Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

I kvartalis majandus kasvas

12.05.2015 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,2%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes 2015. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,3% ja kasvas võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 1,8%.

Esialgsetel andmetel panustas I kvartalis majanduse kasvu enim töötlev tööstus, peamiselt elektroonikaseadmete, mineraalsete toodete tootmise ja puidutöötlemise toel. Töötleva tööstuse lisandväärtus sõltub olulisel määral toodangu väljaveost. Kogumajanduse kaupade väljavedu suurenes I kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 3% peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete ekspordi kasvu toel. Samal ajal suurenes kogumajanduse kaupade sissevedu 1%.

I kvartalis mõjutasid SKP kasvu oluliselt ka neto-tootemaksud. Jooksevhindades suurenes käibemaksu ning kütuse- ja tubakaaktsiisi laekumine, samas laekus alkoholiaktsiisi eelmise aasta I kvartaliga võrreldes vähem. Ühtlasi vähenesid ka subsiidiumite väljamaksed.

2015. aasta I kvartalis pidurdas Eesti majanduskasvu enim transpordi tegevusala lisandväärtuse vähenemine.

Ainult tootmise meetodil koostatava majanduskasvu esialgse hinnangu arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide põhjal laekunud info ja Statistikaameti statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil. 2015. aasta I kvartali täpsustatud SKP avaldab Statistikaamet 9. juunil.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool: Kinnisvarakoolis toimub Üürikoolitus 27/05/2015

12.05.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 27/05/2015 Üürikoolitus. Koolitust viivad läbi koolitaja ja kinnisvarabüroo Raid & Ko jurist Evi Hindpere ja Tõnu Toompark.

Koolitus annab Sulle põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, seda ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Samuti selgitatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ning ülevaadet riskidest. Koolitusel osalejad saavad praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest.Üürikoolitust soovitame Kinnisvara ABC põhikursuse läbinutele.

Üürikoolitus toimub kolmapäeval 27/05/2015 kell 10.00-17.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: hoonestatud maaga tehti 1348 tehingut

12.05.2015 Tõnu Toompark

Hoonestatud maadega tehti 2015 I kvartalis 1348 tehingut. Tehingute summaarne käive oli 160 miljonit eurot.

Hoonestatud maade tehingute arv kasvas aastaga 2,6%. Tehingute käive kerkis sama ajaga 17%.

Tehingute arv kasvas enam tootmismaal. Hoonestatud tootmismaa tehinguid oli 2015 I kvartalis 159 ehk aastatagusest 56% enam.

Hoonestatud elamumaa tehinguid oli 2015 I kvartalis 834 ehk eelmisest aastast 3% vähem.

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Märtsis kaubavahetus suurenes

11.05.2015 Statistikaamet

Kaupade eksport kasvas 2015. aasta märtsis 3% ja import 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kasvu elektriseadmete ja mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuse suurenemine.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 152 miljonit eurot, mis oli 25 miljonit eurot väiksem kui 2014. aasta märtsis.

Kõige enam eksporditi märtsis elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%) ning puitu ja puittooteid (10%). Ekspordi kasvu mullu sama ajaga võrreldes mõjutas oluliselt elektriseadmete (kasv 32 miljonit eurot), mitmesuguste tööstustoodete (kasv 13 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (kasv 8 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport (14 miljoni euro võrra) ning mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate väljevedu (kumbki 9 miljoni euro võrra).

Kõige rohkem imporditi märtsis Eestisse elektriseadmeid (17% koguimpordist), mineraalseid tooteid (11%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Impordi kasvu mõjutas enim keemiatööstuse tooraine ja toodete (kasv 12 miljonit eurot), elektriseadmete (kasv 7 miljonit eurot) ning mitmesuguste tööstustoodete (kasv 6 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Samas vähenes mineraalsete toodete import (20 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade sissevedu (7 miljoni euro võrra).

Ekspordi sihtriikide seas oli märtsis esikohal Rootsi (viiendik Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Läti (9%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim suurenes eksport Rootsi (kasv 34 miljonit eurot), peamiselt elektriseadete ekspordi kasvu tõttu. Samas vähenes eksport Venemaale (48 miljoni euro võrra), kuhu eksporditi vähem mehaanilisi masinaid (sh buldooserid, ekskavaatorid), elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh kange alkohol, piim ja piimasaadused, kala).

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Rootsist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Enim suurenes kaupade sissevedu Hiinast (kasv 23 miljonit eurot), kust imporditi rohkem elektriseadmeid. Samas vähenes kaupade import Hollandist (24 miljoni euro võrra). Kaupade impordi vähenemist Hollandist mõjutas peamiselt elektriseadmete sisseveo kahanemine.

Tänavu I kvartalis võrreldes 2014. aasta sama perioodiga jäi kaupade eksport samale tasemele ja import kahanes 3%. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 325 miljonit eurot (2014. aasta samal ajal 412 miljonit eurot).

I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga mõjutas Eesti eksporti ja importi enim elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus. Elektriseadmete eksport ja import kasvas (vastavalt 91 ja 79 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ja import kahanes (vastavalt 38 ja 33 miljoni euro võrra).

