Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Eluasemekulud odavnesid aastaga 1,6 protsenti

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juunis võrreldes maiga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -0,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta juuniga võrreldes 0,5% odavamad ja teenused 0,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes langenud 0,8% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 0,1%.

2014. aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 8,9% odavam mootorikütus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel elektri-, soojusenergia ja kütte 4,3%-line odavnemine, kus kodudesse jõudnud elekter oli 6,4% ning soojusenergia 4,1% odavam kui mullu samal ajal. Kallinejatest oli suurem mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastaga kallinenud 4,8%. Eelmise aasta juuniga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (29%) ning odavnenud kartul (30%) ja suhkur (20%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus miinusmärgiga selle aasta jaanuaris, mil see oli -0,4%.

Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2,8% odavnenud elekter, soojusenergia ja küte, kus kodudesse jõudnud elekter odavnes 4,1% ja soojusenergia 2,6%. Puhkusereisid olid juunis 14,2% kallimad ja kangad 7,2% odavamad kui mais.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2015
Kaubagrupp Juuni 2014 – juuni 2015, % Mai 2015 – Juuni 2015, %
KOKKU -0,1 -0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,1 0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,2 -0,6
Riietus ja jalatsid 1,0 -1,4
Eluase -1,6 -1,4
Majapidamine 1,2 0,1
Tervishoid 2,7 -0,1
Transport -4,4 0,7
Side 1,3 -0,2
Vaba aeg 2,7 1,3
Haridus ja lasteasutused -20,7 0,5
Söömine väljaspool kodu, majutus 2,9 1,4
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,8 -0,7
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: mitteeluruumide ehituslubade arv kasvas aastaga 27 protsenti

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2015 I kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel ehitusloa 524 mitteeluruumi kogupindalaga 305 000 m².

Aasta taguse ajaga, mis ehitusloa sai 414 mitteeluruumi, suurenes ehituslubade väljastamine 27%. Ehitusloa saanud mitteeluruumide pindala aga suurenes koguni 55%.

See näitab, et 2015 alguses taotleti ehitusluba suurema pinnaga mitteeluruumidele kui aasta tagasi.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Pro Kapital avalikustab võlakirjade prospekti

Pro Kapital27.05.2015 teavitas AS Pro Kapital Grupp otsusest emiteerida 7 miljoni Euro ulatuses tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirju esimese osana võlakirjade kogumahust 50 miljonit Eurot.

Võlakirjade emiteerimise kuupäev oli 01.06.2015 ning lunastamistähtpäev on 01.06.2020. Ettevõte esitas taotluse võlakirjade noteerimiseks Nasdaq Stockholmi börsil ning esimeseks kauplemispäevaks on 08.07.2015 või sellele lähedane kuupäev.

Seoses noteerimisega on Ettevõte koostanud prospekti, mis on heaks kiidetud ning registreeritud Rootsi Finantsinspektsioonis 02.07.2015. Prospekt avalikustatakse Ettevõtte kodulehel (www.prokapital.com) ning Rootsi Finantsinspektsiooni kodulehel (www.fi.se)

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kuulutati välja Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistlus

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi eesmärgiga leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone rajamiseks Tallinnasse.

Kavandatav hoone peab vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 7. september 2015 ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt novembris. Ideekonkursi preemiafond kokku on 30 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on 244 200 eurot.

Riigihange „IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 165046.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Üürileandja ABC: Kas üürileandmiseks sobib paremini uuem või vanem korter?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Üüriinvesteeringut planeerides tuleb otsustada, kas soetada üürileandmiseks sobilik korter pigem uuemasse või sootuks vanemasse elamusse.

Uus korter maksab rohkem

Kui üürinvestor soovib soetada uhiuue korteri, mida üürile anda, siis tuleb äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava rahavoolise tootluse. Sageli on uue korteri üürihind korteri võimaliku ostuhinna või turuväärtuse suhtes päris madal ja jääb oluliselt alla vanemate korterite üürihinna-ostuhinna suhtele.

Väga tõenäoliselt peab üürileandja uue korteri puhul arvestama mitme tuhande euroste kulutustega köögimööbli, muu mööbli ja sisustuse soetamisel. Nii võib piltlikult öelda, et üürnik maksab esimese päris mitme aasta jooksul

See tähendab, et esimesed paar aastat maksab üürnik piltlikult kinni mitte korterit, vaid kiirestiamortiseeruvat sisustust.

