Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Tartu linn pakub ettevõtjatele tööstuskrunte

05.03.2015 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus saatis volikogule Ravila tööstuspargis asuvatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmise eelnõu, mille heakskiitmisel alustab AS Rand & Tuulberg Grupp tööstuspargis uue tehase rajamist.

AS Rand & Tuulberg Grupp esitas linnavalitsusele taotluse seada hoonestusõigus Ravila tööstuspargis asuvatele Klaasi tn 10, 14, 16 ja 18 kinnistutele tootmishoone rajamiseks. Kokku on kinnistute pindala 22 244 m².

Erinevaid majaelemente valmistava tehase esimese etapi valmimine on planeeritud hiljemalt kahe aasta pärast. Esimese etapi investeering on ligikaudu 6 miljonit eurot ja uusi töökohti luuakse umbes 50.

„Tunnustan ettevõtjate tahet teha Tartusse suur investeering ning linn aitab uute töökohtade loomisele igati kaasa. Üks võimalus selleks on tööstuskruntide pakkumine ettevõtjatele. Ravila tööstuspargis on välja ehitatud kommunikatsioonid ja kogu infrastruktuur heal tasemel ning kokku on tööstuspargis veel üle 50 000 ruutmeetri ärimaad, kuhu on võimalik rajada tartlastele uusi töökohti. Linn on avatud ettevõtjate pakkumistele,“ sõnas abilinnapea Kajar Lember.

Linnavalitsus teeb volikogule saadetavas eelnõus ettepaneku seada hoonestusõigus ASi Rand & Tuulberg Grupp kasuks 50 aastaks aastatasuga 13 346 eurot, mis moodustab 4 % maa turuväärtusest. Hoonestusõiguse tasu muudetakse iga viie aasta järel vastavalt maa turuväärtuse muutumisele. Hoonestaja on kohustatud ehitama krundile tootmishoone 24 kuu jooksul alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise päevast.

Tallinna kesklinna rajatakse ainulaadne paarismaja

04.03.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitusega Tallinnas, Tõnismäe ja Uue-Maailma piirile, aadressile Toom-Kuninga 30 ehitatavas kaasaegses hoovimajas korterite müüki.

„Elamut võib nimetada paarismajaks, sest seal on vaid kaks korterit – mõlemad praktilise peresõbraliku planeeringu ning oma hoovialaga. Arvestades, et tegu on asukohaga kesklinnas, on selline kahepereelamu väga unikaalne,” räägib korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna maakler Margit Sild.

Mõlemasse korterisse paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, maja köetakse gaasikatlaga ja radiaatoreid asendab põrandaküte. Hoone seinad laotakse Aeroc kergplokist, millele paigaldatakse 200 mm paksune lisasoojustus. Välisvoodrilaudis on viimistletud tõrvaõliga. Rahu ja vaikuse tagavad 3x klaaspaketiga aknad. Mõlema korteri juurde kuulub ka hekiga piiratud oma hooviosa.

Maja ehitus on juba alanud ning tööd lõpetatakse aasta lõpus.

Compakt Kinnisvara alustab Peetri Keskuse arendusega

04.03.2015 Tõnu Toompark

4. veebruaril teatas kinnisvaraettevõte Compakt Kinnisvara, et alustab uue keskuse rajamist Peetri alevikku, mis koondab ühte kohta kokku kõik vajaminevad teenused – alates tervishoiust ja sportimisvõimalusest kuni toidukaupadeni. Peetri Keskus valmib 2016. aastal.

Keskuse arendaja, Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Maik Teivi sõnul käib hetkel aktiivne töö ja läbirääkimised tulevaste rentnikega, alustatud on hoone projekteerimisega. „Huvi keskuse vastu on suur – hetkel peame läbirääkimisi rentnikega ning lähikuudel loodame jõuda lepinguteni,“ lisas Teiv.

Peetri aleviku keskpunkti rajatavasse 8000 m2 Peetri Keskusesse tulevad täispikkuses neljarealine ujula koos lastebasseini, saunakeskuse ja mullivannidega, tennisekeskus, jõu – ja rühmatreeningute saalid, toidukauplus, kogupere restoran, perearst, apteek ja mitmed teised igapäevaselt vajalikud teenused. Keskuse juurde rajatakse 109 kohaga parkla.

Keskus rajatakse kasvutrendiga elupiirkonda, mille elanike arv möödunud aastal kasvas 10% ning kus paiknevad umbes 6 000 inimese kodud. Peetri alevikku on viimastel aastatel rajatud kaks lasteaeda, alg- ja põhikool ning 2016 avatakse Peetris ka uus põhikool. Lisaks asuvad lähipiirkonnas tootmis- ja kaubandusettevõtted (Selver, Ülemiste keskus) ning mõne kilomeetri kaugusele jääb Eesti atraktiivseim ja kaasaegseim töökeskkond – Ülemiste City ärilinnak.