Võrreldes tänavu veebruariga kasvas märtsis kaupade eksport 22% ning import 21%.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–märts, 2014–2015
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2014	2015	muutus, %	2014	2015	muutus, %	2014	2015
Jaanuar	907,6	920,2	1	1 018,7	961,4	-6	-111,1	-41,3
Veebruar	923,6	866,6	-6	1 047,8	998,7	-5	-124,2	-132,0
Märts	1 023,0	1 054,9	3	1 199,5	1 206,8	1	-176,5	-151,9
I kvartal kokku	2 854,2	2 841,7	0	3 266,0	3 166,9	-3	-411,8	-325,2

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, märts 2015
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 054,9	100	3	KOKKU	1 206,8	100	1
EL28	790,0	75	7	EL28	966,9	80	-3
EA19	489,0	46	2	EA19	663,3	55	-6
SRÜ	74,6	7	-41	SRÜ	111,8	9	12
1.Rootsi	209,7	20	19	1.Soome	168,9	14	-3
2.Soome	162,9	15	5	2.Saksamaa	132,2	11	-5
3.Läti	96,7	9	-6	3.Rootsi	116,9	10	17
4.Venemaa	62,4	6	-43	4.Leedu	105,6	9	-2
5.Leedu	57,4	5	4	5.Venemaa	102,1	8	18
6.Saksamaa	55,8	5	9	6.Läti	99,0	8	-6
7.Norra	48,2	5	32	7.Poola	88,0	7	-3
8.Holland	38,5	4	30	8.Hiina	54,6	5	74
9.USA	37,6	4	-26	9.Holland	44,2	4	-35
10.Taani	30,1	3	4	10.Itaalia	31,2	3	-3

Eksport ja import kaubajaotise järgi, märts 2015
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 054,9	100	3	1 206,8	100	1	-151,9
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	89,7	9	-13	117,8	10	-6	-28,0
Mineraalsed tooted (V)	114,3	11	-7	135,9	11	-13	-21,6
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	51,2	5	3	114,0	9	11	-62,8
Kummi- ja plasttooted (VII)	35,4	3	4	65,8	5	2	-30,5
Puit ja puittooted (IX)	106,4	10	8	38,4	3	4	68,0
Paber ja pabertooted (X)	29,4	3	11	24,9	2	10	4,5
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	30,1	3	-14	58,7	5	0	-28,6
Metall ja metalltooted (XV)	68,3	6	4	94,6	8	4	-26,3
Mehaanilised masinad (84)	73,4	7	-11	122,2	10	0	-48,8
Elektriseadmed (85)	232,0	22	16	200,8	17	4	31,1
Transpordivahendid (XVII)	62,9	6	11	116,0	10	0	-53,1
Mitmesugused tööstustooted (XX)	92,0	9	16	33,5	3	22	58,5
Muu	69,7	6	1	84,2	7	0	-14,4

Statistika aluseks on aruanded „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.04.2015, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.04.2015. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhina jätkab Meelis Einstein

11.05.2015 Tõnu Toompark

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatus valis liidu uueks juhatuse esimeheks Meelis Einsteini, AS Kunda Nordic Tsemendi tegevjuhi. Meelis Einstein juhtis ehitusmaterjalide tootjate liitu ka aastatel 2011-2015.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit valis oma 7. mail toimunud korralisel aastakoosolekul uue kümneliikmelise juhatuse, kuhu kuuluvad:

Meelis Einstein (AS Kunda Nordic Tsement),
Tõnis Neilinn (Avatäidete tooterühma juht, AS Malmerk Fassaadid),
Vaido Leosk (AS E-Betoonelement) ja
Toomas Vainola (AS Rudus) (mõlemad Betooni tooterühmast),
Mart Arro (Ehitustoote tooterühm, AS Saint-Gobain Ehitustooted),
Peep Siimon (Terase tooterühm, AS Esco/Weckman),
Veljo Haube (OÜ Väo Paas, Sideainete ja täitematerjalide tooterühm),
Vallot Mangus (AS TMB),
Egon Mats (AS Lasita Aken),
Ivar Sikk (AS Aeroc Jämerä).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu uue revisjonikomisjoni koosseisu kuuluvad Jaak Saar (OÜ VKG Plokk) ja Ave Saksen (AS Jeld-Wen Eesti).

Ehitusmaterjalitootjad on suutnud igal aastal kasvatada müüki nii koduturul kui ka eksporti, mis moodustab 35% kuni 40% kogu müügimahust ning tegutsevad jätkuvalt selle nimel, et sektori konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkus paraneks. Koostöös teiste huvigruppidega jätkab liit avalikkuse teavitamist sellest, millist mõju avaldavad kaudsed ja otsesed maksud, sh näiteks keskkonnatasud ja kütuse aktsiis, tööstuse konkurentsivõimele.

„Ehitusmaterjalitootjad tunnevad heameelt, et meie liit on olnud tunnustatud koostööpartner nii ettevõtetele kui avaliku sektori organisatsioonidele,“ ütleb taas ehitusmaterjalide tootjate liitu juhtima valitud Meelis Einstein. „Samas ootame me Riigikogult ja valitsuselt senisest enam kodumaisel toormel põhineva ja ekspordivõimelise tööstuse väärtustamist ja toetamist – üldistatult võib öelda, et üks töökoht tööstuses annab juurde kaks kaasnevat töökohta muudel tegevusaladel,“ lisab ta.

