning projektilehed ja suhtluskeskkonnad. Tasub meeles pidada, et projektilehel olevat infot tuleb kogu müügiprotsessi vältel uuendada. Hea on maja või lähima magistraali ääres hoida üleval ka reklaamplakatit.

Kommentaar

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

Pidevalt lisanduva konkurentsi ja kuni kahe aastani pikenenud müügiperioodi tõttu on tõusnud uute kortermajade eelmüügi ning arhitektuuri tähtsus.

Ehitusloa saamisest kuni viimase korteri müügini tuleks arvestada vähemalt 1,5-2 aastat, kui alustada müüki koos ehitusloa saamisega. Et n-ö graafikus püsida, peaks enne maja valmimist olema müüdud 60% korteritest.

Kinnisvaraarendaja peab praegu eriti hoolsalt jälgima, et ehitab õigesse kohta ning pakub ostjale midagi erilist, innovaatilist. Ostja tahab kindlasti parkimiskohta ja panipaika. Lisaks tahab ta, et kööginurk oleks elutsoonist pisut eraldatud ja ei oleks läbikäidavaid tube. Ostja uurib ka vaateid ja võimalikke kulusid, küsib, mida arendaja on teinud, et kulud oleks madalad. Plusspunkte annavad nii vesipõrandaküte kui ka soojustagastusega ventilatsioon. Eriti rõõmus on ostja siis, kui näeb tarbevee soojendamist päikesepatareidega. Samas ei ole ta nõus innovaatika eest rohkem maksma.

Kui uute korterite müük ikkagi ei edene, peaks küsima, kas ehitasite õigesse kohta, õigele sihtgrupile ja kas on olemas infrastruktuur – ühistransport, kauplus, kool ja lasteaed. Lõpuks tasub küsida sedagi, kas hind on õige.

Uue korteri hinda langetatakse enamasti alles siis, kui piirkonnas on müüki tulnud arvukalt samale sihtgrupile suunatud uusi kodusid. Alla lastud hinnaga korterid ei ole teistest kehvemad, tegu on hoopis turundusvõttega. Kui kogu turunduseelarve on ära kulutatud, pead uusarendust ikka edasi turundama, kuna hinna allalaskmine üksi ei aita. Koos hinna alandamisega tuleb muuta ka turunduskanaleid ja jõuda uute võimalike ostjateni.

Uusarendust võib loomulikult müüa ise, kuid mõistlik on võtta uusarendust müüma vahendaja ning kaasata ta arendusprotsessi juba algstaadiumis. Kinnisvara vahendamisega tegelev büroo teab, millised on ostjate soovid. Nad osalevad ka ehituskoosolekutel ja on vajadusel kohal 24/7. Vahel võib näha, et kinnisvaraarendajad vahetavad müüjaid. Seda tehakse enamasti põhjusel, et vahendajad ei panusta arendajate arvates piisavalt turundusse või üritavad odavalt läbi ajada.

Tasub teada:

Ühe arendusprojekti korterid on erineva ruutmeetri- ja ühikuhinnaga. Korterite hinnastamisel arvestatakse konkreetse korteri ruumijaotust, suurust, vaadet, ilmakaari ja korrust. Üldiselt kehtib reegel, et mida kõrgemal korter paikneb, seda kallim on, kuna vaade paraneb. On ju suur vahe, kas näed oma aknast vastasmaja seina või hoopis linnapanoraami, metsa, merd. Üldine reegel on ka see, et mida rohkem on päikest, seda kallim korter on. Päikesevalguse hulk, mis korterisse jõuab, sõltub ilmakaartest. Loomuliku valguse hulgast tulenev hinnavahe võib ühe ja sama maja piires olla 5%.
Kui võimalik, ei maksa arendajatel enam kavaldada ka külaliskorteritega, vaid leida detailplaneeringust tulenevatele mitteeluruumidele äriline otstarve.

Mis on mis

Külaliskorter – eluruumiks kohandatud mitteeluruumist korteriomand uues kortermajas, mida ei saa ametlikult eluruumiks muuta, kuna seda takistab detailplaneeringu järgne maa sihtotstarve.

Eelmüük – uusarendusprojekti müük enne ehitustegevuse algust. Sageli kogutakse eelmüügi käigus potentsiaalsete huviliste kontakte ja soove omapoolset avalikku hinna- ning broneerimisinfot andmata. Eelmüüki võib teha ka paralleelselt projekteerimisega ning enne ehitusloa saamist, kuid see on seotud riskidega, eriti, mis puudutab lubatud tähtaegadest kinnipidamist.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tõusev kinnisvaratäht 2015 on Tarmo Richard Klamp

09.10.2015 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) andis üle preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ parima kinnisvarateemalise lõputöö eest 2015.aastal. Kokku laekus 4 tööd, neist 2 bakalaureuse- ja 2 rakenduskõrghariduse lõputööd. „Särava kinnisvaratähe“ (magistritöö) kategoorias ei kvalifitseerunud seekord ükski töö.

Iga-aastaselt korraldatava konkursi eesmärgiks on üliõpilaste tähelepanu juhtimine kinnisvara majandussektori arendamisele. Tööde hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Käesoleval aastal on laureaadiks Tarmo Richard Klamp Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna kolledžist, kes kaitses lõputöö teemal „Kohaliku omavalituse tegevused pruunaladele linnaruumi kvaliteedi tõstmise eesmärgil kolme Eesti linna näitel.“ Töö juhendajaks Kristi Grišakov.

Tarmo Richard Klampi lõputöö toob välja Eesti pruunalasid puudutavate, sh. kinnisvara

korrashoiualaste küsimuste olulisuse linnaruumi kvaliteedi parandamisel. Pruunala (brownfield) – see on alakasutatud või mahajäetud ala linnaruumis, mis on olnud varem kasutusel. Pruunala on mõjutatud selle ala või teda ümbritseva ala eelmisest kasutusest, see on sageli hoonestatud ja välja arendatud taristuga.

EKFL tegevdirektori, Tõnis Rüüteli sõnul tuleneb võidutöö teema aktuaalsus kahaneva populatsiooniga linnade (vaatluse all Valga, Paldiski ja Kiviõli) jätkuvast ja süvenevast probleemist – mida teha taoliste kruntidega, säilitades linnaruumi kvaliteeti? Viimasel kümnendil on tühjana seisvate hoonete hulk paiguti vähenemas. Sellele on kaasa aidanud selgemalt välja kujunenud linnaosade funktsioonid, väikelinnade oma nägu ning rahvastiku elatustaseme kasv.

See on hoogustanud inimesi oma vara korrastama ja hooldama ning investoreid raha vanade hoonete korrastamisse investeerima. Lammutatakse vanu kasutuskõlbmatuid elu- ning tööstushooneid, võetakse kasutusele tühjana seisvaid tehaseid ja laohooneid. Siiski, on jäänud linnu ja linnaosasid, kus kinnisvara korrashoid toimub aeglasemas tempos või puudub sootuks, linnaruumi ilmestavad lagunevad ja mahajäetud hooned ning tühjana seisvate hoonete hulk suureneb. Sellised linnad ja linnaosad on väljakutseks kohalikule omavalitsusele, kes peab igapäevaselt kokku puutuma taoliste kruntide negatiivsete mõjudega, mistõttu võiks omavalitsus olla ka esimene, kes oleks huvitatud nende korrastamisest.

Töö teoreetiline osa avab Euroopa näitel mitmeid leidlikke tegevusi pruunalade taaskasutusele võtmiseks ja linnaruumi kujundamiseks, võtab Tõnis Rüütel teema kokku.

Preemia üleandmine toimus 8. oktoobril Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses, kus EKFL korraldas koostöös Swedbankiga kinnisvarateemalise konverentsi “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”.