Soodne laen mõjutab äriplaani tootlust

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, siis mööbli ostmisel tuleb kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tootlust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist. Seega on uuema ja kvaliteetsema korteri kvaliteetsema üürniku puhul üürileandja töö korraldusliku poolega seotud kulud madalamad.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Vanemate korterite üürihind on aga odavam. Odavama kauba järele on nõudlus suurem ja seda nii majanduse paremate, kui halvemate aegade ajal. Tõenäoliselt on odavama ehk vanema korteri vakantsus pisut madalam. See tähendab, et pikema perioodi jooksul on vanem ehk odavam korter tühi vähem päevi kui uus ja kallis korter.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 06-2015

Adaur Grupp OÜJärgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

korteritehingute-arv-ja-hinnad-06-2015-tabel

korteritehingute-arv-ja-hinnad-06-2015-tallinn-keskmine-hind

korteritehingute-arv-ja-hinnad-06-2015-tallinn-tehingute-arv

korteritehingute-arv-ja-hinnad-06-2015-maakonnakeskused-keskmine-hind

korteritehingute-arv-ja-hinnad-06-2015-maakonnakeskused-tehingute-arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvara hindamine toimub 22/09/2015

Andres Teder: Kinnisvara hindamineKinnisvarakoolis toimub 22/09/2015 koolitus “Kinnisvara hindamine“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimees Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest. Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolitus “Kinnisvara hindamine” on suunatud maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid, kinnisvaraarendajatele ning kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste arv kosus veerandi võrra

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti juunis Tallinnas müügiks 630 äripinda. Aastaga kasvas äripindade müügipakkumiste arv veerandi võrra.

Linnaosade lõikes suurenes ainsana Põhja-Tallinna äripindade müügipakkumiste arv. See kasvas aastataguselt 60 pakkumiselt 77-le ehk 28%. Ülejäänud linnaosades pakkumiste arv vähenes.

Tallinna summaarne äripindade müügipakkumiste arvu kasv tuli äripindade pealt, kus müüja või maakler ei ole selle asukohta linnaosas määranud. Kui aasta tagasi juunis pakuti selliseid äripindu portaalis KV.EE müügiks 13, siis tänavu oli vastav näitaja 127.

Äripindade müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind kerkis aastatagusega võrreldes 1235 eurolt tasemele 1334 €/m². See teeb aastaseks hinnatõusuks 8%. Tallinna kesklinnas kui turu suurimas piirkonnas kerkis äripindade eest küsitav ruutmeetrihind 1416 eurolt 1573 eurole ehk 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
06/2014 06/2015 Muutus, % 06/2014 06/2015 Muutus, %
Haabersti 24 NA 928 NA
Kesklinn 227 219 -4% 1 416 1 573 11%
Kristiine 25 25 0% 982 943 -4%
Lasnamäe 68 65 -4% 591 780 32%
Mustamäe 23 18 -22% 1 069 1 076 1%
Nõmme 40 29 -28% 653 918 41%
Pirita 22 22 0% 2 056 2 134 4%
P-Tallinn 60 77 28% 1 001 1 073 7%
Vanalinn 28 24 -14% 2 432 2 555 5%
 
Tallinn 506 630 25% 1 235 1 334 8%
 
Eesti 846 944 12% 954 982 3%
Harjumaa 545 567 4% 1 179 1 279 8%
 
Narva 45 51 13% 528 439 -17%
Pärnu 91 85 -7% 752 764 2%
Tartu 19 51 168% 1 370 1 071 -22%

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EfTEN kogus uue kinnisvarafondi esmase emissiooni käigus esialgsetel andmetel 10 miljonit eurot

EftenEfTEN Real Estate Fund III AS kogus esmase aktsiaemissiooni käigus esialgsetel andmetel 10 miljonit eurot aktsiakapitali, mis täidab seatud eesmärgi. Emissioonis osales üle 140 investori. Koos EfTEN Capital AS’i partnerite ja fondijuhtide alginvesteeringuga ulatub fondi aktsiakapital esmase informatsiooni järgi 13,3 miljoni euroni.

„Täitsime meie kolmanda kinnisvarafondi emissiooni eesmärgiks seatud kapitali kaasamise programmi ja oleme rahul,“ ütles EfTEN Real Estate Fund III AS’i fondijuht Viljar Arakas. Tema sõnul võib esmasele emissioonile järg tulla juba 2015. aasta sügisel.