Liidu ettevõtted peavad tähtsaks ehituse ühtse tehnilise baasi ja hea tehnilise arusaama kujundamist, nii lüüakse kaasa standardimistöös ning juhendite koostamises. Liit on üks olulisemaid Eesti Standardikeskuse koostööpartnereid, juhendeid on koostatud koostöös nii Riigi Kinnisvara AS-i kui Tööinspektsiooniga, vt näiteks http://www.eetl.ee/et/abiks-tootjale/juhendid. Lähiaastate üks prioriteete on Euroopa ehitustoodete määruse (CPR) rakendamine.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 63 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2014. a. 418 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Märtsis vähenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

11.05.2015 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta märtsis 188 000 turisti, mis on 3% vähem kui 2014. aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Vähenes välis- ja suurenes siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 106 000 välisturisti, mis oli 9% vähem kui eelmise aasta märtsis. Välisturistide arv on 2015. aasta I kvartalis vähenenud kõigil kolmel kuul võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Märtsis kahanes välisturistide arv peamiselt Venemaalt ja Soomest saabunud turistide arvu vähenemise tõttu (kahanemine vastavalt 43% ja 11%).

Seda vähenemist ei suutnud kompenseerida ka paljudest riikidest saabunud turistide arvu kasv. Eesti turismi teistest suurematest partnerriikidest kasvas eelmise aasta märtsiga võrreldes Läti (kasv 7%), Rootsi (18%), Leedu (19%) ja Saksamaa (13%) turistide arv. Ligi poole võrra rohkem saabus turiste Aasia riikidest.

44% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 82 000, mida oli 5% rohkem kui eelmise aasta märtsis. 59% siseturistidest olid puhkusereisil ja 25% tööreisil. Kolmandik siseturistidest peatus Harju maakonna, 16% Pärnu maakonna ja 11% Tartu maakonna majutusettevõtetes. Nende maakondade majutusettevõtetes peatus ka rohkem siseturiste kui eelmise aasta märtsis.

Märtsis pakkus külastajatele teenust 875 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 40 000 voodikohta. Täidetud oli 37% tubadest ja 29% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 33 eurot ning oli 2014. aasta märtsiga võrreldes kaks eurot kallim. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis 38 eurot. Pärnu maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 25 eurot ja Tartu maakonnas 29 eurot.

Majutamine piirkonniti, märts 2015
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	875	178	50	92	240	315
Toad	18 032	8 054	1 042	1 231	3 914	3 791
Voodikohad	39 798	16 992	2 145	2 939	8 645	9 077
Tubade täitumus, %	37	50	34	20	31	22
Voodikohtade täitumus, %	29	38	29	16	26	17
Majutatud	188 161	111 775	9 617	8 775	31 790	26 204
Ööbimised	354 237	202 537	19 420	14 593	70 925	46 762
Eesti elanikud	138 311	43 611	12 296	11 538	37 073	33 793
väliskülastajad	215 926	158 926	7 124	3 055	33 852	12 969
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	33	38	31	30	24	26

Statistika aluseks on aruanne „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.04.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 19 tööpäevaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Konjunktuuribaromeetrid 2015. a aprillis

11.05.2015 Konjunktuuriinstituut

Töötleva tööstuse ettevõtete kindlustunne viimase kuuga ei muutunud. Kindlustunde indikaator püsib plusspoolel (+1), kuid on jätkuvalt madalam pikaajalisest keskmisest (+4). Viimased 3 kuud toodangu maht liikus mõõdukal tõusutrendil (saldo 2), kuid nõudlus püsib alla tavalise taseme (−23), seda nii sise- kui välisturul.

Lähema 3 kuu väljavaated on positiivsed, toodangu mahtu loodab suurendada 35 % ettevõtteid (saldo +25) ja ka töötajate arvu kavatsetakse suurendada (saldo +7). Tootmisvõimsuste rakendatuse tase on madal (70%) ja toodangu müügihinnad on jätkuvalt kerges languses.

Ehitusettevõtete olukord on koos kevade lähenemisega paranenud, tööde mahu kasvust viimasel 3 kuul teatas aprillis 20% ettevõttteid, kuid endiselt on ülekaalus need ettevõtted, kelle töö maht kahanes (37%-l ettevõtteid).

Väljavaated eelseisva 3 kuu osas on valdavalt positiivsed – toodangu võimalikust kasvust teatas aprillis 2/3 ettevõtteid. Hinnang tellimuste portfellile on viimaste kuude võrdluses natuke paranenud, kuid tervikune on tellimusi ikkagi tavalisest vähem (saldo –42). Olukord on ligilähedaselt sama kui eelmise aasta aprillis. Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad ettevõtetele töö keskmiselt 3,4 kuuks (aasta varem 3,0 kuuks). Ehitushindade langus on pöördunud väikesele tõusule.

Kaubandusbaromeeter on taas parem pikaajalisest keskmisest ning võrreldes märtsiga on kindlustundeindikaator tõusnud 8 punkti võrra (aprillis 17). Ärikonjunktuuri hindasid ettevõtted aprillis enamasti rahuldavaks (72% ettevõtteid või heaks (17%).

