Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Pealinna korteriühistud saavad haljastustoetust

26.06.2015 Tallinn.ee

Tallinna korteriühistutelt laekus projekti „Roheline õu“ raames haljastustoetuse saamiseks 116 taotlust, millega taotleti kokku üle 46 300 euro toetust.

„Positiivne otsus langetati 103 taotleja osas,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. Linnaosadest said enim toetust Lasnamäe (23 korteriühistut, kokku 10 908 eurot) ja Põhja-Tallinn (28 korteriühistut, kokku 9626 eurot). Järgnes Mustamäe 17 korteriühistu ning kokku 7934 euroga.

Kõige enam laekus taotlusi laekuski Põhja-Tallinnast (32), Lasnamäelt (25) ja Mustamäelt (19). Enim sooviti toetust kortermaja ümbruse heakorrastamiseks, haljastamiseks ja heki rajamiseks (71 taotlust), puude raieks ja hoolduslõikuseks laekus 26 taotlust ning muru rajamiseks ja taastamiseks, sh sambla tõrjeks esitati 11 taotlust.

Tänavu on projekti „Roheline õu“ raames korteriühistutele haljastustoetuste maksmiseks linnaeelarves ette nähtud 44 278 eurot. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

„Korteriühistud saavad projekti raames taotleda toetust taimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside ja amplite ostmiseks, muru rajamiseks ja sambla tõrjeks ning puude raieks ja hoolduslõikuseks,“ ütles Võrk.

Toetus makstakse välja pärast seda, kui korteriühistu on kavandatud tegevused ellu viinud, arved tasunud ja esitanud linnavaraametile kuluaruande koos nõutavate lisadega. Korra kohaselt on aruannete esitamise viimane päev10. september, tähtajaks laekumata kuluaruanne on alus toetuse maksmisest keeldumiseks.

Kui korteriühistu on kavandatud tegevused ellu viinud, arved tasunud ja esitanud tähtajaks linnavaraametile kuluaruande koos nõutavate lisadega, peaks ta võtma ühendust oma asukohajärgse linnaosa valitsusega ja leppima kokku kohapealse kontrolli läbiviimise aja. Kohapealset kontrolli teevad Rohelise õue hindamiskomisjoni liikmed, kes vaatavad tehtu üle ja vajadusel nõustavad hooviala edasiste haljastustegevuste osas. Kontrolli kohta vormistatakse kontrollakt.

Tallinna linn toetab projekti „Roheline õu“ kaudu korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel 2013. aastast. Aastatel 2013-2015 on linnaeelarvest projekti toetusteks eraldatud kokku on 115 780 eurot. Eelnenud kahel aastal sai toetust kokku 182 korteriühistut.

Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundustegevuse arendamise kaudu. Ühtlasi soovitakse projektiga aidata kaasa Tallinna saamisele 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks.

Projekti lõppedes määratakse projektis osalenud korteriühistuist igast linnaosast ühele auhind tunnustuseks huvitava lahenduse või silmapaistvalt hea teostuse eest õueala parendamisel.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 900 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Täpsem informatsioon www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tartu: Päeva pargi planeering läheb avalikule väljapanekule

25.06.2015 Tõnu Toompark

Volikogu võttis vastu ja suunas avalikustamisele Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneeringu, mis lubab ehitada Karlova linnapoolsesse serva kolmteist uut kortermaja ning määrab avalikult kasutatava pargiala ja selle kujunduspõhimõtted.

Ligi 1,7 hektari suurune Karlova miljööväärtuslikus hoonestuspiirkonnas asuv planeeringuala on jagatud kolmeteistkümneks korterelamumaa krundiks ja kaheks haljasala krundiks. Igale elamumaa krundile võib ehitada ühe kuni kolmekorruselise korterelamu.

Detailplaneering muudab linna üldplaneeringut, mis lubab sellel alal kuni kahekorruselist hoonestust. 2014. aastal toimunud üldplaneeringu ülevaatamise käigus asus linnavolikogu seisukohale, et Päeva ja Pargi tänava vahelisele alale on korruselamute planeerimine linnaehituslikult sobiv.

Tähe tänava äärde on planeeritud üldkasutatava maa krundid, mille pindala on kokku 2291 ruutmeetrit. Haljasala kujundamiseks on kavas korraldada maastikuarhitektuuri võistlus, ka hoonete rajamiseks on planeeringus arhitektuurikonkursi nõue.

Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneeringu avalik väljapanek on 28. juulist kuni 1. septembrini linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3, Tartu).

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tartu: Lina tänava haiglakompleksi planeeringu uus avalikustamine

25.06.2015 Tartu.ee

Volikogu otsustas saata avalikule väljapanekule Lina tn 4, 6, 7, 8, 9, 11 ja Aleksandri tn 32 krundi detailplaneeringu uue lahenduse, mis jagab ala kruntideks ning annab ehitusõiguse uute elamu- ja ärifunktsiooniga hoonete püstitamiseks.

