Maheda kliima ja sõbraliku sisserändepooliitikaga Bulgaaria on kujunemas riigiks, mille kuurortlinnades veedab oma suvesid ja pensionipõlve üha suurenev venekeelne kogukond.

Ka suvituskorteri soetamine Bulgaariasse on oluliselt soodsam kui samaväärse korteri ost Eesti kuurortlinnades. Investeeringuna pakub selline korter kuni 7%-list tootlust ning võimalust vabaneda üürileandmise ja lühiajalise majutamisega seotud rohkest tööst, leiab Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev.

Bulgaarias ehitatakse praegu tohutult ning kui räägime Bulgaaria mereäärsest ja merelähedasest kinnisvarast alates Varna linnast ja sealt edasi mööda Musta mere rannikut lõuna poole, ei pasta vanemad ehitised uute seast väljagi.

Kaugus supelrannast

Kõige hinnatum kinnisvara asub Musta mere äärsetes kuurortlinnades Varnas, Burgases, Nesebaris, Sozopolis, Primorskos, St Vlasis ja Pomorjes nn esimesel liinil merest. See on esimene rida maju vaatega otse merele. Mida kaugemal on kinnisvara merest, seda odavamaks läheb hind.

Musta mere äärde ehitatakse massiliselt nii korterelamuid kui ka hotelle. Korterelamud näevad välja nagu hotellid, hoonekompleksis on reeglina olemas vastuvõtt, basseinid, jõusaalid, kohvikud, videovalvega lastetoad ja mänguväljakud, aga sageli ka oma pargid, poed, tenniseväljakud, grillimisalad ja väravad otse kuldsele liivarannale.

Kortermaju isemoomustab slaavipärane arhitektuur, mis on erinevalt Peterburist rõõmsavärviline, liigendatud fassaadide ning rohkete rõdudega. Sisekujunduses domineerivad samuti slaavi maitse, kaarjad ning lainelised jooned, luksuseihalus. Samas, mis puudutab sisekujundusmaterjale, on olukord samasugune, kui meil 10 aastat tagasi. Põrandad on enamasti kaetud kahhelkiviga ja laminaatparketti leiab vaid magamistubadest. Nii kahhelkivi kui ka laminaatparkett on kogu elamukompleksis samasugune.

Bulgaaria suvituspiirkondades hakkab silma, et majade juures pole samasuguseid parkimistingimusi, nagu Eestis. Kui maja all asub parkla, on parkimiskohti vaid 10-15%-le korteritest. Majade vahel olevad parklad on samuti üsna väikesed. Kohalike sõnul kasutatakse Bulgaaria suvituspiirkondades sõiduautosid väga vähe, valdav osa puhkajaid saabub sinna autota.

Suvituskorterite hinnad

Stuudiokorterid ehk meie mõistes ühetoalised korterid koos kööginurga ja duširuumiga maksavad esimesel liinil 65 000-70 000 eurot, paremates piirkondades ka 100 000 eurot. Kahetoalised on ostjate seas kõige minevam kaup ja maksavad tavaliselt vahemikus 55 000-90 000 eurot, esimesel liinil aga 85 000-110 000 eurot. Kolmetoaliste hinnad algavad 95 000 eurost.

Kui stuudiokorter asub merest pisut kaugemal, nt 600 meetrit, võib see maksta 65 000 euro asemel ka vaid 20 000 eurot. Veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel merest võib leida kahetoalise korteri 35 000-40 000 euroga. Isegi ühes majas asuvate sama suurte korterite hinnad võivad erineda kaks korda, kui ühel on vaade merele ja teisel mitte. Meil pole hinnas olulist vahet, kas rannapiirkonna korter asub kohe esimeses majas või rannast tulles alles kolmandal tänaval. Ka merevaade mõjutab hinda vähem.

Oluline tehniline erinevus on, et Bulgaarias arvestatakse korteri ruutmeetrite sisse ka rõdud ning lodžad ja proportsionaalne osa elamukompleksi üldkasutatavast pinnast. Nii võib 100 ruutmeetrisena müüdava korteri tegelik pind olla vaid 60 ruutmeetrit.

Tihti müüb arendaja korterid täissisustusega, kuid osta saab ka valgete seintega möbleerimata koretreid. Täissisustus tähendab seda, et ka teler on seinal ja toidunõud laual, sh pudel veini. Ja duširuumis ootab hambahari koos pastaga.

Kinnisvara osta on Bulgaarias väga lihtne ja sealne valik on tohutult suur. Tõenäoliselt pole päris kõike, mis saada võib, internetis. Soovitav on kontakteeruda kohaliku maakleri või kinnisvarabürooga, mis aitab tehingu korrektselt vormistada. Kinnisvara ost käib notaris, nagu meilgi, kuid pisut teistmoodi. Näiteks loetakse 100%-lise maksega eellepingut siduvaks isegi siis, kui pole veel notaris käidud. Tehingu sõlmimisega kaasnevad kulud moodustavad Bulgaarias tavaliselt 4-6% kinnisvara väärtusest.

Investeerimistulu ja kulud

On inimesi, kellel on Bulgaaria erinevates elamukompleksides lausa mitu korterit. Bulgaaria mereäärse suvituskorteri keskmine tootlus on 5-7% ja see sõltub korteri asukohast. Nn esimese liini stuudiokorteri saab üürile anda hinnaga kuni 110 eurot ööpäevas ning ca 3000 eurot kuus.

Aktiivne üüriperiood kestab Bulgaarias maist septembri lõpuni, ülejäänud osa aastast on rannaäärsed majad peaaegu nagu välja surnud. Korteriomanikud kasutavad üüritulu teenimiseks valdavalt kohalikke haldusfirmasid, kes maksavad neile garanteeritud tasu. Haldajad tegelevad üürnike leidmise, nende majutamise ning kinnisvara hooldamisega. Korterite väljaüürimisega võib muidugi ka ise tegelda ja niimoodi mõnevõrra rohkem raha teenida. Tasub märkida, et kahetoalise suvituskorteri väljaüürimisest võib ühe hooaja jooksul teenida kuni 9000 eurot. Kui kasutada üürnike leidmiseks ja koristamiseks haldaja abi, kulub sellele kuni pool sissetulekut.

Bulgaaria suvituskorteri ülalpidamiskuluks on igakuine ruutmeetripõhine või kord aastas tasutav fikseeritud summa maja haldajale, millele lisandub tarbitud vee ja elektri maksumus. Küttesüsteeme on sealsetes kortermajades harva, enamasti köetakse talveperioodil konditsioneeriga. Arvestades, et Mustal merel ei lange temperatuur isegi talvel allapoole nulli, on see täiesti piisav.

Esinduslikumates majades küsitakse ruutmeetri pealt halduseks ja hoolduseks 9-15 eurot kuus. Ühetoalise esinduslikuma maja korteri puhul on kord aastas makstav haldustasu 600 euro kandis, kahetoalisel umbes 720 eurot ja kolmetoalise ülalpidamine maksab umbes 800 eurot. Tavalistes, basseini ja täiendavate mugavusteta elamutes võivad kõrvalkulud olla oluliselt madalamad või lausa sümboolsed, jäädes isegi alla 30 euro aastas.

Eestlased Bulgaarias

Eestlased soetasid Bulgaaria kortereid tõenäoliselt kinnisvarabuumi aastatel 2006 ja 2007, kui kinnisvara osteti aktiivselt ka mujale kui Eestisse. Kui erinevaid riike võrrelda, eelistavad eestlased puhata pigem Hispaanias, kuid Bulgaaria on endise sotsialismimaana olnud väga populaarne venekeelsete puhkajate ja jõukate pensionäride seas, kes on soetanud kinnisvara teistessegi soojadesse maadesse nagu Hispaania, Kreeka ja Türgi.

Venelased on aastate jooksul ostnud Bulgaaria kortereid väga palju ja seda nii endale elamiseks kui ka investeeringuks. Eestimaalastel on Bulgaarias tõenäoliselt rohkem kinnisvara, kui esmapilgul tundub, ent sellest ei räägita. Bulgaaria venekeelse kogukonna pideva suurenemise põhjuseks on hea kliima kõrval ka võimalus emakeeles hakkama saada, rahulik poliitiline olukord ja väga hea transpordiühendus Venemaa suurlinnade Moskva ning Peterburiga. Neist vaadates pole vahet, kas lennata puhkama Bulgaariasse või sõita autoga oma suvilasse kuskil Venemaal.

Võib öelda, et Bulgaaria uued korterid on samas hinnaklassis, kui järelturu korterid suuremates Eesti linnades Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Seega on täiesti reaalne müüa oma korter Eestis ja osta lisanvesteeringut tegemata täiesti uus korter sooja kliimaga Bulgaariasse. Eakate kinnisvaraomanike vaatevinklist eristub Bulgaaria Eestist ka sellega, et korteriost võimaldab pensionäridel saada elamisloa.

Kes tahab ilmtingimata välismaale suvekorterit osta, siis Bulgaaria on kahtlemata üks võimalusi. Võib öelda, et Bulgaaria suvituskorter on tunduvalt odavam kui sama suur suvekorter Pärnus, Saaremaal või Narva-Jõesuus. Edasi-tagasi lennupilet Tallinnast Varnasse maksab Riias ning Viinis toimuva ümberistumisega umbes 550 eurot. Kui reisida läbi Moskva ning Istambuli, võib hakkama saada umbes 350 euroga ning puhkeperioodi tšarterlennud on samuti odavamad.

Ka igapäevane elu on Bulgaarias odavam kui Eestis. Arco Varal on Bulgaarias esindus olemas nii pealinnas Sofias kui ka Varnas. Seetõttu võime organiseerida kolme-neljapäevase tutvumisreisi Bulgaaria kuurortite uute korteritega, kui sinna minekuks huvilisi on. Esmase tuuri võib teha meie veebilehel http://holidayhomes.bg.

Artikli allikas on Arco Vara