Samas on terava konkurentsi tingimustes hinnang ärikonjunktuurile mõnevõrra kehvem kui aasta tagasi. Müük eelseisval 3 kuul kasvab, nii teatab 62% kauplusi (saldo +56). Väljavaated ärikonjunktuuri osas 6 kuu pärast on samuti positiivsed (saldo +19).

Teenindusbaromeeter on väga hooajast sõltuv ja seda eriti hotellide, turismi ja restoranide osas. Kõigis nendes sektorites on kindlustundeindikaator aprillis võrreldes märtsiga tõusnud. Majutusettevõtete kindlustundeindikaator on aprillis tõusnud, kuid on oluliselt halvem kui eelmisel aastal samal ajal.

Stabiilselt on tänavu edukad olnud infotehnoloogia ja kinnisvara sektorid. Teenindussektor tervikuna ootab lähikuudel nõudluse suurenemist, mis jääb aga märgatavalt tagasihoidlikumaks kui aasta tagasi.

Maanteetranspordi baromeeter. Maanteetranspordi ettevõtete ja logistikaettevõtete kindlustunne on Venemaa-Ukraina konflikti tõttu halvem pikaajalisest keskmisest ja karta on, et valitsuses arutav (ettevõtetele olulise sisendi) kütushindade võimalik tõus kindlustunnet kindlasti ei tõsta.

Aprillis oli maanteetranspordi ettevõtete kindlustunde indikaator –5 (eelmisel aasta samal ajal +3). Viimasel 3 kuul teenuste müük vähenes igas kolmandas ettevõttes. Järgneval 3 kuul küll tellimusi lisandub, kuid vähem kui antud hooajale tüüpiline ja sellise konjunktuuri taustal on languses nii teenuste hinnad kui töötajate arv. Ka 6 kuu ärikonjunktuuri prognoos on negatiivne.

Tarbijabaromeeter informeerib keskmisest soodsama olukorra püsimisest, kindlustunde indikaator näitab aprillis –3 (pikaajaline keskmine on –9).

Väljavaated eelseisva 12 kuu osas on positiivsed nii oma pere kui ka riigi majandusolukorra suhtes (saldod vastavalt +5 ja +6). Perede inflatsiooniootused on kasvanud (kindlasti annab siin oma osa poliitikate poolt plaanitavad maksutõusud).

Kinnisvara. Kinnisvaraettevõtete kindlustunde indikaator (+3) on positiivne, kuid madalam kui eelmisel kuul (+12), sest kõik kindlustunde komponendid on veidi allpool eelmise kuu taset.

Teenuste müük näitas eelmisel 3 kuul väikest kasvu (saldo +7), kuid osal ettevõtetel (24%-l) nõudlus vähenes (saldo –10).Järgmisel 3 kuul peaks nõudluse kasv eeldatavasti jätkuma (prognoosi saldo +11), kuid väljavaated ei ole nii soodsad kui aasta tagasi (saldo +22). Hinnatase jääb valdaval osal ettevõtetel (94%-l) samaks. Ettevõtete hinnangul ärikonjunktuur lähemal poolel aastal eriti ei muutu (saldo –4).

Äritegevust piirab lisaks vähesele nõudlusele (38%-l ettevõtetel) ka tööjõu puudus (28%-l). Töötajate arvu ei ole õnnestunud plaanitud määral suurendada ja eelmisel 3 kuul see pigem vähenes (saldo –4). Järgmisel 3 kuul kavatseb lisatöötajaid võtta neljandik ettevõtteid.

Aprillis oli rakendamata ressursse 86%-l ettevõtetel, keskmiselt 20% ulatuses (mediaan), nagu ka eelmisel aastal samal ajal (87%-l ca 20%).

Lasnamäel alustati kaasaegsete korterite müüki

11.05.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas Tallinnas Lasnamäele Pinna tänavale rajatavas Vikerlase Majas uute korterite müüki. Peamiselt kahe- ja kolmetoaliste väga hea planeeringuga korteritega tornelamu valmib 2016. aastal. Hoone arendajaks on Oma Ehitaja AS.

„Vikerlase maja teevad eriliseks funktsionaalsed, hea planeeringuga korterid,“ kommenteeris projekti müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Marina Hodus. „Lisaks eluruumidele on kõigis korterites panipaigad, garderoobid ja suuremates korterites ka nn walk in tüüpi garderoobid. Samuti on hoone teisele korrusele, turvalisse tsooni koondatud veel ruumikad panipaigad ratastele, lastekärudele jne. Abiruumide rohkus aitab eluruume kasutada tõesti mõnusaks elamiseks, perega ajaveetmiseks ja puhkamiseks, sest kõik vähem kasutatav on paigutatud mugavalt mujale, silma alt ära.“

2016. aastal valmiv 11-korruseline Vikerlase Maja paikneb Lasnamäe südames, aadressil P. Pinna 6a. B-energiaklassiga elamusse tuleb 64, peamiselt kahe- ja kolmetoalist korterit, mis on läbimõeldud planeeringutega ning pakuvad kaasaegseid kodulahendusi igale maitsele.

Majas on lift, kõikidel korteritel on ilmastikukindlalt klaasitud rõdu ning korterid on varustatud korteripõhiste energiasäästlike lahendustega. Autokohad on planeeritud nii maja hoovi kui ka hoonealusesse avatud parklasse. Kõrghaljastatud ning aiaga piiratud hoovialale ehitatakse laste mänguväljak.