Must üüriturg küüritakse puhtaks

04.03.2015 Eliisa Matsalu

Äripaev Riigil jääb mustalt üüriturult saamata aastas paarkümmend miljonit eurot tulumaksu. Raha kättesaamiseks pakuvad asjatundjad nii üürilepinguregistri loomist kui ka ideed vabastada eraisikud tulumaksu kohustusest.

2013. aasta andmete järgi jääb aastas laekumata 8-27 miljonit eurot tulumaksu. Tegu on hinnangulise summaga, sest osaliselt põranda all tegutseva üürituru kohta pole kellelgi täpseid andmeid. Maksuameti teatel on Eestis kasutusvalmis 384 282 eluruumi, millest 10-15% on arvatavasti üüripinnad.

Maksuamet kutsus veebruari alguses kokku ümarlaua, et arutada, kuidas saavutada üürituru läbipaistvus. Nimelt on maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde sõnul praegu üüriturg luubi all küll seoses tulu deklareerimise perioodiga, ent tegelikult on valdkond laiem, kui vaid maksude kokku kogumine.

Kultuuritu üüriturg

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on üürituru korrastamiseks vaja läbida kolm sammu. Esiteks tuleb üürnike ja üürileandjate suhe tasakaalu saada. Teiseks on vaja luua menetlusorgan, mis võimaldaks teha kiireid, kohtutasandil otsuseid. Seejärel on vaja luua register, kuhu sisestataks iga sõlmitud üürileping ja mis sisaldaks ka musti nimekirju halbadest üürnikest ja üürileandjatest.

Sooman selgitas, et kuigi tänaseks on erinevates ärisektorites paarikümne aastaga toimunud märkimisväärne kultuuriline areng, siis üüriturg on meeletult pilla-palla ja korrastamata. „Olid ajad, kui ettevõtjad ei tahtnud käibemaksu maksta, siis ei tahetud jällegi dividendide tulude pealt maksu maksta. Nüüd aga oleme seisus, kus igasugust käibemaksuga soperdamist peetakse kuriteoks,“ sõnas Sooman. Millegi pärast pole aga sama suhtumine üüriturule jõudnud. „Sel alal vaadatakse maksude maksmisele läbi lillede ja tegelikult algab kogu asi sektori kultuuritusest,“ lisas ta.

Üürilepingu register kutsuks korrale

Soomani sõnul on üüriturule juba seadusega konflikt sisse kodeeritud – võlaõigusseadus, mille üüripeatükk loodi kunagi sundüürnike kaitseks on ajast ja arust. „Üürnikele on antud jaburalt palju õigusi, lausa rumalusteni välja. Üürileandjal on see-eest hunnik kohustusi ja vähe õigusi,“ ütles ta.

Lahendus oleks see, kui seadusesse tehtaks muudatus, mis ütleks, et kõik registrisse kandmata üürilepingud ei kehtiks, leiab Sooman. Nii oleks tema sõnul tõenäoline, et üürilepinguid hakatakse registrisse märkima ja sel juhul oleks üüritulult maksude maksmise kontrollimine juba oluliselt lihtsam kui praegu. Ta lisas, et musta raha üüriturul liigub palju – hinnanguliselt on Eestis üüripindu paarkümmend tuhat, millest enamik üürileandjatest tulumaksu ei maksa.

Lahendus maksukohustusest vabastamine

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige ja kinnisvaraekspert Tõnu Toompark üürilepinguregistri loomist õigeks ei pea. „Ma ei oskagi selle mõtte kohta ühtegi trükimusta kannatavat sõna öelda,“ ütles ta.

Tema sõnul oleks lahendus hoopiski see, kui eraisikud üüritulu maksustamisest sootuks vabastada. Nimelt on Toomparki sõnul probleeme just eraisikutest üürileandjatega. „Tulumaksuvabastus võib tõesti olla radikaalne, kuid terviklikku süsteemi vaadates on see mõistlik,“ ütles ta. Näiteks ei lasta tema sõnul eraisikutel üüritulu deklareerides kulusid maha arvestada, mis tähendab, et suuresti peab tulu maksma seal, kus seda praktiliselt polegi. „Üürile andmine pole lihtne tee rikkuseni. Tulu on kuludega võrreldes suhteliselt väike. Kui on veel laenukoormus peal, sööb intress enamik tulust ära,“ selgitas Toompark.

Toompark lisas, et maksuvabastusega korrastuks üüriturg meeletult, sest kui pole hirmu saada maksupetturiks, pole kellelgi ka põhjust üürile andmist põrandaaluselt pidada. Praegu pole Toompargi sõnul enamik eraisikutest üürileandjaid põranda all selleks, et hoida kokku paarkümmend eurot tulumaksu, vaid seepärast, et see on lihtsamat teed pidi minek.

Ministeeriumid otsivad kitsaskohti

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et üüriregister on üks võimalik meede, mis on aruteludest läbi jooksnud. „Äärmiselt oluline on probleemid enne nende lahendamist selgelt ja täpselt defineerida. Praegu on lõplikest lahenditest ja nende võimalikest mõjudest kindlasti ennatlik rääkida,“ märkis Jegorov.

Justiitsminister Andres Anvelt kutsus mõne nädala eest üürituru korrastamise võimaluste üle arutlemiseks ministeeriumisse erinevate huvirühmade esindajad. „Suurima murena tõid üürileandjad välja üürnike väljasaamise pärast lepingu lõppemist,“ ütles Anvelt. Samuti arutati, kuidas saaks täiendada dokumentide kätte toimetamist, et vähendada pahatahtlike üürnike erinevaid venitamisvõimalusi.

Maksuamet üüriturgu vaatlustega ei kontrolli

Samal ajal, kui ümarlaudadega püütakse jõuda selgusele, millised on üürituru kitsaskohad ja võimalikud lahendused probleemidele, on üüriturg juba praegu maksuameti teravdatud tähelepanu all.

Maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde selgitas, et praegu on üüriturg luubi all just tulu deklareerimise perioodiga, mis kestab märtsi lõpuni. Selleks on maksuamet võimalikele üürileandjatele deklareerimise kohustust meelde tuletanud, näiteks Facebooki ja muude sotsiaalmeedia kanalite kaudu. „Kui maksuhaldur sügisel järelkontrolle tegema asub ja avastab deklareerimata jätmise, siis tekib üüritulu saajal lisaks veel ka intressivõlg,“ põhjendas Udde, miks on vajalik, et inimesed deklareeriksid oma eelmise aasta üüritulud tähtaegselt. Udde lisas, et aasta-aastalt on üüritulu hakatud üha rohkem deklareerima.

Kontrolle tehakse Udde sõnul vastavalt oma riskianalüüsile, sealhulgas kasutatakse mitmete kohalike omavalitsuste edastatud infot ja rahvastikuregistri andmeid. Kui isiku tuludeklaratsioon satub järelkontrolli, siis teavitatakse teda sellest ja vajadusel palutakse esitada täiendavaid tõendeid. „Vaatlusi pole me seoses üüritulu kontrollimisega plaaninud,“ ütles Udde.

Juhtudel, kus juba on üüritulude kahtlus, on maksuamet juba praegu deklareerimise perioodil sellest konkreetsele isikule teada andnud. Vastava info saab Udde sõnul maksumaksja oma isiklikule tuludeklaratsiooni infoleheküljele.

Kommentaar: Loobi nagu herneid vastu kiviseina

Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht

Olen päri, et maksudega ei mängita, kuid hädavajadusel tuleb erisusi siiski rakendada. Üürilepinguregistri idee on lihtsalt hirmutamine. Pole põhjust arvata, et see efektiivselt tööle hakkaks, rääkimata kaasnevast administreerimiskulust.

Kasu tooks hoopiski maksuerisus. Nimelt võiks 1-2 korteri välja üürimine olla nagu neljas pensionisammas – teatavasti on ju kõik teised sambad vastu taevast lennanud. Sellist lähenemist peaks aga riik toetama. Näiteks võiks isiku tulumaks eluruumide üürimiselt olla 10%.

Paraku ei saa praeguse maksupoliitika juures üürimisel rääkida mõistlikust tulususest. See tuleks ümber vaadata, kuid kahjuks ei paista suuremat sorti selginemist. Domineerib maksuhalduri piitsapoliitika, kuid tuleks pakkuda ka präänikut.

Maksuerisusega maksude laekumine paraneks, olen selles kindel. Samas oleks liig loota, et susserdamine seeläbi 100% kaoks, kuid praeguse musta turu aitaks põranda alt välja tuua kindlasti. Ja ärgem unustagem üht majanduspoliitilist peaeesmärki, mis on üürituru väljakujundamine.

Kahjuks ei saanud kinnisvarafirmade liit ümarlaual sellele ideele taaskord poolehoidu. Oleme taolisi ettepanekuid esitanud aastaid ka rahandusministeeriumile. Loobi nagu herneid vastu kiviseina, kõik põrkab tagasi.

Eliisa Matsalu
eliisa.matsalu@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/03/03/must-uuriturg-kuuritakse-puhtaks

Maxima rajamine Piritale algab detailplaneeringu koostamisega

04.03.2015 Tallinn.ee

Tallinn Täna võeti Tallinna linnavalitsuse istungil vastu otsus detailplaneeringu koostamise algatamiseks kinnistutel, kus tulevikus võib olla võimalik Pirita linnaosas uksed avada Maxima XX kauplusel.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder selgitas, et detailplaneeringu koostamise eesmärk on ärimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine kaubandushoone ehitamiseks. Kauplust on soovinud rajada Merivälja tee äärsele kinnistule Maxima, kellele krunt kuulub.

Linnaosa vanema sõnul on kaupluse rajamise soovi Piritale vastu võetud väga erinevate tunnetega ja kauplusele on nii pooldajaid kui vastaseid. “Nii linnaosavalitsuse kui minu poole on samas pöördunud väga palju inimesi, kes hea meelega näeksid võimalust külastada kodu lähedal kauplust,” rääkis Mölder. Tema sõnul aitab detailplaneeringu koostamine loodetavasti jõuda eri poolte teineteise mõistmisele lähemale ja annab võimaluse kõigil sõna sekka öelda.

Hetkel on alal kehtiv detailplaneering 3-korruselise hotelli ja 100-kohalise restorani ehitamiseks. Linnaosa vanema sõnul näeb ta Pirital pigem kauplust, olgu selleks Maxima, Rimi, Selver või mõni muu, kui hotelli, mille kasutegur elanikele oleks väike. “Kauplus hakkaks teenindama eelkõige Pirita elanikke ja arvestaks linnaosa vajadusi rohkem,“ leidis Mölder. Samuti tõdes ta, et suure magistraali ääres olev krunt on üks vähestest paikadest linnaosas, kus suur kauplus võiks paikneda.

Pirita linnaosavalitsus on oma kooskõlastuse detailplaneeringu algatamise koostamisele andnud, kuid nõudnud, et arvestada tuleb võimalikult palju arhitektuurivõistluse võidutööga, säilitada tuleb võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust, välja tuleb ehitada kergliiklustee lõigul Merivälja tee kuni Lauri tee, rajada tuleks täiendavat haljastust ja moodustama peab pargiala elamute poole, mis tagaks sealsetele elanikele rohelise puhvri eramajade ja poe vahel.

Alale on korraldatud arhitektuurivõistlus, mille võidutöö on „LUMM“ ja autorid Joonas Sarapuu ja Arden Arroval. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga.

Eesti Pank kehtestas eluasemelaenude andmise kolm nõuet

04.03.2015 Eesti Pank

Sellest nädalast hakkasid kommertspankadele kehtima eluasemelaenude andmisel kolm nõuet. Eesti Panga nõuded vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul aitab keskpanga tegevus ennetada laenubuumi riski tulevikus. “Need nõuded ei mõjuta hetkel märgatavalt laenuturgu, kuna kehtestasime nõuded selle taseme lähedal, mille juures pangad praegu laenu annavad. Nõuded hakkavad eesmärki täitma siis, kui konkureerivad pangad tahaks kiire laenukasvu ajal võtta liigselt riske.”

Hansson tõi esile, et keskpanga nõuded kaitsevad ka laenuvõtjat, sest aitavad üle kuumenenud turul hoida ära tehinguid, mille puhul tekiks majanduslanguse korral laenumakse tasumise probleeme.

Eluasemelaenude andmise esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest.

Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele.

Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Uued eluasemelaenude andmise nõuded on kehtestatud pankade praeguste laenustandardite lähedasel tasemel. Seega ei avalda need nõuded suurt mõju Eesti eluasemelaenuturul praegu pakutavatele tingimustele. Lisaks on pankadel lubatud teha seatud nõuetes erandeid 15 protsendi ulatuses kvartalis väljastatud eluasemelaenude mahust, mis tagab neile laenuotsuste tegemisel piisava paindlikkuse. Erandid on mõeldud näiteks juhuks, kui laenuvõtjal on väga hea maksevõime või väga hea tagatis.

Eesti Panga nõuded kehtivad kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas välispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. Nõuded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks antud laene. Nõuete täitmist hakkab jälgima finantsinspektsioon.

Eesti Pank küsis arvamust eluasemelaenude andmise nõuete kava kohta rahandusministeeriumilt, finantsinspektsioonilt ja kommertspankadelt.

Eesti Pank on ühtlasi avaldanud oma veebilehel ka taustanalüüsi, mis selgitab eluasemelaenude nõuete eesmärki ja kirjeldab nõudeid täpsemalt.

1Partner: rahatrükk tõstab varade hindu

04.03.2015 Tanel Tarum

Euroopa keskpankade kavandatav võlakirjade ostuprogramm ehk nö rahatrükk on suunatud majanduse deflatsioonist väljatoomisele. Paratamatult tõstab rahatrükk kinnisvara hindu, leiab 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

Tanel Tarumi sõnul ootavad investorid rahatrükilt inflatsiooni ehk mõõdukat hinnatõusu. Inflatsioon peaks omakorda viima varade hinnad nominaalse kasvuni. Seetõttu on investorid valmis juba täna maksma kinnisvara eest piltlikult öeldes homset hinda.

Tarumi hinnangul kinnisvarainvestorid valdavalt usuvad, et võlakirjaostud aitavad deflatsioonist jagu saada ja teevad madalate intressimäärade toel hoogsalt üha uusi investeeringuid. See lubab, et Eesti eelmise aasta veerand miljardi euro suurusjärku jäänud kinnisvarainvesteeringute turg sel aastal kasvatab mahtu.

“Inflatsioon on hea ka tavalisele kinnisvaraomanikule – see tõstab inimese vara väärtust ja muudab võetud laenu odavamaks. Samas on see halb üürnikule, sest koos hinnatõusuga kasvavad ka üürid,” ütles Tarum.