Detailplaneering hõlmab Karlova linnaosas Aleksandri tänava miljööväärtusega piirkonnas ligi 19,3 hektari suurust ala, kus asub möödunud sajandi algul ehitatud nakkushaigla hoonegrupp.

Planeering jagab ala seitsmeks krundiks. Ajalooline haiglakompleks Lina tänava ja hoonegrupi peahoone Lina 6 vahel tuleb säilitada tervikuna, hooned restaureeritakse.

Aleksandri tänava äärde on lubatud rajada uued majad, mis peavad järgima tänava hoonestuse väljakujunenud ehitusjoont ja mahtusid. Lina tänavast äärelinna suunas on kavas olemasolevate hoonete asemele uute ehitamine, Turu tänava äärde on planeeritud kaks sealse hoonestuse mahtudest lähtuvat kuni viiekorruselist hoonet.

Planeering annab võimaluse ka lasteaia rajamiseks.

Planeeringus tehakse ettepanek muuta miljööväärtusliku ala piiri ning arvata sellest välja Lina tänavast lõuna poole jääv ala, seal asuvad Lina 7, 9 ja 11 hooned on linnavalitsus lubanud lammutada.

Detailplaneering oli esimest korda avalikustamisel 2011. aasta sügisel. Toona pälvis planeeringulahendus kodanikeühenduste suurt vastuseisu, mistõttu planeeringu koostamine seiskus uute lahenduste ja kompromisside otsimiseks. Praeguse lahenduse juures on kodanikeühenduste ettepanekuid osaliselt arvestatud ja planeeringu põhilahendust on muudetud.

Planeeringu vastuvõtmist toetas 25, vastu oli 5 volikogu liiget.

Lina tn 4, 6, 7, 8, 9, 11 ja Aleksandri tn 32 krundi detailplaneeringu avalik väljapanek on 28. juulist kuni 8. septembrini linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3).

Eluasemelaenude keskmine intressimarginaal mais suurenes

25.06.2015 Mari Tamm

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute kogumaht kasvas mais aastataguse ajaga võrreldes 3,2%. Finantseerimisportfelli maht suurenes kuu jooksul 103 miljoni euro võrra, 15,5 miljardi euroni. Kuisest juurdekasvust moodustasid ligikaudu 70% ettevõtete võlakohustused.

Ettevõtetele välja antud laenude ja liisingute maht jätkas mais stabiilset kasvu. Ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht suurenes aastataguse ajaga võrreldes 3%. Uusi laene ja liisinguid anti ettevõtetele kuu jooksul välja ligikaudu samas mahus kui aasta tagasi, 759 miljoni euro ulatuses. Uusi pikaajalisi laene väljastati 179 miljoni euro väärtuses. Suurim osa pikaajalistest laenudest anti välja kaubandus-, kinnisvara- ja tööstusettevõtetele.

Eluasemelaenude mahu aastakasv kiirenes mais 3,6%ni. Kolme viimase kuu jooksul on uusi eluasemelaenusid antud välja keskmiselt 80 miljoni euro ulatuses, ligikaudu viiendiku võrra rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Selle aasta esimesel poolel suurenes ka majapidamiste muude laenude ja liisingute väljastamine. Seda on mõjutanud peamiselt autoliising, mille väljaandmise maht on alates eelmise aasta detsembrist kasvanud aasta võrdluses ligikaudu 20%. Ettevõtetele väljastati aga autoliisinguid samal perioodil ligikaudu sama mahu võrra vähem.

Pankade väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimarginaal suurenes. Enamiku eluasemelaenude baasintressimääraks olevad EURIBORid selle aasta esimesel poolel langesid. Eluasemelaenude keskmine intressimäär samal ajal pisut tõusis. See peegeldab pankade püüdlusi säilitamaks madalate intressimäärade keskkonnas kasumlikkust. Mais väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis 2,3%ni. Ettevõtetele kuu jooksul välja antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,5%.

Tähtajaks tasumata laenude osatähtsus laenuportfellis püsib väike. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate viivislaenude osakaal laenuportfellis mais pisut suurenes, 1,6%ni. Kasvasid põllumajandus-, kaubandus- ja tööstusettevõtete viivislaenud.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused jätkasid kiiret kasvu. Ettevõtete hoiuste aastakasv kiirenes 9%ni. Majapidamiste hoiuste aastakasv püsis 8% juures. Hoiuste kogumaht oli mai lõpus 10,1 miljardit eurot.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Vesivärava 16 kortermaja sai nurgakivi

25.06.2015 Tõnu Toompark

22. juunil toimus pidulikult nurgakivi panek Vesivärava 16 kerkivale korterelamule. Kokku tuleb majja kuusteist kahe- kuni viietoalist korterit, millest 60% on juba tänaseks leidnud uue omaniku.

Vesivärava 16 kortermaja valmib 2016 a suve alguses. Ehitajaks on Bauschmidt OÜ ja projekteerijaks arhitektibüroo Allan Strus OÜ.

Arendusprojekti juhib ja korterite müüki korraldab Eco Advice OÜ. Ettevõtte juhi Anton Nikitini sõnul on eduka müügiedu taga miljööväärtuslikule Kadriorule omane ja teistest projektidest eristuv hoone arhitektuur ning põhjalik projekti ettevalmistav töö – kaardistasime ja koondasime kõikide klientide soovid, kes meie teistest projektidest sobivad korterit ei leidnud, pingutasime lahenduste välja töötamisel ja pakkusime personaalseid lahendusi korterite suuruste ja tehniliste iseärasuste osas. Nii saame kõige paremini lahendada klientide soove ning see on ka projektile edu toonud.

Eco Advice (www.ecoadvice.ee) on kinnisvara arendusprojektide juhtimisele ja müügile spetsialiseeruv konsultatsiooni ettevõte. Hetkel on ettevõttel müügi-, projekteerimis- ja ehitusstaadiumis 7 projekti Tallinnas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kakumäe jahisadam kaasas investori

24.06.2015 Tõnu Toompark

OÜ Kakumäe Jahisadam asutas tütarühingu Haven Kakumäe OÜ, millele võõrandas kõik oma kinnistud ning arendustegevuse alustamiseks vajalikud varad. Eelmine nädal sõlmisid senised investorid lepingu uue investori kaasamiseks, kes tagab arendamiseks ning ehitamiseks vajaliku finantseerimise. Uus investor Estmare Invest OÜ on perekond Kaarmale kuuluv ettevõte.

„Ehitame Eesti unikaalseima, kõrgetele nõuetele vastava jahisadama ning selle juurde kuuluva infrastruktuuri,” rääkis Haven Kakumäe OÜ juhatuse liige Neeme Kaarma. „Kui kõik läheb kavade kohaselt, on 2017. aasta maiks Tallinnas üks väga hea merelepääsu koht juures, mis on avatud kõigile linnaelanikele, kuid ka merelt maalepääsu otsivatele mereturistidele. Kakumäe Sadama abil kinnistub oluliselt Tallinna koht Läänemere-äärse sadamalinnana.”

„Oleme Kakumäe Jahisadamas eelmise aasta algusest tegelenud jahisadama vesiehituse ja infrastruktuuri väljaarendamiseks vajalike ettevalmistustöödega – tehnilised projektid, disain ning funktsionaalsed lahendused,” rääkis OÜ Kakumäe Jahisadam juhatuse liige Sander Kaus. “Investori kaasamine oli väga oluline seetõttu, et rahastame arendust peamiselt omavahenditest. Pankade finantseerimine on unikaalsetele objektidele Eestis jätkuvalt piiratud ning keeruline.”

Arendusettevõttele moodustati nõukogu, et tuua juurde investeerimise ja kinnisvara valdkonda hästi tundvaid professionaale ja pikaajalise kogemusega asjatundjaid. Nõukokku kuuluvad Jaan Pillesaar, Kaido ja Oxana Kaarma. Uus suurinvestor on perekond Kaarmale kuuluv investeerimisettevõte, millel on pikaajaline kogemus kinnisvarasse investeerimisel rahvusvaheliselt. Kaido Kaarma on tuntud katselenduri Enn Kaarma poeg.

Kakumäe Jahisadama (www.kjs.ee) ja selle ümbruse väljaarendamisse on kavas investeerida ligikaudu 70 miljonit eurot, kuhu esimeses etapis rajatakse uus juurdepääsutee (Nooda tee) ning rahvusvahelistele nõuetele vastav jahisadam. Järgmises etapis rajatakse sadamahoone jahtklubi, laste purjekooli, toitlustuskohtade ja teiste vaba aja veetmise võimaluste jaoks. Eraldi on projektis tähelepanu pööratud linnaelanike soovidele, nt olemasolevate rekreatsioonialadega ühendamise, puhkamisvõimaluste mitmekesistamise, koerte jalutusväljakute rajamiseks. Planeeritav maa-ala asub Kakumäe poolsaarel.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Head võidupüha

23.06.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: I kvartalis sai kasutusloa 1065 eluruumi

23.06.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 1065 eluruumi. See on 36% aastatagusest enam.

Tegemist on esimese kvartaliga peale 2008. aastat, mil kasutusloa saanud eluruumide arvu pidi kirjutama nelja numbriga.

Loomulikult lõi eluruumide valmimisega paralleelselt rekordi valminud eluruumide pind. 2015 I kvartalis valmis 105 000 m2 eluruume.

Valminud eluruumide keskmine pind oli 98,6 m2. See on pisut vähem kui varasemate kvartalite jooksul. Keskmise eluruumi pindala vähenemise taga on korterite ehk väiksemate eluruumide osakaau suurenemine kogu kasutusloa saanud eluruumide hulgas.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Mais tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

22.06.2015 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta mais võrreldes aprilliga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga -2,1%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas mais võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus mäetööstuses ja toiduainete tootmises, samuti hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kütteõlide tootmises.

2014. aasta maiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hinnatõus metallitootmises ja mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, mai 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Mail 2015 – aprill 2015, %	Mai 2015 – mai 2014, %
KOKKU	-0,1	-2,1
Töötlev tööstus	0,1	-2,1
Mäetööstus	-10,7	4,6
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	3,3	-6,0
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	2,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta mais võrreldes aprilliga 0,6% ja võrreldes 2014. aasta maiga -3,0%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid mais keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas langesid mootorsõidukite ja nende osade, jookide ning metallide hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta mais võrreldes aprilliga 0,8% ja võrreldes 2014. aasta maiga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid mais keskmisest enam nafta- ja põllumajandussaaduste ning elektrienergia hinnad, samas langesid tekstiilist toodete ja ehitusmaterjalide hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Eluaseme hinnaindeksi kasv jätkus I kvartalis

22.06.2015 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 2,9% ja võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 8%, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusid korterite hinnad 3,7% ning majade hinnad 1,1%.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad Tallinnas 4,4%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 3,8% ning langesid ülejäänud Eestis 0,4%.

2014. aasta I kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 7% ja majade hinnad 11,2%. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad Tallinnas 10,9%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,9% ning langesid ülejäänud Eestis 5,1%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 5,4% ja võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 10%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Arco Vara: Kortermajade äripinnad – süvenev peavalu

22.06.2015 Tarmo Tuisk

Tallinna korterelamutesse üha juurde ehitatavaist esimese korruse äripindadest tekib lähiaastatel üha suurem peavalu nii mitteeluruumide omanikele kui ka majaelanikele.

Kuna viimaste aastate trend näeb ette, et varasematele tööstusaladele ehitatakse äripindadega korterelamud, on turule tulemas kümned, kui mitte sajad korrusmajade alla rajatud uued äripinnad. Juba täna on Tallinna üüriturul ligikaudu paar-kolmsada või isegi rohkem esimese korruse vaba äripinda, mis paiknevad valdavalt kortermajades. Üürikliente ja ostjaid on sellisele kinnisvarale raske leida.

Tasub teada, et kui Tallinna linna piires asuva maa varasem sihtotstarve on tootmis- või ärimaa, saab seda kinnisvaraarenduse käigus elamumaaks muuta vaid osaliselt. Uueks sihtotstarbeks on näiteks 80% elamumaa ja 20% ärimaa, mis tähendab, et viiendik kortermaja kasulikust pinnast ehitatakse välja kas külaliskorterite või äripindadena.

Kuhu väikeinvestorid kinnisvara ostavad?

Investeeringuks ja üürimiseks ostetakse esimese korruse äripindu vaid Tallinna vanalinna, sadama ja kesklinna vahele ning neile tänavatele, kus ka kohalikel on tavaks liikuda jalgsi või kuhu pääseb ligi ka autoga, samuti suuremate magistraalide äärde. Et üldse äripinda investeerida, peab saama selle välja üürida.

Nii on uute majade esimese korruse äripinnad läinud hästi kaubaks näiteks Tartu maanteel kuni bussijaamani. Neid otsitakse ja ostetakse ka Pärnu maanteel südalinnast kuni Vabaduse väljakuni ja Narva maanteel kuni Jõe tänava ristini.

Kui äripind jääb südalinnast väljapoole või kuhugi pisut kõrvalisemasse kohta kvartali sisse, on selline mitteeluruumist korteriomand samaväärsest eluruumina registrisse kantud korteriomandist kuni 20% odavam Kui mitteeluruum asub kõrvalisse kohta või äärelinna ehitatud maja soklikorrusel, on see sama maja teistest korteritest vähemasti 50% odavam.

Täna pole külaliskorteritel enam turgu, kuna nende ostmiseks saab laenu eluasemelaenust karmimatel tingimustel. Mitteeluruumidena arvel olevatesse korteritesse registreeritakse elanikuna vaid korteri omanik ja tema pere.

Võib ju mõelda, et kui tühi äripind on ühisomandis või kuulub kellelegi, kes maksab kortermaja majandamiseks teiste korteriomanikega samadel alustel, et mis siis sellest. Siinkohal võiks meeles pidada, et kui suured köetavad pinnad on kas praegu või ka tulevikus ühisomandis, ajavad need kõrvalkulud üles kogu majal ning rahaline sääst pikas perspektiivis, millest uut korterit ostes unistasite, jääbki unistuseks.