Vikerlase Maja asub Lasnamäe keskpunktis, mille infrastruktuur on suurepäraselt väljakujunenud. Kinnistu lähinaabriteks on uus Põhja politseiprefektuuri maja ja Tallinna Laagna Gümnaasium. Tervisespordiharrastajate rõõmuks on naabruses Lasnamäe kergejõustikuhall erinevate sportimisvõimalustega.

Hoone arhitekt on AB Ehala & Irik OÜ ning arendaja ja ehitaja Oma Ehitaja AS.

In 2014, average gross earnings grew in each of the Baltic States

11.05.2015 Tõnu Toompark

The state of the job market continues to improve, regardless of the slowing of economic growth and lower employment rate growth. Last year, the growth of average gross earnings was influenced by the increase in the minimum wage in each of the Baltic States. Average gross earnings grew the most in Latvia, by 6.8 per cent in the course of the year.

Last year, wages in Latvia grew the fastest when compared to any other post-crisis period. When compared to 2013, the growth of earnings slowed down slightly in Estonia. Average gross earnings rose 4.6 per cent in Lithuania, which was less than in the other Baltic States.

According to the Latvian statistics board, in the last five years the most productive sectors with earnings growing at the highest rate are the service sector (average earnings 49 per cent higher than in 2008), agriculture, forestry, the fishing industry (25 per cent), and real estate (24 per cent).

According to SEB Latvia’s social economy expert, Edmunds Rudzitis: “It should be noted that, for example, wages at real estate companies grew at such a rapid pace due to the state’s successful efforts in reducing tax evasion, especially in relation to payments made under the table – payments under the table were made legal, thereby improving the statistics on wages. At the same time, wages in the areas of education and public administration continue to remain at a pre-crisis level – the average income in these sectors is respectively 7.5 and 1.5 per cent lower than in 2008.

In Lithuania, the biggest increase in wages in the period during and after the crisis occurred in information and communications technology companies (37.5 per cent when compared to 2008), water supply and waste treatment (22.2 per cent), and the economic sector, which includes agriculture, forestry, and the fishing industry (17.7 per cent). According to statistics on wages, the construction sector (average salary is 10.6 per cent lower when compared to 2008) as well as public administration (2.3 per cent lower) are doing the worst.

In Estonia, wages have increased the most among the suppliers of electricity, gas, steam and conditioned air, where the average income grew 49.1 per cent when compared to 2008. In the mining industry, the average salary rose 36.8 per cent, while rising by 31.7 per cent in agriculture, forestry, and the fishing industry. In the last six months the other service sectors displayed the worst figures in the last six years, as earnings dropped by 5.8 per cent when compared to the pre-crisis period.

The full Baltic Household Outlook can be read in English, here: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Aprill 2015 ülevaade: Harjumaa elamuturu aktiivsus on tõusuteel

11.05.2015 Kadri Lest

Aprill oli sarnaselt märtsiga kinnisvaraturul aktiivne. Kuna see aasta oli juba märtsikuu tehingute arvult väga aktiivne, jäi harjumuspärane aprilli tehingute arvu tõus võrreldes märtsiga olemata. Maa-ameti tehingute statistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv samal tasemel eelmise aasta aprilliga.

Käesoleva aasta aprillis teostati Eestis kokku 4354 ostu-müügitehingut koguväärtusega 213,077 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes teostati 1% rohkem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus langes 16%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 1880 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 147 920 100 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 5%, kuid tehingute koguväärtus langes 19%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 17% ja koguväärtus 23%.

Aprillis toimus Tallinnas 799 korteriomandi tehingut, mis on 68 tehingut rohkem kui märtsis ja 133 tehingut rohkem, kui eelneva aasta aprillis. Aktiivne uusarenduste müük hoiab endiselt Tallinna korterite keskmise hinna üleval – 1559 €/m² (mediaan 1472 €/m²). Keskmine hind on märtsiga võrreldes langenud 1% ja 2014. aasta aprilliga võrreldes tõusnud 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega aprillis 43 ostu-müügitehingut (maakonnas 175). Eramute turg oli aktiivne nii Tallinnas, kus toimus 10 tehingut rohkem kui märtsis, kui ka Tallinna lähivaldades – Harju maakonnas toimus kokku 43 eramu tehingut rohkem kui märtsis. Võrreldes aastatagusega toimus Tallinnas 15 eramu tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 10 tehingut (maakonnas 106). Märtsis teostati 14 ja aasta tagasi aprillis 18 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati aprillis 396 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 19 137 218 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes märtsiga võrreldes 12% ning tehingute koguväärtus langes 15%. Tehingute arvu languse suurimaks mõjutajaks oli Tartu linna järelturu korterite tehingute arvu langus. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 2% ja koguväärtus 20% langenud.

Aprillis toimus Tartu linnas 135 korteriomandi tehingut, mis on 31 tehingut vähem kui märtsis ja 13 tehingut rohkem, kui eelneva aasta aprillis. Aprillikuus uute korteritega tehtud tehingute arv jäi märtsiga samale tasemele, mis näitab, et langus toimus järelturu korteritega teostatud tehingutes. Võrreldes märtsiga tõusis keskmine hind 5%, tänu millele saavutati Tartus uus korterite keskmise hinna rekord – 1251 €/m²(buumi ajal oli rekord 1242 €/m²). Võrreldes 2014. aasta aprilliga on keskmine hind tõusnud 4%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati aprillis 11 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), kuu varem märtsis müüdi 2 eramut rohkem ning aasta tagasi aprillis müüdi 1 eramu vähem. Tartu linnas toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 44). Märtsis ja 2014. aasta aprillis toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati aprillis 312 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 203 020 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 19% ja tehingute koguväärtus 36%. Tehingute aktiivsuse languse taga on eelmisel kuul maatulundusmaadega toimunud komplekstehing, mis viis märtsikuu tehingute arvu hüppeliselt üles. Kui eelmise kuu komplekstehingut mitte arvestada, siis tõusis tehingute arv 39%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2% ja koguväärtus langenud 2%.

Pärnus toimus aprillis 66 korteriomandi tehingut, mis on 11 tehingut rohkem kui märtsis ja 4 tehingut vähem, kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind aprillis oli 851 €/m² (mediaan 834 €/m²), mis võrreldes märtsiga langes 4% ja 2014. aasta aprilliga võrreldes 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 12 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on eelneva kuuga võrreldes 7 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti aprillis 5 tehingut (maakonnas 67). Pärnu linna külje all Audru vallas teostati komplekstehing, kus müüdi 60 kinnistut, neist 50 hoonestamata elamumaa kinnistut, mis viis Pärnu maakonna hoonestamata elamumaa tehingute arvu haruldaselt kõrgele. Aasta tagasi aprillis toimus 5 ja kuu varem märtsis 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 164 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 902 529 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 9%. Tehingute koguväärtus langes 18%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 9% ja koguväärtus 26%.

Märtsis ja aprillis toimus Viljandi linnas 14 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem kui eelneva aasta aprillis. 2015. aasta aprilli keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 33%, jõudes hinnatasemeni 688 €/m² (mediaan 584 €/m²). Keskmise hinna viis üles kolm üle 1100 €/m²tehtud korteri tehingut, mis on Viljandi linna kohta haruldane ruutmeetrihind. Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 39% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 24), mis on eelneva kuuga ja aastatagusega võrreldes 5 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga aprillis tehinguid ei toimunud (maakonnas 7). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid märtsis. 2014. aasta aprillis toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 237 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 545 779 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 100% ja tehingute koguväärtus tõusis 60%. Saare maakonna tehingute arvu tõusu mõjutas maatulundusmaa tehingute arvu tõus – toimus mitu komplekstehingut seotud osapoolte vahel. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 4% ja koguväärtus tõusis 6%.

Aprillis teostati Kuressaares 13 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing vähem, kui kuu varem ja 2 tehingut rohkem, kui 2014. aasta aprillis. Aprillikuu keskmine hind oli märtsiga võrreldes 20% madalam, olles 621 €/m² (mediaan 591 €/m²), kuna teostati rohkem odavama hinnaklassiga korterite tehinguid. 2014. aasta aprilliga võrreldes langes keskmine hind 8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Aprillis toimus Kuressaare linnas 4 (maakonnas 10) eramu ostu-müügitehingut. Samuti toimus ka märtsis 4 eramu tehingut, kuid aasta tagasi aprillis eramutega tehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis 2 (maakonnas 10) ostu-müügitehingut. Märtsis tehinguid ei toimunud ja 2014. aasta aprillis toimus 3 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehingut.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas aprillis 289 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 960 568 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 40%. Tehingute arvu langus on mõjutatud maatulundusmaa tehingute arvu langusest ning väljaspool Narva linna korteri ostu-müügitehingute arvu vähenemisest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 32% ja koguväärtus 31%.

Aprillis toimus Narvas 60 korteriomandi tehingut, mis on 5 tehingut rohkem kui märtsis ja 15 tehingut vähem kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind oli aprillis 528 €/m² (mediaan 490 €/m²). Märtsikuuga võrreldes tõusis keskmine hind 13% ja aastatagusea võrreldes 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis on nii märtsiga kui ka 2014. aasta aprilliga võrreldes 7 tehingut vähem. Narva linnas müüdi aprillis 5 (maakonnas 7) ja märtsis 1 hoonestamata elamumaad. Aasta tagasi aprillis toimub 20 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Värske elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”

11.05.2015 Tõnu Toompark

Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi.

Kas korteriturg on küllastunud ja sellele järgneb langus? Mis saab hinnatasemetest – kas tulemas on 2008. aastale analoogne suur kukkumine? Või toob rahatrükk kaasa kinnisvarahindade edasisegi kerkimise?

Neid ja paljusid teisi küsimusi lahkab uus vastvalminud elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”.

Ülevaate esitluse tellimiseks palun kontakteeru +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Personaalsele turuülevaate esitlusele alternatiivina toimub 08/05/2015 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade”, kus käsitluse all samad teemad.

Seminari info ja registreerumine
https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Go back

Your message has been sent

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eluasemelaenude reaalne intressimäär on viie aasta kõrgeimal tasemel

11.05.2015 Tõnu Toompark

Nominaalne intressimäär lööb rekordeid – eluasemelaenu pole Eestis olnud kunagi nii soodne võtta kui täna. Nominaalse intressimäära kõrval peab tähelepanu pöörama reaalsele intressimäärale.