“Oli objektiivseid põhjuseid, miks see juriidiliselt küllaltki keeruline emissioon jäi jaanipühade aega ja oli subjektiivseid põhjuseid, mis meie elu neil nädalatel lihtsamaks ei teinud, kuid lõpptulemusena on meil põhjust rahul olla. Suhtlesime palju investoritega otse ja mul on põhjust arvata, et järgmises ringis suudame veel rohkem raha kaasata,“ sõnas Arakas. Tema sõnul on fondil eelkokkulepped omandatavate objektide osas tehtud ja raha seisma ei jää. „Investorid on meid usaldanud ja meie asi on nüüd seda usaldust õigustada,“ lisas Arakas.

Swedbanki investeerimise ja kindlustuse divisjoni juhi Rasmus Pikkani sõnul on tähelepanu võitmine jaanitule ja suvesooja kõrvalt väga keeruline ülesanne kõigile, kes otsustavad avalikkuse ette tulla millegi uudse ja keerukaga.

„Jaeinvestorite jaoks on harjumatu kapitali investeerimine nii pikaks perioodiks ja selliste otsuste tegemine vajab kindlasti rahulikumat ning pikemat kaalumist. Lisaks on tegemist jaeinvestori jaoks ka sisult uudse tootega, kus sõna „kinnisvara“ eksitas paljusid. Õnneks avaneb EfTENi fond eeldatavasti veel ning investoritel on uute märkimiste ootuses aega uudse tootega harjuda ja ennast teema ning võimalustega rahulikumalt kurssi viia,“ lisas Pikkani.

EfTEN Real Estate Fund III on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood ning 7 aastat hoidmiseks ja väljumiseks. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist ehk 2018. aastal noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks ja aktsiaid saab osta-müüa läbi börsisüsteemi.

EfTEN Capital AS’i partnerite ja fondijuhtide alginvesteering fondi oli 3,3 miljonit, millele lisaks kaasas EfTEN Real Estate Fund III esialgsetel andmetel 10 miljonit eurot aktsiakapitali, mis investeeritakse rahavoogu tootvasse ärikinnisvarasse Balti riikides. Antud omakapitali maht annab hea platvormi fondi esimeste investeeringute tegemiseks. Vastavalt fondi prospektile võib fond kaasata pangalaenu 65% kinnisvara ostuhinnast. EfTEN Real Estate Fund III esmane investeerimisvõimekus on seega esmase informatsiooni järgi 37 miljonit eurot.

Aktsiate märkimisperiood oli 15. juuni – 3. juuli 2015 ning minimaalne investeerimismaht 10 000 eurot investori kohta. Fondi aktsiaid said märkida ainult Swedbanki kliendid. Aktsiate avalikku pakkumist korraldas fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist Swedbank. Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Real Estate Fund III AS põhikirja 4. juunil 2015.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 320 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Colonna investorid ostsid Rimilt 18 kaupluse kinnistud

ColonnaColonna investorid ostsid 18 kaubanduskinnistut, milles asuvad Rimi ja Säästumarketi kauplused rendipinnaga 16 818 m2. Kauplustest 5 asuvad Tallinnas, ülejäänud on Kuressaares, Märjamaal, Haapsalus, Keilas, Sakus, Paides, Rakveres, Elvas, Tartus, Põlvas, Raplas, Jõgeval ja Võrus.

Kinnistute senine omanik oli Rimi Baltic AB tütarettevõte Kinnisvaravalduse AS. Kõik poed jäävad endiselt Rimi kasutusse – Rimi Eesti Food AS sõlmis hoonete ostjaga pikaajalise rendilepingu.

Rimi Baltics kinnisvaravaldkonna juht Ruth Laatre ütles, et kauplusehoonete müük ja tagasi rentimine on osa Rimi pikaajaliselt plaanist ümber korraldada oma kinnisvara portfell. Tehingust saadud raha investeerib Rimi uute poodide ehitusse. Ettevõttel on järgneval 3 aastal plaanis oluliselt laieneda, seda eriti Leedus, kus soovitakse suurendada turuosa.

Colonna grupi juht Roberto de Silvestri ütles: “Meil on hea meel teha koostööd sellise tugeva partneriga nagu Rimi. Leiame, et see ost on suurepärane täienduse meie kinnisvaraportfellile.”

Tehingut nõustas ja läbirääkimisi juhtis Catella Corporate Finance.