„Ainult aeg annab arutust, kas võlakirjade massostud saavad hakkama selle heraklesliku vägiteoga, mida rekordiliselt madalad intressimäärad siiani pole suutnud ehk tõmmata Euroopa majandust pidurdavast deflatsioonipöörisest välja,“ mõtiskles Tanel Tarum.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Rubla langus: venelased ostsid mullu Tallinnasse 29% vähem kinnisvara

04.03.2015 Martin Vahter

1Partner Kinnisvara 2014. aastal langes aasta varasema perioodiga võrreldes Vene Föderatsiooni kodanike poolt Tallinnas tehtud kinnisvaratehingute maht 29 protsenti, samas kasvas ukrainlaste tehingute maht kuus korda, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti statistikat.

Välismaalaste poolt sooritatud kinnisvaratehingute maht jäi mullu 27 miljoni euroga 2013. aastaga võrreldes samale tasemele.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on venelaste ostujõu ja rubla langusel erasektorile selge mõju. “Langus mõjutab rohkem eraisikud, kes ostavad üksikuid objekte. Ettevõtted ja suurinvestorid ei ole kadunud, nemad otsivad turvalisi kohti, kuhu raha paigutada,” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul näitavad numbrid, et Ukrainlased põgenevad sõja eest ka Eestisse. Kui 2013 aastal ostsid Ukrainlased Tallinnasse kinnisvara 273 000 eest, siis aasta hiljem juba 1,7 miljoni euro väärtuses. Venelaste poolt tehtud tehingute maht kukkus aga aastaga 8,75 miljonilt 6,25-ni.

Mullu kasvas soomlaste poolt tehtud kinnisvaratehingute maht 16 protsenti 9,44 miljoni euroni. “Soomlased otsivad kohta, kuhu investeerida ja koduturust enam teenida. Soomlastele on Rootsi kinnisvaraturg vähelikviidne ja Läti liiga kaugel, seega Eesti ja peamiselt Tallinn neile endiselt meeldib,” ütles Vahter.

Mullu kasvas märkimisväärselt ka Suurbritannia kodanike poolt teostatud tehingute maht – 727 000 eurolt 1,7 miljonini.

2014. aastal omandasid Tallinnasse kinnisvara 31 välisriigi kodanikud.

Kinnisvarakool: Kinnisvara fotokoolitus toimub 05/03/2015

04.03.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 05/03/15 Kinnisvara fotokoolitus. Koolitajaks on kinnisvara fotograaf Hasso Hirvesoo.

Tegemist on praktilise koolitusega. Kõikidel koolitusel osalejatel on rangelt soovituslik kaasa võtta oma fotoaparaat.

Enne koolitust on mõistlik tutvuda fotoaparaadi kasutusjuhendiga. See aitab saada koolitusest maksimaalset tulemit.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub teisipäeval 05/03/2015 kell 13:00-18:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Rahvusvahelise visioonivõistlusega otsitakse nägemust uuest Viru väljakust

03.03.2015 Tõnu Toompark

Täna tutvustati Eesti ja Baltikumi arhitektuurivaldkonna kõige suurema sündmuse Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 programmi ning kuulutati välja biennaali rahvusvaheline visioonivõistlus “Tallinna epitsenter”, mis seekord otsib terviklikku tulevikunägemust Tallinna keskpunktile – Viru väljakule. Rahvusvaheline visioonivõistlus on avatud kuni 29. maini 2015.

Visioonivõistluse kuraatori arhitekt Alvin Järvingu sõnul on Viru väljak visioonivõistluse alaks eriti sobiv, kuna just seal lõikuvad ajaloolised, tänapäevased ja ka tulevikku suunatud tegevusväljad, virtuaalse ja päriselu kihistused: “Täna on väljak linnaruumist sisuliselt kadunud ning alal paikneb liiklusmaa – aga mis võiks Viru väljakust saada tulevikus, mil 95% tänavatel liikuvatest sõidukitest suudavad liikuda ilma juhita?” Järving usub, et tehnoloogiline muutus annab Viru ristmikule tagasi võimaluse saada linnaväljakuks ning just praegu on paras aeg hakata võimalike tulevikustsenaariumite peale mõtlema, kutsudes visioonivõistlusel osalema arhitekte ja linnaplaneerijaid nii Eestist kui väljaspoolt.

TAB 2015 kandva idee “Isejuhtiv linn” autor ning kuraatorite meeskonna juht Marten Kaevats selgitab, et isejuhtiva tehnoloogia kasutuselevõtuga linnas muutub linnaruumis rohkem kui hetkel uskuda julgeme – ristmikud ja autoteed kahanevad, efektiivseks autoliikluseks vajaminev maa väheneb. “Isejuhtivad autod muudavad lihtsamaks auto jagamise – enamikul meist pole enam vaja omada isiklikku autot. Sellest tulenevalt väheneb oluliselt autode arv ja see omakorda mõjutab linnaruumi – linnas pole enam vaja nii suuri ja laiu autoteid ning senisel hulgal parkimiskohti, mis annab praegusest rohkem ruumi inimestele.” Kaevats on lootusrikas, et Viru ringi puhul on klassikalise fooridega reguleeritud ristmiku asemele oodata teistsugust, pigem väljakut meenutavat sõlmpunkti, kus kohtuvad targad juhita autod, kergliiklus, ühistransport ja jalakäijad.

TABi visioonivõistluse žüriid juhib maailma arhitektide absoluutsesse paremikku kuuluv Hollandi arhitekt Winy Maas. Lisaks temale kuuluvad žüriisse veel Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd ja TABi idee autor, arhitekt Villem Tomiste.

TAB on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis tutvustab kohalikku arhitektuurikultuuri, käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu valdkonna tulevikku. 9. septembril algav, kolmandat korda toimuv TAB räägib sellest, kuidas muutub meid ümbritsev linn siis, kui kasutusele võetakse isejuhtivad autod. TAB koosneb neljast peasündmusest ja satelliitprogrammist. Eelmised biennaalid tegelesid nõukogude ruumipärandi taaskasutuse (2013) ning maastikuurbanisimiga (2011). Täpsem info biennaali kodulehelt www.tab.ee.

Enampakkumisele tulid soodsate hindadega eluruumid

03.03.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele mitmed linna eri piirkondades asuvad eluruumid.

Kesklinna linnaosas asuv Koidu tn 104-13 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 27,2 m2, on enampakkumisel alghinnaga 45 000 eurot. Kristiine linnaosas asuv Tondi tn 66-5 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 40 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,7 m2.

Haabersti linnaosas asuv Astangu tn 64-32 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 33 900 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 31 m2. Samuti Haabersti linnaosas asuv Õismäe tee 146-28 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,7 m2, on enampakkumisel alghinnaga 36 600 eurot. Korteriomandid müüakse koos korteris oleva vallasvaraga.

Alghinnaga 46 000 eurot on enampakkumisel Põhja-Tallinna linnaosas asuv Puhangu tn 55-36 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 43,4 m2.

Alghinnaga 35 400 eurot on enampakkumisel Lasnamäe linnaosas asuv Loitsu tn 2-65 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,8 m2. Samuti Lasnamäe linnaosas asuv Linnamäe tee 24-13 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,7 m2, on enampakkumisel alghinnaga 31 400 eurot.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

MKM: Jaemüügi kasv jaanuaris jätkus

03.03.2015 Tõnu Toompark

Jaanuaris jätkus sisekaubanduse mõõdukas kasv, mida vedasid põhiliselt tööstuskaubad. Hinnalangusest tingituna suurenes ka toidukaupade müügimaht. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ning jaemüügi kasv jääb 4–6 % vahele.

2015. aasta jaanuaris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 374 miljoni euroni, kasvades aastaga 5%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 440 miljonit eurot, vähenedes jooksevhindades aastaga 1,2%, kuid püsivhindades toimus 2% kasv.

Nüüdseks on reaalapalk juba stabiilselt kolm ja pool aastat järjest kasvanud ja see on andnud tugeva aluse jaemüügimahtude suurenemisele. Samas näitab hoiuste mahu kasv, et kogu saadav lisatulu ei lähe otse kaubandusvõrku, vaid tarbijad panevad rõhku ka säästmisele.

Suurematest segmentidest kiirenes lisaks toidukaupadele majatarvete müük, kus mahud suurenesid aastaga 5% võrra. Samas tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi mahud jäid aasta varasemaga võrreldes samaks. Ilmselt võib siin ühe põhjusena välja tuua talveilma puudumise, mistõttu ei olnud tarbijatel oma garderoobi soojemate rõivastega vajalik täiendada. Jätkuvalt näitab kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, kus mahud suurenesid aastaga 24%. Eesti tarbija usaldab online-kaubandust üha enam ning tõenäoliselt jätkub antud segmendis keskmisest kiirem kasv ka tulevikus.

Sõidukikaubanduses toimus jaanuaris peale detsembri seisakut samuti mõningane elavnemine. Müügimahud suurenesid aastaga püsivhindades 14%, kuid segmendi ettevõtete müügitulu kahanes 3,4%. Seda võivad põhjustada üleüldine deflatsioonikeskkond kui ka käibemaksu muudatusest tulenev müügistruktuuri muutus, mis soodustab odavama hinnaklassi autosid.

Viimastel kuudel on sisekaubandus elavnenud terves Euroopa Liidus. Eesti jaoks võib ühe riskikohana välja tuua Soome, mis on selgelt Euroopa Liidu keskmisest nõrgemini käitunud. Kui arvestada Soome tarbijate mõningast osakaalu Eesti jaekaubanduses, siis võib nende ostujõu vähenemine hakata mõne aja pärast mõju avaldama ka Eesti kaupmeestele. Sellegipoolest võib hetkel suhtuda Eesti sisekaubanduse tulevikku ettevaatliku optimismiga ning kasv jätkub ka järgnevatel kuudel.

Jaanuaris jaemüügi stabiilne kasv jätkus

03.03.2015 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet.