Reaalne intressimäär on järjest kasvanud, sest tavapärane hinnatõus ehk inflatsioon on pöördunud hinnalanguseks ehk deflatsiooniks.

Raha paneb kinnisvaraturu rattad käima

Aktiivse kinnisvaraturu üks vaieldamatu mootor on olnud ülimadal intressimäär. Palju räägitakse täna küll null-intressimäärast, kuid praktikas on kodulaenu intressimäär siiski nullist märksa kõrgemal.

Alates 2012. aasta kevadest on uute eluasemelaenude intressimäär püsinud allpool 3 protsendi piiri. Viimaste kuude jooksul on maha märgitud intressimäära madaluse rekord 2,2 protsenti.

Nominaalne intressimäär on igati hea indikaator laenuraha maksumuse ehk intressikulu hindamiseks. Praktikas tuleb nominaalse intressimäära juures mängu reaalne intressimäär ehk nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsiooniga.

Inflatsioon teeb raha odavamaks

Inflatsiooni ehk tarbijahinnaindeksi muutusega korrigeerimise põhjus seisneb asjaolus, et inflatsiooni tingimustes tõusevad aja jooksul kaupade-teenuste hinnad. Loodetavasti kerkivad hinnatõusuga paralleelselt sissetulekud. Need protsessid muudavad ajas raha järjest odavamaks ehk laenu hõlpsamalt tagasimakstavaks.

Teisisõnu näpistab inflatsioon igal aastal väikese tüki laenu tagasimaksmata jäägist, mis muudab selle tasumise laenuvõtja jaoks kergemaks.

Näiteks moodustas 2005. aastal 2000-kroonine laenumakse ligi veerand keskmisest palgast. Tänaseks on nominaalne keskmine palk pea kaks korda tõusnud. Nii moodustab kunagine 2000-kroonine ehk 13-eurone laenumakse keskmisest palgast ligikaudu 13%. Sellise laenukoormusega vestlusringis tähelepanu keskpunkti ei pääse.

Buum sai hoo sisse negatiivse reaalne intressimäära toel

Eesti kinnisvarabuumil, mis astus esimesi arglike samme 2002.-2003. aastal ja sai hoo sisse 2004.-2005. aastal, oli paljude põhjuste seas oluline roll intressimääral.

Ühest küljest vähenes nominaalne intressimäär pea sirgjooneliselt 2001. aasta 10 protsendilt 2005. aastaks 3 protsendile. Teisalt kukkus varasemalt 4 protsendi läheduses püsinud reaalne intressimäär kerkinud inflatsiooni toel 2004. aasta teiseks pooleks miinusesse.

Nüüdseks oleme jõudnud inflatsioonist deflatsiooni

Vahepealse 2009.-2010. aastate ajutise hüppe järel on alates 2011. aastast reaalne intressimäär püsinud järjepidevalt allpool nulli joont. Alates 2014. aastast hakkas inflatsioon järjest vähenema.

Viimase aasta jooksul oleme inflatsiooni asemel näinud deflatsiooni ehk hinnatasemed mitte ei tõuse vaid sootuks langevad. See on tänaseks kasvatanud reaalse ehk inflatsiooniga korrigeeritud eluasemelaenu intressimäära ligikaudu 3 protsendini. Nii kõrgel pole eluasemelaenu reaalne intressimäär olnud viimase viie aasta jooksul.

Laenuvõtja jaoks tähendab tuhast tõusnud reaalne intressimäär, et inflatsioon ei tee laenu maksmist aasta-aastalt järjest hõlpsamaks nii nagu see toimus 2000-ndate esimeses pooles. See tähendab laenuvõtja jaoks, et laenu võtmine tuleb märksa tõsisemalt järele mõelda ja kaaluda, kas pere-eelarve ikka võimaldab turvalist koduostu.

Mis toob tulevik?

Deflatsioon ehk hinnatasemete langemine ei ole ainult Eesti lokaalne probleem. Sellega on vaevas kogu Euroopa. Deflatsioonist väljatulemiseks on algatatud võlakirjade ostuprogramm ehk nn rahatrükk. Rahatrüki eesmärk on turule tuua rohkem raha, et seeläbi tekitada inflatsiooni.

See tähendab, et perspektiivis võiks tekkiva inflatsiooni tõttu kodusostjate laenu maksmise võimekus siiski kasvada. Rõhutada tasub, et laenude tagastamise võimekus kasvab siiski ainult juhul, kui inflatsiooniga paralleelselt kasvavad sissetulekud ehk keskmine palk.

Kui sissetulekud ei kasva või kasvavad aeglasemalt, kui saab olema rahatrükist põhjustatud inflatsioon, muutub laenumaksete tegemine laenuvõtja jaoks hoopis raskemaks.

Arco Vara olulise osaluse muutus

11.05.2015 Tõnu Toompark

05.05.2015 võõrandas AS Baltplast 862 820 Arco Vara AS’i aktsiat. Tehingu tulemusena ei oma AS Baltplast ühtegi Arco Vara AS’i aktsiat.

05.05.2015 omandas Mari Tool 862 820 Arco Vara AS’i aktsiat. Tehingu tulemusena omab Mari Tool 14,11% Arco Vara AS’i hääleõiguslikest aktsiatest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Üürileandja ABC: Kas üürikorteri kommunaalkulud peaks ühistule tasuma üürnik või üürileandja?