Mida teha kortermaja äripinnaga?

Kortermaja äripind sobib valdavalt kohaliku elanikkonna teenindamiseks või niššiäriks, mille kliendid tulevad kohale kasvõi maailma teisest otsast. Vähemal määral sobivad need äripinnad kontori pidamiseks.

Kalamajja ja muude piirkondade soklikorrustele on rajatud näiteks mitmeid pagariärisid, mis oma magusa lõhnaga ümbruskonnna elanikke meelitavad ja kus kohapeal ka hõrgutiste valmimist saab jälgida. Teeninduse poole pealt võiks nimetada veel väikekauplusi, juuksuri-, ilu- ja massaažisalonge, kingsepatöökodasid ja tillukesi pesumaju. Soklikorruste äripindu kasutatakse ka lemmikloomasalongide, nõustamiskeskuste ja muuna.

Alternatiivse võimalusena saab äripindu välja üürida mittetulundussekrorile, kuid siin tuleb ilmselt leppida madalamate garantiide, suurema hinnatundlikkuse ja riskiga, kui tavalise üüriäri korral. Kui üürniku jõud raugeb, tuleb äripinna omanikul vaatamata sellele maksta ju ka tema kasutatud elektri ja muude teenuste eest.

Kui teistsugust rakendust leida ei õnnestu, saab soklikorruse äripindu muuta näiteks jalgrattaparklaks või kus ruumiplaneering võimaldab, jagada pind korterite vahel ja tarvitada panipaikadeks.

Tasub teada

Varasematel aastatel on sokli- ja keldripindu kasutatud laialdaselt ka elamiseks, kuid tänapäeval ei vasta need pinnad reeglina inimeste ootustele. Enne mitteeluruumi ostmist elamiseks tuleks uurida, kas selle eluruumina legaliseerimine on üldse võimalik. Enamasti pole võimalik mitteeluruume eluruumideks ümber vormistada.

Äripindade üürniku tegevus peab sobima ka majaelanikele. See ei tohi tekitada müra ega lärmi üle lubatud piirmäärade, kinni tuleb pidada öörahu kellaaegadest. Kaasomanikest ettevõtjate tegevust, millega ei ületata riiklikult kehtestatud norme, peavad naabrid üldjuhul taluma. Hilisemate vaidluste vältimiseks tasub äripindade omanikul hoida häid suhteid korteriühistuga ja konsulteerida enne uue üürniku võtmist korteriühistu juhatusega.

Kui soovite mitteeluruumi müüa ega pole pikka aega ostjat leidnud, võib põhjusi olla mitmeid. Üheks levinuimaks põhjuseks on, et müüdav pind on seal äri ajada soovivate potentsiaalsete üürnike ja ostjate jaoks liiga suur.

Teiseks väga sagedaseks põhjuseks on nigelad või täiesti olematud parkimisvõimalused. Äripinna müük investorist ostjale edeneb paremini ja saate küsida ka kõrgemat hinda, kui pind on eelnevalt korrektse tähtajalise lepinguga pikemaks ajaks stabiilsele ettevõttele välja üüritud.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Üürileandja ABC: Milline peaks olema üürikorteri sisustus?

22.06.2015 Tõnu Toompark

Korteri üürihind peab endas peegeldama korteri asukohta, kvaliteeti, üürileandmise teenuse kvaliteeti, aga ka üürikorteri sisustuse kvaliteeti. Tühja korteri väljaüürimine on enamasti keeruline, sest on vähe inimesi, kel oma mööbel üürikorterisse kaasavõtmiseks olemas on.

Köögimööbel peab olemas olema

Üürnik eeldab ikkagi enamasti elementaarse sisseehitatud mööbli ehk seinakappide ja pehme mööbli ehk diivanite ning laudade-toolide olemasolu. Kindlasti peab väljaüüritavas korteris olema köögimööbel. Ükski üürnik ei hakka oma kulude ja kirjadega üürikorterisse köögimööblit soetama.

Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada.

Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu.

Sisustus peab olema korralik

Üürnik ei eelda enamasti, et üürikorteri sisustus oleks uus, äsja mööblikauplusest toodud. Kõlbab ka kasutatud mööbel. Siiski peab üürileandja arvestama, et oma vana ja äraviskamiseni kulunud mööbli üürikorterisse kolimine ei ole päris see, mida üürnik ootab.

Üürnik ootab, et sisustusena pakutav mööbel oleks korralik, ilma oluliste amortiseerumise märkideta.

Üürikorterit ei tasu liigselt sisustada

Sisustusega ei ole ka mõtet üle pingutada – nugade-kahvlite või voodipesu üürikorteri sisustuses pakkumine pikaajalise üüri puhul ei ole mõistlik. Ülesisustatud korter ei pruugi hea olla, sest salamisi loodab üürileandja saada sisustuse eest ekstrahinda, kuid üürnik ei ole valmis seda maksma, kui sisustus tema vajaduste jaoks ei sobi.

Kui üürnik soovib, et üürileandja viiks väljaüüritavast korterist minema voodi ja kapi, siis peab üürileandjal olemas olema koht nende turvaliseks ladustamiseks.

Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eestlaste arusaam oma kodust on muutumas

21.06.2015 Tõnu Toompark

Meie inimesi on läbi aegade ikka iseloomustanud uskumus, et oma kodu on midagi väga erilist. Võrreldes Lääne-Euroopaga on meil kodu omamine palju rohkem väärtustatud, eluaegne üürilise staatus ei ole siin kunagi olnud eriti populaarne. Vastupidi, oma kodu on ikka olnud eestlase kindlus, tema turvatunde allikas, omamoodi püha ja eriline paik. Ometi on see kõik hakanud viimastel aastatel muutuma.

Kui veel mõnikümmend aastat tagasi tegid noorpaarid oma elu alustades otsuseid, kus elukohavalik oli lõplik samm terveks järgnevaks eluks, siis tänapäeval alustatakse esimese kodu soetamist kindla teadmisega, et see on vaid üks samm pikemal teekonnal. Suurenenud on tendents, et kõige esimene isiklik korter soetatakse perekonna poolt juba tudengile – tõenäoliselt asub see ülikooli lähedal, on pigem väiksem, ühe-kahetoaline, soodsama hinnaklassi kinnisvara, kuhu noor jääb elama neljaks-viieks aastaks, kindla teadmisega, et hiljem tuleb korter suurema vastu välja vahetada.

Kui varasemalt oli praktika selline, et tudengitele üüriti korter või majutati ta õpingute ajaks ühiselamusse, siis tänapäeval on arusaamad muutunud ning suurte linnade püsivalt kõrgete üürihindade korral otsivad paljud lapsevanemad igapäevaselt vähemkulukat ja pikas perspektiivis tulusamat teed. Sarnaselt mõtlevad ka paljud noored paarid, kes soetavad oma esimese kahetoalise korteri kindla kavatsusega see mõne aja möödudes kasumiga maha müüa ning näiteks pisiperet planeerides või lihtsalt sissetulekute suurenedes soetada suurem elamispind.

Uue aja nomaadid

Kui varasemalt kippusid inimesed olema paiksemad ning vanemate kinnisvaraostjate hulgas võib siiani märgata tendentsi, et ka uus kinnisvara soetatakse endise kodu lähedasse piirkonda, siis nooremate ostjate puhul on piirkonnavahetus palju sagedasem praktika. Nooremate ostjate elukohavalikut mõjutavad sõbrad, töökoht, kool, lähedus olulistele asutustele, olgu selleks siis kaubanduskeskused, vaba aja veetmise paigad või midagi muud. Samuti mõjutavad ostjaid tugevalt üldised trendid.

Näiteks tänase Kalamaja elumiljöö omapära on paljuski mõjutanud just aktiivsete, sarnase meelelaadiga noorte koondumine veel kümmekond aastat tagasi hoopis teistsuguse ilme ja eluoluga piirkonda. Samal ajal on kõige suuremaks püsivaks tendentsiks praegusaja elustiili dünaamika, mida mõjutab aktiivsete noorte elurutiin, mille puhul võib isegi sobivat elukohamaad vahetada iga paari aasta järelt. Seega on erinevad linnad ja linnaosad täna eelkõige aktiivses muutumises, nö “linnaosa atmosfäär” on miski, mis eksisteerib vaid praeguses hetkes ja juba viie aasta pärast võib aknast välja vaadates olla kõik hoopis teistmoodi.

Murevabam ja säästlikum elu

“Tõe ja õiguse” Vargamäe pererahvas rühmas palehigis koidust ehani rasket tööd teha, et kindlustada endale ajakohane äraelamine. Veel kümmekond aastat tagasi peeti ületunde ja lõputut rabelemist eeskujulikuks ja mõistlikuks käitumiseks. Oma pingutusi krooninud edu tähistati suurte ebaökonoomsete majakolossidega, mille ülalpidamine on sedavõrd kulukas, et sageli ei õnnestu sellist kinnisvara isegi müüa. Täna on inimesed palju teadlikumad oma tervise tähtsusest, pühenduvad rohkem perele ja väärtustavad kvaliteetaega.

Nii soetavad uued omanikud paarikümneaastase majaga kinnistu pigem hea asukohaga krundi kui kinnisvara enese tõttu ning eelistavad lahmakad majad lammutada, et ehitada asemele säästlikke ja nutikaid hooneid, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg. Tänapäevaste küttesüsteemidega on võimalik väga suurel hulgal kulusid kokku hoida ja tänu igakuiste kõrvalkulude vähenemisele võib mõistlik investeering kõrge energiaklassiga majja ennast juba väikese ajaga ära tasuda. Veelgi enam, välismaal kogub jõudu nn nutimajade (smart houses) liikumine, mille puhul inimesed soetavad endale optimaalse kodu, et elada lihtsalt ja muretult.

Kinnisvaraturu uus väljakutse: iga ostja on erinev

Täna seisavad kinnisvara arendajad ja maaklerid senisest keerulisemate ülesannete ees: esiteks, kuidas luua igale ostjale just selline kodu, mis talle sobib ning teiseks – kuidas viia kokku ostuhuvilised just nende jaoks õigete objektidega. Ka maakler ei saa teha tükitööd, sest iga klient on erinev. Standardsete paneelmajade kuldaeg on pöördumatult möödas, inimesed on individualistlikumad kui kunagi varem ja otsivad isikupärast kinnisvara, mis sobituks nende eluharjumustega, mitte vastupidi.

Seetõttu tuleb näiteks nüüdisajal ette palju enam kliendist lähtuvaid muudatusi korterite siseplaneeringutes, sest inimesed lepivad vähem ettekirjutatuga ning tahavad rohkem ise otsustada. Täna on iga ostja teadlikum oma identiteedist ning eelistab elukeskkonda, mis vastaks tema olemusele ning kust ta leiaks eest inimesed, kes jagavad temaga ühiseid eluväärtusi, et ta saaks ennast oma kodus igapäevaselt hästi tunda. See ongi eestlase kodu olemus täna – oma koht, mis hoolitseb peremehe heaolu eest, mitte vastupidi.

Hele-Riin Moon

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

KV.EE: Pakkumiste arvu kasv hoiab kinnisvara hindu kontrolli all

21.06.2015 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumiste arvu kajastav KV.EE pakkumiste indeks näitas 16. juuni seisuga 102,3 punkti taset. See on ühe protsendi võrra madalamal aastatagusest ajast, aga 2,5 protsenti kõrgemal pooleaastatagusest. Nii võime öelda, et pakkumiste arv portaalis KV.EE on suhteliselt stabiilne.

Erinevate piirkondade arengud on erinevad

Üldistades võiks öelda, et stabiilne kinnisvara müügipakkumiste arv näitab, et pakkumiste arvu muutusel hindadele ja turule mõju ei ole. Detailidesse süvenedes näeme siiski, et pakkumiste arv turu suurimas piirkonnas ehk Tallinnas ja lisaks veel Tartus on kasvanud jõudsalt.

Tallinnas oli mai kuus portaalis KV.EE pakkumises 9140 korterit, aasta tagasi aga 7843. See tähendab, et aastaga on korterite pakkumine kasvanud 17%. Tartus pakuti aasta tagasi müügiks 1992 korterit, tänavu mais aga 2657. Tartu korteripakkumine kasvas aastaga kolmandiku võrra.

Kui kogu elamispindade müügipakkumiste arv püsib stabiilsena, tähendab see, et Tallinna-Tartu jõudsa kasvu kõrval on muudes väiksemates piirkondades müügipakkumisi aastaga vähemaks jäänud.

Hinnad on surve all

Tallinna-Tartu korteripakkumiste arvu kasv pingestab hindu. Kui pakkumisi tuleb turule juurde, tuleb konkureerida enamate pakkujatega ja nii ei saa kinnisvaramüüjad hindu omatahtsi tõsta. Võimegi öelda, et viimase aasta või poole jooksul on pealinna elamispindade väärtus püsinud suhteliselt samal tasemel.

Korterite tehinguhinnad või pakkumishinnad võivad küll üha uusi rekordeid lüüa, kuid selle taga on nii tehingutesse kui pakkumistesse jõudnud suurem uute ehk kallimate korterite osakaal. Uued korterid kergitavad keskmisi hindu ilma, et kinnisvara väärtus seejuures oleks oluliselt muutunud. Teisisõnu ei pea tänane kinnisvaraostja maksma Tallinna korteri eest oluliselt teist hinda kui aasta või pool tagasi.

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks näitas 17. juuni seisuga 79,4 punti ehk aastatagusest 9,37 ja poole aasta tagusest 2,19% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Mis on testament?

20.06.2015 Evi Hindpere

Seaduse mõistes on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja ehk testaator teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.

Testamendiga on testaatoril võimalik muuta seadusjärgsete pärijate ringi, jätta kedagi pärijatest pärandist ilma ning suurendada või vähendada pärandiosi ja anda muid korraldusi, sh pärandvara kohta.

Seega, kui seadusjärgsete pärijate ring on seadusega kindlaks määratud, siis testamendiga on testaatoril võimalik seda muuta ning endal otsustada, kellele ja millist osa enda varast ta pärandada soovib.

Samas ei pea testament ilmtingimata sisaldama vaid pärija määramist. Testamendi võib teha ka ainuüksi selleks, et teha korraldusi, mida seadusejärgne pärimine ei võimalda, nagu: annak, sihtkäsund, sihtmäärang, testamenditäitja ja pärandvara jagamiskorraldus.

Testamendi tegemist tuleks eriti kaaluda nendel, kes ei ole ametlikult abielus või kellel on lapsi erinevatest abieludest ja suhetest. Testament aitab vältida pärandvara killustumist arvukate pärijate vahel ja vähendab vara majandamisega seotud probleeme.

Seega on testament pärandaja tahteavaldus, mille kohaselt pärib testamendis nimetatud vara see isik, kes on testamendis nimetatud. Näiteks, kui pärandajal on kolm last, aga ta on teinud testamendi vaid ühele, ongi pärijaks just testamendis mainitud laps. Niisugusel juhul teised lapsed reeglina pärandist osa ei saa.

Seadusega on testaatorile antud õigus ise valida, millises vormis ta testamenti teha soovib. Nii võib seadusest tulenevalt teha kas notariaalse testamendi või koduse testamendi.

Seejuures omavad mõlemad testamendi liigid võrdset juriidilist jõudu. Siiski on kõige mõistlikum teha notariaalne testament. See aitab vältida suuremat osa tulevikus tekkida võivaid vaidlusi. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notarile hoiule antud testament.

Notariaalselt tõestatud testament on isiku tahteavalduse kohaselt notari poolt koostatud notariaalakt. Notarile hoiule antud testament on aga isiku enda koostatud ja isiklikult kinnises ümbrikus notarile hoiule antud dokument.

Notariaalse testamendi tõestamise eest tuleb maksta notaritasu 32,55 eurot; kinnises ümbrikus testamendi hoiule võtmise tõestamise eest 32,55 eurot; notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamise eest 16,29 eurot. Notaritasule lisandub 20% käibemaks.

Kuigi notariaalne testament annab suurema kindluse võimalike õigusvaidluste korral, võib iga inimene teha kehtiva testamendi ka ise. Sellist testamenti nimetatakse koduseks testamendiks.

Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.

Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi puhul on oluline, et see peab olema allkirjastatud vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul. Tunnistajad peavad testamendi allakirjutamise juures viibima üheaegselt. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse.

Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, peavad sellele alla kirjutama ka tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.

Kõige lihtsam viis testamendi tegemiseks on omakäeline testament. Niisugusel juhul ei ole vaja ei notari tõestust ega tunnistajaid. Oluline on, et testaator kirjutaks testamendi algusest lõpuni oma käega ja testamendil oleks kirjas selle tegemise kuupäev ja aasta ning testament oleks testaatori poolt isiklikult allkirjastatud.

Ka omakäeliselt kirjutatud testamendile võivad alla kirjutada tunnistajad, kui testaator seda kindluse mõttes soovib. Taolisel juhul eelpool nimetatud tunnistajate erapooletuse piiranguid tunnistajatele ei kohaldata.

Kuigi koduse testamendi tegemine tundub lihtne, on selle lahenduse nõrk külg testamendi hoidmine. Kui testaator teeb testamendi omakäeliselt ilma tunnistajateta, on pärast testaatori surma väga raske tõendada sellise testamendi olemasolu. Kui testaator hoiab testamenti teistele kättesaadavas kohas, võib isik, kes selle pärast testaatori surma leiab, testamendi hävitada, kui teda või tema lähedast ei ole testamendis ära märgitud.

Niisuguse olukorra vältimiseks on mõistlikum anda testament hoiule mõnele usaldusväärsele isikule või notarile.

Oluline on silmas pidada ka testamendi kehtivusaega. Notariaalsel testamendil ei ole kehtivusaega. Notariaalne testament kehtib kuni pärandi avanemiseni või uue testamendi tegemiseni. Seejuures ei oma tähtsust, kas uus testament on tehtud samuti notariaalses vormis või koduselt.

Kodune testament kaotab aga kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Kui isiku surma korral ilmneb, et testament on kaotanud kehtivuse, toimub pärimine seadusjärgsete pärijate vahel ja testaatori enda viimne tahe ei rakendu. Siit tulenevalt peab iga kuue kuu möödumisel kirjutama uue sama või muudetud sisuga testamendi. Siiski on praktikas notarid tunnistanud testamendi kehtivaks ka siis, kui sellel on koostamise aja möödudes ühemõtteliselt kirjas, et testaator on testamendi pikendanud järgmiseks tähtajaks.

Kui testaator on teinud notariaalse testamendi ning hiljem selle tühistanud koduse testamendiga, siis koduse testamendi tähtaja möödumisega jääb kehtima varem tehtud notariaalne testament. Sõltumata testamendi vormist, jääb kehtima viimane testament. Kui viimase testamendiga on varasemat testamenti muudetud vaid osaliselt, siis arvestatakse mõlemat testamenti.

Evi Hindpere, Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist