Praktikas on laialt levinud probleem, mida teha korteriomanikega, kes keelduvad tasumast korteriühistu majandamiskulusid, ei järgi ühiselu reegleid või jätavad muul viisil täitmata korteriomandist tulenevad kohustused. Eelkõige on korteriomanikku võimalik oma kohustusi täitma kohustada läbi kohtu ja kohtutäituri, kuid sageli pakub see probleemile vaid ajutist leevendust, sest uute kohustuste tekkimisel kordub kõik uuesti.
Seekordses artiklis leiabki käsitlemist üks antud probleemi võimalikest lahendustest – korteriomandi sundvõõrandamisele sundimine.
Korteriomandi võõrandamisele sundimine on iseenesest viimane abinõu, mille kasutamiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused.
Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada alljärgnevatel juhtudel.
- Korteriomanik on rikkunud oma kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades ei ole korteriomanik hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (N: korteriomanik kogub korterisse prügi mistõttu levib kortermajas hais, parasiidid ja närilised või reostab pidevalt ühiskasutatavaid ruume ja hoone ümbrust).
- Korteriomanik ei võimalda korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks (N: ei luba hoones vajalike remonditööde tegemiseks siseneda tema korterisse ja selle tõttu ei saa terves hoones või selle suures osas kokku lepitud temondi- ja hooldustöid lõpule viia).
- Korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.
- Korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist (N: pidevad öised lärmakad peod ja valjult muusika kuulamine).
NB! Korteri võõrandamist võib nõuda nii ühele kui ka korraga mitmele eeltoodud alusele tuginedes.
Loetletud punktide täitmise kohustus on korteriomanikul ka juhul, kui korteriomand on antud kolmandatele isikutele üürile või nende kasutusse.
Juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad korteriomandiseaduse § 14 lg 1 järgi nõuda, et kohustusi rikkunud korteriomanik oma korteriomandi võõrandaks. Korteriomandi võõrandamise otsus tuleb vastu võtta korteriühistu üldkoosolekul. Nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit seejärel mõistliku aja jooksul (üldjuhul 3-6 kuud) ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Eeltoodud hagi esitamise õigus on sellest lähtuvalt ka korteriühistul.
Laialt on levinud arusaam, et isiku korter on tema kodu ja sellest lähtuvalt puutumatu. Ei tahaks küll võlgnikke hirmutada, kuid kahjuks on tegemist eksliku arusaamaga. Käesolevas artiklis käsitletud lahendus on piisavalt kinnitamist leidnud ka kohtupraktikas. Siiski tuleb lisada, et tõendamise lihtsuse mõttes tasub võimalusel tugineda pigem pikaajalisele võlgnevusele kui näiteks korteri ebasanitaarsele seisukorrale.
Seda eelkõige põhjusel, et majandamiskulude võlgnevust on näiteks esitatud arvete alusel tunduvalt lihtsam tõendada ja sellest lähtuvalt saab seda ka objektiivsemalt hinnata. Pideva lärmi puhul on rangelt soovitatav kutsuda politsei, kes rikkumise fikseerib. Sellisel juhul on hilisema vaidluse korral lihtsam rikkumist kohtus tõendada.
 |
Kaupo Kask Biin & Biin Advokaadibüroo advokaat |
Statistikaameti teatel püsisid tarbijahinnad oktoobris eelmise kuuga võrreldes muutumatuna, kuid langesid aasta varasemaga võrreldes 0,2%. Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon kiirenes oktoobris esialgse hinnangu kohaselt 0,3%lt 0,4%ni.
Täna asetasid haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Kohtla-Järve abilinnapea Niina Aleksejeva ja Ahtme Kooli direktor Jelena Ditjatkina Kohtla-Järvel pidulikult nurgakivi põhjalikku uuenduskuuri läbivale Ahtme Kooli uuele õppekorpusele, kogu kooli renoveerimine koos sisustamisega läheb maksma 3,6 miljonit eurot. Rekonstrueeritud koolimajas algab õppetöö 2015. aasta 1. septembril.
7. novembril kell 15.00 avas LVM Kinnisvara Kuressaares uue kontori, mis on kaheksa tegevusaasta jooksul arvult kolmas. Kinnisvarafirma esimene kontor avati 2006. aastal. Hea võimalus büroo kolimiseks peatänavale avanes 2009. aastal pärast seda, kui mitmed kinnisvarafirmad sulgesid oma Saaremaa esindused. Sel reedel avatav kontor on arvult kolmas ja asub Kuressaare kaasaegseimas büroohoones Tallinna 16.
7. novembril pärjati EfTEN Capital AS kolmeteistkümnendat korda toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil Eesti ärikinnisvara sektorisse tehtud panuse eest tiitliga Kinnisvara Guru 2014.
Tallinna korterite üüripakkumiste arv on 
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga -0,2%, teatab Statistikaamet.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 5. novembril algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) näeb ette võimaldada füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kinnisasja kuni 0,2 ha, mis annab isikule võimaluse osta maad aiandusühistutes. 
Merko Ehituse müügitulu oli 9 kuuga 182,2 mln ning kolmandas kvartalis 68,5 mln eurot. 9 kuu võrdluses on üldehitussegmendi müügitulu kasvanud 43,3% ja kinnisvaraarenduse oma 36,3%. Kinnisvaravaldkonna müügitulude osakaal on tõusnud 14,5%ni ning väljaspool Eestit teeniti 31,5% müügituludest. Vähenevate insener- ja teedeehitusvaldkonna müügitulude juures on ettevõttel õnnestunud hoida kasumlikkust ja parandada kasumimarginaale. 9 kuu puhaskasum oli 7,6 ning 3. kvartalis 3,3 mln eurot.
01. augustil 2014. a jõustus keskkonnaseadustiku üldosa seadus, mille paragrahvid 32 – 39 reguleerivad igaühe õigust kasutada võõrast maatükki ja veekogu, on ületanud uudiskünnise ja kütnud avalikkuses kirgi. Meediast on jäänud mulje justkui igaüks võib nüüd vabalt viibida suvalisel ajal võõral maatükil ning toimetada seal oma tegemisi sõltumata maaomaniku tahtest. Päris nii see siiski ei ole. Saamaks paremat ülevaadet muutustest võrdleme varasemat ja nüüdset õiguslikku regulatsiooni.
Kinnisvaraturul tekitavad ebaausat konkurentsi ja segadust sarikuulutajad, kes reklaamivad end välja kui kinnisvaramaaklereid, kuid tegelikkuses on tegemist vaid kuulutuste sisestajatega. Maakleriteenuse tarbija peab endale selgeks tegema, millist teenust ta osta soovib – kas vaid portaali kuulutuse sisestamist või tegelikku maakleriteenust, millega käib kaasas objekti ülevaatus ja konsultatsioonid kuni tehingu vormistamise ja valduse üleandmiseni.
Eesti majandus kasvab sel aastal 2% ning kiireneb järk-järgult 2015. ja 2016. aastal, vastavalt 2,5% ja 3%-ni, paraneva välisnõudluse ja ettevõtete investeeringute kasvu toel. Selle aasta majanduskasvu korrektsiooni taga on peamiselt septembris avaldatud SKP revisjon. Tarbijahinnad, mis jäävad sel aastal keskmiselt möödunud aasta tasemele, hakkavad järgmisest aastast tõusma, selgub Swedbanki uuenenud majandusprognoosist.
