Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,1%, teatab Statistikaamet.
I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,7 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,3% ja kasvas 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 1,7%.
2015. aasta I kvartalis mõjutas SKP-d positiivselt enim töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine, mis oli tingitud nii elektroonika- kui ka puidutoodete tootmise kasvust. Samal ajal vähendas töötleva tööstuse kasvu oluliselt toiduainete ning paberitoodete tootmise kahanemine. Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus oli olulisim SKP kasvu panustaja kolmandat kvartalit järjest.
2015. aasta I kvartalis oli sarnaselt eelmise kvartaliga majanduskasvu suurim pidurdaja transpordi tegevusala lisandväärtuse kahanemine. Kui varem toimus langus peamiselt veondust ja laondust abistavas tegevusalas, siis seekord oli olulisem mõjutaja maismaatransport.
SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv (kasv vastavalt 3,6% ja 4,5%). Seega vähenes teist kvartalit järjest tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta.
SKP loomiseks tehtud tööjõukulud kasvasid. 2015. aasta I kvartalis suurenes tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7%. Sellest lähtuvalt kasvasid töötaja kohta makstud hüvitised tootlikkusest oluliselt kiiremini.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes 2015. aasta I kvartalis nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. Kaupade ja teenuste eksport kasvas neljandat kvartalit järjest olles enim mõjutatud elektroonikakaupade ja kütuste väljaveo suurenemisest ning mujal klassifitseerimata masinate ning toiduainete väljaveo kahanemisest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes kaupade ja teenuste sissevedu hinnamõjusid arvesse võttes 2,9%. Netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli 2015. aasta I kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 3,3%.
Kui välisnõudlus mõjutas Eesti majandust positiivselt, panustas sisenõudlus SKP kasvu negatiivselt. Sisenõudlus vähenes hinnamõjusid arvesse võttes 1,6% peamiselt kapitali kogumahutuse põhivarasse ning varude muutuse tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes reaalarvestuses I kvartalis 7,7% olles enim mõjutatud ettevõtete investeeringute vähenemisest masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Sisemajanduse nõudluse ülejäänud komponendid panustasid majanduse kasvu positiivselt.
Alates ESA 2010 metoodika rakendamisest 2014. aasta septembris ühtlustasid Statistikaamet ja Eesti Pank rahvamajanduse arvepidamise ja maksebilansi näitajate revideerimispoliitika. Koos 2015. aasta I kvartali näitajatega uuendati 2014. aasta IV kvartali näitajad. Võrreldes 11.03.2015 avaldatud näitajatega korrigeeris Statistikaamet SKP reaalkasvu 2014. aasta IV kvartalis 0,01 protsendipunkti madalamaks.
08.09.2015 avaldab Statistikaamet tavapärase revisjoni aastate 2011–2014 kohta, mis on tehtud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samal kuupäeval avaldatakse ka 2015. aasta I kvartali uuendatud andmed. Lisaks eelpooltoodud muudatustele avaldab Statistikaamet esmakordselt ESA 2010 metoodika järgi ümberarvestatud aegrea I kvartal 1995 – IV kvartal 1999.
Viimaste aastate jooksul toimunud positiivsed arengud kinnisvaraturul on andnud paljudele kinnisvaraga tegelevatele inimestele põhjuse rahuoluks. Kinnisvara – kui kapitalimahukas valdkond – võidab tänastest rekordmadalatest baasintressidest rohkem kui ükski teine majandussektor. Pankade huvi rahastada ettevõtteid ja eraisikuid ei ole kadunud ning seda ilmestab ka fakt, et pankade laenuportfellid kasvavad jätkuvalt võrreldes varasemate perioodidega. Olgu mainitud, et Eesti panga andmete kohaselt on 2015. aastal enim pikaajalist laenu väljastatud just kinnisvarasse. Turu arenguid jälgides tekib paratamatult küsimus – kui kaua niivõrd positiivne trend saab jätkuda?
2015 I kvartali lõpu seisuga oli Eestis Eesti Panga andmetel 164 000 eluasemelaenu. Aastataguse ajaga võrreldes on eluasemelaenude arv kasvanud 1,9%.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas täna välja uue Tallinna vangla ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni septembri alguseni. Ehitustöödega on kavas alustada tuleva aasta alguses. Kaasaegne vanglakompleks valmib senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpus.
Vaatamata sellele, et palju räägitakse pealinna kinnisvarahindade tõusust ja aktiivselt toimivat turust, on suur hulk vanemate korterite müüjaid olukorras, kus neil ei õnnestu oma kodule ostjat leida.
Portaali KV.EE
Tallinna linnavalitsus kavatseb aastakümneid linna muusikakoolile koduks olnud, kuid omandireformi käigus tagastatud Narva mnt 28 hoone õigusjärgselt omanikult linnale omandada.
По мнению эксперта по недвижимости Тыну Тоомпарка, в условиях пристального внимания НТД к «подпольным» арендодателям, у них есть три возможности – согласиться с практически 0-й прибылью, сдавать квартиру через фирму или избавиться от неё.