Rimi juriidiline nõustaja oli advokaadibüroo Sorainen.

Colonna Capital esindab välisinvestoreid, kes teevad investeeringuid Eesti kinnisvaraprojektidesse. Soetatud varade igapäevase haldusega tegeleb Colonna oma Eesti meeskond. Colonna on Eestis tegutsenud alates 2006. aastast.

Rimi Eesti Food AS on ICA Gruppeni jaekaubandusega tegelev tütarettevõte. Eestis opereerib ettevõte Rimi ja Säästumarketi brände (kokku 85 poodi). Kinnisvaravalduse AS on ettevõte, mis omab ja hooldab Rimile kuuluvat kinnisvara.

ICA Gruppen on juhtiv jaekaubanduse ettevõte fookusega toidukaupadele ja tervisetoodetele. Gruppi kuuluvad ICA Sweden ja Rimi Baltic, mis on peamiselt tegevad toidukaubanduses; ICA Real Estate, mis omab ja haldab kinnisvara; finantsteenuseid pakkuv ICA Bank ning alates 2015. aasta jaanuarist ka Apotek Hjärtat, mis opereerib apteeke. Gruppi kuuluvad veel Hemtex ja inkClub.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Mais tööstustoodangu maht vähenes

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2015. aasta mais 2% vähem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka mäetööstuses ja energeetikas.

Kui veebruaris toodeti töötlevas tööstuses 5% ja märtsis 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul, siis aprillis aeglustus kasv 1%-ni. Mais pöördus kasv languseks – toodeti 1% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Kaks kolmandikku tööstusharudest ei saavutanud mais eelmise aasta mahtu.

Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige langus toiduainete, metall- ja keemiatoodete ning ehitusmaterjali tootmises. Kuigi suurema osatähtsusega tööstusharudes (elektroonika- ja puittoodete, elektriseadmete, mööbli- ja mootorsõidukite tootmises) toodang suurenes, ei korvanud see paljude väiksemate tööstusharude tootmise vähenemist.

Välisturule müüdi mais 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Korrigeerimata andmetel vähenes 2014. aasta maiga võrreldes toodangu müük ekspordiks 1% ja müük kodumaisele turule vähenes 8%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta mais nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 2% vähem toodangut kui aprillis.

2014. aasta maiga võrreldes toodeti elektrit 14% vähem ja soojust 6% rohkem.

Diagramm: Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, mai 2015 (protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU -1,5 -4,8 -2,3
Energeetika 6,3 -9,5 -8,2
Mäetööstus -10,8 -7,7 -5,6
Töötlev tööstus -2,0 -4,0 -1,3
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 1,6 0,9 3,9
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -1,0 2,9 5,4
toiduainete tootmine 0,5 -2,2 -0,6
metalltoodete tootmine -7,6 -6,3 -2,9
elektriseadmete tootmine -2,6 -2,0 1,7
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 10,4 -19,0 -16,5
mööblitootmine -4,5 0,5 4,2
mootorsõidukite tootmine 1,3 5,6 8,5
ehitusmaterjali tootmine 4,3 -7,4 -5,1
masinate ja seadmete tootmine 5,0 -2,2 1,1

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on aruanne „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.06.2015 ja aruanne „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.06.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte kümne tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Valgeranna lähedale kerkib uus elamurajoon

DTZ Kinnisvaraekspert19. juunil pandi omamoodi nurgakivi uuele Valgekodu elamurajoonile, mis asub Pärnu lähedal Audru vallas Papsaare külas. Tähtsa sündmuse puhul anti Audru vallale tasuta üle elamurajooni asfalteeritud ja valgustatud tänavad koos trassidega.

Valgeranna lähedal paiknevas Valgekodu elamupiirkonnas asub kokku 51 elamukrunti suuruses 1400 – 3700 m², millel on juba välja ehitatud liitumised Pärnu ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga ning samuti ka elektri- ja sidevõrguga. Lähtudes elamuala arhitektuursetest tingimustest on kruntide hoonestamine on võimalik nii eriprojektide kui ka arendaja tüüpprojektide alusel. Elamurajooni tänavatel kõndides saab juba praegu aimu tulevase asustuse kruntide paiknemisest ja ulatusest.

Audru vallavanem Siim Suursild tunneb uue elamurajooni üle ainult heameelt. „Audru vald on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, siin elab täna üle 5800 inimese ning meil on olemas kõik eluks vajalik – koolid, lasteaiad, poed. Uued elanikud on alati teretulnud, Valgeranna looduskaunis piirkonnas on väga mugav ja hea elada,“ ütles Suursild.