Eelmisteks laureaatideks olid:

2014.a. Jürgen Vahtra Eesti Maaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Linna ruumiline geomeetria, funktsioonide kättesaadavus ja mitmekesisus – Tartu linna konfiguratsiooniline uuring“. Töö juhendajateks Lauri Lihtmaa ja Heiki Kalberg.
2013.a. Hardi Rikand Tartu Ülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Eluruumi üürilepingu ülesütlemine kinnisasja omaniku vahetumisel“. Töö juhendajaks professor Irene Kull.
2012.a. Tuuli Põldma Tallinna Tehnikaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Miljööväärtuslike piirkondade taaselustamine kultuuriliste ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel“. Töö juhendajateks Liis Ojamäe ja Katrin Paadam.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Erandi tegemine AS-i Pro Kapital Grupp keeluperioodist

09.10.2015 Tõnu Toompark

NASDAQ OMX Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon (edaspidi: Komisjon) vaatas läbi AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe hr. Paolo Vittorio Michelozzi poolt 6. oktoobril 2015. a. Komisjonile esitatud taotluse erandi tegemiseks keeluperioodil tehingu tegemise keelust.

Hr. Michelozzi taotles erandit börsi reglemendi osa “Nõuded emitentidele” (edaspidi: NE) punktis 4.5.2 sätestatud piirangust võimaldamaks tal osaleda kuni 97 363 AS Pro Kapital Grupp aktsia märkimisel. Hr. Michelozzi on kinnitanud, et ta ei tee tehingut siseteabe põhjal.

Komisjon otsustas täna, 8. oktoobril 2015. a., rahuldada AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse liikme hr. Paolo Vittorio Michelozzi taotluse, teha erandi NE punktis 4.5.2. sätestatud nõudest ning anda talle loa kuni 97 363 AS-i Pro Kapital Grupp aktsia märkimiseks märkimisperioodi jooksul, s.t. kuni 16. oktoobrini 2015.a.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kas Mustamäed ootab Kalamaja saatus?

08.10.2015 Tõnu Toompark

Põhja-Tallinnaga sarnaselt võiks järgmisena elu sisse puhuda Mustamäele, arutati tänasel kinnisvarafirmade liidu konverentsil “Mis saab edasi?”.

“80 aastat tagasi kujunesid välja puitasumid, kus me usinalt elamuid rekonstrueerime. Uued põlvkonnad kujundavad uusi asumeid Uues Maailmas, Kalamajas,” rääkis Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand. Paarikümne aasta pärast saab 80 aastat täis Mustamäel, mõni aasta hiljem Lasnamäel ja Õismäel. Allekand tõdes, et tema jaoks on huvitav küsimus, mis neist piirkondadest siis saab. Kas ka nn mägesid ootab sama olukord, mis praegu toimub Kalamajas?

Kinnisvaraspetsialist, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark leidis, et praegu ei ole selline asi võimalik. Ta tõi näiteks keskmise paneelmaja, kus on kolm trepikoda, viis korrust ja maja peale kokku 45 korterit, ning võrdluseks keskmise Kalamaja kortermaja, kus on 4-8 korterit. Suuremas majas on rohkem eri huvisid, mis hakkavad põrkuma, mistõttu ei ole Toomparki hinnangul Mustamäel Kalamajaga sarnane olukord võimalik.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu nentis, et tahame või mitte, vananenud elamufondist lahti ei saa. Tema sõnul peavad Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe majade kandekonstruktsioonid ka edaspidi vastu. “Nende piirkondade probleem on ennekõike selles, et energiatarbimine on kõrge ja hoonetes on toimunud pigem moraalne vananemine, see tähendab, et planeeringud ei sobi ja paljud sinnapoole sellepärast ka ei liigu,” rääkis Reinsalu. Tema hinnangul on oluline mugavuse küsimus, sest paljudes majades pole lifte, panipaiku ega piisavalt parkimiskohti.

“Kui vaadata veel Mustamäe ja Kalamaja vastandamist, siis võib-olla tasuks lisada detail, et kui Mustamäel tehakse korda üks üheksakorruseline elamu, kus on 200 korterit, siis on see 15 pinda Kalamajas ruutmeetrite mõttes,” ütles Reinsalu.

Muutus toimub osaliselt

Tartu ülikooli inimgeograafia teadur Kadri Leetmaa leidis, et paneelipiirkonnad ei taaselustu ulatuslikult, sest ka kesklinnalähedased vanad puitasumid ei ole seda teinud. Ta märkis, et see paistab silma, kui vaadata, milline olukord on Kalamaja kesklinnast kaugemas otsas. Leetmaa sõnul on teatud paneelipiirkondades juba noored härjal sarvist haaranud, et sealset keskkonda muuta.

Ingvar Allekand rääkis, et vanematel piirkondadel on eelised, sest seal on taristu, koolid, kauplused jms. Planeeringute muutmiseks on vaja tuge ehitusseadustikust, mis läks suvel küll liberaalsemaks, kuid Allekandi kogemuse põhjal ei ole Tallinna linnametnike peas samasugust nihet veel olnud. Seepeale küsis ta, kuidas tegeleda mugavuse muutmisega, kes peaks selleks initsiatiivi haarama, kas KredEx.

Triin Reinsalu KredExi esindajana ütles, et kindlasti peakski see olema nende järgmine samm. “Me peaks üksikobjektist eemale astuma ja võtma piirkondi tervikuna. Üks asi on maja kui sellise rekonstrueerimine, teiseks moraalne vananemine, kolmandaks linnaruumi kujundamine. Tulles Kalamaja juurde: maja vanus ei näita midagi, loeb elukeskkond,” rääkis ta.

Tõnu Toompark leidis, et initsiatiiv peaks tulema rohujuure tasandilt, inimestelt enestelt, et nad teaksid kvaliteeti tahta ja nõuda. “Selleks, et üks paneel tehakse korda, on osa ühistu juhtidel, kes teevad seda oma initsiatiivist,” märkis Toompark. Samas tõdes ta, et üksnes rohujuuretasandiga hakkama ei saa ja appi võiksid tulla kohalikud omavalitsused. Samaga nõustus Reinsalu, kelle hinnangul on KOVil oluline roll eriti just linnaruumi kujundamisel.

Täna toimub Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki korraldatud konverents “Mis saab edasi?”, kus valdkonna arvamusliidrid annavad ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.

Kadri Põlendik
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/08/kas-mustamaed-ootab-kalamaja-saatus

Tallinn leevendab korteriühistute parkimiskitsikust

08.10.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas anda linnale kuuluva parkimisrajatise tasuta Korteriühistu Sütiste kasutusse.

Korteriühistu Sütiste kasutusse antakse Mustamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel olev J. Sütiste tee 8b kinnisasjal asuv parkimisrajatise 733 m² suurune osa. Kõnealune maa-ala antakse J. Sütiste tee 18 hoone elanike sõidukite parkimiseks korteriühistu kasutusse viieks aastaks otsustuskorras ja tasuta. Kasutaja kohustub kasutama parkimisrajatist ainult korteriühistu liikmete sõidukite parkimiseks; tagama parkimisrajatise tähistamise parklana; hoidma parkimisrajatise omal kulul alaliselt heas seisukorras ja kandma mistahes kõrvalkulud.

Linnavalitsus on seadnud linna maale 47 korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse. Isiklik kasutusõigus seatakse korteriühistu kasuks juhul kui ühistu on parkimisala kas välja ehitanud või olemasolevat koos rekonstrueerimisega laiendanud. Parkimisaladele isikliku kasutusõiguse seadmise tulemusena on korteriühistute liikmed saanud juurde kokku ligi 1200 parkimiskohta.

Lisaks on linnaosavalitsused andnud üürilepingu alusel korteriühistute kasutusse juba olemas olevaid parkimistaskuid. 2014 aasta suvest kuni tänaseni on sel viisil antud linna maad kasutusse 17 ühistule.

Linnavara kasutusse andmise korra kohaselt võib parkimisrajatise otsustuskorras kasutusse anda linnaosa valitsuse ettepanekul, kui kasutusse saamise taotlusele on lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna Transpordiameti poolt heaks kiidetud skeem.

Parkimisrajatise kasutusse andmise vajadus tuleneb J. Sütiste tee 18 majaesisest parkimiskohtade vähesusest, mis on lähedalasuva Põhja-Eesti Regionaalhaigla külastajate sõidukite poolt tihti hõivatud.

Korteriühistu Sütiste võtab endale kohustuse tähistada parkimisala teekattemärgistuse ja liikluskorraldusmärkidega, hoida korras tähistatud ala kooskõlas Tallinna linna heakorra eeskirjaga ja kanda mistahes kõrvalkulud, mis on seotud parkimisrajatise kasutamisega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Elu korteriühistus: Loomade pidamine korteris

08.10.2015 Kätri Sarapuu

Mu naaber peab kassi, mis mulle üldse ei meeldi.

Küsimus: Kas ja kuidas ma saaksin keelata enda naabril kodulooma pidamise?

Vastus: Kodulooma pidamine on igaühe põhiseaduslik õigus, mida keelata ei saa. Põhiseadusega on vastuolus ka loomade arvu piiramine peres. See ei tähenda, et loomapidajad ei pea lähtuma loomade pidamisel loomakaitseseadusest, selle alusel kehtestatud õigusaktidest ning Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2013 määrusest nr 24 „Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri“. Loomakaitseseaduses on sätestatud nõuded, mida peab iga loomapidaja järgima. Loomapidaja peab loomale võimaldama muuhulgas vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett, sobiva hoolduse, sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.

Loomapidajad peavad järgima, et seaduses sätestatud nõudeid ei rikutaks ja et tagatud oleks looma heaolu. Seejuures on kohustuslik loomapidamisel korterelamus arvestada ka naabrite õigustega ning tagada, et loomapidamisega kaasnevad negatiivsed mõjud ei oleks ülemäära häirivad ega kahjustaks oluliselt naabrite õigusi oma omandi kasutamisel. Loomapidajal on kohustus hoida korteriomandi reaalosa korras ning kaasomandi eset kasutades peab loomapidaja hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, näiteks peab loomapidaja enda looma järelt koristama. Samuti ei tohi naabrite rahu olla olulisel määral kahjustatud loomapidamise tõttu korteris.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eksperdid: odavam on kortermaja renoveerida kui õhku kütta

08.10.2015 Tõnu Toompark

Eestis vajab renoveerimist enam kui 13 000 kortermaja, kuid keskmise korteriühistu remondifond jääb mõne tuhande euro piiresse. Ekspertide sõnul peaksid halvemas seisus kortermajade elanikud ise initsiatiivi üles näitama.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul lammutamiseks enamjaolt siiski põhjust pole. “Konstruktsioonid on üks osa, millele tõepoolest saab kindel olla. Aga mis on probleemiks, on nende majade energiakasutus ja kindlasti on probleemiks nende majade mugavus.”

Odavam on renoveerida, kui iga aasta näiteks kolmandiku osas atmosfääri kütta. Teiseks on mugavuse küsimus: lifte pole, trepikojad on väga kitsad ja köögid on liiga väikesed. Kuid on ka maju, mis on lootusetus seisus.

Kinnisvarakool OÜ omanik Tõnu Toompark märkis, et mahalammutamise oht puudutab eelkõige ääremaadel asuvaid linnu nagu Valga, Kohtla-Järve, kus tühjasid või pooltühjasid maju on üksjagu.

KredExi sõnul elanikel maja renoveerimiseks raha pole – keskmise korteriühistu remondifond on paar tuhat eurot. Kuigi KredEx on kortermajade taastamiseks eraldanud üle 100 miljoni euro, peab initsiatiiv tulema elanikelt endilt.

“Igaüks peab oma kinnisvarasse ise investeerima. See on alati nii olnud ja alati see nii ka jääb. Küll aga on tänaseks suutnud riik välja arvutada, et suuremahulised investeeringud ka sellesama vana elamufondi parandamiseks toovad tagasi arvestatava osa maksutulu,” selgitas Domus kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand.

KredEx aitab korteriühistut pangalaenu võtmisel. Selle otsuse tarvis on vaja elamu poolte korteriomanike heakskiitu.

Jürgen Klemm

http://uudised.err.ee/v/majandus/b683c03d-2310-47ef-ba17-d06ac9ad9025/eksperdid-odavam-on-kortermaja-renoveerida-kui-ohku-kutta

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Экономический обзор Восточной Европы (Eastern European Outlook) от группы SEB, октябрь 2015

07.10.2015 Mihkel Nestor

В Эстонии и многих других государствах Восточной Европы в следующие годы ожидается умеренный экономический рост. Значительно худший прогноз делается для истерзанных конфликтами России и Украины, экономики которых будут оставаться крайне слабыми и в дальнейшем. Экономический спад в России продолжится и в 2016 году, поскольку цена нефти на мировом рынке остается низкой, и введенные Европейским Союзом (ЕС) и США санкции останутся действительными. В странах Балтии и Польше ожидается умеренный экономический рост, основным источником которого является растущий внутренний спрос. Самый высокий рост ВВП ожидается в Польше, чья экономика, согласно прогнозу, будет расти в ближайшие годы на 3,4-3,8% в год.

Ситуация в России и на Украине в ближайшие годы останется сложной. Конфликт между государствами будет долговременным и прекращение огня хрупким. Хотя этой осенью напряжение немного ослабло, главным сценарием остается то, что в январе 2016 года ЕС продлит санкции, введенные в отношении России. Конечно, дальнейшие условия могут быть несколько мягче и с определенным сроком. В случае США, которые заняли в отношении Крымского конфликта более жесткую позицию, смягчение санкций кажется маловероятным. По оценке SEB, не смотря на введенные Россией ответные санкции, Россия в конфликте с Западом может потерять гораздо больше.

Улучшившаяся покупательская способность домохозяйств и чувство уверенности являются важной причиной, почему страны Балтии и Центральная Европа сумели проигнорировать длящийся в ближних странах конфликт и экономический кризис. Сильный рост реальных зарплат и трудовой занятости при низких процентных ставках значительно повышает потребление домохозяйств. До сих пор державшиеся на низком уровне инвестиции в основной капитал в ближайшие годы вырастут, но останутся зависимыми от геополитических факторов. Рост экспорта постепенно ускорится благодаря спросу в Германии и странах Северной Европы. Стагнация экономики России будет продолжать влиять на экономики стран Балтии. Потребительские цены в большинстве стран Восточной Европы, как и в Западной Европе, находились под сильным давлением, но достигли или достигают дна.

Из-за слабого в первом квартале и худшего, чем ожидалось, экспорта SEB снижает прогноз роста экономики Эстонии в 2015 году до 1,9 процентов, вместо бывших ранее 2,2 процентов. В условиях скудного зарубежного спроса большую помощь экономике Эстонии оказало увеличившееся потребление домохозяйств, которое было поддержано высокой трудовой занятостью и быстрым ростом зарплат. Согласно прогнозу, в последующие годы можно ожидать более сбалансированный экономический рост, еще больший вклад в который внесут экспорт и инвестиции в основной капитал. Поэтому рост ВВП ускорится до 2,7 процентов в 2016 году и 3,4 процентов в 2017 году.

Экономический рост остальных стран Балтии в ближайшие годы будет схож с Эстонией. В этом году лучший результат покажет Латвия, экономика которой, согласно прогнозу, вырастет на 2,4 процента. Так же, как и в Эстонии, поддержу экономике южных соседей оказали увеличившийся спрос домохозяйств на товары и услуги, но и экспорт Латвии был достаточно сильным. Российский кризис более всего повлиял на Литву, экономика которой в этом году вырастет на 1,8% – значительно меньше, чем ожидалось в начале года. В последующие годы страны Балтии будут расти в весьма одинаковом темпе: 2,7-2,8 процентов в 2016 году и 3,2-3,5 процентов в 2017 году.

Михкель Нестор
макроэкономист SEB

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eastern European Outlook, October 2015

07.10.2015 Mihkel Nestor

The dual-track economic picture in Eastern (including Central) Europe will persist over the next two years. Conflict-plagued Russia and Ukraine will show continued weakness. In Russia, recession will linger during 2016 too, as plunging oil prices rebound only weakly and sanctions against the country by the European Union and United States are probably extended, though softened slightly. Meanwhile the Baltic countries, Central Europe and to some extent the south-eastern portion of Eastern Europe will continue to show decent economic growth, primarily sustained by growing domestic demand. Poland and the Czech Republic will lead the way, writes SEB in the latest issue of its twice-yearly report Eastern European Outlook.

SEB still expects the Russia-Ukraine conflict to be long-lasting and the ceasefire to be fragile.
The conflict has eased this autumn, but the various military and political promises made by the parties to the Minsk 2 agreement will be difficult to fulfil in their entirety by the December 31, 2015 deadline.

“Our main scenario is that at its January 2016 summit, the EU will extend its sanctions against Russia for a certain period of 2016, although it may soften them slightly. We believe that the US – which has been more strident than the EU about linking its sanctions to a condemnation of Russia’s annexation of Crimea – will stick to its sanctions at least throughout 2016. Russia, which has already responded to the EU and US by extending its import ban on foods until next summer, will be the biggest loser in the war of sanctions, in our assessment,” says Mikael Johansson, Head of Eastern European Research at SEB and Chief Editor of Eastern European Outlook.

Good conditions for households are the main reason why the Baltics and Central Europe will continue to show good resilience to the Russia-Ukraine conflict and economic weakness in those countries. Strong real incomes, increasing employment and only cautiously rising low interest rates will lead to good consumption growth. Capital spending activity, which has been relatively sluggish so far, will increase but remain hampered by nearby geopolitical worries. Modest export growth will gradually strengthen, due to increased demand from Germany (which weighs especially heavily for Central Europe) and the Nordic countries (relatively important markets for the Baltics). The Baltics will be harder hit than Central Europe by Russia’s economic downturn and food import sanctions, because of their larger foreign trade exposure to Russia.

The inflation picture in Eastern Europe will also remain divided. High inflation in Ukraine and Russia, driven by earlier currency depreciation, has largely culminated in recent months and will gradually continue downward. In most other Eastern European economies, inflation is under strong pressure as in the West but is past its low point or is about to hit bottom. Inflation will climb only weakly as a consequence of relatively rapid pay growth. Continued low commodity prices will have a restraining effect.

Here are our GDP forecasts for the six countries that Eastern European Outlook covers. SEB’s forecasts for 2015 and 2016 are generally somewhat below consensus.

Russia’s GDP will continue its decline in 2016 but the downturn will ease to 1.0 per cent from this year’s 4 per cent. Growth will be slowed by low oil prices, sanctions and structural problems. In 2017 as well as in the long term, we expect growth to reach a low 1.5 per cent.

“Without far-reaching reforms that address such problems as Russia’s poor business climate, weak capital spending and heavy dependence on oil exports, there are risks that economic growth will be very weak in the future as well,” says Andreas Johnson, who is in charge of Russia and Ukraine forecasts at SEB Economic Research.

Ukraine will see yet another sharp GDP decline this year, 12 per cent, and then experience weak growth in 2016-2017. The country’s recent debt write-down agreement with private lenders and on IMF bail-out loans will contribute to stabilisation.
Poland will see stable growth, accelerating a bit to 3.6 per cent in 2016 and 3.8 per cent in 2017. We expect a change of government after this autumn’s parliamentary election. There are clear political dividing lines between the current government and its likely successor, but the growth picture will not change appreciably.
Estonia’s 2015 growth forecast has been written down a few tenths of a point due to weak exports, but growth will rebound – sustained primarily by a consumption boom and strong demand from Sweden and elsewhere. GDP will increase by 2.7 per cent in 2016 and 3.4 per cent in 2017.
Latvia will be the fastest-growing Baltic country. GDP will climb by 2.7 per cent next year and 3.5 per cent in 2017, but the latter is only a bit above potential growth.
Lithuania will experience leisurely growth this year, slowed by Russian effects but also by low prices that have hurt the country’s important refined oil exports. Growth will accelerate to a decent 3 per cent or so annually during 2016-2017.

Mihkel Nestor
Economic Analyst, SEB