11.05.2015 Tõnu Toompark

Korterit üürileandes peab omanik otsustama, kas ta laseb üürnikul kommunaalkulud maksta ise ühistule või kogub üürileandja üürnikul kommunaalkulud koos üüriga ja korraldab nende edasimaksmise ise.

Kindel soovitus üürileandjale on lasta üürnikul kõrvalkulud maksta üürileandjale, mitte ühistule või teenusepakkujatele. Siis saab üürileandja hoida enda käes kontrolli, et kulud on õigeaegselt tasutud. Sellisel viisil asju korraldades on ühistule ja teistele teenusepakkujatele tehtavad maksed üürileandja kontrolli all ning välistatud on ebameeldiv võimalus, et tekivad võlgnevused.

Kõrvalkulusid vahendades tulevad üürniku makseprobleemid aga kiiresti välja ja nendega saab juba ennetavalt tegelema hakata. Nii saab üürileandja koheselt astuda rangeid samme kas üürniku maksedistsipliini parandamiseks või äärmuslikul juhul koguni üürilepingu lõpetamiseks.

Kui kommunaalkulud tasub ühistule üürnik, siis ei pruugi makseprobleemide ehk võlgnevuste info õigeaegselt üürileandjani jõuda. See võib tähendada probleemide kuhjumist. Üürileandja peab arvestama, et ühistu ees vastutab võlgade eest ikkagi korteriomanik.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

SEB: Inflatsiooni vaibumine on Balti peredele midagi uut

10.05.2015 Tõnu Toompark

Balti riikide elanikud kogesid 2000ndatel aastatel märkimisväärset hinnatõusu, mis jätkus ka pärast majanduskriisi. SEB uus Balti leibkondade majandusanalüüs (Baltic Household Outlook) näitab, et alates 2014. aastast peavad Balti pered oma majandusotsustes esmakordselt arvestama nullilähedase või isegi negatiivse tarbijahindade muutusega.

Majanduskriisi eel, kui Euroopa Liidu keskmine inflatsioonimäär oli vaid 3,7 protsenti, ulatus inflatsioon Balti riikides üle 10 protsendi taseme (Eestis 10,6, Lätis 15,3 ja Leedus 11,1 protsenti). Majanduskriisi järgselt jätkus hindade kasv Baltimaades Euroopa Liidu keskmisest kiiremas tempos. 2011. aastal oli keskmine inflatsioonimäär Euroopa Liidus 3,1 protsenti, samal ajal kui Eestis, Lätis ja Leedus oli see vastavalt 5,1, 4,2 ja 4,1 protsenti.

2014. aastast on olukord muutunud – hinnad Baltimaades kasvasid vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt (0,6 protsenti) – vastavalt Eestis 0,5 ja Leedus 0,2 protsenti. Erinevalt hindade kiirest tõusust on madalal inflatsioon kasulik eeskätt madalapalgalistele.

Laenuvõtjad ei saa enam inflatsiooni positiivse mõjuga arvestada

Hinnakasvu peatumine avaldab mõju ka laenusaajate olukorrale. Kuna 2000ndatel ületas inflatsioonimäär kodulaenude intressimäära, siis pered tegelikult laenude eest intressi ei tasunud. Tarbijahindade kiire kasvu tõttu vähenes pidevalt nii laenukohustuse tegelik suurus kui ka laenumaksete väärtus. Näiteks 2000. aasta lõpus laenatud 100 euro ostujõud oli tarbijahindade muutust arvestades 2014. aasta lõpus Lätis vaid 55 eurot, Eestis 58 eurot ja Leedus 68 eurot, mis tähendab, et tagasi tuleb maksta oluliselt vähem, kui tegelikult laenati. Kiire inflatsioon 2000ndatel muutis laenamise atraktiivseks, sest koos hindade kasvuga kasvasid ka palgad.

2015. aastal ei saa laenajajad enam oma laenukohustuse tegeliku suuruse vähenemisega arvestada, sest muutumatute või isegi langevate hindade puhul tuleb tegelikult tagasi maksta kogu laenatud summa, st laenumakseteks kuluva raha ostujõud on isegi suurem kui oli samal summal laenu võtmise hetkel. „Madal inflatsioon peaks meid laenuvõtmise suhtes ettevaatlikumaks muutma. Samas, kuna ka majanduslik ebakindlus on väiksem, on praegused madalad nominaalsed intressimäärad potentsiaalsetele laenuvõtjatele atraktiivsemad kui olid kõrged intressimäärad kõrge inflatsiooni puhul isegi olukorras, kus raha ostujõu muutust arvestades olid reaalintressimäärad negatiivsed,“ kommenteeris SEB finantsekspert Triin Messimas.

Kõrge inflatsioon suurendab perede majanduslikku ebakindlust, mõjutades enim väikese sissetulekuga perede majanduslikku toimetulekut, sest esmatarbekaupade hinnad tõusevad keskmisest rohkem. Kuigi keskmine nominaalpalga kasv ületas nii kriisi eel kui ka varsti pärast kriisi inflatsioonimäära, ei olnud erinevates majandussektorites ja erinevate oskustega töötajate tegelik palgamuutus võrdne.