2015. aasta jaanuaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 373,9 miljonit eurot, seega jäi jaanuaris kauplustesse 285 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta jaanuariga võrreldes 8%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes jäi jaemüük eelmise aasta jaanuariga võrreldes samale tasemele. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga ligi neljandiku (24%).

Keskmisest enam suurenes jaanuaris jaemüük veel ka kasutatud kaupade kaupluses ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 18%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 16%).

Toidukaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta jaanuariga võrreldes 4%. Detsembriga võrreldes jaemüügi kasv neis kauplustes veidi kiirenes, millele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnalanguse kiirenemine. Kui 2014. aasta detsembris oli toidukaupade aastane hinnalangus 0,4%, siis tänavu jaanuaris 1,8%.

Mootorikütuse jaemüük jäi 2014. aasta jaanuariga võrreldes samale tasemele.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaanuaris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades ligi viiendiku (19%). See on tavapärane langus, mis järgneb detsembris toimunud jõulude ja aastavahetuse suurmüükidele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 2%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli jaanuaris 439,5 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 85%. 2014. aasta jaanuariga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 2%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 19%.

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.02.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte kümne tööpäevaga.

2014. aasta üllatas stabiilsusega kinnisvaraturul

03.03.2015 Tõnu Toompark

Korterite hinnad mõõdukas tõusus

2014. aasta näitas Eesti kinnisvaraturul ootamatut stabiilsust, hoolimata Ukraina kriisist ja ärevatest kuuldustest uue majanduskriisi kohta mitmel pool Euroopas. Mõõdukalt tõusva turu aktiivsus oli sarnane 2013. aastale, näidates stabiilset 7% kasvu.

Võrreldes mulluse deflatsioonilise keskkonnaga oli see näitaja märkimisväärselt kõrge. Stabiilsuse reegel kehtis aasta lõikes isegi Tallinna korterituru kohta, mille hinnatase kipub enamasti olema dünaamilisem kui teistes Eesti piirkondades.

Aasta lõikes järgnesid kahvatule algusele aktiivsed kevadkuud, unine suvi, oluline hoogustumine sügiskuudel ning aktiivsuse langus aasta lõpus.

Selline mudel on Eesti kinnisvaraturule tavapärane, mis muuhulgas kõneleb sellest, et vastupidiselt paljudes sõnavõttudes löödud häirekellale puudusid reaalsel turul ebaharilikud ilmingud. Vaatamata ligemale kuueaastasele tõusutrendile oleme jõudnud 2006. aasta alguse-keskpaigaga sarnasele hinnatasemele, mil suur osa tõusust oli tegelikult veel ees.

Soodsast laenukeskkonnast hoolimata on turu aktiivsus visa kasvama ning pole põhjust arvata, et lähiaastad selles osas olulisi muudatusi tooksid. Jättes kõrvale lühiajalised mõjurid, on kahanev ja vananev rahvastik peamised põhjused, miks korteriturg ei ole muutunud ja ei ole muutumas oluliselt aktiivsemaks.

Nõudluse märgatavat kasvu pole oodata ja sestap pole oodata ka kiiret hinnatõusu. Ei ole põhjust siiski väita, et kinnisvaraturg on staatilises või uinuvas olekus. Tegelikult toimub päris olulisi muudutusi, kuid ükski neist ei ole olnud sedavõrd tempokas, et mingisugusest märkimisväärsest muutusest saaks kõneleda aasta või veelgi lühema perioodi jooksul.

Elu koondub pealinna, üüriturg kasvab ja teiseneb

Kuigi täna pole enam tajuda paari aasta tagust siseriiklikku Tallinna-suunalist migratsiooni, siis kipub aktiivne tegevus siiski pealinna ümber koonduma.

Paraku tuleb tõdeda, et rahvastiku vanuseline koosseis on geograafiliselt ebaühtlane ja Tallinna osatähtsus ei kasva tulevikus mitte niivõrd rahvastiku juurdekasvu kaudu, kuivõrd seeläbi, et enamikes muudes Eestimaa piirkondades rahvastik ajapikku väheneb.

Ajal, mil pikem tulevik tundub ebakindel, on üürituru osakaal kasvanud ning ilmselt kasvab veelgi. Varem või hiljem muutub üüriteenuse pakkumine ettevõtluseks, mitte ei jää inimestele lisasissetulekuallikaks, nagu see täna valdavalt on.

Seda võib väärata vaid omavalitsuste (loe: Tallinna) ja riigi oluline sekkumine. 2014. aasta oli märkimisväärne muuhulgas ka selle poolest, et esimest korda pakkus suuremat kõneainet riigi toel üürimajade ehitamine.

Kas see lähemas perspektiivis ka teoks saab, on ilmselt suuresti seotud kevadiste valimistulemustega. Oluline on see, et üha söakamalt hakati kõnelema üüritulu maksustamisest, mis turu seisukohalt mõjub korrastavalt.

Investoreid meelitab põllumaa, mitte ärikinnisvara

Mullu jätkus kiire hinnakasv põllumaade sektoris. Seda on tagant tõukamas juba mõnda aega põllumeestele makstavad toetused, mistõttu raha rändab põllumeestelt maaomanikele, kes oma tegevusega põllumajanduse hea käekäigu heaks tihtipeale midagi ei tee.

Kui maareformi tulemusena tekkis palju maaomanikke, kes maid ise ei kasutanud, siis tänaseks on põllumaa rentimine muutunud arvestatavaks äriks ning põllumaad mittekasutava omaniku staatus on kinnistumas, nende hulk võib isegi suureneda.

Samal ajal on jäänud oodatust kesisemaks investorite huvi meie kontorituru vastu. Ida- ja Kesk-Euroopa pealinnade kontoriturg on juba mõnda aega nautinud tempokat uusehitust. See on tõstnud näiteks Varssavi ja ka Praha atraktiivsust rahvusvaheliste investorite silmis. Paljud tegevused, mida saab liigutada metropolide kallist keskkonnast teistesse, soodsa asukohaga linnadesse, viiakse üle.

See on kahjuks trend, millest Eesti ja teised Balti riigid pole peaaegu osa saanud. Näiteks kõnekeskused, mille Eestisse siirdumisest on palju kõneldud, on valdavalt siiski jäänud tulemata. Ilmselt on see üks mõtlemise koht. Mida peaks muutma, et Tallinna positsioon muutuks sellise konkurentsi tingimustes paremaks?

Ida-suuna aktiivsuse kasv

2014. aasta oli kahtlemata oluline ka selle poolest, et institutsionaalsete investorite puhul muutus oluliseks Vene kapitali pealetung. See pole iseloomulik mitte ainult kinnisvarainvesteeringutele, vaid puudutab kõiki otseinvesteeringuid.

Turu dünaamikat silmas pidades on kasv ka statistika põhjal selgelt tunnetatav. Kapitalil pole rahvust, küll aga on rahvus või vähemalt kodakondsus inimestel, kes seisavad nende investeeringute taga.

Kuivõrd olnuks pilt erinev, kui Ukrainas ja Venemaal poleks toimunud seda, mis seal tegelikult toimus, ei tea keegi. Täna elame koos teadmisega, mis seal toimus ja on jätkuvalt toimumas ning Eesti on ka lähemal ajal üks võimalikke sihtriike rahale, mis Venemaalt väljapoole liikumas on.

Elame selles mõttes muutunud keskkonnas ning tegelikult puudub täpne ettekujutus, mida need muutused tähendavad.

2015 – kindla sammuga edasiminek

Täna pole kiireid ja suuri muutusi põhjust prognoosida. Hinnakasv pigem pidurdub veelgi, kuid see ei tähenda hinnalangust. See puudutab eelkõige hindu korteriturul.

Võimalikud muudatused korterite üüriturul, mis oleks põhjustatud uute üürimajade ehitusest ja üüritulude rangemast maksustamisest, võtavad kauem aega ning 2015. aasta arenguid ilmselt seeläbi oluliselt ei mõjuta.

Ärikinnisvara puhul võib küsida, kas turul on piisavalt ruumi käesoleval aastal valmivatele kontorihoonetele? Samas võib tõdeda, et kuigi juurdeehituste maht on mullusest palju suurem, pole see piisav, et turgu tervikuna olulisel määral mõjutada.

Viimased investeeringud ärikinnisvarasse näitavad tootluse mõõdukat langust, see trend jätkub. Samas on nii ärikinnisvara turg kui ka eriti just põllumaa turg poliitiliste otsuste meelevallas ning pole välistatud, et need avaldavad turu arengule märkimisväärset mõju.

Turu arengut tervikuna mõjutavad Eesti makromajanduslikud väljavaated, mis omakorda sõltuvad eelkõige sellest, kuidas läheb meie peamistel ekspordipartneritel. Täna toetavad prognoosid pigem mõõdukalt positiivset arengut.

Aivar Tomson
DTZ Kinnisvaraekspert

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Statistika: ehituslubade väljastamine loob potentsiaali korteripakkumise kiireks suurenemiseks

03.03.2015 Tõnu Toompark

2014 IV kvartalis väljastati statistikaameti andmetel Eestis ehitusluba 941 eluruumi ehitamiseks. See on 7% aastatagusest enam.

Kogu 2014. aasta jooksul väljastati ehitusload 3941 eluruumi ehitamiseks. See näitaja kasvas aastaga juba 29%.

Ehitusloa saanud eluruumide pindala kasva 2014. aastal 420 000 ruutmeetrini. See on eelmisest aastast 16% rohkem.

Kõrgem ehitusloa saanud eluruumide arvu juurdekasv viitab, et korterite arendajad on jätkuvalt aktiivsed. See suurendab järjest uue korterite pakkumise loomise potentsiaali.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,146 1,147 1,148 … 1,574 1,575 1,576 Vanemad uudised ››

Tartu linn pakub ettevõtjatele tööstuskrunte

Tallinna kesklinna rajatakse ainulaadne paarismaja

Compakt Kinnisvara alustab Peetri Keskuse arendusega