Esimesed majad valmivad Valgekodus juba järgmisel, 2016. aastal. Valgekodu elamurajooni arenduse projektijuht on OÜ Valge Arendus, kinnistute müügiga tegeleb DTZ Kinnisvaraekspert. Kõigi liitumistega kinnistute hinnad algavad 6900 eurost, esimesed müügilepingud on juba sõlmitud.

Lisainformatsioon: www.dtz.ee/valgekodu

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Mais jaemüügi kasv veidi kiirenes

StatistikaametJaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui aprillis kasvas jaemüük aastases võrdluses 6%, siis mais jaemüügi kasv veidi kiirenes.

2015. aasta mais oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 452,9 miljonit eurot, seega jäi mais kauplustesse 345 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv, mis aprillis aeglustus, kiirenes mais taas ning müük kasvas eelmise aasta maiga võrreldes 18%. Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasvu kiirenemisele avaldas osaliselt mõju eelmise aasta mai väga madal võrdlusbaas.

Mais suurenes jaemüük enamikul tegevusaladel, vaid tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes oli jaemüük protsendi võrra väiksem kui eelmise aasta mais. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga 57%.

Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 43%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 28%).

Toidukaupade kaupluste jaemüük on viimased kaks kuud näidanud stabiilselt kasvu. Sarnaselt aprillile suurenes ka mais nende kaupluste jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta maiga võrreldes püsivhindades 4%.

Aprilliga võrreldes suurenes mais jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2015. aasta viie kuuga (jaanuar–mai) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli mais 525,4 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86%. 2014. aasta maiga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes 7%.

Diagramm: Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.06.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nordeconil valmisid Pärnus Estonia Spaa ümberehitustööd

NordeconEstonia Spa Hotels ASi tellimusel ehitas Nordecon Pärnus täielikult ümber senise Rohelise ja Valge maja. KOKO arhitektide abiga uue näo ja kontseptsiooni saanud kuurorthotell ESTONIA Resort Hotel & Spa avab külastajatele uksed juulis.

„Ehitaja jaoks oli tegemist huvitava ja väljakutsete rohke ülesandega, kuna sama funktsiooni jätkava hoonekompleksi sisemus ja välimus muutusid ümberehituse käigus pea tundmatuseni – Eestis sellist praktikat tihti ei kohta,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Seetõttu on hea meel, et asi õnnestus hästi, tähtajad pidasid ning peagi avab uksed külastajatele kaasaegne ning omalaadse kontseptsiooniga kuurorthotell, mis peaks veelgi hoogustama spaaturismi.“

Estonia Spa Hotels ASi juhataja Andrus Aljase sõnul lubab pikaajaliste traditsioonidega ravispaa –Pargi maja ehk ESTONIA Medical Spa & Hotel – kõrvale rajatud hotelli- ja spaakompleks koos uue konverentsikeskusega pakkuda senisest oluliselt mitmekülgsemaid ja kvaliteetsemaid teenuseid, olles samas oma nišis ainulaadne ja omapärane. „Oleme inspiratsiooni ammutanud Eesti loodusest, rahvuslikest traditsioonidest, käsitööst ja kultuurist. Uut puhkamiskeskkonda luues oleme wellness-valdkonna kõrval muu hulgas pööranud erilist tähelepanu ka une kvaliteedile.“

Uues kuurorthotellis on 106 kõigi mugavustega hotellituba. Kõik toad on mittesuitsetajatele ja sobivad allergikutele. Hotelli spaa- ja konverentsimaja 1. korrusel avab uksed konverentsikeskus enam kui 300 külalisele. 2. ja 3. korrusel asub ainulaadne spaa- ja saunakeskus.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2014. majandusaastal ligi 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Kontsern annab tööd enam kui 730 inimesele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 17/09/2015

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt: Mati KadakKinnisvarakoolis toimub 17/09/2015 kinnisvarakoolitus Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Koolituse viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Koolituse „Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“ eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohutäiturid kinnisvara müüvad. Samuti annab koolitus soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enapakkumisetel osalemiseks.

Koolitus on mõeldud nii professionaalsele maaklerile, kui ka investorile või spekulandile.  Samuti on koolitus suunatud eraisikutele, kellel on plaanis osta kinnisvara kohtutäiturilt.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus