Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Harjumaa korterimüüjate hinnaootused on kerkinud

13.12.2015 Tõnu Toompark

Novembris pakuti Harju maakonnas müügiks 10 199 korterit. Portaali KV.EE andmetel kasvas korterite müügipakkumiste arv aastaga 5%. Korterite müügipakkumiste keskmine hind oli 1745 €/m², mis kerkis aastaga samuti 5%.

Harjumaa pakkumiste arvu ja hinna muutused pani paika paljus turu suurim piirkond ehk Tallinna linn. Tallinnas pakuti novembris müügiks 89862 korterit keskmise hinnaga 1831 €/m². Tallinna korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE kerkis aastaga 6% ja hind 4%, mis on Harjumaa keskmistele lähedased näitajad.

Tähelepanu väärib, et praktiliselt üheski Harjumaa omavalitsuses ei ole korterite pakkumishinnad aastaga vähenenud. Pakkumishindade tõusu taga on kindlasti suures osas uute korterite pakkumise laienemine. Uued ja kallimad korterid jõuavad kinnisvaraportaali KV.EE pakkumiste hulka ja tõstavad seeläbi pakkumiste koguhulga keskmist hinda.

Teine optimismi põhjus on aktiivne kinnisvaraturg. Kõrge tehingute arv kasvavate palkade ja madalate intressimäärade tingimustes annab kinnisvaramüüjatele lootust, et kasvava hinnaga varale on võimalik ostja leida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	11/2014	11/2015	Muutus, %	11/2014	11/2015	Muutus, %
Anija vald	37	24	-35%	424	546	29%
Harjumaa	9 755	10 199	5%	1 656	1 745	5%
Harku vald	25	28	12%	1 341	1 361	1%
Jõelähtme vald		23	NA	1 009	1 137	13%
Keila	113	98	-13%	1 070	1 167	9%
Keila vald	67	24	-64%	511	509	0%
Kose vald	47		NA	441		NA
Loksa	62	58	-6%	301	366	22%
Maardu	245	307	25%	865	942	9%
Nissi vald	13		NA	212		NA
Paldiski	112	113	1%	488	482	-1%
Rae vald	202	226	12%	1 501	1 500	0%
Saku vald	22	50	127%	1 177	1 482	26%
Saue	29	32	10%	1 078	1 176	9%
Saue vald	77	89	16%	1 250	1 470	18%
Tallinn	8 493	8 962	6%	1 754	1 831	4%
Vasalemma vald	15	14	-7%	104	208	100%
Viimsi vald	196	151	-23%	1 464	1 509	3%

Eesti	17 025	17 391	2%	1 313	1 401	7%
Harjumaa	9 755	10 199	5%	1 656	1 745	5%
Narva	570	692	21%	650	607	-7%
Pärnu	872	882	1%	1 198	1 301	9%
Tartu	2 364	2 450	4%	1 357	1 386	2%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse liikme volituste pikendamine

11.12.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede AS nõukogu otsustas 9. detsembril 2015 pikendada ettevõtte juhatuse liikme Jüri Helila volitusi kolmeks aastaks, s.o. alates 5. jaanuarist 2016 kuni 4. jaanuarini 2019. Tallinna Teede ASi juhatus jätkab endises kaheliikmelises koosseisus: Jüri Läll (esimees) ja Jüri Helila.

Tallinna Teede AS (www.talteede.ee) teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid: sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehooldust. Ettevõtte toodab ka erinevaid segusid oma asfalditehases. Tallinna Teede AS kuulub 100%liselt AS Merko Ehitus Eesti kontserni. AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nordecon lõpetas Kilingi-Nõmme ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide laiendamisprojekti ennetähtaegselt

11.12.2015 Tõnu Toompark

Nordecon AS lõpetas Kilingi-Nõmmel OÜ Saarde Kommunaali tellimusel ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise projekteerimis- ja ehitustööd. Tööde maksumus oli üle 1,1 miljoni euro ilma käibemaksuta, millest 80% eraldas toetusena SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

„Alustasime töid aprillis ja kuigi keerulised pinnaseolud raskendasid mõnevõrra ehitust, suutsime kõik lepingulised tööd ennetähtaegselt valmis teha,“ rääkis Nordecon ASi insenerehituse direktor Reedik Raudla. „Ajagraafik oli pingeline, sest enne tööde algust teostatud mõõdistused, projekteerimine ja kooskõlastamised nõuavad alati aega.“

„Ehitusperioodil tõmbas planeeritud tööde tempo maha kõrge pinnasvee tase, mistõttu kasutasime kvaliteedi tagamiseks tavapärasest enam nõelfiltrite abi,“ lausus projektijuht Jaanus Kukk. „Tänu headele sügisilmadele jõudsime teede ja haljastuse taastamistööd nõuetekohaselt lõpetatud. Nordeconi projektimeeskond soovib kindlasti lisaks Tellijale tänada oma partnereid ja kõiki kohalikke elanikke, sest ilma ühise koostööta ei ole kvaliteetne ja ennetähtaegne lõpetamine reeglina võimalik.“

KIK toetas projekti 867 560 euroga, millest 747 464 eurot tuli Euroopa Ühtekuuluvusfondist ja 120 096 eurot keskkonnaprogrammist

„Tänu töödele on nüüd ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus Kilingi-Nõmmes hüppeliselt kasvanud ning kättesaadav pea 75% elanikest. Uued torustikud kindlustavad aga selle, et veekaod ja reostuskoormus keskkonnale on märkimisväärselt madalam,“ selgitas KIKi juhatuse liige Andrus Kimber. „Tunnustan ka Saarde vallavalitsust, kes tegutses sihikindlalt ja viis projekti edukalt lõpuni,“ lisas Andrus Kimber.

„Saarde Kommunaal OÜ tänab Nordeconi ja kõiki tema partnereid projekti eduka elluviimise eest,“ rääkis OÜ Saarde Kommunaal juhataja Morten Aasaroht. „Kilingi-Nõmme ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine oli meie jaoks suur projekt, mitme rahastajaga – ühisveevärgi ehitustöid rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist Kilingi-Nõmme reoveekogumisala veemajandusprojektist, sadeveeprojekti kaasrahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist.“

Nordecon ehitas Kilingi-Nõmmel koos alltöövõtjatega välja veetrassi ca 4,5 km, survekanalit ca 0,8 km ja sadeveetrassi 1,5 km. Kaevikut ehitati kokku ca 8,2km.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd enam kui 730 inimesele.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. KIK rahastab keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIK viieteistkümne aastaga toetanud enam kui 18 tuhandet projekti.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

KV.EE prognoos: elamispindade pakkumishinnad kerkivad aastaga 4-6%

11.12.2015 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade pakkumishinna muutusi kajastav KV.EE indeks on 2015. aasta jooksul vaikselt liikunud tõususuunas. Peatselt algavalt 2016. aastalt võib oodata stabiilse tõusutrendi jätkumist, prognoosib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„KV.EE indeks on aastaga kerkinud märgatava 7,8% võrra. Indeksi tõusu taga on paljus uute korterite aktiivne pakkumisse lisandumine, mis kergitab pakkumiste koguhulga keskmist hinnataset,“ selgitas Tarvo Teslon. „Uute korterite turule tulemisest põhjustatud pakkumishinna kerkimist on toetanud vanemate korterite müüjad, kes on samuti vaikselt hindu ülespoole kruvinud.“

Kinnisvaramüüjate ootused on positiivsusesse kallutanud 2015. aasta jooksul kerkinud sissetulekud ja madal tööpuuduse määr ning siiani suhteliselt stabiilsena püsinud elamispindade hinnad. See on koduostjate ostujõudu ja -valmidust hoidnud tugevana.

Korterite turgu on aktiivsena hoidnud lisaks madalad eluasemelaenude intressimäärad ja pankade innukas valmidus tarbijatele kodu ostmiseks laene väljastada.

„Peatselt lõppeva 2015. aasta majanduse trendid olid kinnisvaraturu tehingute suhtes positiivsed. See tõi ostjad turule, sest kerkiva palga eest sai soetada järjest rohkem uue kodu ruutmeetreid,“ tõi Tarvo Teslon välja aktiivse elamispindade sektori köögipoole.

2016. aasta prognoosid on aga nukramad. Valdav majandusanalüütikute ootus on, et senine liiga kiire palgakasv viib tööpuuduse suurenemisele. Töötute armee paisumine omakorda pidurdab sissetulekute kerkimist. Vaatamata neile teguritele oodatakse järgnevalt aastalt siiski majanduskasvu 2,0-2,5%.

„Arvestades soodsa intressikeskkonna säilimist ja asjaolu, et tehingute arv on püsinud kõrgel tasemel, võib prognoosida, et elamispindade pakkumishinnad hoiavad tänast taset ja jätkavad vaikset, kuid kindlat kasvu. Prognoosime, et KV.EE indeks on aasta pärast tänasest tasemest 4-6% kõrgemal,“ võttis Tarvo Teslon tulevikusuundumused kokku.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE
AllePal OÜ
+372 510 6464
tarvo@kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

242 lasterikast pere saavad eluasemetingimuste parandamiseks toetust

11.12.2015 Tõnu Toompark

242 nelja- ja enamalapselist pere saavad tänavu riigilt kodutoetust kokku 1,8 miljonit eurot. Kokku paranevad 1 178 lapse elamistingimused.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir märkis, et kui tänavu õnnestus anda ilusam ja soojem kodu pea 1200-le lapsele, siis tuleval aastal kasvab see number märkimisväärselt. „Kui tänavu oli meetme sihtrühmaks nelja ja enamalapselised pered, siis uuel aastal saavad toetust taotleda pered, kus kasvab kolm ja enam kuni 19-aastast last. Heade koduste tingimuste loomine aitab lisaks sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele, ka kaasa laste õppeedukuse kasvule. Kõik pered on ära teeninud võimaluse elada kaasaegsetes tingimustes, mis on mugavad ja energiasäästlikud. Mul on hea meel, et oleme leidnud võimaluse toetada senisest rohkemaid perekondi,“ ütles minister.

Tänavu on keskmine toetuse summa ühele perele 5 856 eurot ning kõige rohkem rahuldati taotlusi Harjumaalt (39), Tartumaalt (26), Pärnumaalt (24) ja Ida-Virumaalt (23).

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu ühe pereliikme kohta 125 eurot kuus, peredes on keskmiselt 5 last. Toetust saanud peredes on 1 178 alla 19-aastast last.

Kõige enam antakse toetust eluaseme renoveerimiseks (154 korral). 36 pere saab toetust kodu soetamiseks ning 35 pere eluasemelaenu põhiosajäägi tagasimakseks.

KredExi eraldatud riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 355 eurot kuus. Riik toetab taotleja eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide teostamist 90-100% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse eesmärk on nelja- ja enamalapseliste perede elamistingimuste parandamine, kaasajastamine ning sotsiaalse tõrjutuse vähendamine.

Alates aastast 2008 on lasterikastele peredele kodutoetust eraldatud 20,3 miljonit eurot, rahuldatud on 2290 taotlust. Toetust saanud peredes elab kokku 11 089 last.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas komisjon, kuhu kuulusid KredExi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arco Vara: Viljandimaal kasvasid tehingud eramajadega pea poole võrra

11.12.2015 Egle Miller

Hiljuti täitus kaks aastat päevast, mil Viljandi ümbruse vallad ühinesid ühiseks vallaks ja vallakeskuseks sai Viljandi linn. Kohalikku kinnisvaraturgu pole aga kohaliku võimu koondumine ühte keskusesse suurt mõjutanud. Arco Vara Viljandi hindaja Egle Milleri sõnul on tehingute arv korteriturul võrreldes aastataguse ajaga vähenenud, kuid tehingud eramajade ja maadega on ilusas kasvutrendis.

Korterite hinnad ei ole Viljandi linnas oluliselt muutunud. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis toimus 65 korteritehingut, mida on 14,5% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Viljandi korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis viimase aastaga 552 eurolt 574 euroni ehk 4%.

Korteritehingu keskmine väärtus ulatus kolmandas kvartalis 28 322 euroni, mida on mullusest 11,8% vähem.

Korteriostjate lemmikuks on Viljandis 2-3-toalised korterid. Neid soovivad soetada oma elu alustavad noored, aga ka vanemad inimesed, kes tahavad suuremalt pinnalt väiksemale kolida. Viimaste eelistuseks on veel vanusest tingitult esimene ja teine korrus, kuna vanadel kortermajadel liftid puuduvad.

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest üldjuhul madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Viljandi üüriturul liikujaid saab põhiliselt jagada kolme gruppi – tudengid, kes annavad üürikortereid nii-öelda käest-kätte ja noored pered ning tööealised inimesed ning sissetulev tööjõud, kellest paljud otsivad pindu ka kinnisvarabüroo kaudu. Üürihinnad püsivad kõrgel ja toetavad korterite ostuhuvi.

Uusarendusi napib

Uusarendusi Viljandis valmimas ei ole. Paari uue korterielamu ehitus ootab paremaid aegu.

Enim renoveeritakse vanemaid hooneid, mis muudetakse korterelamuteks või on olnud varem korterelamud. Näiteks suur ostuhuvi on olnud Lossi tänav 35 asuva maja vastu.

Hetkel on kesklinna piirkonnas renoveerimisjärgus 3-korruseline hoone aadressiga Mäe tn 4, kuhu planeeritakse 12 korterit. Nimetatud korterite vastu tunnevad huvi nii kohalikud- kui välismaalased.

Eramajad on nõutud

Viljandimaa hoonestatud elamumaadega kaubeldi kolmandas kvartalis üliaktiivselt. Tehingute arv ületas möödunud aasta kolmanda kvartali taset 44,8% ja keskmine tehinguhind 14,8%. Viljandi linnas kasvas elamutehingute arv 13-lt mullu kolmandas kvartalis 24ni ehk 84,6%. Keskmine tehinguhind tõusis Viljandis 37 538 eurolt 55 002 euroni ehk 46,5%.

Nõudlus on linnast 10 – 15 kilomeetrit eemal asuvate maamajade vastu, millel õige hinna ja kvaliteedi suhe. Enim nõutud on heas seisukorras elamud, kuid ostuhuvi on ka eramute vastu, mis vajavad põhjalikku renoveerimist.

Suur nõudlus maa järele

Hoonestamata maatulundusmaadega kaubeldakse Viljandimaal väga aktiivselt. Pinnaühiku mediaanhind ja keskmine hind püsivad eelmise aasta kolmanda kvartali tasemel ehk 21 sendil ja 24 sendil ruutmeetri kohta. Tehingute arv kasvas eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 11,7%, 128 tehingult 143 tehinguni.

Eraldi teema on tehingud metsa- ja põllumaadega. Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud juba aastaid pakkumist. Tänavu müüdi 34 juhul metsamaad ja 11 juhul haritavat maad, mida on mullusest pisut vähem.

Põllumaa ja metsa vastu tunnevad enim huvi tootjad ja töötlejad, aga info müügist liigub enamasti asjaosaliste vahel ning ei kasutata kolmandaid osapooli.

Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandis

1-toalised (€/m²) 650 – 800
2-toalised (€/m²) 550 – 800
3- ja enamatoalised (€/m²) 450 – 750

Allikad: kv.ee, Arco Vara

Egle Miller
Hindaja
Arco Vara Viljandi esindus

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud detsember 2015

11.12.2015 Urmas Tehver

Novembris võrrelduna oktoobriga Tallinna korteriturul mingeid suuremaid muutuseid ei toimunud.

Tehingute arv kasvas 1,6% 754 tehinguni (oktoobris 742). Eelmise aasta novembris tehti Tallinnas 635 tehingut. Seega on turu aktiivsus jätkuvalt kõrge.

Korteriomandi m2 keskmine müügihind oli novembris 1560 EUR/m2, mis on 1% võrra kõrgem kui oktoobris (1544 EUR/m2). Aastases võrdluses on hinnatõus 2%.

Tallinna korterituru graafikutega saab tutvuda siin.

Tallinn aitab korteriühistute parkimisprobleemi leevendada

10.12.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas seada nelja korteriühistu kasuks linna maal asuva parkimisala isikliku kasutusõiguse.

Isiklik kasutusõigus seatakse järgmistele Tallinna linna omandis olevatele kinnisasjadele – Sõpruse pst 225a kinnisasjale Sütiste 26 Korteriühistu kasuks, Sõpruse pst 194a kinnisasjale Korteriühistu Mooni kasuks, Kuklase tn 3a ja Vaablase tänav T1 kinnisasjadele Korteriühistu Sõpruse pst 190 kasuks ning Pae tn 58a kinnisasjale Korteriühistu Pae 50/52 kasuks.

„Tallinna linn on parkimisprobleemide lahendamiseks seadnud seni isikliku kasutusõiguse 54 korteriühistu kasuks, korteriühistud on selle tulemusena saanud juurde kokku umbes 1400 parkimiskohta,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Lisaks on linnaosad käesoleva aasta jooksul andnud korteriühistute kasutusse 15 parkimisplatsi.“

Sütiste 26 Korteriühistu kasuks seatakse isiklik kasutusõigus Sõpruse pst 225a kinnisasjast 336 m² suurusele alale. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal asuv parkimisala. Sütiste tee 26 kinnisasjaga piirnevale Sõpruse pst 225a kinnisasjale on korteriühistu 2014. aastal vastavalt projektile välja ehitanud 28 parkimiskohaga parkimisala.

Korteriühistu Mooni kasuks seatakse isiklik kasutusõigus Sõpruse pst 194a kinnisasjast 702 m² suurusele alale. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal asuv parkimisala. Korteriühistu Mooni on Sõpruse pst 194 kinnisasjaga piirnevale Sõpruse pst 194a kinnisasjale 2015. aastal vastavalt projektile välja ehitanud 51 parkimiskohaga parkimisala.

Kuklase tn 3a ja Vaablase tänav T1 kinnisasjadele seatakse isikliku kasutusõigus Korteriühistu Sõpruse pst 190 kasuks, isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjadel asuv parkimisala suurusega 364 m². Korteriühistu Sõpruse pst 190 on 2013. aastal vastavalt projektile välja ehitanud 24 parkimiskohaga parkimisala. Lisaks on korteriühistu välja ehitanud parkimisala oma kortermaja kinnisasjal, kokku on korteriühistu kasutuses 38 parkimiskohta.

Pae tn 58a kinnisasjale seatakse isikliku kasutusõigus Korteriühistu Pae 50/52 kasuks – nimetatud kinnisasjale on korteriühistud Pae 56 ja Pae 50/52 vastavalt projektile välja ehitanud kokku 44 parkimiskohaga parkimisala, sellest Korteriühistu Pae 50/52 kasutusse jääb 15 parkimiskohta.

Korteriühistud võtavad endale kohustuse isikliku kasutusõiguse ese omal kulul alaliselt heas seisukorras hoida ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt heakord vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid. Isikliku kasutusõiguse esemele tehtavad parendustööd kohustub õigustatud isik kinnisasja omanikuga kooskõlastama.

Kinnisasja omanikul on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist, kui õigustatud isik rikub oluliselt isikliku kasutusõiguse eseme korrashoiu ja säilimise tagamise kohustust.

Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajaga 15 aastat ning Tallinna linn isikliku kasutusõiguse eest tasu ei nõua.

Ühtlasi annab Lasnamäe linnaosa valitsus Tallinna linna omandis oleva Kivila tänava õueala kahel kinnisasjal asuva parkimisrajatise suurusega 667 m² tasuta Korteriühistu Kivila tn. 14 kasutusse tähtajaga 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2021.

Kasutaja kohustub kasutama parkimisrajatist ainult sõidukite parkimiseks, parkimisrajatise omal kulul alaliselt heas seisukorras hoidma, lubama parkimisrajatist kasutada ainult korteriühistu liikmetel ning ühtlasi tagama Kivila tn 14 parkimisrajatise taga asuva haljasala hoolduse 5 m laiuses ulatuses.

Korteriühistu Kivila tn. 14 pöördus 2. septembril 2015 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poole avaldusega, milles soovis võtta tasuta kasutusse Kivila tänava õueala 2 kinnisasjal Kivila tn 14 elamu juures asuva parkimisrajatise, suurusega 667 m².

Parkimisrajatise Korteriühistu Kivila tn. 14 kasutusse andmine tuleneb vajadusest tagada Kivila tn 14 elanikele parkimiskohad elamu ees.

Arco Vara: Müüginipid erilise ja unikaalse kinnisvara müümiseks

10.12.2015 Tõnu Toompark

Mõisa või lossi ost-müük on haruldane tehing, mille puhul paljud tavapärased reeglid ning hinnangud ei kehti, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Anna Roostar.

Mõisad, villad ja muud erilised kinnisvaraobjektid satuvad Arco Vara kaudu müüki tänu järjekindlale tööle ja varasemale kogemusele. Praktikas on olnud näiteks juhus, kus omanik andis kõigepealt testimiseks müüa garaažiboksi ja selle eduka realiseerimise järel pani sama maakleri kaudu müüki mõisa.

Sageli ei soovita oma erilist objekti müüa suure käraga, et vältida avalikkuse liigset tähelepanu ja seetõttu ei leia neid sageli kinnisvaraportaalidest. Enamasti pöörduvad omanikud otse kinnisvarafirmasse, sest meil on korralik andmebaas klientidest, kes võiksid omapärase objekti ostust huvitatud olla. Soovi korral reklaamime taolisi pakkumisi siiski ka välismaises meedias ning kinnisvaraportaalides.

Investeerimisobjekt

Erilise objekti ostmist peetakse tihti jõukate inimeste kapriisiks või nii-öelda hambad ristis oma unistuste teostamiseks, kuid päris nii see ei ole. Mõisa või lossi nähakse ennekõike siiski investeerimisobjektina. Enamasti ostavad sellise kinnisvara tõelised renoveerimisfanaatikud, kes peale korrastamist panevad objekti jälle müüki. Aga ostjate hulgas on ka neid, kes soovivad lihtsalt vaba raha kinnisvarasse paigutada. Fakt on see, et taolise objekti omamine annab inimesele või tervele perele staatust juurde.

Kes oma mõisa, lossi või villat müüb, ei pea arvestama väga suurte müügikuludega. Anname nõu, kuidas objekt peaks välja nägema ja teeme pakkumisi otse potentsiaalsetele klientidele.

Komplekse ei tükeldata

Enamasti on erilisemad objektid suure territooriumiga, kus asuvad kõrvalhooned, park, põllumajandusmaa või ka mets. Reeglina müüakse neid objekte ühes tükis, mitte nii et peahoone ühele omanikule ja majandushooned teisele. Alati soovitakse realiseerida tervikut ja on müüdud isegi mõisa koos territooriumil asuvate nõukogude ajal ehitatud kortermajadega.

Ajalooliste hoonete puhul on sageli ka nõutud, et need oleks mingis osas rahvale nähtavad või kasutatavad, kuid see müügiprotsessi ei sega. Kui mõis on rahvale avatud ja seal toimuvad mitmesugused üritused, mis ka midagi omanikule sisse toovad, siis tuleb see pigem objekti müügile kasuks.

Hinna määramine on keeruline

Üsna keeruline on määrata erilisele objektile hinda, kui lisaks ehitusväärtusele tulevad mängu ajalooline asukoht, ümbritsev keskkond, muinsuskaitselased piirangud, emotsioonid ja paljud muud nüansid. Mõisad, lossid ja villad ei ole standardsed, palju mõjutab hinda asukoht, aga erinevalt mitmetest teistest objektidest on suur roll ka omaniku emotsioonidel.

Hinna määramisel on abiks varasemad kogemused ja väike spikker on see, mis hinnaga objekt on ostetud ja palju sellesse on investeeritud.

Erilisemate objektide müük võtab tavaliselt aega keskeltläbi aasta, juhul kui ei ilmne mingeid probleeme.

Anna Roostar
Vanemmaakler
Arco Vara Tallinna esindus

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Oktoobris kaubavahetus kahanes

10.12.2015 Statistikaamet

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 12% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi langust mineraalsete toodete ja elektriseadmete kaubavahetuse kahanemine.

Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 124 miljonit eurot, mis oli 21 miljonit eurot väiksem kui 2014. aasta oktoobris.

Kõige enam eksporditi oktoobris elektriseadmeid (20% Eesti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%) ning puitu ja puittooteid (10%). Enim kahanes mineraalsete toodete (68 miljoni euro võrra) ning elektriseadmete (57 miljoni euro võrra) eksport. Mineraalsete toodete ekspordi langust mõjutas enim kütteõlide ja mootorikütuste väljaveo vähenemine. Elektriseadmete kaubagrupis toimunud väljaveo kahanemist mõjutas peamiselt andmesideseadmete ekspordi vähenemine. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes enim transpordivahendite ning mitmesuguste tööstustoodete väljavedu (mõlemad 12 miljoni euro võrra). Transpordivahendite eksporti mõjutas laevade ning mitmesuguste tööstustoodete eksporti puitmajade ning patjade ja tekkide väljaveo suurenemine.

Kõige rohkem imporditi oktoobris Eestisse elektriseadmeid (18% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%), mineraalseid tooteid (10%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Impordi vähenemist mõjutas enim elektriseadmete ning mineraalsete toodete sisseveo kahanemine (vastavalt 55 miljoni ja 51 miljoni euro võrra). Elektriseadmete impordi vähenemist mõjutas oluliselt andmesideseadmete osade sisseveo kahanemine. Mineraalsete toodete sisseveo langust mõjutas oluliselt kütte- ja gaasiõlide impordi kahanemine.

Ekspordi sihtriikide seas oli oktoobris esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (17%) ja Läti (10%). Enim vähenes eksport Venemaale ja Rootsi (vastavalt 35 miljoni ja 29 miljoni euro võrra). Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid ning keemiatööstuse toorainet ja tooteid, Rootsi vähenes elektriseadmete väljavedu. Eksport kasvas enim Saudi Araabiasse (8 miljoni euro võrra), kuhu eksporditi teravilja.

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Lätist (9%). Enim kahanes kaupade import Hollandist ja Rootsist (vastavalt 24 miljoni ja 21 miljoni euro võrra). Hollandist vähenes keemiatööstuse tooraine ja toodete ning Rootsist elektriseadmete sissevedu. Samas suurenes enim kaupade import USA-st (12 miljoni euro võrra).

Võrreldes tänavu septembriga kasvas oktoobris kaupade eksport 2% ja import jäi samale tasemele.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–oktoober, 2014–2015
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2014	2015	muutus, %	2014	2015	muutus, %	2014	2015
KOKKU	10 115,8	9 723,1	-4	11 543,0	10 913,6	-5	-1 427,3	-1 190,5
Jaanuar	907,1	922,0	2	1 019,8	962,7	-6	-112,7	-40,7
Veebruar	924,8	860,4	-7	1 049,9	1 009,3	-4	-125,1	-148,9
Märts	1 022,9	1 053,7	3	1 202,2	1 202,9	0	-179,3	-149,2
Aprill	1 027,6	1 034,5	1	1 181,3	1 124,8	-5	-153,7	-90,3
Mai	1 014,0	957,0	-6	1 155,9	1 041,8	-10	-141,9	-84,8
Juuni	985,0	1 004,3	2	1 154,8	1 159,3	0	-169,8	-154,9
Juuli	993,7	946,4	-5	1 157,1	1 097,2	-5	-163,4	-150,9
August	967,9	923,9	-5	1 060,2	1 023,9	-3	-92,3	-100,0
September	1 106,6	998,2	-10	1 251,0	1 144,7	-8	-144,5	-146,6
Oktoober	1 166,2	1 022,7	-12	1 310,8	1 146,9	-13	-144,6	-124,2

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, oktoober 2015
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 022,7	100	-12	KOKKU	1 146,9	100	-13
EL-28	779,7	76	-6	EL-28	957,1	83	-12
EA-19	494,3	48	-6	EA-19	682,4	59	-12
SRÜ	81,6	8	-32	SRÜ	69,3	6	-22
1. Rootsi	181,8	18	-14	1. Soome	177,4	15	-8
2. Soome	172,9	17	4	2. Saksamaa	128,2	11	-8
3. Läti	104,9	10	-8	3. Läti	105,1	9	-5
4. Venemaa	65,4	6	-35	4. Leedu	105,1	9	-5
5. Leedu	61,2	6	2	5. Rootsi	101,2	9	-17
6. Saksamaa	55,3	5	-9	6. Poola	84,0	7	-18
7. Norra	48,9	5	9	7. Venemaa	60,5	5	-16
8. Holland	31,8	3	-19	8. Holland	58,9	5	-29
9. Taani	30,7	3	9	9. Hiina	36,9	3	-30
10. Suurbritannia	29,9	3	10	10. Suurbritannia	35,4	3	5

Eksport ja import kaubajaotise järgi, oktoober 2015
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 022,7	100	-12	1 146,9	100	-13	-124,2
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	123,8	12	0	130,5	11	-1	-6,7
Mineraalsed tooted (V)	72,3	7	-49	112,4	10	-31	-40,1
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	46,9	5	-20	89,2	8	-22	-42,3
Kummi- ja plasttooted (VII)	37,3	4	-5	64,6	6	-6	-27,3
Puit ja puittooted (IX)	103,6	10	0	34,4	3	-6	69,2
Paber ja pabertooted (X)	31,0	3	4	26,1	2	7	4,9
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	32,5	3	-2	54,8	5	-12	-22,3
Metall ja metalltooted (XV)	67,3	7	-22	90,2	8	-10	-22,9
Mehaanilised masinad (84)	75,6	7	-7	109,1	10	-5	-33,5
Elektriseadmed (85)	204,1	20	-22	211,7	18	-21	-7,6
Transpordivahendid (XVII)	68,2	7	22	108,2	9	-3	-40,1
Mitmesugused tööstustooted (XX)	95,3	9	14	32,5	3	-6	62,8
Muu	64,7	6	-6	83,0	7	0	-18,3

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.11.2015, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.11.2015. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Economic growth in Estonia decelerates sharply in the 2H2015

10.12.2015 Tõnu Mertsina

According to the second estimate by the Statistics Estonia, the GDP growth in Estonia decelerated to 0.7% yoy in 3Q2015, while compared to the previous quarter the GDP decreased by 0.4% (seasonally and working-day adjusted).

Primarily construction, transport and manufacturing sectors were behind the deceleration of the GDP growth. Value added decreased in the construction of structures and reconstruction of buildings, while construction of new buildings increased. Value added in transport sector decreased the most in storage and activities supporting transport (warehouses, ports, logistics, etc). Decrease of the value added of manufacturing sector was relatively broad based.

Positive contribution to the total value added came predominantly from wholesale and retail trade. Domestic trade, especially retail trade is contributed by the robust real growth of net wages, as well as low fuel prices. Private consumption continued with the 4% real growth decelerating from more than 5% growth rates during the previous three quarters. Although nominal wage growth are expected to remain strong in 2016, real growth of net wages will decelerate considerably due to the less positive impact from decrease in labour taxation and gradual increase in CPI. This will start to inhibit currently relatively strong consumption. Besides domestic trade, net taxes on products (primarily better receipts of VAT) had positive contribution to the GDP growth as well.

Decrease in exports of goods and services deepened in the 3Q reaching to -3% yoy. Decrease in export of electronic, chemical and food products was primarily behind it. According to our estimates export volume will continue decreasing in the 4Q2015 having negative impact both on transport and manufacturing sector value added. At the same time, we expect some improvement of foreign trade in 2016, which should offer more possibilities to the Estonian exporters.

Although gross fixed capital formation fell already fifth quarter in a row, the trend decelerated in the 3Q. While business and government sector investments dropped, households’ investments remained roughly on the same level as last year. The share of gross fixed capital formation in GDP has fallen to the lowest level of the last 20 years (excluding 2009-2010), creating less potential growth in the years ahead. Business sector investments are inhibited by insufficient demand, falling prices and increasing labour costs.

In Estonia, GDP has grown by 1.3% in real terms during the first three quarters and we expect relatively weak last quarter of this year, as well. At the same time, we expect that GDP growth will accelerate to above 2% in 2016 contributed by the improvement of foreign demand.

Tõnu Mertsina, Swedbank

Kliinikum avab Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu

10.12.2015 Tõnu Toompark

11. detsembril kell 11.30 avab kliinikum pidulikult Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu.

Ligi kaks aastat kestnud II järgu ehitus on loogiliseks jätkuks 2008. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERDF) toel valminud I ehitusjärgule ning eelduseks III ehitusjärgu ettevalmistamisele.

II ehitusjärk on osa kliinikumi strateegilisest eesmärgist arendada välja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak ja koondada aktiivravi ühte kompaktsesse süsteemi. Meditsiinilinnaku arendamine koosneb neljast ehitusjärgust, mille lõppedes korraldatakse ümber hetkel hajali paiknevad kliinikud, avaldatakse positiivset mõju erialadevahelisele koostööle teaduse ning hariduse valdkonnas ning tagatakse kõigi hoonete vastavus kaasaja haiglatele esitatavatele nõuetele.

II ehitusjärgu raames rajati L. Puusepa 8 meditsiinilinnaku juurde korpused J, K ja L, mis ehitati esimeses ehitusjärgus valminud G- korpuse ja olemasoleva haigla F- korpuse vahele. Kolme korpuse valmimisel rajati ravikompleksi juurde kiiritusravi keskus koos kaasaegse tehnoloogiaga, koondatakse ja kaasajastati hematoloogia-onkoloogia kliiniku, sisekliiniku, silmakliiniku ja kardiokirurgia osakonna ruumid; rajatakse ruumid endoskoopiakeskuse, patoloogiateenistuse, ühendlabori ja haigla apteegi jaoks ning koondati ambulatoorne eriarstiabi ning päevastatsionaar vastava erialakliiniku juurde uues ravikompleksis. Uued ravikorpused suurendavad kaasaegset meditsiinilist pinda ca 40 000m2 (bruto) võrra. J-, K- ja L- korpused tõstavad koos kaks nädalat tagasi avatud õendus-hooldus majaga (renoveeritud L. Puusepa 6 hoone) kliinikumi ravivoodite arvu enam kui 100 võrra, täiendavalt lisandub veel 75 päevaravi voodit.

Projektijuht Toomas Kivastiku sõnul olid kõik uusi ruumi kasutama hakkavad kliinikud ja teenistused alates projekteerimisest protsessi kaasatud. „See on olnud väga suur meeskonnatöö – pingeline, kuid väga meeldiv koostöö,“ lisas Kivastik. Toomas Kivastiku sõnul on uued korpused küll valmis, kuid üks äärmiselt suur samm on veel ees ja see on kolimine ja uutesse ruumidesse nö sisseelamine. „Haigla osakondade kolimine on keeruline, see võtab ligikaudu kvartali. Esimese kvartali lõpuks võiksid uued korpused suuremas osas täisvõimsusel tööle asuda“, ütles Kivastik.

Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on Kliinikum tänu Euroopa Liidu toele selle projekti läbi oluliselt suurendanud oma suutlikkust osutada maailmatasemel ravi kõigile abivajajaile, samuti loonud igati kaasaegse õppe- ja teadustöö keskkonna. ”Suured asjad sünnivad vaid koostöös. Tahan siinkohal tänada kõiki sellesse protsessi panustanuid. Lähteülesande koostamisest kuni lindi lõikamiseni on olnud neid sadu – tugiteenistustest ja meditsiinipersonmalist kuni rea ministriteni, kes protsessi panustanud on”.

Tähtis on tähele panna, et haigla, mis asub aadressil L. Puusepa 8, saab juurde veel ühe olulise sissepääsu, mis jääb N. Lunini tänava poole. Siit peaksid edaspidi sisenema eelkõige silmakliiniku, sisekliiniku ning hematoloogia-onkoloogiakliiniku patsiendid ja külastajad.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusetapi projekteeris Soome arhitektuuribüroo AW2-arkkitehdit Oy, kus lisaks arhitekt Matti Anttilale, tegi kaastööd ka tema büroos töötav eesti arhitekt Agu Külm. II ehitusjärgu ehituse peatöövõtjad olid Astlanda Ehitus OÜ ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Projekti kogumaksumus oli ligikaudu 77 miljonit eurot, sellest ligikaudu 38 miljoni euroga toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Eelmise korteriomaniku võlgnevus

10.12.2015 Kätri Sarapuu

Ostsin just korteri, kuid nüüd tuleb välja, et korteriühistu nõuab eelmise omaniku kommunaalkulude võlgnevuse minult välja. Ma ei saa aru, miks ma pean tasuma kellegi teise võlgasid.

Küsimus: Kas selline asi on lubatud?

Vastus: Korteriühistuseaduse (edaspidi ka KÜS) § 5¹ sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste ülemineku põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel. Nimelt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikmete õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.

KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse ehk korteriühistu võib nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärgiks on lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud, sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest (RKL 3-2-1-48-11, p 12).

Võlaõigusseaduse § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Nimetatud säte sätestab, et võlgnevuse võib korteriühistu nõuda välja nii korteri võõrandajalt kui ka korteri omandajalt. Korteriomanik, kes on korteriühistu liige, on kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Seega korteriühistu saab nõuda korteriomandi omandajalt korteri võõrandaja võlga.

Kätri Sarapuu, jurist

Tartu kesklinna planeering säilitab enamiku südalinna rohelusest

10.12.2015 Tõnu Toompark

Tartu kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal laekus ettepanekuid ja arvamusi 158 isikult. Lisaks esitati linnavalitsusele kodanikualgatuse korras elektrooniline petitsioon, mille eesmärk oli säilitada kesklinna pargid olemasolevas suuruses ja mitte neid hoonestada.

„Kesklinna planeering pälvis tänavu rohkelt tähelepanu, mis on väga positiivne. Katsetasime avalikustamise käigus mitmeid uuenduslikke võtteid – planeeringut tutvustavad stendid Poe ja Küüni tn nurgal, spetsiaalne koduleht, interaktiivne planeeringukaart ja 3D mudel. Kogu planeeringu koostamise aja ehk viie aasta vältel on meedias avaldatud rohkem kui 100 artiklit, teadet ja kommentaari. On rõõmustav, et avalik debatt on mustvalgest pargid versus hooned dilemmast kujunenud märksa sügavamaks, rääkides ka linna ajaloolisest koest, kesklinnas vajalikest funktsioonidest, liiklusest. Kindlasti saavad olema huvitavad ka jaanuaris toimuvad avalikud arutelud,” kommenteeris abilinnapea Jarno Laur.

Kõige rohkem ettepanekuid puudutas kesklinna parkide säilitamist. Samas leiti paljudes ettepanekutes, et planeering on sobiv või sooviti kesklinna rohkem hoonestust kui planeeringus kavandatud. Vähem ettepanekuid käsitles liiklust, sellele järgnesid ettepanekud eravalduses krundiomanikelt ja arvamused väiksemate alade kohta.

Linnavalitsus analüüsis saadud ettepanekuid ning võttis nende suhtes esialgsed seisukohad, mis edastati volikogu arengu- ja planeerimiskomisjonile arutamiseks.

Laekunud ettepanekutest lähtuvalt otsustati muuta planeeringulahendust ja taastada kergliiklustänavatena ajaloolised Kauba ja Holmi tänavad, jätta hoonestamata kaubamaja ja Vanemuise teatri vaheline haljasala, lisada Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele alale Holmi parki kesklinnaga siduv täiendav kergliiklussild, lisada planeeringusse lisaks hoonete kõrguspiirangule ka minimaalne korruselisus.

Arvestades enam rohelisuse säilitamise põhimõttega, võeti seisukoht, et Holmi parki näidatud hoonestusala siseselt võib hoonestus hõlmata kogu pindalast kuni 70 protsenti ja markeerida tuleb ajaloolise Holmi tänava joon.

Esialgseid seisukohti on võetud ka ettepanekute suhtes, mis tehti kesklinna liikluskorralduse kohta. Nii näiteks võiks kavandada kergliiklustänavana ajalooliste Kauba ja Holmi tänavate põhisuunad ning rajada Riia-Turu ristmikule jalakäijatele fooriga ülekäiguraja. Täpsustati ka mitmeid vanalinnas parkimisega seotud teemasid.

Täna arutab laekunud ettepanekuid volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon. Seejärel sõnastatakse linna seisukohad detailselt iga laekunud arvamuse või ettepaneku kohta.

Majanduskasvu pidurdab nõrk väliskeskkond

09.12.2015 Tõnu Toompark

Kolmanda kvartali majanduskasvuks mõõtis Statistikaamet aastases arvestuses 0,7 protsenti, mis on veidi rohkem kui esialgses hinnangus. See tulemus jääb siiski oluliselt alla Eesti kasvupotentsiaalile ning näitab, et depressiivne majanduskeskkond meie regioonis püsib. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) nominaalkasv aeglustus 2,2 protsendini, mis on kõige nõrgem tulemus alates majanduskriisi akuutsest faasist 2008–2010.

Väliskeskkond on Eesti majanduse taastumise jaoks sellel aastal eriti ebasoodne. Oluline ekspordipartner Soome on majanduslanguses ja Venemaa langus süveneb eelmise aastaga võrreldes veelgi. Rootsi majandus kasvab jõudsalt, kuid nende import suhteliselt vähem ja nõudlus elektroonikatoodete vastu mullusega võrreldes väiksem. Kuigi Eesti kaubanduspartnerid tervikuna sellel aastal siiski kasvavad, nende koguimport väheneb. Seetõttu Eesti kaupade ja teenuste ekspordi teises kvartalis alanud langus kolmandas kvartalis jätkus (langus kolm protsenti).

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele palgatulu kasv kolmandas kvartalis isegi kiirenes (kasv seitse protsenti). Kuna tegevuse ülejäägi langus SKP statistika põhjal jätkus, siis süvenes ka palgatulu ja ettevõtlustulu tasakaalustamatus, mis on teinud analüütikutele muret juba kaks aastat. Ettevõtlusstatistika põhjal ettevõtete kasumid kolmandas kvartalis siiski suurenesid (kasv viis protsenti), kuid see oli tingitud varude vähenemisest. Teisisõnu õnnestus ettevõtluses kolmandas kvartalis vähendada laojääke, mis parandas kassavoogu, kuid paraku on see ajutine võimalus kasumlikkuse parandamiseks.

Sisenõudlust toetab jätkuvalt eratarbimine (kasv neli protsenti), kuid investeeringud olid aastases arvestuses endiselt languses (langus neli protsenti). Lisaks palgatulu kiirele kasvule suurenevad elanike sissetulekud sellel aastal tublisti ka tulumaksulangetuse ning lastetoetuste tõusu tõttu. Peale selle jätab mootorikütuste hinnalangus tänavu elanikele kätte umbes nelikümmend miljonit eurot muude kaupade ja teenuste ostmiseks. Kasutatava tulu kiire tõus suurendab mõnevõrra säästmist, kuid toetab siiski jõudsalt jaekaubandust.

Nõrga majanduskonjunktuuri tõttu pooltel tegevusaladel lisandväärtus kolmandas kvartalis vähenes. Lisandväärtust kasvatasid valdavalt koduturule suunatud tegevusalad nagu jaekaubandus ja kinnisvaraalane tegevus, samuti kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kasvu pidurdas enim ehitus eelkõige rajatiste ja hoonete ehitamise järsu languse tõttu.

2015. aasta majanduskasv jääb ilmselt rahandusministeeriumi suvisele prognoosile alla. Praeguste prognooside kohaselt pöördub välisnõudlus järgmisel aastal siiski selgele kasvule, mis loob eeldused ka Eesti ekspordi kasvuks ning investeerimishuvi tekkimiseks ettevõtetel.